 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
 Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas
|
Esilehekülg
> Aktuaalset
> Omavalitsusliitude läbirääkimised
> 2011 läbirääkimised
Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2010. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Läbirääkimiste lähtealused on: 1. kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine; 2. riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste võimalusel integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasi maksutulude kui ka tasandusfondi suurendamise kaudu; 3. kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete kaardistamine ning nende kulupõhine rahastamine riigieelarvest vastavalt kokkuleppele omavalitsusliitudega; 4. kohalike omavalitsuste poolt täidetavate ülesannete kaardistamine ja nende rahastamise põhimõtete täpsustamine; 5. kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. 6. omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 7. kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ning sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmiseks omavalitsuste koostöö ja ühinemiste aga ka kohalike omavalitsuste süsteemide arendamise ning tugifunktsioonide konsolideerimise soodustamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste funktsioonide ülevaatamine. LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK I KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemel: 1.1. üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa tõstmist tasemele 11,93%; 1.2. tasandusfondi eraldatavate vahendite mahu suurendamine vähemalt 1430 miljoni kroonini; 1.3. kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud laenupiirangute tühistamiseks 2010. aastal. 2. Tugevdada kohalike eelarvete autonoomsust ja stabiilsust: 2.1. jätkata läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike ja kohalike maksude osas eesmärgiga tagada Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas toodud kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia põhimõtte rakendamine; 2.2 rääkida läbi kohalike maksude seaduse kaasajastamise küsimused; 2.3 riik kaotab senikehtinud 100% ja 50% maamaksusoodustused ning hüvitab maaomanikele maakasutuse piirangutega seotud kahjud erinevate riiklike toetusskeemide kaudu. 3. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks vähemalt 15%. 4. Riigieelarve kõikehaaravuse põhimõttel 2011. aasta riigieelarves kõigi kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude kajastamine. 5. Läbirääkimisi alustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtade Üldosas tehtud ettepanekute elluviimiseks. 6. Kehtiva maksukorralduse seaduse mõju analüüsimine Rahandusministeeriumi poolt ja muudatuste, mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse kavandamine. 7. Lisada tasandusfondi rida - “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks“ – 4 miljonit krooni. 8. Omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimuste lahendamine ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja regionaalsete ning majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude katmiseks vahendite kavandamise. 9. Ettevõtlusega seotud maksude analüüsimine ja võimalusel nendest osa eraldamine omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks. 10. Kehtiva tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja kaasajastamine muutunud majanduslikus situatsioonis ja omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise kavandamine. 11. Taastada tulumaksu ja maamaksu intresside laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse. 12. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele nende mahu ja kvaliteedi miinimumnõuete määratlemine ülesande täitmisel ning ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud. 13. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste ja infrastruktuurile kehtestatavate kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. 14. Näha ette kohalikele omavalitsustele vahendid omandireformi läbiviimisega tekkinud kulutuste ja kahjude katteks (täiendavalt omandireformi reservfondile). 15. Luua süsteem, mis kataks omavalitsuste kulutused eraomanikelt seoses avalike ülesannete täitmiseks vajaliku (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud) ostetava maaga. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Riigikohtu otsusest tulenevalt kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete väljaselgitamine ja nende rahastamise eristamine riigieelarves. 2. Kohalikele omavalitsustele õigusaktidega pandud kohustuste analüüsimine ja võimalusel pandud nõuete vähendamine. 3. Meetmete rakendamine kohalike omavalitsuste koondeelarve puudujäägi kontrolli all hoidmiseks. Kuni 2011. aasta lõpuni rakendatakse piirangut, et kohustusi võib võtta välisabi projektide omaosaluse katteks, sildfinantseerimiseks ning olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Eesmärgiks on alates 2012. aasta kokkulepete saavutamine koonddefitsiidi piiramiseks. 4. Tasandusfondi valemi edasiarendused tulude ja kulude arvestuspõhimõtete ning parameetrite osas. 5. Ühtlustada riigieelarveliste eraldiste andmise põhimõtted siseriiklike ja struktuurivahendite meetmete osas (sh omavalitsuste finantssuutlikkust ja finantstegevust arvestavaks). 6. Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega seotud vee-erikasutuse tasu kohalikele omavalitsustele laekuva osa vähendamine ja loodusvarade kasutamise tasude välja arvamine tasandusfondi arvestuslike tulude hulgast. 7. Kohalike omavalitsuste tasandil teenuste konsolideerimine ja kompetentsikeskuste loomine (finantsarvestus ja hanked). 8. Kohalike maksude süsteemi ülevaatamine ja vajadusel korrastamine. Tõhustada sellekohast infovahetust riigi ja omavalitsuste vahel. Tabel 1. KOV eelarvete finantsinformatsioon
* Allikas Rahandusministeeriumi kevadprognoos ** Alates 2011. a on tulubaasi stabiliseerimise vahendid näidatud tasandusfondi hulgas *** Ei ole arvestatud kohalike maksude seaduse võimaliku muutmisega ja kahe maksu võimaliku kehtetuks tunnistamisega alates 2011. aastast Kokkulepe: 1. Jätkatakse läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamise küsimustes. II HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisest rääkida läbi kavandatavate muudatuste mõjud, kulude arvestuse ja kulude katmise küsimused. 2. Jätkata läbirääkimisi tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2011-2014 RES-is ning 2011. aasta riigieelarves. 3. Haridustoetuseks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja seaduse alusel omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise ning omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi haridustoetuse üldmahu kasvu. 4. Läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu kavandamist riigieelarves leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses, sealhulgas: 4.1. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel; 4.2. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses; 4.3. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%. 5. Kavandada täiendavalt: 5.1. vahendid riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks; 5.2. vahendid uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sealhulgas pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks; 5.3. lisavahendid tugisüsteemide (logopeedide ja abiõpetajate jm) rakendamise toetamiseks. 6. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega. 7. Arvestades kohalike omavalitsuste eelarvevahendite mahu vähenemist vaadata läbi järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakohustused omavalitsustele ja kaasajastada nõudeid: 7.1. haridusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine”; 7.2. sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded“ 1. jaanuarist 2010 jõustunud muudatused. 8. Jätkata riigieelarvest: 8.1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhise programmide toetamist; 8.2. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") rakendamist, mahus 400 miljonit krooni; 8.3. Avatud Noortekeskuste toetuste programme; 8.4. ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” toetamist planeeritud mahus; 8.5. noorteühingute toetamist 2010. aasta tasemel. 9. Kavandada vahendeid: 9.1. õpilaskodude laiendamiseks riigieelarvest seoses gümnaasiumite arvu optimeerimisega ja leida võimalus selle toetuse lisamiseks haridustoetuse hulka. Näha ette munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase kohta vähemalt 3000 krooni; 9.2. huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000 krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele; 9.3. riigipoolseks toetuseks projektlaagritele ja õpilasmalevatele 2008. aasta tasemele. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus omavalitsustele ei ole ainus katteallikas kõigi seadustest ja seaduste alusel neile pandud ülesannete täitmiseks. Haridustoetuste eesmärk on eelkõige toetada kokkulepitud kriteeriumide alusel kohaliku omavalitsuse üksusi haridusvõimaluste tagamisel sõltumata konkreetse kohaliku omavalitsuse (koolipidaja) tulubaasist ja eelarvevõimalustest. Üheks haridustoetuse jaotusmudeli kriteeriumiks on nn vabade vahendite lõtk, mis võimaldab muuhulgas ka omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamist. Arvestades 2011. aasta riigieelarve piiratud võimalustega tuleks eelarveläbirääkimistel jätkuvalt keskenduda olemasolevate ressursside eesmärgipärasele ja efektiivsele kasutamisele. 2010. aastal jätkub haridustoetuste jaotuspõhimõtete (üldhariduskoolide rahastamismudeli) edasiarendamine koostöös kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude esindajatega. Jätkatakse läbirääkimisi tasandusfondi haridustoetuse üksikute alaliikide mahtude ja jaotuspõhimõtete üle. Samuti käsitletakse läbirääkimiste käigus õpilaskodude riiklikult toetatavate kohtade finantseerimist, kohalike omavalitsuste vahelise arvlemisega ning koolivõrgu korrastamisega seotud probleeme. 2. Üldhariduse valdkonna prioriteediks aastatel 2011-2014 on uue riikliku õppekava ja uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, milleks taotletakse riigieelarvest ka täiendavaid vahendeid ja mille osas jätkatakse läbirääkimisi 3. Noorsootöö valdkonna prioriteediks 2011. aastal on noorte osalusprogrammi käivitamine, millest sõltub uue noorsootöö seaduse uue algatuse – noorte osaluskogude – käivitamine kohalikul tasandil. Väga oluline on ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumine 2011. aastal ja sellega seotud ettevalmistustöö rahastamine. Sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamiseks on vajalik tagada noorsootöö piirkondlik kättesaadavus, mida võimaldab avatud noortekeskuste programmi jätkamine. Noorte kaasatuse ja noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks jätkatakse noorteühingute aasta- ja projektitoetuste eraldamist ning noorteinfo ja karjääriteenuste teenuste osutamiseks toetatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste tööd. Noorsootöö sisu tuleviku osas on oluline struktuurifondide vahendite maksimaalses mahus kasutamine. Projektlaagrite ja õpilasmalevate toetuse suurus sõltub hasartmängumaksu laekumisest ning Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest. 4. Haridusasutustepersonali miinimumkoosseisude kehtestamine on haridus- ja teadusministrile pandud vastavate seadustega ja selle mõte on tagada kõigile riigi territooriumil tegutsevatele haridusasutustele ühtsed tingimused kvaliteetse haridusteenuse osutamiseks. Ka sotsiaalministri poolt kehtestatavad tervisekaitse nõuded täidavad muuhulgas sarnast eesmärki. Nende õigusaktidega ei panna kohalikele omavalitsustele täiendavaid riiklike kohustusi vaid kehtestatakse ühtsed standardid, millele haridusasutused peavad vastama. Üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad kaasatakse haridusasutuste personali miinimumkoosseisu puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisse. 5. Munitsipaalkoolide õpilaskodude riiklikult toetavate kohtade kohatoetuse summa tuleks viia 3000 kroonile õpilase kohta kuus ning selleks taotletakse 2011. aasta riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Õpilaskodu kohatoetuse lisamine tasandusfondi hariduskulude hulka võimaldab paindlikumalt reageerida toetuse arvestamisel täiendavatele vajadustele ning õpilaste arvu muutustele eelarveaasta jooksul. 6. 2008. aastal riigieelarvest eraldatud täiendava riikliku toetuse (programmi "Igale lapsele lasteaiakoht") rakendamist kohalikele omavalitsustele, mis aitas neil täita koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse kohustusi, 2011. aasta riigieelarve ei võimalda. Poolte taotlused (tuh. krooni)
* Põhitaotluse ja lisataotluse taotletakse võrreldes 2010. a kasvu 235,4 mln krooni (91,4 mln põhitaotlus ja 144 mln lisataotlus) Kokkulepe: 1. Jätkatakse läbirääkimisi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning uute riiklike õppekavade rakendamise kulude katmise küsimustes, samuti 2011. aasta riigieelarve tasandusfondis hariduskuludeks kavandatavate eraldiste (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna toetuste üle. 2. Jätkatakse riigieelarvest kohalikele eelarvetele eraldatava haridustoetuse jaotuspõhimõtete (rahastamismudeli) edasiarendamist võttes aluseks varasemate aastate eelarveläbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid. 3. Jätkatakse läbirääkimisi õpilaskodu toetuse lisamiseks 2011. aasta riigieelarves tasandusfondi hariduskulude hulka, mis võimaldab paindlikumalt reageerida toetuse arvestamisel täiendavatele vajadustele ning õpilaste arvu muutustele eelarveaasta jooksul. 4. Üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad kaasatakse haridusasutuste personali miinimumkoosseisu puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamisse. III SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus omavalitsuste tegelikele vajadustele, sealhulgas: 1.1. suurendada vahendeid täiendavate toetuste maksmiseks mis tulenevad patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel ja nende hulgas vähekindlustatud isikute puhul kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse välistamiseks. 2. Eraldada riigieelarvest: 2.1. toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 15 % toetuste määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 50 miljonit krooni. 2.2. vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks. 3. Jätkata läbirääkimisi: 3.1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas; 3.2. hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas; 3.3. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle kõikidele omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes) koostöös tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga kavandada lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest. 4. Kavandada: 4.1. riigi osalus (doteerimine) hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu tasumiseks. 4.2. suuremad vahendid hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest). 5. Tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ja mitte arvestada toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. Seoses toimetulekutoetuse taotlejate arvu kasvuga kuni 5 korda suurendada selle toetuse administreerimiskulude katteks riigi eraldisi kohalikele omavalitsustele. 6. Arvestades praegust majanduslikku olukorda kaotada lähiaastateks inimese omaosalus hooldusravi teenuse eest maksmisel. Praeguse korra jätkumisel hooldusravile mittepääsenutele (suutmatuse tõttu tasuda omaosalustasu) tuleb haigekassa poolt senisest suurema ravijuhtude arvu ostuga tagada nendele isikutele vajaliku koduõendus-hooldusteenuse osutamine. 7. Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega laste hoiuteenuse osutamiseks, sh koolieelsetes lasteasutustes, mis tagavad teenuse rahastamise vastavalt tegelikele kuludele. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Patsiendi omaosaluse kehtestamine patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel on põhjendatud ja vajalik tagamaks ravikindlustuse süsteemi jätkusutlikkust ning loomaks võimalust rahastada suuremat hulka ravijuhtumeid. Omaosaluse planeerimisel arvestuse kohaselt enamus juhtudel kohalike omavalitsuste abi ei peaks vajatama. Üksikutel juhtudel kohaliku omavalitsuse toe vajaminekut saab arvestada oma toetuste ja teenuste süsteemi välja töötamisel. Omaosaluse nõue on kehtinud liiga lühikest perioodi, et saaks anda põhjalikumat hinnangut selle kehtestamise mõjudele,, seega planeeritakse esmased tegevused hinnangute andmiseks 2010 I poolaasta andmetele tuginevalt. Mõjude hindamisel toetutakse võimalusel ka kohalike omavalitsuste esitatud täiendavale statistikale. 2. Toetame administratiivkulude katmise kaalumist, kuid ei näe ühest seost väljamakstud toetuse mahu ja administratiivkulude vajaduse vahel ning ei pea õigeks toimetulekutoetuse vahendite ja sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise kuludeks suunatud vahendite taassidumist. Teenuste arendamise kulusid eraldatakse vastavalt eelarve võimalustele. Hetkel on esmatähtis tagada toimetulekuvahendite piisavus inimestele tehtavateks väljamakseteks. Lähitulevikus ei ole võimalik katta antud vahenditest investeerimisvajadusi. 3. Kõigile inimestele väärika vananemise ja oma terviseprobleemiga toimetuleku tagamiseks on edasiarendatud hooldusteenuste eelnõud. Probleemi lahendatakse etapiviisiliselt, esmalt antakse tervishoiuteenuste registris registreeritud õdedele seaduslik alus töötamiseks hoolekandeasutuses sõltumata omandivormist nõudmata iseseisva õendusabi tegevusluba. Õdede töö rahastamine hooldekodudes jääb tänaste põhimõtete juurde - KOV/isik rahastab hooldekodu teenust, täiendavaid vahendeid ravikindlustusest ei eraldata. Õendusabi teenuseid rahastab haigekassa nõuetele vastava tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja puhul. Juhul, kui hoolekandeasutus vastab tegevusloa nõuetele (sh omandivorm), on tal võrdselt teiste tervishoiuteenuste osutajatega õigus taotleda Haigekassa lepingut. Erandit ei tehta hoolekandeasutustele tervishoiuteenuste korralduse seaduses. 4. Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse teemaga edasiminek sõltub hetkel riigikogus menetluses oleva Põhikooli ja Gümnaasiumi seaduse kinnitamisest, mille tervishoidu käsitlevate rakendusaktide kavandid on saadetud tutvumiseks kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele. Koolieelsete lasteasutuste teemaga minnakse edasi peale koolitervishoiu korraldamise korrastamiseks vajalike tegevuste lõpetamist. Kõigile koolieelses lasteasutuses käivatele lastele on tagatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus sh profülaktilised tervisekontrollid ja vaktsineerimised perearstisüsteemi kaudu. 5. Hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu riigi osaluse tasumiseks analüüsib Sotsiaalministeerium partnerlusmudelit hooldusteenuste rahastamisel. Selle tulemusel on võimalikud muudatusettepanekud, mis puudutavad hoolekandeteenuste rahastamist, samas ei ole ettepanekus toodud kulude katmine riigi ülesanne. Sotsiaalministeerium on tõstatanud vanemaealiste puudega inimeste toetuse üleandmiseks kohalikele omavalitsustele ja on huvitatud läbirääkimiste jätkamisest. 6. Peame prioriteetseks säilitada hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks ette nähtud vahendeid vähemalt tänasel tasemel ja ühtlasi süsteemi korrastada ja selle arvelt tagada vahendite efektiivsem kasutamine. Rehabilitatsiooniteenuste puhul otsime viise paremaks eesmärgistamiseks ja läbi viimiseks. Näiteks on ESF vahenditest hetkel toimumas programmipõhise teenuse osutamise piloteerimine. 7. Sotsiaalministeerium on kavandanud vahendeid toimetulekupiiri tõstmiseks (taotluse kogumaht 414 mln krooni). Järgnevate pereliikmete (sh. laste) kaalude muutmine suurendaks kulude katmiseks vajalikku summat kuni 60 mln krooni võrra. Rahaliste võimaluste piiratuse korral peame esimeseks prioriteediks toimetulekupiiri tõstmist. 8. Kohalikele omavalitsuste puuetega laste hoiuteenuse osutamisel ei ole probleem vahendite piisavuses. Pigem on probleemiks kohalike omavalitsuste suutlikkus kasutada ära nendele tänaseks juba eraldatud vahendeid. Eelmise aasta jääk oli 14,3 miljonit krooni. Vähesed omavalitsused pakuvad ise teenuseid puudega laste peredele, teenuste ostmist kasutatakse juhul, kui piirkonnas on vastavaid teenuste osutajaid. Teenuste osutamisele eelistatakse toetuse maksmist. Julgustame kohalikke omavalitsusi koostööks teenuste osutamisel, samuti laiemate võimaluste kaalumisele teenuste valikus. Kokkulepe: Jätkata läbirääkimisi. IV KULTUURIPÄRAND JA SPORT: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Näha riigieelarves ette: 1.1. investeeringutoetus omavalitsustele, kellele juba eraldatud investeeringutoetusi 2008. aastal vähendati ja senini pole seda taastatud; 1.2. kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osalus Rakendada antud põhimõtet üleriigilise (regionaalse) tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide rahastamisel tagasiulatuvalt nende omavalitsuste osas, kes on teinud investeeringuid oma eelarveliste vahendite arvelt aastast 2008 pikaajaliste kohustuste täitmisel; 1.3. toetused rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, huvihariduse toetamiseks ning terviseprogrammide arendamise raames maakondlike tervisespordikeskuste toetamine vähemalt 2008. aasta tasemel; 1.4. tegevustoetused kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. aasta tasemel. Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks täpsustada ja seadustada kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ministeeriumi funktsioonid ja eraldada nende ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid; 1.5. ujumise algõpetuse programmi toetamine summas vähemalt 10 miljonit krooni; 2. Jätkata: 2.1. professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamist riigieelarvest; 2.2. harrastusspordi toetamist riigieelarve vahenditest vähemalt 2010. aasta mahus; 3. Kavandada riigieelarves toetus: 3.1. Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana aastaks 2011.a. 89 milj. krooni (arvestusega 1/3 projekti kogumahust.); 3.2. 2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus; 3.3. 15 maakondliku spordiliidu ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla Järve) spordiliitude tegevuse toetamiseks ja noortespordi toetuseks eraldatav summa vähemalt 2008. aasta tasemel. 4. Toetada riigieelarveliste vahendite arvelt kohalike omavalitsuste halduses olevaid, kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. (Tallinna puhul: Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion). 5. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada arengukava rakendamiseks liikumisharrastusele eraldatavat summat kuni 10,0 milj kroonini ning kajastada see eraldi eelarvereana harrastusspordi eelarverea kõrval. 6. Väärtustada enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd. 7. Muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada riigipoolset finantseerimist muinsuskaitselisteks töödeks. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. 2011. aastal säilitatakse seniseid programmi- ja tegevustoetusi 2010. aasta tasemel. 2. Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 programmi toetamiseks planeeritakse 2011. aastal toetust 50 000 000 krooni. 3. 2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus planeeritakse toetust 2 000 000 krooni. (tuh. krooni)
* Põhitaotlus V TEEHOID JA ÜHISTRANSPORT: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%. 2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele. 3. Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid vähemalt 2009. aasta tasemel (339 milj. krooni). 4. Eraldada kütuseaktsiisi arvelt vahendeid elektri ühistranspordi infrastruktuuri väljaehitamise ja veeremi soetamise toetuseks kui keskkonnasõbraliku, energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel. 5. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele. 6. Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning teevalgustuse normatiive. 7. Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord“ muutmine eemärgiga kahekordistada senikehtivaid tariife, et viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Kohalike teede hoiuks kavandatakse 2011. aasta riigieelarves vahendid 2010. aasta tasemel, 2012. aastaks on eesmärk saavutada kohalike teede rahastamine tasemel vähemalt 10% teehoiu rahastamiseks riigieelarves kavandatud kütuseaktsiisi laekumisest. 2. Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatavate toetuste planeerimisel lähtutakse avaliku teenindamise lepingutega võetud kohustustest ja eesmärgist, et maakonnaliinide üldine veomaht ei väheneks 2010. aasta tasemega võrreldes. 3. Ühistranspordi seaduse kohaselt on riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses vedaja kohustatud tasuta vedama eelkooliealisi lapsi ning puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera kusjuures tasuta sõitu vedajale ei hüvitata. Kõiki vedajaid tuleb kohelda võrdselt. Kommerts- ja omavalitsusliinidele sõidusoodustuste kompenseerimiseks puuduvad riigieelarvelised võimalused. Poolte taotlused (tuh. krooni) | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
