Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
  2018 läbirääkimised
  2017 läbirääkimised
  2016 läbirääkimised
  2015 läbirääkimised
  2014 läbirääkimised
  2013 läbirääkimised
  2012 läbirääkimised
  2011 läbirääkimised
  2010 läbirääkimised
  2009 läbirääkimised
  2008 läbirääkimised
  2007 läbirääkimised
  2006 läbirääkimised
  2005 läbirääkimised
  2004 läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Omavalitsusliitude läbirääkimised > 2011 läbirääkimised


Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste II vaheprotokoll 2011 aasta riigieelarve eelnõu osas
Print
Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja
Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib
regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade
Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest,
Põhiseaduse paragrahvidest  154  ja  157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt
kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude
Koostöökogu delegatsiooni 2010. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste
lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud
otsustest.

Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused


Omavalitsusliitude Koostöökogu  ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on
kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse
hartale  põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele
seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning
võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku
arengu.

Läbirääkimiste lähtealused on:
1.    kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine
       ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate
       avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine;

2.    riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste võimalusel integreerimine kohalike
       omavalitsuste tulubaasi maksutulude kui ka tasandusfondi suurendamise kaudu;

3.    kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete kaardistamine ning 
       nende kulupõhine rahastamine riigieelarvest vastavalt kokkuleppele
       omavalitsusliitudega;

4.    kohalike omavalitsuste poolt täidetavate ülesannete kaardistamine ja nende
       rahastamise põhimõtete täpsustamine;

5.    kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja
       läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille
       kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil
       kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju
       kui võimalik.

6.    omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.  
7.    kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ning sisemiste protsesside efektiivsemaks
       muutmiseks omavalitsuste koostöö ja ühinemiste aga ka kohalike omavalitsuste
       süsteemide arendamise ning tugifunktsioonide konsolideerimise soodustamine ning
       riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste funktsioonide ülevaatamine.

LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK

I KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi
       tasemel:

   1.1.    üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa tõstmist
             tasemele 11,93%;

   1.2.    tasandusfondi eraldatavate vahendite mahu suurendamine vähemalt 1430 miljoni
             kroonini;

   1.3.    kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud
             laenupiirangute tühistamiseks 2010. aastal.

2.    Tugevdada kohalike eelarvete autonoomsust ja stabiilsust:

   2.1. jätkata läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike ja kohalike
          maksude osas eesmärgiga  tagada Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas toodud
          kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia  põhimõtte  rakendamine;

   2.2  rääkida läbi kohalike maksude seaduse kaasajastamise küsimused;

   2.3 riik kaotab senikehtinud  100% ja 50% maamaksusoodustused ning hüvitab
         maaomanikele maakasutuse  piirangutega seotud kahjud erinevate riiklike
         toetusskeemide kaudu.

3.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks vähemalt 15%.

4.    Riigieelarve kõikehaaravuse põhimõttel 2011. aasta riigieelarves kõigi kohalikele
       omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude kajastamine.

5.    Läbirääkimisi alustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtade  Üldosas
       tehtud ettepanekute elluviimiseks.

6.    Kehtiva maksukorralduse seaduse mõju analüüsimine Rahandusministeeriumi poolt
       ja muudatuste, mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud
       maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse kavandamine.

7.    Lisada tasandusfondi rida - “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste
       katteks“  –  4 miljonit krooni.

8.    Omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi
       tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike
       investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks
       vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimuste lahendamine
       ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja regionaalsete ning
       majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude katmiseks vahendite
       kavandamise.

9.    Ettevõtlusega seotud maksude analüüsimine ja võimalusel nendest osa eraldamine
       omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.

10.    Kehtiva tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja kaasajastamine muutunud 
         majanduslikus situatsioonis ja omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise 
         kavandamine.

11.    Taastada tulumaksu ja maamaksu intresside laekumine kohalike omavalitsuste
         eelarvetesse.

12.    Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele nende mahu ja
         kvaliteedi miinimumnõuete määratlemine ülesande täitmisel ning ülesannete
         täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid
         peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud
         ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud.

13.    Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste ja infrastruktuurile kehtestatavate  
         kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel nõuete täitmiseks vajalike vahendite
         eraldamine riigieelarvest.

14.    Näha ette  kohalikele omavalitsustele vahendid omandireformi läbiviimisega
         tekkinud kulutuste ja kahjude katteks (täiendavalt omandireformi reservfondile).

15.    Luua süsteem, mis kataks omavalitsuste kulutused eraomanikelt  seoses avalike
         ülesannete täitmiseks vajaliku (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud)
         ostetava maaga.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Riigikohtu otsusest tulenevalt kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete
       väljaselgitamine ja nende rahastamise eristamine riigieelarves.

2.    Kohalikele omavalitsustele õigusaktidega pandud kohustuste analüüsimine ja
       võimalusel pandud nõuete vähendamine.

3.    Meetmete rakendamine kohalike omavalitsuste koondeelarve puudujäägi kontrolli
       all hoidmiseks. Kuni 2011. aasta lõpuni rakendatakse piirangut, et kohustusi võib
       võtta välisabi projektide omaosaluse katteks, sildfinantseerimiseks ning
       olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Eesmärgiks on alates 2012. aasta
       kokkulepete saavutamine koonddefitsiidi piiramiseks.

4.    Tasandusfondi valemi edasiarendused tulude ja kulude arvestuspõhimõtete ning
       parameetrite osas.

5.    Ühtlustada riigieelarveliste eraldiste andmise põhimõtted siseriiklike ja
       struktuurivahendite meetmete osas (sh omavalitsuste finantssuutlikkust ja
       finantstegevust arvestavaks).

6.    Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega seotud
       vee-erikasutuse tasu kohalikele omavalitsustele laekuva osa vähendamine ja
       loodusvarade kasutamise tasude välja arvamine tasandusfondi arvestuslike tulude
       hulgast.

7.    Kohalike omavalitsuste tasandil teenuste konsolideerimine ja kompetentsikeskuste
       loomine (finantsarvestus ja hanked).

8.    Kohalike maksude süsteemi ülevaatamine ja vajadusel korrastamine. Tõhustada
       sellekohast infovahetust riigi ja omavalitsuste vahel.

Tabel 1. KOV eelarvete finantsinformatsioon

 

 

 

 

 

 

kevad

kevad

kevad

kevad

kevad

 

2005

2006

2007

2008

2009

2010*

2011*

2012*

2013*

2014*

Tulud KOKKU

14 656

18 104

20 149

22 753

20 212

19 700

19 900

20 500

21 400

22 400

Põhilised maksutulud

7 127

8 738

10 730

12 653

11 081

10 754

11 012

11 472

12 092

12 784

- Tulumaks

6 348

7 870

9 826

11 488

9 922

9 430

9 530

9 970

10 570

11 240

- Maamaks

506

517

539

751

750

760

760

760

760

760

- Kohalikud maksud***

118

132

146

185

160

314

472

492

512

534

- Keskkonnatasud

155

218

218

230

249

250

250

250

250

250

Tasandusfond**

950

1 132

1 430

1 430

1 102

1 102

1 172

1 172

1 172

1 172

Tulubaasi stabiliseerimine

0

0

0

0

30

120

0

0

0

0

Eelarvete koondtasakaal

-79

747

-294

-887

-1 196

-600

-500

-600

-600

-600

Võlakoormus kokku

4 397

5 611

6 567

8 588

9 087

9 287

9 687

10 287

10 887

11 487

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Suhtarvud ja kasvud

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eelarve tulud (% SKP-st)***

8,4%

8,7%

8,2%

9,0%

9,4%

9,2%

8,8%

8,5%

8,3%

8,2%

Eelarve tulud (% valitsussektori tuludest)***

21,0%

21,1%

19,7%

21,1%

19,0%

18,5%

18,3%

18,4%

19,3%

19,9%

Maksutulud (% SKP-st)***

4,1%

4,2%

4,4%

5,0%

5,2%

5,0%

4,9%

4,8%

4,7%

4,7%

Tulubaas (% SKP-st)***

4,2%

4,3%

4,6%

5,1%

5,1%

5,0%

4,7%

4,6%

4,6%

4,5%

Koondtasakaal (% SKP-st)

0,0%

0,4%

-0,1%

-0,4%

-0,6%

-0,3%

-0,2%

-0,2%

-0,2%

-0,2%

Võlakoormus (% SKP-st)

2,5%

2,7%

2,7%

3,4%

4,2%

4,4%

4,3%

4,3%

4,2%

4,2%

Eelarve tulude kasv (v.e.a)***

14,0%

23,5%

11,3%

12,9%

-11,2%

-2,5%

1,0%

3,0%

4,4%

4,7%

Tulubaasi kasv (v.e.a)***

11,5%

23,3%

25,1%

14,8%

-14,4%

-3,6%

0,5%

4,1%

5,4%

5,7%


* Allikas Rahandusministeeriumi kevadprognoos
** Alates 2011. a on tulubaasi stabiliseerimise vahendid näidatud tasandusfondi hulgas
*** Ei ole arvestatud kohalike maksude seaduse võimaliku muutmisega ja kahe maksu võimaliku kehtetuks tunnistamisega alates 2011. aastast

Kokkulepe:

1. Jätkatakse läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise küsimustes.


II HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisest rääkida läbi  
       kavandatavate muudatuste mõjud, kulude arvestuse ja kulude katmise küsimused.

2.    Jätkata läbirääkimisi tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise
       (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna
       toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2011-2014 RES-is ning
       2011. aasta riigieelarves.

3.    Haridustoetuseks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja seaduse alusel
       omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise ning omavalitsusüksuse sisese
       palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi haridustoetuse üldmahu kasvu.

4.    Läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu
       kavandamist riigieelarves leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate
       komponentide suuruses, sealhulgas:

   4.1.    näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel;

   4.2.    kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks
             vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva
             arvestuses;

   4.3.     suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%.

5.    Kavandada täiendavalt:

   5.1.    vahendid riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele
             alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud
             ülesannete täitmiseks;

   5.2.    vahendid uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sealhulgas pedagoogide
             täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja
             riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks;

   5.3.    lisavahendid tugisüsteemide (logopeedide ja abiõpetajate jm) rakendamise
             toetamiseks.

6.    Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise
       süsteem riigieelarvest seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo
       kulude katmisega.

7.    Arvestades kohalike omavalitsuste eelarvevahendite mahu vähenemist vaadata läbi
       järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et  kompenseerida
       lisakohustused omavalitsustele ja kaasajastada nõudeid:

   7.1.    haridusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu
             kinnitamine”;

   7.2.     sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 kinnitatud „Koolieelse
              lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise
              nõuded“  1. jaanuarist 2010 jõustunud  muudatused.

8.    Jätkata riigieelarvest:

   8.1.    huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhise programmide toetamist;

   8.2.    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale
             lapsele lasteaiakoht") rakendamist, mahus 400 miljonit krooni;

   8.3.    Avatud Noortekeskuste toetuste programme;

   8.4.    ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” toetamist planeeritud
             mahus;

   8.5.    noorteühingute toetamist 2010. aasta tasemel.

9.    Kavandada vahendeid:

   9.1.    õpilaskodude laiendamiseks riigieelarvest seoses gümnaasiumite arvu
             optimeerimisega ja leida võimalus selle toetuse lisamiseks haridustoetuse hulka.
             Näha ette munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks
             ühe õpilase kohta vähemalt  3000 krooni;

   9.2.     huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000
              krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele;

   9.3.     riigipoolseks toetuseks projektlaagritele ja õpilasmalevatele 2008. aasta
              tasemele.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus omavalitsustele ei ole ainus
       katteallikas kõigi seadustest ja seaduste alusel neile pandud ülesannete täitmiseks.
       Haridustoetuste eesmärk on eelkõige toetada kokkulepitud kriteeriumide alusel
       kohaliku omavalitsuse üksusi haridusvõimaluste tagamisel sõltumata konkreetse
       kohaliku omavalitsuse (koolipidaja) tulubaasist ja eelarvevõimalustest. Üheks
       haridustoetuse jaotusmudeli kriteeriumiks on nn vabade vahendite lõtk, mis
       võimaldab muuhulgas ka omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamist.
       Arvestades 2011. aasta riigieelarve piiratud võimalustega tuleks
       eelarveläbirääkimistel jätkuvalt keskenduda olemasolevate ressursside
       eesmärgipärasele ja efektiivsele kasutamisele. 2010. aastal jätkub haridustoetuste
       jaotuspõhimõtete (üldhariduskoolide rahastamismudeli) edasiarendamine koostöös
       kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude esindajatega. Jätkatakse läbirääkimisi
       tasandusfondi haridustoetuse üksikute alaliikide mahtude ja jaotuspõhimõtete üle.
       Samuti käsitletakse läbirääkimiste käigus õpilaskodude riiklikult toetatavate
       kohtade finantseerimist, kohalike omavalitsuste vahelise arvlemisega ning
       koolivõrgu korrastamisega seotud probleeme.

2.    Üldhariduse valdkonna prioriteediks aastatel 2011-2014 on uue riikliku õppekava
       ja  uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, milleks taotletakse
       riigieelarvest ka täiendavaid vahendeid ja mille osas jätkatakse läbirääkimisi

3.    Noorsootöö valdkonna prioriteediks 2011. aastal on noorte osalusprogrammi
       käivitamine, millest sõltub uue noorsootöö seaduse uue algatuse – noorte
       osaluskogude – käivitamine kohalikul tasandil. Väga oluline on ka noorte laulu- ja
       tantsupeo toimumine 2011. aastal ja sellega seotud ettevalmistustöö rahastamine.
       Sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamiseks on vajalik tagada noorsootöö piirkondlik
       kättesaadavus, mida võimaldab avatud noortekeskuste programmi jätkamine. Noorte
       kaasatuse ja noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks jätkatakse noorteühingute aasta-
       ja projektitoetuste eraldamist ning noorteinfo ja karjääriteenuste teenuste
       osutamiseks toetatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste tööd. Noorsootöö
       sisu tuleviku osas on oluline struktuurifondide vahendite maksimaalses mahus
       kasutamine. Projektlaagrite ja õpilasmalevate toetuse suurus sõltub
       hasartmängumaksu laekumisest ning Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest.

4.    Haridusasutustepersonali miinimumkoosseisude kehtestamine on haridus- ja
       teadusministrile pandud vastavate seadustega ja selle mõte on tagada kõigile riigi
       territooriumil tegutsevatele haridusasutustele ühtsed tingimused kvaliteetse
       haridusteenuse osutamiseks. Ka sotsiaalministri poolt kehtestatavad tervisekaitse
       nõuded täidavad muuhulgas sarnast eesmärki. Nende õigusaktidega ei panna
       kohalikele omavalitsustele täiendavaid riiklike kohustusi vaid kehtestatakse ühtsed
       standardid, millele haridusasutused peavad vastama. Üleriigiliste
       omavalitsusliitude esindajad kaasatakse haridusasutuste personali
       miinimumkoosseisu puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisse.

5.    Munitsipaalkoolide õpilaskodude riiklikult toetavate kohtade kohatoetuse summa
       tuleks viia 3000 kroonile õpilase kohta kuus ning selleks taotletakse 2011. aasta
       riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Õpilaskodu kohatoetuse lisamine
       tasandusfondi hariduskulude hulka võimaldab paindlikumalt reageerida toetuse
       arvestamisel täiendavatele vajadustele ning õpilaste arvu muutustele eelarveaasta
       jooksul.

6.    2008. aastal riigieelarvest eraldatud täiendava riikliku toetuse (programmi "Igale
       lapsele lasteaiakoht") rakendamist kohalikele omavalitsustele, mis aitas neil täita
       koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse kohustusi, 2011.
       aasta riigieelarve ei võimalda.

Poolte taotlused
(tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

Seisund 2010.

aastal sh

Koostöökogu

ettepanekud

2011

HTM esialgne taotlus

2011. aastaks

Palgavahendite osa

2 648 791

……….

 

Õpikute soetamise toetus

41 426

282 kr /õpilane

 

Vastavalt uutele õppekavadele

 

Õppevahendite soetamise toetus

51 433

458 kr/ õpilane

Vastavalt uutele õppekavadele

 

Ühisürituste ja ainesektsioonide tegevuse toetus

18 884

20 772

Investeeringutoetus

51 096

250 835

Koolilõuna toetus

225 781

11,73 kr/ õpilane päevas

20 kr/õpilane

Koolitranspordi toetus

0

Lähtuvalt koolivõrgu korrastamisest

Haridustoetused kokku

3 124 974

 

3 360 374*



* Põhitaotluse ja lisataotluse taotletakse võrreldes 2010. a kasvu 235,4 mln krooni (91,4 mln põhitaotlus ja 144 mln lisataotlus)

Kokkulepe:

1.    Jätkatakse läbirääkimisi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uute riiklike
       õppekavade rakendamise kulude katmise küsimustes, samuti 2011. aasta
       riigieelarve tasandusfondis hariduskuludeks kavandatavate eraldiste
       (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna
       toetuste üle.

2.    Jätkatakse riigieelarvest kohalikele eelarvetele eraldatava haridustoetuse
       jaotuspõhimõtete (rahastamismudeli) edasiarendamist võttes aluseks varasemate
       aastate eelarveläbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid.

3.    Jätkatakse läbirääkimisi õpilaskodu toetuse lisamiseks 2011. aasta riigieelarves
       tasandusfondi hariduskulude hulka, mis võimaldab paindlikumalt reageerida toetuse
       arvestamisel täiendavatele vajadustele ning õpilaste arvu muutustele eelarveaasta
       jooksul.

4.    Üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad kaasatakse haridusasutuste personali
       miinimumkoosseisu puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisse.


III SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus
       omavalitsuste tegelikele vajadustele, sealhulgas:

   1.1.    suurendada vahendeid täiendavate toetuste maksmiseks mis tulenevad patsiendi
             15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel ja nende
             hulgas vähekindlustatud isikute puhul kohalikele omavalitsustele tekkiva
             täiendava rahalise koormuse välistamiseks.

2.    Eraldada riigieelarvest:

   2.1.  toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 15 % toetuste
           määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute teenuste
           loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks),
           kuid mitte vähem kui 50 miljonit krooni.

   2.2.    vahendid ravikindlustuseta isikutele  perearstiteenuse ja eriarstiteenuse
             võimaldamiseks.

3.    Jätkata läbirääkimisi:

   3.1.    esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani
             elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas;

   3.2.    hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks
             eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma
             terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja
             tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes
             õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas;

   3.3.    koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle kõikidele
             omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes) koostöös
             tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga kavandada lisaks
             koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes
             tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest.

4.    Kavandada:

   4.1.    riigi osalus (doteerimine) hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu
             tasumiseks.

   4.2.    suuremad vahendid hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning
             rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest).

5.    Tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ja mitte arvestada toimetulekutoetuse
       taotlemisel sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte
       rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. Seoses toimetulekutoetuse
       taotlejate arvu kasvuga kuni 5 korda suurendada selle toetuse
       administreerimiskulude katteks riigi eraldisi kohalikele omavalitsustele.

6.    Arvestades praegust majanduslikku olukorda kaotada lähiaastateks inimese
       omaosalus hooldusravi teenuse eest maksmisel. Praeguse korra jätkumisel
       hooldusravile mittepääsenutele (suutmatuse tõttu tasuda omaosalustasu) tuleb
       haigekassa poolt senisest suurema ravijuhtude arvu ostuga tagada nendele isikutele
       vajaliku koduõendus-hooldusteenuse osutamine.

7.    Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega
       laste hoiuteenuse osutamiseks, sh koolieelsetes lasteasutustes, mis tagavad teenuse
       rahastamise vastavalt tegelikele kuludele.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Patsiendi omaosaluse kehtestamine patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel
       statsionaarsel hooldusravil viibimisel on põhjendatud  ja vajalik tagamaks
       ravikindlustuse süsteemi jätkusutlikkust ning loomaks võimalust rahastada suuremat
       hulka ravijuhtumeid. Omaosaluse planeerimisel arvestuse kohaselt enamus juhtudel
       kohalike omavalitsuste abi ei peaks vajatama. Üksikutel juhtudel kohaliku
       omavalitsuse toe vajaminekut saab arvestada oma toetuste ja teenuste süsteemi välja
       töötamisel. Omaosaluse nõue on kehtinud liiga lühikest perioodi, et saaks anda
       põhjalikumat hinnangut selle kehtestamise mõjudele,, seega planeeritakse esmased
       tegevused hinnangute andmiseks 2010 I poolaasta andmetele tuginevalt. Mõjude
       hindamisel toetutakse võimalusel ka kohalike omavalitsuste esitatud täiendavale
       statistikale.

2.
    Toetame administratiivkulude katmise kaalumist, kuid ei näe ühest seost
       väljamakstud toetuse mahu ja administratiivkulude vajaduse vahel ning ei pea
       õigeks toimetulekutoetuse vahendite ja sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise
       kuludeks suunatud vahendite taassidumist. Teenuste arendamise kulusid eraldatakse
       vastavalt eelarve võimalustele. Hetkel on esmatähtis tagada toimetulekuvahendite
       piisavus inimestele tehtavateks väljamakseteks. Lähitulevikus ei ole võimalik katta
       antud vahenditest investeerimisvajadusi.

3.    Kõigile inimestele väärika vananemise ja oma terviseprobleemiga toimetuleku
       tagamiseks on edasiarendatud hooldusteenuste eelnõud. Probleemi lahendatakse
       etapiviisiliselt, esmalt antakse tervishoiuteenuste registris registreeritud õdedele
       seaduslik alus töötamiseks hoolekandeasutuses sõltumata omandivormist  nõudmata
       iseseisva õendusabi tegevusluba. Õdede töö rahastamine hooldekodudes jääb
       tänaste põhimõtete juurde - KOV/isik rahastab hooldekodu teenust, täiendavaid
       vahendeid ravikindlustusest ei eraldata. Õendusabi teenuseid rahastab haigekassa
       nõuetele vastava tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja puhul. Juhul, kui
       hoolekandeasutus vastab tegevusloa nõuetele (sh omandivorm), on tal võrdselt
       teiste tervishoiuteenuste osutajatega õigus taotleda Haigekassa lepingut. Erandit ei
       tehta hoolekandeasutustele tervishoiuteenuste korralduse seaduses.

4.    Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse teemaga edasiminek sõltub
       hetkel riigikogus menetluses oleva Põhikooli ja Gümnaasiumi seaduse
       kinnitamisest, mille tervishoidu käsitlevate rakendusaktide kavandid on saadetud
       tutvumiseks kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele. Koolieelsete
       lasteasutuste teemaga minnakse edasi peale koolitervishoiu korraldamise
       korrastamiseks vajalike tegevuste lõpetamist. Kõigile koolieelses lasteasutuses
       käivatele lastele on tagatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus sh profülaktilised
       tervisekontrollid ja vaktsineerimised perearstisüsteemi kaudu.

5.    Hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu riigi osaluse tasumiseks analüüsib
       Sotsiaalministeerium partnerlusmudelit hooldusteenuste rahastamisel. Selle
       tulemusel on võimalikud muudatusettepanekud, mis puudutavad hoolekandeteenuste
       rahastamist, samas ei ole ettepanekus toodud kulude katmine riigi ülesanne.
       Sotsiaalministeerium on tõstatanud vanemaealiste puudega inimeste toetuse
       üleandmiseks kohalikele omavalitsustele ja on huvitatud läbirääkimiste jätkamisest.

6.    Peame prioriteetseks säilitada hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning
       rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks ette nähtud vahendeid vähemalt tänasel
       tasemel ja ühtlasi süsteemi korrastada ja selle arvelt tagada vahendite efektiivsem
       kasutamine. Rehabilitatsiooniteenuste puhul otsime viise paremaks
       eesmärgistamiseks ja läbi viimiseks. Näiteks on ESF vahenditest hetkel toimumas
       programmipõhise teenuse osutamise piloteerimine.

7.    Sotsiaalministeerium on kavandanud vahendeid toimetulekupiiri tõstmiseks
       (taotluse kogumaht 414 mln krooni). Järgnevate pereliikmete (sh. laste) kaalude
       muutmine suurendaks kulude katmiseks vajalikku summat kuni 60 mln krooni võrra.
       Rahaliste võimaluste piiratuse korral peame esimeseks prioriteediks
       toimetulekupiiri tõstmist.

8.    Kohalikele omavalitsuste puuetega laste hoiuteenuse osutamisel ei ole probleem
       vahendite piisavuses. Pigem on probleemiks kohalike omavalitsuste suutlikkus
       kasutada ära nendele tänaseks juba eraldatud vahendeid. Eelmise aasta jääk oli 14,3
       miljonit krooni. Vähesed omavalitsused pakuvad ise teenuseid puudega laste
       peredele, teenuste ostmist kasutatakse juhul, kui piirkonnas on vastavaid teenuste
       osutajaid. Teenuste osutamisele eelistatakse toetuse maksmist. Julgustame kohalikke
       omavalitsusi koostööks teenuste osutamisel, samuti laiemate võimaluste kaalumisele
       teenuste valikus.

Kokkulepe:

Jätkata läbirääkimisi.


IV KULTUURIPÄRAND JA SPORT:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Näha riigieelarves ette:
  
   1.1.    investeeringutoetus omavalitsustele, kellele juba eraldatud investeeringutoetusi
             2008. aastal vähendati ja senini pole seda taastatud;

   1.2.    kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide
             rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osalus Rakendada antud
             põhimõtet üleriigilise (regionaalse) tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide
             rahastamisel tagasiulatuvalt nende omavalitsuste osas, kes on teinud
             investeeringuid oma eelarveliste vahendite arvelt aastast 2008 pikaajaliste
             kohustuste täitmisel;

   1.3.    toetused rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, huvihariduse toetamiseks 
             ning terviseprogrammide arendamise raames maakondlike tervisespordikeskuste
             toetamine vähemalt 2008. aasta tasemel;

   1.4.    tegevustoetused kooridele,  rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt
             2008. aasta tasemel. Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks täpsustada ja
             seadustada kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude,
             maavalitsuste ja ministeeriumi funktsioonid ja eraldada nende ülesannete
             täitmiseks piisavalt vahendeid;

   1.5.    ujumise algõpetuse programmi toetamine summas vähemalt 10 miljonit krooni;

2.    Jätkata:

   2.1.    professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamist  riigieelarvest;

   2.2.    harrastusspordi toetamist riigieelarve vahenditest vähemalt 2010. aasta mahus;

3.    Kavandada riigieelarves toetus:

   3.1.    Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana aastaks
             2011.a. 89 milj. krooni (arvestusega 1/3 projekti kogumahust.);

   3.2.    2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus;

   3.3.    15 maakondliku spordiliidu ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva
             ja Kohtla Järve) spordiliitude tegevuse toetamiseks ja noortespordi toetuseks 
             eraldatav summa vähemalt 2008. aasta tasemel.

4.    Toetada riigieelarveliste vahendite arvelt kohalike omavalitsuste halduses olevaid,
       kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. (Tallinna puhul:
       Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion).

5.    Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada arengukava rakendamiseks
       liikumisharrastusele eraldatavat summat kuni 10,0 milj kroonini ning kajastada see
       eraldi eelarvereana harrastusspordi eelarverea kõrval.

6.    Väärtustada enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd.

7.    Muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada
       riigipoolset finantseerimist muinsuskaitselisteks töödeks.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    2011. aastal säilitatakse seniseid programmi- ja tegevustoetusi 2010. aasta tasemel.

2.    Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 programmi toetamiseks planeeritakse 2011.
       aastal toetust 50 000 000 krooni.

3.    2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus
       planeeritakse toetust 2 000 000 krooni.

(tuh. krooni)

Ettepanek/ aasta

Seisund

2010 aastal

Koostöökogu

ettepanekud

2011

KuM esialgne

eelarve taotlus

2011. a

Investeeringutoetus kohalikele omavalitsustele kultuuri- ja spordi infrastruktuuri arendamiseks - investeeringuteks

22 800

 

Vt. punkt 1.1

 

rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks

26 253

Vt. punkt 1.3.

 

toetused munitsipaalmuuseumidele, teatritele, linnaorkestritele

14 154

 

 

maakondlike tervisespordikeskustele suunatud programmi summad

 

Vt. punkt 1.3.

 

kooride-, rahvatantsurühmade ning orkestrite tegevustoetusi

 

Vt. punkt 1.4.

 

ujumise algõpetuse programmi

 

 

 

Eraldised KOV-idele kokku

 

 

70 407*

Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011

20 000

89 000

50 000

Folkloorifestival Europeade

-

Vt. punkt 3.2.

2 000


* Põhitaotlus

V TEEHOID JA ÜHISTRANSPORT:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%.

2.    Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete
       väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka
       erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel
       kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest
       tulenevatele nõuetele.

3.    Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid
       vähemalt 2009. aasta tasemel (339 milj. krooni).

4.    Eraldada  kütuseaktsiisi arvelt vahendeid elektri ühistranspordi infrastruktuuri
       väljaehitamise ja veeremi soetamise toetuseks kui keskkonnasõbraliku,
       energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel.

5.    Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest teha ettepanek Majandus- ja
       Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine
       pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate
       riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele
       omavalitsustele.

6.    Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate
       õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning
       teevalgustuse normatiive.

7.    Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja
       sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise
       veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade
       väljastamise kord“ muutmine eemärgiga  kahekordistada senikehtivaid tariife, et
       viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega
                           
Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Kohalike teede hoiuks kavandatakse 2011. aasta riigieelarves vahendid 2010. aasta
       tasemel, 2012. aastaks on eesmärk saavutada kohalike teede rahastamine tasemel
       vähemalt 10% teehoiu rahastamiseks riigieelarves kavandatud kütuseaktsiisi
       laekumisest.

2.    Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatavate toetuste planeerimisel lähtutakse
       avaliku teenindamise lepingutega võetud kohustustest ja eesmärgist, et
       maakonnaliinide üldine veomaht ei väheneks 2010. aasta tasemega võrreldes.

3.
    Ühistranspordi seaduse kohaselt on riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin)
       raudtee-, maantee- ja veeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama eelkooliealisi
       lapsi ning puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning
       sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat
       juhtkoera kusjuures tasuta sõitu vedajale ei hüvitata.  Kõiki vedajaid tuleb kohelda
       võrdselt. Kommerts- ja omavalitsusliinidele sõidusoodustuste kompenseerimiseks
       puuduvad riigieelarvelised võimalused.

Poolte taotlused
 (tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

Seisund 2010. aastal

Koostöökogu

ettepanek

MKM esialgne eelarve taotlus

2011

Kohalike teede hoid

178 000

15 % teehoiu  vahenditest

178 000*

Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatav toetus

313 770

Vähemalt 339 miljonit krooni

339 000*

* Põhi- ja lisataotlus kokku

Kokkulepe:


1.    Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis läbi vaatama omavalitsuste
       poolsed konkreetsed ettepanekud tee seisundinõuete leevendamise osas.

2.    2011. aastal mitte muuta seni kehtivaid põhimõtteid teehoiu vahendite jaotamisel.
       Lähtuda   kohalike teede hoiuks eraldatud vahendite  jaotamisel maanteede ja
       tänavate pikkusest ning järgmistest koefitsientidest: kohalik maantee –
       koefitsiendiga 1,0 ning tänav koefitsiendiga 5.

Eriarvamus:

1.    Omavalitsusliitude Koostöökogu jääb oma taotluse juurde teehoiuks eraldatavate
       vahendite suuruse osas.

VI IKT VALDKONNAS:

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.
    Jätkata kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamist, selleks:

   1.1.    kindlustatakse riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja
             süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine
             kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid;

   1.2.    otsitakse võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks
             eesmärgiga suurendada e-teenuste osakaalu;

   1.3.    teavitatakse elanikkonda infoühiskonnaga kaasnevatest võimalikest riskidest
             ning tagatakse infosüsteemide turvaline käitlemine;

   1.4.    jätkatakse läbirääkimisi hariduse 21. sajandi infrastruktuuri kontseptsiooni
             kooskõlastamiseks ning taotletakse selle lülitamist IKT arendamise
             tegevuskavva;

   1.5.    fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades konsulteeritakse
             omavalitsuste esindajatega. Teavitatakse elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu
             ehituse tegelikust mahust.

2.    Riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) arendamisel arvestada
       kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning infosüsteemi sisestatud
       haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja töödeldavad vastavale
       asutusele ja selle pidajale.

3.    Taotleme ISKE rakendamiseks omavalitsustele piisavate vahendite eraldamist
       riigieelarvest.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Toetame kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamise jätkamist.

2.    Toetame seisukohta, et riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem)
       arendamisel arvestada kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning
       infosüsteemi sisestatud haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja
       töödeldavad vastavale asutusele ja selle pidajale.

3.    ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös välja sobilikud ja vajalikud meetmed ja
       nende maksumused  ning otsitakse  meetmete rakendamise finantseerimise
       võimalusi.

4.    Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt võimalustele üldkasutatavate interneti
       levialade loomise korraldamist.

Kokkulepe:

1.    Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt finantsvõimalustele:

   1.1    digitaalse asjaajamise rakendamist;

   1.2    üldkasutatavate interneti levialade loomise korraldamist.

2.    Riigiorganid kaasavad fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades
       omavalitsuste esindajaid ja teavitavad elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu
       ehituse tegelikust mahust ja teenuse toomisest iga soovija elukohta.

3.
   ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös omavalitsustega sobilikud ja vajalikud
       meetmed ning nende maksumused, otsitakse nende rakendamise finantseerimise
       võimalusi. Omavalitsused kes pole senini liitunud ISKE projektiga, kaasatakse selle
       tegevusse.

VII MAAKASUTUS JA KESKKONNAHOID:

VII.I. MAAKASUTUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:

   1.1.    riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi
             suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete
             täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse
             lahendamist;

   1.2.    enne natsionaliseerimist  omavalitsustele kuulunud maade eranditeta tagastamist;

   1.3.    sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmise protsessi
             lihtsustamist;

   1.4.    reformimata riigimaade nö valitseja määramist, kes on kohustatud tagama
             nimetatud maa-aladel omaniku kohustuste, sealhulgas heakorra tagamisel,
             täitmise. Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele
             omavalitsustele, sealhulgas linnametsade munitsipaliseerimiseni peab
             omavalitsuste ja riigi vahel olema sõlmitud halduslepingud, millega tagatakse
             nende maade hooldamise riiklik finantseerimine. 2011. aastal vähemalt 2009. a
             mahus;

   1.5.    muudatustes kokkuleppimist, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse omandis
             oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud korras (ilma
             riigiorganitega kooskõlastamata);

   1.6.    läbirääkimiste jätkamist seadustamaks võimalus vaba- ja reformimata riigimaa
             tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete
             täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks jne.

   1.7.    taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, kaaludes võimalikke
             vahetusvariante või rakendada omanikele muud kompenseerimismehhanismid
             maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks
             ja arenguks;

   1.8.    otsida lahendusi koostöös Keskkonnaministeeriumiga maaküsimustes seaduste
             rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks;

   1.9.    maa korralise hindamise läbiviimist 2011. aastal.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    2008.a oktoobris esitas keskkonnaminister Vabariigi Valitsusele riigi maareservi
       moodustamise põhimõtted, mis kiideti heaks valitsuskabineti 10. jaanuari 2008
       istungil. Maareserv moodustatakse nende maade baasil, millel puuduvad teiste
       isikute taotlused ja/või mida pole võimalik maareformi seaduse (edaspidi MRS)
       alusel teiste isikute omandisse anda.

2.    MRS § 28 lõike 1 p 7 kohaselt antakse munitsipaalomandisse 1940. aasta 16. juuni
       seisuga kohaliku omavalitsusüksuse omandis olnud ja käesoleval ajal 
       munitsipaliseerimist taotleva kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil asuv maa,
       välja arvatud maa, mis kuulub riigi omandisse jätmisele vastavalt käesoleva
       seaduse §-le 31.

       Riigi huvi väljendatakse vaid juhtudel, kus maa on riigile vajalik tähtsate riiklike
       objektide teenindamiseks, nende rajamiseks vms juhtudel. Nii on riik väljendanud
       ajavahemikul 01.01.2009 kuni 01.05.2010 huvi MRS § 28 lõike 1 punkti 7 alusel
       munitsipaalomandisse taotletud maade osas vaid üksikute maaüksuste puhul,
       täpsemalt 15 maaüksuse puhul  152-st riigi huvi väljaselgitamise menetluses
       osalenud maaüksusest.

3.    Keskkonnaministeeriumi poolt ettevalmistamisel oleva maareformi seaduse
       muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus 
       kavandatakse sätestada, et kui MRS § 31 lõikes 2 nimetatud maa riigi omandisse
       jätmise menetluse käigus on välja selgitatud teiste isikute taotluste puudumine, siis
       teostab kuni maa riigi omandisse jätmise menetluse lõpuleviimiseni riigivara
       valitseja õigusi ja kohustusi Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri
       volitatud isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4.    Jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks, mis võimaldaks kohaliku
       omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud
       korras, vastavalt punktile 2..

5.    2010. aasta 1. jaanuaril  jõustunud riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 1 kohaselt
       võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada kui vara on vajalik
       kohaliku omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks või
       ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Riigivaraseaduse § 34 kohaselt võib võõrandada
       riigile kuuluvat elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnisasja asukohajärgsele
       kohaliku omavalitsuse üksusele. Sel juhul on müügihinnaks 65 % kinnisasja
       harilikust väärtusest ja see tuleb tasuda 2 aasta jooksul võõrandamislepingu
       sõlmimisest. Maareformi lõpuperioodil ei ole otstarbekas välja töötada täiendavaid
       aluseid maareformi käigus maa munitsipaalomandisse andmiseks ettepanekute
       punktis 1.6 nimetatud eesmärkidel.

6.    Eraisikutelt omandatavate maade riigi või kohaliku omavalitsuse omandis oleva
       maaga nö asendamise uute regulatsioonide väljatöötamine ei ole otstarbekas.
       Kinnisasja sundvõõrandamise seadus annab võimaluse küsimuste lahendamiseks
       kas sundvõõrandamise või kui sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, siis
       sundvalduse seadmise teel.

7.    Maa korralise hindamise läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus keskkonnaministri
       ettepanekul hiljemalt hindamise aasta 30. maiks. Keskkonnaministeeriumi
       arengukava aastateks 2011-2014 (kinnitatud keskkonnaministri 25.06.2010
       käskkirjaga nr 920) kohaselt ei toimu järgmine maa korraline hindamine enne kui
       2012. aastal. Maade korralist hindamist maksustamise eesmärgil ei ole otstarbekas
       läbi viia kui kinnisvara hinnad on tipus või põhjas, samuti valimistega samal aastal.


Kokkulepe

1.    Riigi maareservi moodustamise põhimõtete kohaselt jäetakse maareservi ka maad,
       mis on pikemas perspektiivis vajalikud kohalikele omavalitsustele neile pandud
       ülesannete täitmiseks, samuti maad, mille osas on otstarbekas pikemas perspektiivis
       tagada avalik maakasutus.  Nimetatud maade väljaselgitamiseks jätkavad kohalikud
       omavalitsused neile kasutada antud kaardirakenduse täitmist. Vabariigi Valitsuse
       tegevusprogrammi kohaselt esitab keskkonnaminister maareservi määratluse 2010. a
       III kvartalil Vabariigi Valitsuse istungile. Avalikule sektorile (nii riigile kui
       kohalikele omavalitsustele) vajaliku maareservi määratlemisel kasutatakse
       alusmaterjalina Maa-ameti poolt koostatud kaardirakendusi ja seega sinna
       sisestatud andmeid.

2.    Keskkonnaministeerium edastab käesoleva aasta III kvartalis maareformi seaduse
       muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Vabariigi
       Valitsusele, mille kohaselt antakse ehitise teenindamiseks vajaliku maana MRS § 28
       lõike 1 punkti 1 alusel munitsipaalomandisse antud maa osas MRS § 25 lõikes 3
       nimetatud lubade andmise üle otsustamine  maavanema haldusalasse. Kohalikud
       omavalitsused esitavad MRS § 25 lõikes 3 nimetatud lubade taotlused koos
       taotlusega seotud oluliste asjaolude ja põhjendusega, et lihtsustada ning   kiirendada
       läbiviidavaid menetlusi.

3.    Keskkonnaministeeriumi haldusala asutused (Riigimetsa Majandamise Keskus,
       Keskkonnaamet, Maa-amet) ja teised riigivara valitsejad informeerivad kohalikke oma
       valitsusi 1. märtsiks 2011. a. milliste maa-alade hooldamise viivad nemad ise läbi.

4.    Jätkata läbirääkimisi seadusandluse muutmiseks, mis võimaldaks kohaliku
       omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud
       korras.   

5.    Pooled on valmis koostööks kehtivate seaduste rakendamisel tekkivate probleemide
       lahendamiseks ning kohalikke omavalitsusi puudutavate üksikasjade varajaseks
       läbiarutamiseks, soovitavalt juba kontseptsioonist alates, ning mõlemale poolele
       vastuvõetavate lahenduste leidmiseks kõigis ettevalmistatavates kontseptsioonides
       ja eelnõudes.

Eriarvamus:

1.    Keskkonnaministeerium on seisukohal, et riigi ees seisvate ülesannete täitmiseks
       vajalike maade puhul ei ole maa munitsipaalomandisse andmine ka edaspidi
       võimalik, sõltumata sellest, kellele maa enne õigusvastaselt võõrandamist kuulus. 
       Ka edaspidi väljendatakse riigi huvi enne 16. juunit 1940 .a kohalikule
       omavalitsusele kuulunud maa osas vaid juhul, kui nimetatud maa on  riigile vajalik
       tähtsate riiklike objektide teenindamiseks, nende rajamiseks vms juhtudel.

2.    Omavalitsusliitude Koostöökogu jääb oma ettepaneku juurde viia  maa korraline
       hindamine läbi 2011. aastal.

VII.II. KESKKONNAHOID

Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:

   1.1.    läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku
             sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja kavandada riigieelarves:

   1.2.    riigipoolset osalust kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates
             keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni
             rahastamisperioodi lõpuni;

   1.3.    toetust kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste
             2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr
             ületab 15%;

   1.4.    jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel
             investeeringute teostamiseks;

   1.5.    strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda
             selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste;

   1.6.    õiguslikku regulatsiooni täiendamist selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks
             Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus
             nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist;

   1.7.    tiheasustusala  läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja  muude ohtlike
             ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist  raudteeseaduses ja
             kemikaaliseaduses;

   1.8.    kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV
             poolt teostatava järelevalve/  õiguslik normistiku korrastamist nii, et KOV
             keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates
             valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul
             õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada
             asendustäitmist või sunniraha;

   1.9.    regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamiseks trükitoodetest
             tekkivatele jäätmetele;

   1.10.    kohaliku omavalitsuse pädevuse mittevähendamist ühisveevärgi ja
               -kanalisatsiooni teenuse hinna määramisel;

   1.11.    keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni
               olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja
               KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu
               väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;

   1.12.    arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning
               selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete
               vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest
               hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks;

   1.13.    kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike
               omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud
               maksumäärade korral rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse e. kohalikku
               komponenti;

   1.14.    pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmise kavandamist linna- ja
               vallavalitsuse järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja
               pakendijäätmete taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse
               ülesannete hulka;

   1.15.    sademevee maksustamise alused ja regulatsioonide ülevaatamist;

   1.16.    õigusaktides õigusselgust ja õiguskindlust, täpsustades jätkuvalt ülesannete ja
               vastutuse jagunemist  riigi ja kohalike omavalitsuste vahel;

   1.17.    pidada võimalikuks ja soovitavaks keskkonnatasude määrade vähendamist
               valdkondades, kus eesmärgid on juba saavutatud või normaalset heaolu
               tagavast tasemest isegi allapoole mindud.

Valitsuskomisjoni seisukohad:

1.    Kaalutakse riigipoolse panuse suurendamist kohalike omavalitsuste EL fondidest
       rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides.

2.    Oluliseks peetakse ja kavandatakse jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla
       2000 ie reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks.

3.    Kavandatakse strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist ja
       kaasab sellesse kohalike omavalitsuste esindajad.

4.    Valitsuskomisjon peab otstarbekaks täiendada looduskaitseseadust sätetega, mis
       võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel rakendada raielubade kõrvaltingimuste
       täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seadusega kehtestatud
       sunnivahendeid, et tagada haldusaktide täitmine.

5.    Kaalutakse tulevikus tootjavastutuse põhimõtte laiendamist.

6.    Toetatakse jäätmemaksu kehtestamist kohaliku maksuna, arvestades kohalikku
       olukorda ning vajadusi.

7.    Vajalikuks peetakse sademevee regulatsioon välja töötamist ja sellesse kohalike
       omavalitsuste esindajate  kaasamist.

Poolte taotlused
(tuh. krooni)

Ettepanek / aasta

Seisund 2010 aastal

Koostöökogu

taotlus 2011

aastaks

Ministeeriumi taotlus

2011 RE  eelnõus

Riigi omandis olevate maade hooldamisega seotud tööde finantseerimiseks

5 000

5 000

700


Kokkulepe

1. Pooled jätkavad läbirääkimisi


VIII MUUD KÜSIMUSED:

1. Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud:


1.    Teha jätkuvalt ettepanek algatada riigieelarveseaduse paragrahv 9 muudatus
       põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata,
       otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus
       antakse Valitsuskomisjonile õigus pidevalt esitada omapoolseid
       kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel.

2.    Teha Siseministeeriumile ettepanekud:

   2.1.    vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded
             kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende
             maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused.

   2.2.    algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga
             täpsustada:

      2.2.1.    maakondlike omavalitsusliitude ülesanded;

      2.2.2.    kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate
                   ülesannete võimaldamine;

      2.2.3.    maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste
                   korraldamise otsustamine ja rahastamine.

3.    Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja
       Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 2,5 miljonit krooni.

4.    Taotleda Eesti ühtse merenduspoliitika väljatöötamise kiirendamist, kaasates
       sellesse protsessi ka merega piirnevate omavalitsusliitude esindajad. Merega
       piirnevad omavalitsused nagu näiteks Tallinn peavad oluliseks riigi poolt merega
       piirnevate alade suhtes põhimõtete ja seisukohtade formuleerimist (ligipääsu
       tagamine merele, millised peaksid olema kaldarajatised jne.).

5.    Töötada välja perekonnaseisutoimingute standardid ning luua selged toimingute
       tegemise rahastamise reeglid.

Valitsuskomisjoni seisukohad

1.    Valitsuskomisjon ei toeta KTK ettepanekut riigieelarve seaduse § 9 muutmiseks.
       Riigikogu ainupädevuses on iga-aastase riigieelarve seaduse kinnitamine ning
       Riigikogu otsustab tasandusfondi lõpliku suuruse üle. Valitsus peab tervikliku ja
       seadustele vastava riigieelarve eelnõu esitama Riigikogule. Valitsuskomisjon ei saa
       Riigikogu nimel läbirääkimisi pidada.

2.    Arvestades läbirääkimiste lähtealustes fikseeritut, oleks otstarbekam enne
       seadusemuudatuste kavandamist keskenduda kohalike omavalitsuste poolt
       täidetavate riiklike ning omavalitsuslike ülesannete kaardistamisele ja nende
       rahastamise põhimõtete täpsustamisele ning kvaliteetsema avaliku teenuse
       tagamiseks ning sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmiseks kohalike
       omavalitsuste funktsioonide ülevaatamisele, seejärel on võimalik hinnata kas ja
       kuidas on vajalik kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muutmine.

3.    Jätkuvalt kavandatakse lähtudes riigieelarve võimalustest eraldada toetust
       üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti
       omavalitsuste esindamiseks Brüsselis.

4.    Merenduspoliitika väljatöötamine on kavandatud käesoleva aasta lõppu,
       töörühmade töösse on kaasatud Tallinna linna, Viimsi valla ja Kuressaare esindajad
       ning on valmidus kaasata ka teiste omavalitsuste või omavalitsusliitude esindajaid,
       kes edastavad konkreetsed kontaktid.

5.    Perekonnaseisutoimingute registreerimine on sätestatud mitmetes erinevates
       õigusaktides, milles on väga täpselt kirjeldatud, kuidas toiminguid tehakse, lisaks on
       perekonnaseisuasutustele koostatud erinevaid juhendmaterjale. Rahastamise reeglite
       paikapanemine toimub riiklike ülesannete rahastamise reeglite väljatöötamise
       käigus.

Kokkulepe

1.
    Jätkuvalt kavandatakse lähtudes riigieelarve võimalustest eraldada toetust
       üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti
       omavalitsuste esindamiseks Brüsselis.

2.    Merenduspoliitika väljatöötamisse kaasatakse ka omavalitsuste või
       omavalitsusliitude esindajaid.


IX LÕPPSÄTTED

1.
    Jätkata 2011. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus töörühmade ja
       delegatsioonide tasemel läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi,
       riigieelarveliste eraldiste ja Euroopa Liidu struktuurifondide 2007-2013
       programmeerimisperioodil lisanduvate vahendite küsimustes.

2.    Pooled kavandavad 2011. aasta eelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli
       allkirjastamist enne riigieelarve projekti lõplikku esitamist Vabariigi Valitsusele.




1. juulil 2010


Siim Valmar Kiisler

Taavi Aas

Jüri Landberg

Regionaalminister,        

Valitsuskomisjoni esimees

Eesti Linnade Liidu

juhatuse esimees

Eesti Maaomavalitsuste

Liidu esimees


(allkirjastatud digitaalselt)    (allkirjastatud digitaalselt)     (allkirjastatud digitaalselt)
 
LISA

Muudatusettepanekud õigusaktidesse

ETTEPANEKUD SEADUSTE JA MUUDE SEADUSANDLIKE AKTIDE
MUUTMISE KOHTA

I  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud


1.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite
       arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruse (järk-järgult kuni 30 %-ni
       teehoiu vahenditest)

2.    Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest valmistada ette ühistranspordiseaduse
       muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest
       tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele
       omavalitsustele.

3.    Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate
       õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning
       teevalgustuse normatiive majanduslanguse ja sellele järgneva stabiliseerimise
       perioodiks.

4.    Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja
       sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise
       veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade
       väljastamise kord“ muutmine eemärgiga  kahekordistada senikehtivaid tariife, et
       viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega.

II Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud


1.    Strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamine, muutes seda
       selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste.

2.    Õiguslikku regulatsiooni täiendamine selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks
       Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda
       puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist.

3.    Tiheasustusala  läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja  muude ohtlike
       ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamine  raudteeseaduses ja
       kemikaaliseaduses.

4.    Kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve õigusliku normistiku
       korrastamine nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV
       puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud
       eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel
       kohaldada asendustäitmist või sunniraha.

5.    Regulatsiooni väljatöötamine ja tootjavastutuse rakendamine trükitoodetest
       tekkivatele jäätmetele.

6.    Keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmine selliselt, et proportsiooni
       olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV
       eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks
       saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse;

7.    Pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmine  linna- ja vallavalitsuse
       järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja pakendijäätmete
       taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse ülesannete hulka.

8.    Sademevee maksustamise aluste ja regulatsioonide ülevaatamine.

9.    Jätkata läbirääkimisi süsteemi loomiseks, et katta omavalitsuste kulutused seoses
       eraomanikelt avalike ülesannete täitmiseks ostetava maaga (teede, tänavate,
       parkide, mänguväljakute ja kalmistute rajamine).

III Siseministeeriumi valitsemisalas

Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud

1.    Vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise
       korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning
       lahendada nende rahastamise küsimused.

2.    Algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga
       täpsustada:

   2.1 .maakondlike liitude ülesanded;

   2.2.    kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate
             ülesannete võimaldamine;

   2.3.    maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste
             korraldamise otsustamine ja rahastamine.

3.    Algatada riigieelarveseaduse paragrahv  9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et
       kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse
       riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus antakse Valitsuskomisjonile
       õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse
       nimel.


16.07.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit