Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


28. juuni - 5. juuli 2010
Print

E-nädalakiri 21/2010


Sisukord
1.    ELAN võrgustiku koosolek.
2.    iBSG seminar ja suvine vastuvõtt.
3.    Belgiast saab 1.juulil järgmine EL eesistujariik.
4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, teadus- ja kultuurikomisjoni koosolek 30.06.2010.
5.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek 01.07.2010.
6.    Euroopa Liit lihtsustas fondide kasutamise reegleid.
7.    Regioonide Komitee president ja Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) asepresident kohtusid Euroopa Komisjoni presidendiga.
8.    Haapsalut tutvustav video valmis.
9.    G20 juhid, rahandusministrid ja keskpankade juhid kohtusid Torontos 26. ja 27. juunil, et arutada majanduse taastumist üleilmsest kriisist.
10.    Euroopa Komisjon tegi ettepaneku tugevdada makromajanduslikku, eelarve-ja struktuuripoliitika järelevalvet.
11.    Euroopa Parlamendi 5-8 juuli täiskogu istungi teemad

1.    ELAN võrgustiku koosolek

ELAN võrgustiku koosolek toimus 29.juunil.

Seekordseks külalisesinejaks oli  José Manuel FERNANDES – Euroopa Parlamendi liige ja raportöör biojäätmete rohelise raamatu osas.

ELi majanduse kasvades ja territooriumi suurenedes toodetakse jätkuvalt järjest suuremaid jäätmekoguseid. Hinnanguliselt tekib ELis igal aastal 76,5–102 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja aiajäätmetest ning 37 miljonit tonni biojäätmeid toidu- ja joogitööstusest.

Esimene prioriteet peab olema jäätmetekke vältimine ja jäätmete vähendamine, et saavutada seeläbi olulist keskkonna- ja majanduslikku kasu. Selle eesmärgi saab saavutada õigusaktide ning üldsuse teadlikkuse suurendamise abil. Jäätmete käitluspoliitika teine strateegiline eesmärk peab olema ELi muutmine ringlussevõtvaks ühiskonnaks.

Siiamaani on biojäätmeid käideldud vastavalt iga liikmesriigi väga erinevale poliitikale, mis ulatuvad mõnes riigis võetavatest miinimummeetmetest ambitsioonika poliitikani muudes riikides. Liikmesriikide vahel, kes võtavad kõige vähem jäätmeid ringlusse (90% jäätmete prügilasse ladestamine, 10% jäätmete ringlussevõtt ning energiakasutus), ning kõige tõhusamat lähenemist (10% jäätmete prügilasse ladustamine, 25% jäätmete energiakasutus ning 65% jäätmete ringlussevõtt) kasutavate liikmesriikide vahel eksisteerib sügav lõhe.

Kehtivad ELi õigusaktid ei piira liikmesriikide valikut biojäätmete töötlusmeetodite osas, eeldusel et need vastavad teatud raamtingimustele, eelkõige tingimustele, mis on kehtestatud jäätmete raamdirektiivis, milles nõutakse tungivalt, et liikmesriigid võtaksid meetmeid, mis ergutavad: biojäätmete liigiti kogumist nende kompostimiseks ning anaeroobseks kääritamiseks; biojäätmete töötlemist keskkonnakaitse kõrget taset järgival viisil ning biojäätmetest toodetud keskkonnale ohutute materjalide kasutamist.

Prügiladirektiivis on samuti sätestatud, et biojäätmete viimine prügilatesse peaks järk-järgult kaduma. Siiski ei ole nende õigusaktidega seatud eesmärke saavutatud. Arvestades, et liikmesriikidel ei ole kuigivõrd õnnestunud täita biojäätmete prügilatesse mitteviimise eesmärki, on selge, et tuleb kehtestada prügiladirektiivi täiendavaid lisameetmeid.

Biojäätmete käitlus tulevikus

Biojäätmete käitluse eridirektiiv oleks jäätmete raamdirektiivist tulenevate põhimõtete
rakendamise ning muude jäätmekäitlust üldiselt reguleerivate direktiivide oluline tugisammas.

Kõige kasumlikuma käitlusmeetodi kohustuslikuks muutmine ei ole soovitav, sest arvestada tuleb erisustega liikmesriikide vahel. Biojäätmete käitlust käsitlev direktiiv peaks seetõttu võimaldama teatavat paindlikkust, et keskkonnaalasest ja majanduslikust seisukohast parima lahenduse saaks kindlaks määrata kohalikul tasandil. Sellele vaatamata on uute investeeringute suunamiseks otsustavalt tähtis kehtestada keskkonnaalased lähenemiskriteeriumid.

Raporti projekt

Osalejate poolt avaldati kahtlust kas ikka on vaja uut direktiivi. Austria esindaja sõnul ei olnud liikmesriikide esindajate arutelul nõukogus kaugeltki mitte konsensust selles küsimuses. Talle jäi mulje, et ennemini ei toetatud seda ettepanekut. Samuti leiti, et selle käitlusmeetodi muutmine kohustuslikuks toob kaasa ka suure täiendava investeeringuvajaduse. Oluline on täita prügiladirektiivi ja juba muid olemasolevaid direktiive.

Lisaks andsid osalejad ülevaate järgmiste poliitikavaldkondade kohta:
Ø    Keskkond- CEMR on biojäätmete direktiivi vastuvõtmise vastu
Ø    Energia - ¦oti esindaja omas infot, et Euroopa Komisjon on eraldanud täiendavalt 140 miljonit eurot energiaalaste projektide finantseerimiseks. Kahjuks ei osanud ta täpsustada kust sellekohast täiendavat informatsiooni leida võib.

Lisaks anti ülevaade Regioonide Komitee tegemistest - uue presidendi valimisest (taasvaliti Mercedes Bresso) ning juhatuse aruteludest seoses Taani initsiatiiviga luua uus piirkondadevaheline töörühm tervishoiu valdkonnas (olen neid teemasid põhjalikult käsitlenud oma vastavates aruannetes).

Aruteludes piiriüleste tervishoiuteenuste valdkonnas on nüüd pall Euroopa Parlamendi väravas. Uus tervishoiuteenuste osutamise kord jõustub, kui  Parlament kiidab selle aasta lõpus esitatud ettepanekud heaks. Keskmiste ja Väikeste Ettevõtete Liidu poolt korraldatud töölõunal avaldas oma ettekandes Prof. Dr. Dr.h.c. Felix UNGER  (President of the European Academy of Sciences and Arts) arvamust, et tervishoid peaks lähtuma turumajanduslikest põhimõtetest ning tervishoiuasutus peaks käituma nagu ettevõte, kes osutab teenust vahetult kliendile ning seetõttu on vaja reformida ka meditsiinisüsteemide rahastamist ning vähendada erisusi liikmesriikide vahel.

Räägiti ka jätkusuutlike linnade võrdlusraamistikust, kus osaleb CEMR poliitikajuht Angelika Poth-Moegele (dokument lisatud).

2.    iBSG seminar ja suvine vastuvõtt

Seminar teemal “Realising the EU Strategy for the Baltic Sea Region through Nordic-European synergies in cooperation” toimus 29.juunil.

Seminaril oli kolm paneelsessiooni:
Ø    Läänemere strateegia poolt pakutavad uued võimalused;
Ø    Näited Põhja-Euroopa koostööst sündinud sünergiast;
Ø    Regioonide kaasamine Läänemere strateegia rakendamisse.

Seminaril esinesid ettekannetega Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Mr. Halldór Ásgrímsson, Euroopa Komisjoni regionaalvolinik Dirk Ahner, Euroopa Paralmendi liige Tunne Kelam ja iBSG võrgustiku esimees Kjell Nybacka.
Seminari programm

Asgrimsson ütles, et uute strateegiate puhul ei tohi unustada minevikus tehtut ja loodud koostöövõrgustikud peaksid toetama üksteist. Tema sõnul on väga raske rääkida Läänemere strateegiast rääkimata Venemaast ja koostööst Venemaaga. Asgrimssoni sõnul on Euroopa Liidu viies vabadus teadmiste vaba liikumine ning selleks, et muuta strateegia edukaks on vaja minna kaugemale tavalisest koostööst ja tõesti keskenduda koostööle strateegia raames.

Dirk Ahner ütles, et kui ta oli kaks aastat tagasi samal üritusel strateegiast kõneldes innustunud, siis nüüd on ta seda veelgi enam. Komisjoni poolt vaadates paistavad arengud heas valguses - palju on tehtud ja projektid on käimas. Mõned liikmesriigid on isegi muutnud oma administreerimist, et parandada koostööd. Ta on kuulnud ikka kahtlusi sellest kuidas viia kõrgetasemelised poliitilised kokkulepped kohalikule tasandile. Mitte kõigil juhtudel ei ole see õnnestunud ning ta kutsus üles rohkemal määral kaasama regioone ja kohalikku tasandit. Ta ütles, et vahel on tunne nagu oleks Euroopa Komisjon rohkem pühendunud strateegia ellurakendamisele kui liikmesriigid või regioonid.

On vaja ületada õiguslikud takistused, mis pidurdavad koostööd, vastasel korral on strateegia määratud hukule.

Üks oluline küsimus mis alati tõusetub on raha. Tema sõnul on makoregioonid loodud selleks et teha koostööd mitte selleks et saada täiendavaid rahalisi vahendeid. Pole vaja luua ka uut institutsiooni kui kõik need, kes on kaasatud, teevad tööd nii nagu vaja ja suure pühendumusega.

Tunne Kelam ütles, et selle strateegia puhul on oluline juba olemasolev koostöö ja võrgustikud inimeste tasandil. Ta ütles, et see regioon ei ole veel homogeenne, kuid seda on võimalik saavutada. Probleemiks on strateegia koordineerimine. Parlamendi intergrupi idee on, et iga üks kaheksast liikmesriigist regioonis võtaks rotatsiooni korras strateegia koordinaatori rolli. Eelmisel nädalal kohtus ta Andrus Ansipiga ja tegi talle ettepaneku, et strateegia koordineerimise Eestis võtaks üle peaministri büroo.

Rahastamise osas ütles ta, et on vaja olemasolevate vahendite paremat kasutamist strateegia eesmärkide elluviimiseks. See tähendab paremat koordineerimist liikmesriikide endi sees ja vahel. Projektid peaksid katma kogu regiooni- vaja on suuremat sünergiat, aga mitte lihtsalt näidata “linnukese” pärast, et projektid on seotud strateegiaga. Kui kõige olulisemates valdkondades tehtav koostöö liikmesriikide vahel ei ole prioriteet, siis on strateegia läbi kukkunud.

Kjell ütles, et on tunda poliitilist kõhklust nii komisjoni kui liikmesriikide poolt. Siiani on tegevusi planeeritud eelkõige riiklikul, mitte regionaalsel tasandil. Ta tegi ettepaneku
Ø    Kaasata regioone senisest paremini ning et komisjon  peaks innustama liikmesriike seda tegema;
Ø    Komisjon peaks pakkuma präänikut, et panna koostöö paremini toimima, suunates lisaraha INTERREG IV programmi.
Ø    Regioonid peaksid ka ise olema aktiivsemad.

Euroopa Komisjon näeb, et koostöö Venemaaga peaks toimuma Põhjadimensiooni raames. Sõlmitud on vastastikuse mõistmise memorandum ( memorandum of understanding) ning viiakse läbi erinevaid projekte. Komisjoni poolt vaadatuna on koostöö Venemaaga isegi parem kui nad eeldasid.

Seminari järeldused:
Ø    Oluline on teadlikkuse tõstmine- et igaüks teaks mis toimub ja mis asi on Läänemere strateegia;
Ø    Vaja on mõelda kuidas anda strateegiale täiendavat rahalist toetust tegevuste koordineerimiseks;
Ø    Oluline on riiklike rakendusasutuste kaasamine,

Seminaril osales 190 osalejat. Seminari ettekanded ja pildid on leitavad: http://www.wfeo.fi/22
 
Peale seminari lõppu toimus ScanBalt Health Region: On Top of Europe Leedu, Mecklenburg-Vorpommern, Västra Götaland, ScanBalt Academy and ScanBalt BioRegion poolt allkirjastamise tseremoonia.

Peale seda oli suvevastuvõtt.

3.    Belgiast saab 1.juulil järgmine EL eesistujariik

1.juulist kuni 31.detsembrini 2010 saab Belgiast järgmine EL eesistujariik. See on suur väljakutse eriti seoses uue Lissaboni lepingu jõustumisega alates 1.detsembrist 2009.

Belgia kui EL Nõukogu eesistujariigi programm: Programme of the Belgian Presidency of the EU Council (pdf)

Ülevaade inimestest, kes on eesistumisega seotud:
Ø    Belgian Ministers
Ø    trio of Presidencies
Ø    Permanent Representation

Veel linke:
Belgia prioriteedid
Belgia peaministri kodulehekülg

Eesistujariigi programm põhineb viiel põhikomponendil, mis määratleti Belgia föderaalvalitsuse, regionaalsete valitsuste ja kohalike omavalitsuste koostöös:
Ø    sotsiaalmajanduslik komponent, mille eesmärk on tagada stabiilne ja jätkusuutlik kasv;
Ø    sotsiaalne komponent, mille eesmärk on suurendada sotsiaalset ühtekuuluvust;
Ø    keskkonna komponent, mille eesmärk on toetada üleminekut madala süsinikdioksiidiga majandusele;
Ø    vabaduse, turvalisus ja õigluse komponent, mille eesmärk on luua El poliitika õiguse, sisejulgeoleku, asüüli ja migratsiooni osas;
Ø    välissuhete komponent, mille eesmärk  on konsolideerida ELi rolli kui jõudu ülemaailmne rahu ja julgeoleku tagamiseks.

Neid aspekte arendatakse 13 temaatilise peatüki raames, mis käsitlevad konkreetseid prioriteete.

Laupäeval, 3.juulil peale Belgia kuulutamist EL eesistujariigiks, toimuvad Brüsselis suured pidustused koos tantsu, muusika ja tulevärgiga - http://www.eutrio.be/

4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo-, teadus- ja kultuurikomisjoni koosolek 30.06.2010.


Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Kersti Sarapuu ja Kurmet Müürsepp ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Esimehe sõnavõtt: sügisel on Avatud Päevad 2010 ja selle raames ka meediaüritus. Regioonide Komitee korraldab seminare mitmetel EDUC komisjoni valdkonda kuuluvatel teemadel. Kutsub kõiki aktiivselt osalema.

Määrati kaks uut raportööri järgmiste arvamuste koostamiseks
·    Teadusuuringute raamprogrammide rakendamise lihtsustamine
·    Uus hoog Euroopa kutsehariduse ja –koolituse alasele koostööle toetusena EU 2020 aasta strateegiale.

Mõlemad raportid on kavas vastu võtta 1.-2. detsembril toimuval täiskogu istungil.

Kataloonia valitsuse haridusminister Ernest Maragall i Mira tutvustas Barcelona deklaratsiooni piirkondlike ja kohalike omavalitsuste panuse kohta kutsealusõppes osalevate üksikisikute koolitusalase liikuvuse korraldamisel ja edendamisel. Hetkel on Hispaanias käimas suur debatt teemal- millist kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võivad selles protsessis mängida. Deklaratsiooni eesmärk on parandada hariduse kvaliteeti ja noorte juurdepääsu tööturule, liikuvust liikmesriikide vahel ja kogemuste vahetust.

Arvamus teemal „Euroopa digitaalne tegevuskava”
COM(2010) 245 final, EDUC-V-003 – CdR 104/2010.
Raportöör: Markku Markkula (FI/EPP)

Digitaalse tegevuskava peamine eesmärk on tagada jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne kasv, mida annab kiirele ja ülikiirele internetile ning koostalitusvõimelistele rakendustele tuginev digitaalne ühtne turg. Selle rakendamine sõltub piisavalt suurtest ambitsioonidest ja pühendumusest, mis lubab Euroopal üles ehitada uue majandusmudeli, mis rajaneb teadmistel ning vähem CO2-heiteid tekitaval ja kõrge tööhõive määraga majandusel.

Põhitähelepanu tuleks pöörata järgmisele valdkondadele: digitaalne kirjaoskus, e-valitsus, IKT kasutamine kliimamuutustega tegelemisel, intelligentsed transpordisüsteemid jne;

Euroopa digitaalse tegevuskava rakendamist ei saa vaadelda lahus elukestva õppe ja inimkapitali arengust ega nende edendamiseks vajalikest meetmetest. Edu võti on see, kui hästi ja kui laialdaselt üle ELi on võimalik töötavaid kogukondi ja üldsust, st üksikisikuid ja erinevaid kogukondi, innustada osalema aktiivselt oluliselt innovaatilisema ja tootlikuma Euroopa loomisel.

Raportis kutsutakse kutsub linnu ja piirkondi üles tegema koostööd, et luua uuteks innovatiivseteks lahendusteks vajalik kriitiline mass. EL ja liikmesriigid peaksid uutele kommertskasutuse-eelsetele hangetele looma soodsad tingimused, suurendades sel viisil avaliku sektori valmisolekut nii järkjärgulisteks kui ka radikaalseteks uuendusteks.

Energiatõhusus ja intelligentne liiklus on näited valdkondadest, kus on vaja uusi radikaalseid arenguid, et aidata kohapealset elluviimist.

Regioonide Komitee leiab oma arvamuses, et ühtsete Euroopa standardite puudumine e-kaubanduse elektrooniliste sõnumite, eelkõige arvete esitamise kohta on toimiva digitaalse ühtse turu elluviimise üks suuremaid takistusi ja toetab ettepanekut e-allkirja käsitleva direktiivi läbivaatamiseks eesmärgiga tagada õiguslik raamistik turvaliste e-autentimise süsteemide piiriüleseks tunnustamiseks ja koostalitluseks.

Tehakse ettepanek, et rahastamine ja muud toetavad meetmed peaksid abistama vaba juurdepääsuga lairibaühenduse võrkude rakendamist. Neil võrkudel oleks horisontaalne ülesehitus, tuginedes ärimudelile, mis eraldab füüsilise juurdepääsu võrgule teenuste osutamisest. Olemasolevad kiudoptilised võrgud tuleks konkurentsile avada.

Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad kavatsevad luua digitaalne ühendus üle euroopa.  Seda on vaja teha partnerluses kohalike inimestega ja seetõttu kavatseb komisjon külastada kõiki liikmesriike.  Põhiline sõnum on- et iga eurooplane on digitaalse ühiskonnaga liitunud.

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad on põhielemendid ELi strateegias, mille eesmärk on majanduskasvu suurendamine ning tegelemine selliste tõsiste probleemidega nagu kliimamuutused ja vananev elanikkond.

Ülevaate Euroopa digitaalse tegevuskava eesmärkidest ja kavandatud tegevustest- http://ec.europa.eu/news/science/100519_et.htm
digitaalne dividend

Komitee liikmete poolt avaldati muret seoses finantseerimise ja rakendamisega. Komisjon esindaja ütles, et lisaraha ei ole- tuleb kasutada olemasolevaid fonde. Hetkel on suur osa olemasolevatest vahenditest kasutamata ja komisjon kavatseb teha koostööd liikmesriikide rakendusasutustega, et leida kasutamata rahale rakendus ka digitaalagenda rakendamiseks.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut, põhiliselt komisjoni liikmete Buursink ja Kümpomäki poolt. Muudatusettepanekute esitajate poolt olid aktsepteeritavad kõik raportööri poolt pakutud uued sõnastused. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu.

Raport võeti vastu ühehäälselt.

Arvamuse vastuvõtmine on kavas 6.–7. oktoobril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Roheline raamat kultuuri- ja loomemajanduse potentsiaali rakendamise kohta”.
COM(2010) 183 final, EDUC-V-005 – CdR 181/2010.
Raportöör: Sylva Kováčiková (CZ/EPP).

Kui räägitakse kultuurimajandusest, hõlmab see järgmisi valdkondi: kino ja video, televisioon, raadio, videomängud, muusika, raamatud ja trükiväljaanded. Lisaks on viimastel aastatel hakatud rääkima loomemajandusest, mis peaks hõlmama ka disaini, arhitektuuri ja reklaami.

Rohelise raamatu ainus toetuspunkt on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 167, kus sätestatakse, et ELi otsused kultuuri valdkonnas peavad kaasa aitama „liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit”. Lisaks välistatakse lepinguga selgesõnaliselt igasugune liikmesriikide õigusaktide või eeskirjade ühtlustamine selles valdkonnas, mistõttu peavad kõik võetud meetmed vastama subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele.

Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistamisel olev juhtalgatus  „Innovatiivne liit”, mille raames peaks võtma konkreetsed meetmed, et tugevdada kultuuri ja loomemajanduse rolli innovatsiooni ja struktuurimuutuste allikana.

Arvamuses soovib  leida vastused järgmistele põhimõttelistele küsimustele:
Ø    kuidas tugevdada kultuuri- ja loomemajandust just kohalikul ja piirkondlikul tasandil;
Ø    kuidas soodustada isikute ja kultuuritoodete liikuvust;
Ø    kuidas stimuleerida nõudlust kultuuri- ja loomemajanduses;
Ø    kuidas tagada selle sektori rahastamine, arvestades, et selles valdkonnas on puudulik arusaam selle kohta, kuidas kättesaadavaid rahalisi vahendeid kasutada.
Mittemateriaalne vara, näiteks autoriõigused ei ole väärtused, mida kajastatakse finantsaruannetes. Tuleb luua tagatissüsteem, mille kaudu saaksid investorid ja pangad kultuuri- ja loomemajandust rahaliselt toetada;
Ø    kuidas tugevdada kultuurivahetust ja rahvusvahelist kaubandust kolmandate riikidega, kaitstes ja edendades samas kultuuri väljendusvormide mitmekesisust.

Roheline raamat

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub EDUCi komisjonis 27. septembril 2010. Arvamuse vastuvõtmine on kavas 1.–2. detsembril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Teave EDUCi komisjoni liikmetele

Käimasolev tööprogramm (CdR 57/2010 rev 2)- kommentaare ei olnud.

EDUCi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuvad üritused 2011. aastal- kõik liikmed on oodatud esitama ettepanekuid väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste kohta. Tähtaeg on 5. september 2010. Ettepanekud tuleb esitada EDUC sekretariaadile. Otsused millised üritused toimuvad, langetatakse järgmisel EDUC komisjoni istungil septembris.

Järgmine koosolek toimub 27. septemberil 2010 Brüsselis.


5.    Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni koosolek 01.07.2010.


Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Jüri Pihl, Teet Kallasvee, Kurmet Müürsepp, ekspert Toomas Alatalu ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar

Esimees andis oma sõnavõtus ülevaate toimunud aruteludest Euroopa Parlamendis, Nõukogus ja Komisjonis.  Homme, 2.juulil toimub Brüsselis kahe ARLEM komisjoni koosolekud, kus arutatakse mitut arvamust. Kodaniku õiguste alane konverents toimub täna ja homme Brüsselis, kus arutatakse võimalust tugevdada kodanikuühiskonna teatud elemente. CIVEX tahab nendesse aruteludesse anda oma panuse.

Tuleviku ülesanne on selles, et peaks toimuma iga-aastane struktureeritud dialoog põhiõiguste teemal. CoR määrab oma esindaja Laste Õiguste Foorumi juhatusse (selle otsuse langetab juhatus- ja selle valdkonna raportöör (leedulane) võiks olla ka siis esindaja CoR poolt). CoR ootab 15.septembriks liikmete ettepanekuid väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste kohta. Detsentraliseeritud koostöö atlas on nüüd CoR veebilehel leitav.

Edasine töökorraldus

Otsustati uute raportööride määramised:
Ø    Aserbaidzaani küsimuses- Szwabski (PL) on nõus hakkama raportööriks eeldusel kui nende fraktsioon ei kaota selle tõttu punkte. Jostmeier (DE) teeb ettepaneku, et Sausberg võiks olla potentsiaalne kandidaat. ALDE ja SDE ei oma kandidaate.

Otsustamine lükati pärastlõunale, et saavutada fraktsioonide vahel konsensus. Lõpuks määrati raportööriks hr. Keymer ja otsustati neid punkte siiski mitte arvestada.

Saatjate alaealiste küsimuses  otsustati mitte koostada uut arvamust vaid võtta arvesse juba varem koostatud arvamuse põhipunktid.

Omaalgatuslik arvamus Balkani piirkonna makroregiooni kohta. Ülesanne tegeleda makropiirkondadega kuulub COTER komisjoni pädevusse. Siin olid poliitilised fraktsioonid eriarvamusel- kas see peaks kuuluma CIVEX või COTER komisjoni pädevusse. Komisjon otsustas hääletuse tulemusel arvamust mitte koostada (sama meelt olid ka Kurmet ja Teet).

Omaalgatuslik arvamus „Euroopa naabruspoliitika ja eelkõige idapartnerluse algatuse rakendamine: Moldova Vabariigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ajakohastamine, reformid ja haldussuutlikkus”
CdR 106/2010 rev.1, CIVEX-V-004.
Raportöör: Alin Nica (RO/ALDE)

Raportöör leiab, et võrreldes samalaadsete institutsioonidega teistes idapartnerluse liikmesriikides, on Moldova Vabariigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel suhetes ELiga teatud konkurentsieelised tänu Moldova vahetule naabrusele ELiga, riigi territooriumi suurusele ja keskvalitsuse avatud suhtumisele Euroopa territoriaalsesse koostöösse. Moldova Vabariigi valitsuse töökavas aastateks 2009–2013, mis kannab pealkirja „Integreerumine Euroopaga: vabadus, demokraatia ja heaolu”, on üks viiest prioriteedist kohaliku võimu ja autonoomia detsentraliseerimine.

Moldova Vabariigi valitsus on käivitanud laiaulatusliku arutelu selle üle, kuidas kohalikku ja piirkondlikku autonoomiat ajakohastada ja reformida. Eesmärk on tõelise haldusliku ja maksualase detsentraliseerimise korraldamine, kohalikul ja piirkondlikul tasandil finantstasakaalu ja ressursside jaotamise poliitika täiustamine, kohalike omavalitsuste maksustamisbaasi laiendamine, avaliku ja erasektori partnerluse edendamine avalike teenuste arendamiseks ning riigivõimu haldussuutlikkuse tugevdamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Komitee avaldab lootust, et kohalikku autonoomiat tugevdavaid meetmeid rakendatakse õigel ajal ja selliselt, et kõik rakendusmehhanismid toimiksid kohalike üldvalimiste ajaks 2011. aasta suvel.

Raportöör toetab algatust koostada Moldova ja ELi liikmesriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö raamleping, mis tugineb uue assotsiatsioonilepingu sätetele.

Moldova soovib EL ka poliitilist ja majanduslikku tuge. Arvestada tuleb ka Venemaaga.
Arvamuse eelnõu kohta on esitatud ainult üks muudatusettepanek, mis võeti ka tagasi, kuna raportöör eitas omapoolse kompromissettepaneku.

Euroopa Komisjoni esindaja  ütles oma sõnavõtus, et ta räägib Idapartnerluse arengust.( Komisjoni teatis idapartnerluse kohta ja ettekanne: idapartnerlus - vt. nädalaaruanne 20/2010).

Idapartnerlus sai alguse 14 kuud tagasi ja selle eesmärk on toetada nende 6 riigi suveräänsust ja tuua need riigid lähemale Euroopa Liidule. Praegu on pall Minski väravas.  Toimub integratsiooniprotsess EL siseturuga. Ei tohi anda katteta lubadusi ja peab pidama silmas, et see partnerlus ei ole suunatud kellegi vastu.

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega (De Vits (BE)).

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 5.–6. oktoobril 2010 toimuval istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus „Gruusia kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Gruusia ja Euroopa Liidu koostöö arendamine”.
CdR 107/2010 rev.1, CIVEX-V-005.
Raportöör: Jacek Protas (PL/EPP)

Komitee kutsub Gruusia valitsust üles muutma riigi õigusakte vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale ja kujundama ümber piirkondlikku valitsemissüsteemi, et see saaks toimida arengu alusena. Eriti tähtis on õiguslikult määratleda piirkonna kui riigi territoriaalüksuse funktsioonid ning määrata kindlaks piirkondlike omavalitsuste volitused. Raport tervitab asjaolu, et uued õiguslikud meetmed, mis jõustuvad pärast 2010. aasta kohalikke valimisi, suurendavad volikogude kui kohalikult valitud esindusorganite rolli linnapeade arvelt.

Kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega kustub üles looma Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia kohaliku ja piirkondliku assamblee, mis tegutseks korrapärase dialoogi ja koostöö platvormina.

Raportöör rõhutab, et EL tunnustab jätkuvalt Gruusia territoriaalset terviklikkust ja Gruusia piiride puutumatust, ning väljendab tugevat toetust konfliktide rahumeelsele lahendamisele.

Gruusia vajab EL toetust. Pärast 2006 aastat on Gruusia selgelt liikumas Euroopa suunas.

Raporti kohta oli esitatud 8 muudatusettepanekut ning raportöör oli esitanud ka rea kompromissettepanekuid. Kõik muudatusettepanekud võeti vastu, mõned kompromissidena (üks ettepanek võeti tagasi).

Kogu arvamus võeti vastu mõne vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 5.–6. oktoobril 2010 toimuval istungjärgul.

Arvamus „Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala Euroopa kodanikele. Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava”.
COM(2010) 171, CdR 170/2010, CIVEX-V-010. 
Raportöör: Holger Poppenhaeger (DE/PES).

Raportööri esimeses töödokumendis palutakse CIVEXi komisjoni liikmetel teha hiljemalt 15. augustiks 2010 ettepanekud teatavate aspektide kohta, mida raportöör soovib hilisemas arvamuses analüüsida.

Raportöör soovib välja selgitada ülesanded erinevates valdkondades nagu:
I. Põhiõiguste Euroopa osas:
·    millised põhiõigused puudutavad eelkõige piirkondlikku või sellest väiksemat haldustasandit (andmekaitse, eraelu puutumatus, sotsiaalsed õigused);
·    millistes valdkondades peavad piirkonnad ja väiksemad haldusüksused vaatama läbi nende suhtes kehtivad õigusnormid ja ELi õigustiku lähtuvalt põhiõiguste hartast, eelkõige näiteks diskrimineerimise vastased eeskirjad;
·    millised on parimad tavad põhiõiguste kaitse valdkonnas?

II. Poliitika kodanike jaoks:
ELi kodakondsuse sisemõõtme valdkonnas tuleb
·    tagada lisaks hääleõigusele kohalikel ja ELi tasandi valimistel vajalikud täiendavad meetmed, et rakendada täielikult vaba liikumist kodanike suurema osaluse kaudu ELi demokraatias (vt Euroopa kodanikualgatus);
·    vaadata läbi võimalused organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamiseks integratsiooni lihtsustamise protsessi;
·    analüüsida võimalusi suurendada ELi kodanike osalust nii, et see läheks kaugemale üksnes esindusorganite valimisest – näiteks kodanike kaasamise kaudu otsuste ettevalmistamisse (rakendades e-osalust või heade tavade kohta kogemuste vahetamist);
·    vaadata läbi kodanike teabele juurdepääsu parandamise võimalused.

III. Euroopa õigusruum- tugevdada usaldust
Regioonide Komitee võiks seoses tegevuskavas ette nähtud meetmetega kontrollida, et
·    tagatakse subsidiaarsuse põhimõttest ja pädevuste jaotusest kinnipidamine;
·    tõhustatakse kohtute koostööd piirkondlikul tasandil ja et Regioonide Komitee edendaks Euroopa õigusalase koostöö võrgustikku;
·    nähakse ette kuritegude ennetamise ja sotsiaalse taasintegreerumise alaste kogemuste vahetamine;
·    tarbetute sotsiaalsete kulude vältimise eesmärgil nähakse ette ja kasutatakse sagedamini  karistuste diferentseerimist ja vangistusele alternatiivseid karistusi;
·    tõhustatakse veelgi vahendustegevust ja sellele sarnanevaid vaidluste lahendamise meetodeid.

IV. Tagada turvalisem ja vabam Euroopa:
·    Kohalik ja piirkondlik tasand võib aidata mitmes valdkonnas kaasa oma kogemustega, mis on saadud haldustavade ja kodanikuühiskonna projektide valdkonnas ennetavate meetmete jaoks paremate lahenduste arendamisel.
·    See kehtib ka õiguskaitseasutuste meetmete kohta ohvrite kaitsmiseks.
·    Tuleks läbi vaadata ajutise elamisloa andmise võimalused mitteliikmesriikidest pärit ohvritele.
·    Korruptsioonivastane võitlus nõuab haldusmenetluste suurt avatust. Regioonide Komitee peaks esitama aruande kõnealuse valdkonna edukate projektide kohta.
·    Kooskõlastada tuleks vägivalla käsitlemine ja võimalike vägivallatsejate kohtlemine seoses piiriüleste suurüritustega spordi, kultuuri ja poliitika valdkonnas.
·    Kodanikukaitse valdkonnas tuleks võtta meetmeid üksnes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste huvisid arvestades.
·    Regioonide Komitee jaoks on hädavajalik varajase ja tõhusa osaluse võimalus ELi andmekaitse õigusraamistiku väljatöötamisel ja kavandatud meetmete ning teabekorraldustegevuses.
·    Tuleks analüüsida Regioonide Komitee andmebaasi loomise võimalusi riikliku ja kohaliku tasandi ning kodanikuühiskonna heade tavade kohta.

V. Euroopa varjupaiga ja sisserände poliitika arendamine:
·    Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad saama piisavalt vahendeid vajalike programmide kujundamiseks ja rakendamiseks.
·    Tuleb kehtestada varjupaigataotlejate majutuse miinimumnormid ja liikumisvabaduse eeskirjad, milles järgitakse põhi- ja inimõigusi.
·    Tuleb vastu võtta sisserände-eeskirjad, mis on kooskõlas rändealaste õigusaktidega ning mis suurendab sisserändajate õigusi. See tuleb ühendada aruteludega tööturupoliitika üle, tagades seejuures ELis seaduslikult viibivate sisserändajate õiguste ja kohustuste ühtlase taseme.
·    Perekonna taasühinemist käsitleva sidusama õigusraamistiku väljatöötamine.
·    Komisjon peaks selgitama üksikasjalikumalt tegevuskavas sisalduvat „ebaseadusliku rände” mõistet ning tagama terminoloogia ühtsuse.
·    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalus selliste sidusate poliitikameetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mille eesmärk on vältida ja vähendada ebaseaduslikku sisserännet, ning tagada inimõiguste järgimine tagasisaatmispoliitikas.
·    Paljud kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on sisserändajate kohtlemisel väga sallivad, austades sisserändajate õigusi ja väärikust. Sellele tuleks tähelepanu juhtida.
·    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsust sisserändajate integreerimisel kohalikku ühiskonda tuleks rõhutada (eluase, tervishoid, sotsiaalkaitse, haridus ja koolitus).
·    Sisserände ja arengukoostöö seost tuleb rõhutada.
·    Elamisloata isikute kohtlemise koordineerimine.
·     Tuleks arendada integratsioonistrateegia rakendamise kohalikke näitajaid, et oleks võimalik paremini hinnata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste saavutatud edu (Regioonide Komitee CONSTi komisjon tuleks kaasata ettevalmistustöösse, Euroopa integratsioonifoorum, komisjoni INTICITIESe ja Euroopa partnerlinnade projektid).
·    Tihe koostöö komisjoniga ELi integratsiooni tegevuskava väljatöötamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad aidata kaasa oma kogemuste ja heade tavadega.
·    Regioonide Komiteel peaks olema võimalik osaleda täies ulatuses kooskõlastusmehhanismi loomisel.
·    Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikele 5 võiks kutsuda komisjoni üles tegema ettepanekut meetmete kohta, mille eesmärk on edendada ja toetada riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil tehtud integratsioonialaseid algatusi

VI. Välispoliitilised aspektid:
·    Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist piiriülese koostöö potentsiaali tuleks kasutada, eelkõige sisserände ja varjupaiga valdkonnas, kuid samuti teistes ELi sisepoliitikas välismõõdet omavates valdkondades.

 Käsitletavate valdkondade loetelu ei ole lõplik, täiendavad ettepanekud on väga oodatud. Ettepaneku üks põhieesmärke on valida Stockholmi programmi rakendamise üldise tegevuskava raames välja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste (ning seega ka Regioonide Komitee) jaoks asjaomased meetmed, eesmärgiga tagada komitee osalus ja mõju kõnealuse tegevuskava rakendamisel ettenähtud ajakava raames.

Pavirrzis (LT) ütles, et ei tohi unustada, et tingimused liikmesriikides on erinevad. Suur probleem on kohtute mitte usaldusväärsus ja siin on palju ära teha. Sagedad on juhtumid, kus kurjategijat koheldakse paremini kui ohvrit. Sisserändajad peaksid elama sama hästi kui põliselanikud, kuid mitte paremini.

Gamallo Aller (ES) ütles, et olulised on pädevused piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Mõnedel piirkondadel on seadusandlik pädevus, mõnel mitte. Väga aktuaalne on ka sisserände küsimus. Meil on teenuste direktiiv ja eelmise aasta septembrist peavad liikmesriigid seda rakendama. Eriti keeruline on see nendel riikidel, kes omavad EL välispiiri. Peaksime nõudma, et teenuste direktiivi rakendatakse kõikides liikmesriikides ühte moodi.

Osvald (CZ) puudutas teemat, mis on seotud parempoolsetesse ekstremismi kuuluvate rühmadega. Tegelikult ei tuleks neile rühmadele anda õigust ürituste korraldamiseks.
Räägiti ka isikuandmete kaitse olulisusest. Saksamaal on arutelud seoses Street google kasutamisega.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas  12. oktoobril 2010

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 1.–2. detsembril 2010 toimuval istungjärgul.

Euroopa Koolitusfondi (ETF) toimingute osakonna juhataja Peter Greenwoodi ettekanne „Euroopa Koolitusfond ja selle töö idapoolsetes naaberriikides”

Ta andis ülevaate oma agentuurist ja selle tegevusest, aga samuti seda kuidas ETF reageerib tööle idapoolsetes naaberriikides. Nad annavad kutseõpet ja täiendkoolitust 30 riigis. Nad nõustavad EL naaberriike, aga samuti ka EL institutsioone. Praktikas tähendab see seda, et nad aitavad partnerriikide haldussuutlikkust suurendada, et nad suudaks oma koolitussüsteeme ise edasi hallata.

Teet Kallasvee võttis sõna ja ütles, et statistika nende riikide tööpuuduse kohta ei näita tegelikku pilti, sest inimesed nendes riikides on uskumatult ettevõtlikud (palju ettevõtlikumad kui keskmine eurooplane) ja suudavad ka töötuna arvel olles koguda piisavalt vahendeid, et alustada oma ettevõtlust (näide CoR liikmeid ringi sõidutanud autojuhist Armeenias).

Omaalgatuslik arvamus „Idapartnerluse algatuse rakendamine Armeenias ning Armeenia ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö arendamine”.
CdR 168/2010, CIVEX-V-008.
Raportöör: Teet Kallasvee (EE/EPP), ekspert Toomas Alatalu.

Selle raporti ettevalmistamisel selgus kui oluline see teema on tänu tõlkeprobleemidele, kus kriitika põhines just tõlke ebatäpsusele.

Armeenia on ainuke kes on pälvinud nii G8 kui G20 juhtide tähelepanu ja seda eriavalduse koostamise näol.

3.mail on käidud välja idee, mille nimi on “alternatiivne parlament” ja sellesse töösse on kaasatud ka palju välisarmeenlasi. Armeenias on vaid 2% vähemusrahvusi, kuid erimeelsused ilmnevad eelkõige geograafilisel pinnal. Oluline roll on klannidel, kes määravad palju nii poliitilises kui majanduselus. Teine oluline teema on korruptsioon, kus see on väga kõrge ja seda tuleb vaadelda ühe negatiivse aspektina riigi ja omavalitsuste arengus. Eraldi on küsimus on  võrdõiguslikkus Armeenias ja naiste roll ning  vähene esindatud ühiskondlikus elus.

Esimese teema osas oleks üks peamistest eesmärkidest selguse saamine Euroopa Liidu liikmesriikide absoluutsele enamusele tundmatu institutsiooni – Armeenia Rahvanõukogu, tema komiteede ja alamkomiteede pädevusest ja rollist ning tema mõjust kohalike omavalitsuste tegevusele. See annaks Euroopa ekspertidele võimaluse olla mitte ainult õpetaja, vaid ka õppuri rollis.

Teiseks uurimis- ja arutlusobjektiks peaks jääma kohaliku omavalitsuse seaduse ja kohalike valimiste valimisseaduse täiustamine seotult omavalitsuste arvu võimaliku vähendamisega.

Inimestevahelised kontaktid peaksid algama poliitikute vaheliste kontaktide loomisega.
Arvamuses märgitakse, et Armeenia on astunud olulisi samme seoses avaliku halduse detsentraliseerimise reformidega. ELi aktiivse tegutsemisega tuleb laiendada tehnilist abi ja koolitusprogramme suutlikkuse suurendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, et võimaldada edasisi edusamme.

Sellele järgnesid liikmete sõnavõtud. Jostmeier tänas kolleegi selle arvamuse eest. Lk 2 alaosas on juttu rahvanõukogust ja nende liikmete nimetamisest, Kas ei ole selle puhul siiski tegemist instrumendiga mis loob uusi diktatuurilaadseid struktuure? Teet arvas, et see on loodud konsulteerimiseks ja suhtlemiseks- küsimus on miks seda rolli ei suuda täita valitud parlament ja muud organid.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 12. oktoobril 2010

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 1.–2. detsembril 2010 toimuval istungjärgul.

Omaalgatuslik arvamus „Idapartnerluse algatuse rakendamine Valgevenes ning Valgevene ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö arendamine”
CdR 169/2010, CIVEX-V-009.
Raportöör: Werner Jostmeier (DE/EPP)

Arvamuses väljendatakse muret selle üle, et alates 2010. aasta algusest on uuesti sagenenud inimõiguste rikkumised ja süstemaatilised repressioonid valitsusväliste organisatsioonide suhtes ning et kohalikel valimistel oli kogu riigis ligikaudu 25 000 lubatud kandidaadi seas vaid 2% opositsiooniliikmeid. Komitee kutsub Valgevene juhtkonda üles enne järgmisi presidendivalimisi tegema tõelisi edusamme arvamus-, ühinemis-, kogunemis- ja usuvabaduse valdkonnas, samuti opositsioonirühmitustele kehtivate poliitiliste õiguste osas. Rahvusvahelised vaatlejad peavad olema lubatud.

Raportöör väljendab tõsist muret seoses hiljutiste aruannetega (2010. aasta kevad), milles kirjeldatakse repressioone poola vähemuse suhtes, surmanuhtluste täideviimisi, kohalike valimiste eel toimunud repressioone opositsiooniliikmete suhtes ning kogu riiki hõlmavaid salateenistuse meetmeid kampaania „Tell the truth” vastu.

Raport kutsub riiklikke ametiasutusi avatud süstemaatilisele dialoogile detsentraliseerimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tugevdamise üle ning pakub selleks välja järgmised teemavaldkonnad:
·    hea valitsemistava ja bürokraatia vähendamine;
·    jätkusuutlik sotsiaalne ja majanduslik areng ning ühtekuuluvuspoliitika;
·    piiriliiklus;
·    keskkonnakaitse;
·    kultuur;
·    paremad tingimused VKEdele;
·    inimestevaheline suhtlemine (sh noortevahetus ja sõpruslinnade projektid). Komitee pakub selleks eesmärgiks oma toetust omavalitsuste kaasajastamisel;

Euroopa kannatab nende tülide tõttu, mis naabrite vahel on puhkenud (näiteks gaasitüli).

Euroopa Parlament mõtleb samuti suhete katkestamisele Valgevenega ja siin on Regioonide Komiteel suur roll, et demokratiseerimine toimus alt üles. Tänas sõpru Lätist. Leedust ja Poolast ning kutsub just jagama nende riikide kogemusi suhetes Valgevenega. Valgevene on ainus riik, kes ei saa olla Euroopa Nõukogu liikmeks.

Pavirzis ütles, et neil on väga pikk ühine piir Valgevenega. Nad peavad lihtsustatud piiriületust väga oluliseks. Rahvusvähemuste suhtes tuleks väljendada seisukohta, et kõiki rahvusvähemusi tuleb austada. Tuleks kasutada rohkem diplomaatilist sõnastust.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 12. oktoobril 2010

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 1.–2. detsembril 2010 toimuval istungjärgul.

Uuendatud omaalgatuslik arvamus „Ukraina kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning Euroopa Liidu ja Ukraina koostöö arendamine”
CdR 173/2010, CIVEX-V-011.
Raportöör: István Sértő-Radics (HU/ALDE)

Ukrainas on uus president ja tema lähenemised on teistmoodi. Peame lootma, et demokratiseerimise protsess jätkub, kuigi on ilmnenud ka negatiivseid märke. 24.juunil kohtus Ukraina president EFTA riikidega.

Arvamuses leitakse, et Ukraina võib olla esimene idapartnerluse riik, kellega viiakse lõpule läbirääkimised assotsieerimislepingu üle, ning et idapartnerlus pakub võimaluse tihendada sidemeid ELi ja Ukraina vahel. Annab konkreetseid soovitusi idapartnerluse algatuse rakendamiseks piirkondlikul tasandil, süvenedes temaatiliste platvormide töös järgmistesse teemadesse:
-    detsentraliseerimine ja haldusreformid;
-    kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse suurendamine;
-    jätkusuutliku koostöö loomine partnerriikide kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning kohalike omavalitsuste liitudega neid riikides;
-    piiriüleste või piirkondlike projektide toetamine;
-    usaldust tõstvate programmide edendamine, toetades kultuuri-, haridus- ja teadusalaseid kontakte ning partnerlussuhteid õiguse, vabaduse ja turvalisuse teemadel, sealhulgas ka rände küsimustes.

Meid huvitavad eelkõige isikute vahelised kontaktid ja majandussuhete tihendamine. Regioonide Komitee on juba vastu võtnud 3 Ukraina teemalist raportit. See käesolev raport ajakohastab 2007 aasta raporti seisukohti..

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 12. oktoobril 2010.
Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 1.–2. detsembril 2010 toimuval istungjärgul.

Teave CIVEXi komisjoni liikmetele
-    Käimasolev tööprogramm (CdR 32/2010 rev.1)
-    Teave töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede tegevuse kohta- Horvaatiaga loodi selline üksus 15.juunil.  Tuli kokku Lääne-Balkani töörühm ja peale sõnavõtte selgus kui keeruline on olukord Bosnia Hertsogvinas (ja seda on veel vähe öeldud).

-    Mrs. Taylor andis ülevaade valimiste vaatlusest Gruusias (osalesid ka Uno Silberg ja Teet Kallasvee). Ta ütles, et kuigi on toimunud arenguid, esines valimispäeval  siiski ka süsteemseid rikkumisi. Puudujääke oli ka õigusaktide elluviimises ja valimiskampaania ajal ei olnud loodud võrdseid tingimusi erinevatele osapooltele. Huvi valimiste vastu oli nõrk. Delegatsioon nägi, et usaldus on suurenenud, aga samas avaldati opositsiooni kandidaatidele survet. Gruusia massiteave oli õiglane, aga oli ka meedia väljaandeid, kes olid kallutatud. Mõned poliitilised demonstratsioonid olid partei poolt rahastatud. Puuetega inimesed ei pääsenud valmisjaoskandadele ligi (kuigi olid spetsiaalsed valimissedelid nägemispuudega inimestele).

Missiooni ajal oli probleeme pressikonverentsi läbiviimisega.  Avaldas tänu teistele institutsioonide esindajatele toetuse eest CoR delegatsioonile.

Järgmise koosolek toimub 12. oktoobril  2010 Brüsselis.


6.    Euroopa Liit lihtsustas fondide kasutamise reegleid.

Euroopa Liit võttis 24. juunil 2010 vastu  uued meetmed, mille eesmärk on lihtsustada struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi vahendite haldamist. Muudatused peaksid aitama hõlbustada vahenditele juurdepääsu ja kiirendada investeeringuid ajal, mil avaliku sektori eelarved on surve all. Osana võitlemise meetmed majanduskriisi vastu võitlemise meetmetest võimaldavad  täiendavaid ettemakseid kokku 775 000 000 ¤ eest, et abistada liikmesriike, kellel on probleeme sularahavoogudega.

Täpsemalt kasutusele võetud meetmete paketiga saab tutvuda: pressiteade

7.    Regioonide Komitee president ja Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) asepresident kohtusid Euroopa Komisjoni presidendiga.


Regioonide Komitee president Mercedes Bresso ja CEMR asepresident ja Stuttgardi linnapea Wolfgang Schuster kohtusid 29.juunil töölõunal Euroopa Komisjoni presidendi Jose-Manuel Barrosoga koos teiste euroopa kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi esindavate liitude presidentidega.

Arutatavate küsimuste keskmes oli EU 2020 strateegia (Europe 2020 strategy), mis on euroopa visioon kriisiga toimetulekuks ning säästva ja kaasava majanduse arendamiseks koos kõrge tööhõive, produktiivsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega. Komisjon on välja pakkunud 7 juhtprojekti, et saavutada strateegia eesmärke.

CEMR esindaja sõnum kohtumisel

Kohalikud ja piirkondlikud juhid rõhutasid, et nende toetus Euroopa Komisjoni tulevastele ettepanekutele sõltub Euroopa täidesaatva võimu valmidusest asetada territoriaalne lähenemine ELi ettepanekute keskmesse. Euroopa 2020. aasta strateegia ja ELi eelarvereform võivad olla edukad ainult siis, kui need töötatakse välja ja viiakse ellu mitmetasandilise valitsemise kaudu, kus osalevad ja vastutavad kõik valitsemistasandid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kutsusid üles Lissaboni lepingus sätestatud territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtte ühtsele rakendamisele, mis nõuab paremat kooskõlatust kõigi valitsemistasandite vahel.

Territoriaalne ühtekuuluvus ei ole ainult eesmärk, sellest peab saama poliitika rakendamise meetod kõigis ELi poliitikavaldkondades.
 
Seoses ELi tulevase eelarvereformiga kutsusid kohalikud ja piirkondlikud juhid Euroopa Komisjoni üles tunnistama, et kõige tõhusamaks on osutunud integreeritud ja territoriaalne lähenemine. Kriis peaks viima ELi sellise eelarvereformini, mis muudaks lihtsamaks ELi rahaliste vahendite kombineerimise. Juhid pidasid oluliseks, et ELi eelarvet ei vähendataks, ja kutsusid üles vaatama põhjalikumalt läbi eelarve rakendamist puudutavad sätted, mis takistavad tihti oma bürokraatia tõttu ELi vahendite tõhusat kasutamist.

Regioonide Komitee pressiteade lisatud.

8.    Haapsalut tutvustav video valmis.

Kirjutasin oma eelmise nädala nädalakirjas selle aasta avatud päevadest ja meie osalusest nendel päevadel. Sel aastal soovis meie ühenduse juhtpartner, et traditsiooniliste ettekannete asemel näidatakse avatud päevade seminaril lühivideot, iseloomustamaks esitatavat projekti. Meie ettekandjaks on debatil Teet Kallasvee, kes tutvustab Euroopa Liidu projekte, mille abil muudeti Haapsalu linna ilmet ja atraktiivsust.

Link videole: http://www.hg.edu.ee/haapsalu/

9.    G20 juhid, rahandusministrid ja keskpankade juhid kohtusid Torontos 26. ja 27. juunil, et arutada majanduse taastumist üleilmsest kriisist.

G20 asutati 1999. aastal ning sellesse kuuluvad ELi ja 19 muu riigi poliitilised ja rahandusjuhid. G20 liikmete arvel on umbes 90% maailma rahvamajanduse kogutoodangust ja 80% maailma kaubandusest.

Seekordse kohtumise põhiteemad olid:
·    mooduste leidmine tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu kindlustamiseks;
·    edasised sammud finantsturgude reformimiseks;
·    finantsasutuste maksustamine;

Toronto deklaratsioon
Täpsem ülevaade kohtumisest: http://g20.gc.ca/home/

10.    Euroopa Komisjon tegi ettepaneku tugevdada makromajanduslikku, eelarve-ja struktuuripoliitika järelevalvet.

"Tööriistakomplekti" ettepanekud põhinevad kolmel peamisel reformil:
Ø    siduda Euroopa Liidu järelevalve liikmesriikide riigieelarve protseduuridega ühtsesse  raamistiku ;
Ø    Komisjon teeb ettepaneku vähendada makromajandusliku tasakaalustatust  liikmesriikide vahel, mis nõrgendab Euroopa Liidu ühtekuuluvust, eriti eurotsoonis
Ø    ELi hõlmav järelevalve struktuurireformide üle  liikmesriikides peaks tagama, et on tehtud piisavalt edusamme kooskõlas EL2020 strateegia üldiste eesmärkidega

Täpsem informatsioon: pressiteade

11.    Euroopa Parlamendi 5-8 juuli täiskogu istungi teemad


Üks täiskogu teemadest on seotud Läänemere strateegiaga. Nimelt nõuavad parlamendiliikmed piirkondlike ja kohalike võimude suuremat osalemist ELi Läänemere regiooni strateegia rakendamises. Keskkonnakaitse ja infrastruktuuri arendamise fonde tuleks samuti tõhusamalt hallata, ütleb teisipäeval hääletusele tulev resolutsiooni projekt - raporti projekt

Läänemere piirkonna strateegia on esimene ja seni ainus katse luua ühine ja kompleksne arengustrateegia "makro-piirkonna" ehk piire ületava regiooni jaoks, millel on ühised arengusuunad ja probleemid.

Lisaks on päevakorras veel sellise olulised teemad nagu
Ø    Pankade preemiate piiramine
Ø    Finantsjärelevalve suurendamine
Ø    SWIFT andmete töötlemine
Ø    Reisijate õigused
Ø    Kloonitud loomade liha keelustamine
Ø    Rangemad eeskirjad tööstusheitmetele
Ø    Islandi taotlus EL liitumiseks
Ø    EL diplomaatiline teenistus
Ø    Ebaseadusliku puidu eemaldamine EL turult
Ø    Naftakatastroofid ja nende vältimine
Ø    Belgia eesistumine

Täpsem informatsioon: pressiteade

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

02.07.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit