Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


21.-25. juuni 2010
Print
E-nädalakiri 20/2010

Sisukord:
1.    Euroopa Komisjoni uus kutsehariduse kava.
2.    Euroopa Liit asutas uue Euroopa haridusvaldkonna sotsiaaldialoogi komitee.
3.    Kuidas saavutada EU 2020 eesmärke sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise osas.
4.    Euroopa Parlamendi otsus 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni loomise, selle volituste, koosseisu ja ametiaja kohta.
5.    Euroopa Liit saab peagi oma diplomaatilise korpuse ehk Euroopa välisteenistuse.
6.    Eestile eurotsooniga liitumiseks roheline tuli.
7.    Euroopa Ülemkogu 17.juuni istungi tähtsamad otsused
8.    Eesti SKP tasemelt ühe inimese kohta 2009 aastal Euroopa Liidus viimase kuue seas.
9.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) küsimustik oma tegevuse ülevaatamiseks.
10.    Regioonide Komitee presidendi kõne linnaarengu eest vastutavate ministrite ametlikul kohtumisel Toledos.
11.    Ida-Poola regionaalses esinduses 23.juunil toimunud seminar Euroopa Idapartnerluse teemal.
12.    Kohtumine regionaalvoliniku Johannes Hahniga 24.juunil.
13.    Avatud Päevade partnerite kohtumine 24.juunil

1.    Euroopa Komisjoni uus kutsehariduse kava.

Kavas  kirjeldatakse erinevaid võimalusi kutseharidusele ja -koolitusele uue hoo andmiseks. Need on:
Ø    tagada, et juurdepääs koolitusele ja kutseoskuste omandamisele oleks paindlik ja avatud kõigil eluetappidel;

Ø    edendada liikuvust, et muuta välismaal või teises majandussektoris kogemuste omandamine lihtsamaks;

Ø    tagada hariduse ja koolituse võimalikult kõrge kvaliteet;

Ø    pakkuda rohkem võimalusi ebasoodsas olukorras olevatele inimrühmadele, näiteks koolist väljalangenutele, madala kvalifikatsiooniga inimestele, töötutele, rändetaustaga ja puuetega inimestele;

Ø    arendada üliõpilaste seas loovat, uuenduslikku ja ettevõtlikku mõtlemisviisi.

Komisjoni kava tugineb Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkidele ning on seotud ka uue algatusega „Noorte liikuvus”, mis toetab kõigi noorte avaramaid õppe- ja liikumisvõimalusi.

Sellega annab komisjon oma panuse uude 10-aastasesse reformikavasse Kopenhaageni protsessi raames, mille eesmärk on tugevdada koostööd Euroopa kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Detsembris kohtuvad volinik Vassiliou ja liikmesriikide kutsehariduse ja -koolituse eest vastutavad ministrid tööandjate ja ametiühingute esindajatega Belgias Brugges, et koostada põhjalik uuendamiskava järgmiseks kümneks aastaks ning püstitada lühemaajalised eesmärgid, mida hakatakse korrapäraselt läbi vaatama.

Kopenhaageni protsess Euroopa tõhustatud koostöö kohta kutsehariduse ja  koolituse valdkonnas käivitati aastal 2002 ja see vaadatakse läbi iga kahe aasta tagant. Protsess on aidanud välja kujundada ühist lähenemisviisi hindamisele, mis põhineb pigem tulemustel, mitte õpingute pikkusel või õppeasutuse liigil.

Teatise täistekst:
* Euroopa koostöö edendamine kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas, et toetada Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamist

* Lühikokkuvõte: http://ec.europa.eu/education/vocational-education/doc/cs_en.pdf

* Rohkem teavet Euroopa Komisjoni poliitika kohta kutsehariduse ja  koolituse valdkonnas (inglise keeles)

* Rohkem teavet Kopenhaageni protsessi kohta (inglise keeles)

2.    Euroopa Liit asutas uue Euroopa haridusvaldkonna sotsiaaldialoogi komitee.


Rohkem kui neli aastat on möödunud ajast mil ETUC (European trade Union Committee for Education) kiitis heaks tegevusplaani hariduse valdkonna sotsiaaldialoogi loomise kohta. Pöördepunktiks sai 2009 aasta veebruar, kui loodi Euroopa hariduse valdkonna tööandjate föderatsioon (EFEE- European Federation of Education Employers) ning esitati ühine avaldus sektoraalse sotsiaaldialoogi komitee loomise kohta.

Sellesse organisatsiooni kuulub 18 riiki- http://www.lge.gov.uk/lge/core/page.do?pageId=4567329

Olen neid läbirääkimisi kajastanud ka oma eelmiste aastate nädalaaruannetes.

Täpsem informatsioon:
* Euroopa haridustöötajate ametiühingu kodulehekülg:
http://www.csee-etuce.org/

*Euroopa Komisjoni uudised: haridusvaldkonna sotsiaaldialoog

3.    Kuidas saavutada EU 2020 eesmärke sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse vähendamise osas.

Euroopa Liidu Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise-ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu pidas 7-8. juunis toimunud koosolekul poliitilise debati EU2020 teemal, kus saavutati kokkuleppe EL eesmärkide osas sotsiaalse kaasatuse (eriti vaesuse vähendamise kaudu) ja vastavate mõõdikute  (vastavalt 1.juunil toimunud nõukogu istungi otsustele) ja tööhõive poliitikate juhiste osas EU2020 rakendamisel.

Nõukogu võttis vastu järeldused tööhõive ja sotsiaalpoliitika nelja aspekti kohta:
Ø    Uute tööde jaoks uued oskused;

Ø    Jätkusuutlikud sotsiaalkindlustuse süsteemid saavutamaks adekvaatset pensioni ja sotsiaalse kaasatuse taset;

Ø    Aktiivne vananemine;

Ø    Romide parem kaasamine;

Euroopa Liidu eesmärgid on defineeritud läbi elanikkonna suuruse, kes on vaesuse või tõrjutuse riskigrupis. Vaesust või tõrjutust mõõdetakse omakorda kolme näitaja põhjal:
Ø    Vaesusrisk (kelle sissetulek on alla 60% riigi keskmisest sissetulekust);

Ø    Vara äravõtmine (vähemalt neli üheksast, kes on seda kogenud);

Ø    Töötuga pered (kus on aasta jooksul pole pere liige üldse või on vähesel määral olnud hõivatud).

1.juuni nõukogu otsused

Nõukogu istungil arutati ka piiriülese tervishoiuga seotud küsimusi. Uued reeglid piiriüleses tervishoius

Täpsem informatsioon: nõukogu istung 7-8. juuni

Regioonide Komitee märkis oma pressiteates, et suur kodutuse määr Euroopa Liidus on lihtsalt lubamatu ja väär. Vastavalt Eurobaromeeter (http://ec.europa.eu/public_opinion/standard_en.htm) poolt läbi viidud uuringu tulemustele kurdab üks kuuest euroopa kodanikust , et tal on raskusi elamiskulude eest tasumisel.

Oma kodu kaotamine paneb inimesed väga suurde vaesusriski. Seetõttu kutsub Regioonide Komitee Euroopa Komisjoni esitama ettepanekuid, et toetada kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi nende igapäevases võitluses kodutusega. Euroopa peab minema kaugemale poliitilistest avaldustest ning näitama üles tahet ja võimet abistada oma nõrgemaid liikmeid.

22. juunil võttis ECOS komisjon vastu Mr. Tore Hult (SE/PES Alingsåsi linnavalitsuse aseesimees, Rootsi) poolt esitatud ettepanekud võitluseks vaesuse ja kodutusega combating poverty and homelessness.

4.    Euroopa Parlamendi otsus 2013. aasta järgse jätkusuutliku Euroopa Liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite erikomisjoni loomise, selle volituste, koosseisu ja ametiaja kohta.

Euroopa Parlament otsustas 16.juunil 2010 luua erikomisjoni ametiajaga 12 kuuks (suurusega 50 liiget) eesmärgiga esitada Euroopa Parlamendile raport järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks koos arvnäitajatega enne komisjoni ettepanekut, mis on kavandatud juuliks 2011

Loodud komisjonil on järgmised volitused:
     a)    määrata kindlaks Euroopa Parlamendi poliitilised prioriteedid mitmeaastaseks finantsraamistikuks pärast 2013. aastat nii õigusloome kui ka eelarve seisukohalt;
     b)    hinnata rahalisi vahendeid, mis on Euroopa Liidule vajalikud oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika teostamiseks 1. jaanuaril 2014 algaval ajavahemikul;
     c)    määrata kindlaks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus;
     d)    teha kooskõlas nende prioriteetide ja eesmärkidega ettepanek järgmise mitmeaastase finantsraamistiku struktuuri kohta, tuues välja liidu tegevuse põhivaldkonnad;
     e)    anda suunised eraldiste soovituslikuks jaotuseks mitmeaastase finantsraamistiku erinevate kulurubriikide vahel kooskõlas poliitiliste prioriteetide ning kavandatava struktuuriga;
     f)     määrata kindlaks seos ELi eelarve rahastamissüsteemi reformi ja kulutuste läbivaatamise vahel, et anda eelarvekomisjonile tugev alus läbirääkimisteks uue mitmeaastase finantsraamistiku üle;

Balti riikidest kuulub sellesse komisjoni ainukesena Ivars GODMANIS (sotsiaaldemokraat).
Komisjoni koosseis

5.    Euroopa Liit saab peagi oma diplomaatilise korpuse ehk Euroopa välisteenistuse.

Euroopa välisteenistus peaks kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti aitama.

Ashtonil on kolm ametiti - välispoliitika volinik, ministrite nõukogu president ning kõrge esindaja (Solana amet). Tal on kõigi nende sektorite koordineerimiseks abi vaja.

Osa välissuhetest, nimelt ühine välis- ja julgeolekupoliitika, on valitsustevaheline. Kõik teised sektorid - naabruspoliitika, abi kolmandatele riikidele jms - on liidu poliitikad, mille üle otsustatakse komisjonis. Kõik see tuleb ühendada ühte teenistusse. On keeruline ülesanne korraldada see kõik ära muutmata praegust taakaalu ELis.

Parlament soovib, et Ashtonit hakkaksid abistama saadikud, kes osaleksid konverentsidel ja läbirääkimistel, olles samas poliitiliselt vastutavad.
Välisteenistuse tööle hakkamine sõltub nõukogust ja proua Ashtoni valmidusest saavutada kompromisse.

21.juunil saavutati Madridis toimunud kohtumisel poliitiline kokkulepe välisteenistuse kiireks loomiseks: Madridi otsus

Nagu teada, asus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse endine juht Toivo Klaar tööle uues loodavas välisteenistuses.

6.    Eestile eurotsooniga liitumiseks roheline tuli.

Euroopa Parlamendi saadikud andsid 16.juunil 2010 rohelise tule euro kasutuselevõtuks Eestis 589 poolthäälega, vastu oli 40 ja erapooletuks jäi 52 parlamendiliiget- pressiteade


Euroopa Ülemkogu õnnitles Eestit lähenemise osas tehtud edusammude puhul, mis on saavutatud tänu arukale majandus- ja rahanduspoliitikale, ning kõigi aluslepingus ette nähtud lähenemiskriteeriumite täitmise puhul. Ülemkogu tervitab komisjoni ettepanekut euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011.

Vastavalt aruteludele tulemustele Euroopa Parlamendis 16.juunil ja Euroopa Ülemkogus 17-18 juunil, võtab ECOFIN nõukogu 13.juulil 2010 vastu ametliku otsuse Eesti liitumise kohta eurotsooniga 1.jaanurist 2011.

Selle auks korraldatakse vastuvõtt nii Euroopa Komisjoni  voliniku Olli Rehn kui Eesti esinduse EL juures poolt. (kutsed lisatud).

7.    Euroopa Ülemkogu 17.juuni istungi tähtsamad otsused

Lisaks sellele, et Ülemkogu kiitis heaks Eesti liitumise eurotsooniga, Ülemkogu
Ø    võttis vastu meie uue tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020. aastal

Ø    kinnitas taas meie ühist pühendumust tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus, sealhulgas eelarve konsolideerimise kavade kiirendamise kaudu, kui olukord seda nõuab;

Ø     kinnitas oma kohustust tagada finantsstabiilsus, käsitledes finantsturgude reguleerimise ja järelevalve alaseid puudusi, nii ELi kui G20 tasandil. Lepiti kokku jätkata kiiresti tööd võtmetähtsusega seadusandlike meetmetega, et uued järelevalveasutused saaksid alustada tööd järgmise aasta alguses ning tagada, et EL saab Toronto tippkohtumisel võtta ambitsioonika seisukoha;

Ø    nõustus täielikult pakilise vajadusega tugevdada majanduspoliitikate koordineerimist. Kiitis heaks esimesed suunised seoses stabiilsuse ja kasvu pakti, eelarve järelevalve ning laiema makromajandusliku järelevalvega. Töörühma lõpparuanne tuleb oktoobris.

I. UUS EUROOPA TÖÖHÕIVE JA MAJANDUSKASVU STRATEEGIA

Ø    Euroopa 2020. aasta strateegia viimistlemine ja elluviimine

Euroopa Ülemkogu kinnitas viis ELi peamist eesmärki, mis on liikmesriikide ja liidu tegevust suunavateks ühisteks eesmärkideks tööhõive edendamisel, tingimuste parandamisel innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse jaoks, kliimamuutuste ja energeetika alaste eesmärkide saavutamisel, haridustaseme parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu. Ülemkogu nõustub nõukogus kokku lepitud arvnäitajate kehtestamisega hariduse ning sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse jaoks.

Ülemkogu annab oma poliitilise kinnituse majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunistele, mis võetakse ametlikult vastu pärast Euroopa Parlamendilt tööhõivepoliitika suuniseid käsitleva arvamuse saamist. Kõnealused suunised on jätkuvalt aluseks kõikidele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele anda. Kõnealused soovitused peavad olema täielikus kooskõlas vastavate aluslepingu sätete ja ELi eeskirjadega ning mitte muutma liikmesriikide pädevust, näiteks sellistes valdkondades nagu haridus. Ainukesena Tsehhi teatas, et tema omale hariduse valdkonnas seatud eesmärke kohustuslikuks täitmiseks ei võta.

Ø    Majanduse juhtimise tugevdamine

Kus muu hulgas nähakse ette, et alates 2011. aastast esitatakse Euroopa poolaasta kontekstis komisjonile kevadel stabiilsus- ja lähenemisprogrammid järgmisteks aastateks, võttes arvesse riiklikke eelarvemenetlusi ja tagatakse, et kõikide liikmesriikide siseriiklikud eelarve-eeskirjad ja keskpikad eelarveraamistikud on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga; komisjon ja nõukogu peaksid hindama nende mõjusid.

Ø    Finantsteenuste reguleerimine
Lepiti kokku, et liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude ja maksude süsteemid, et tagada koormuse õiglane jagamine ja kehtestada stiimulid süsteemse riski piiramiseks. Sellised tasud või maksud peaksid olema osa usaldusväärsest kriisi lahendamise raamistikust. Kõnealuste tasude ja maksude põhiomaduste osas tuleb kiirelt teha täiendavat tööd ning hoolikalt tuleks analüüsida võrdsete tingimuste tagamisega seonduvaid küsimusi ja erinevate regulatiivsete meetmete kumulatiivset mõju. Euroopa Ülemkogu kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda tööd jätkama ning esitama 2010. aasta oktoobris aruande.

II. G20 TORONTO TIPPKOHTUMINE

G20 peab kinnitama taas oma pühendumust viia läbi finantssüsteemi reform, teha sidusal ja koordineeritud viisil kiireid edusamme kõigi Pittsburghis kokkulepitud meetmete osas, tugevdada meie finantssüsteemi vastupidavust ja läbipaistvust, sealhulgas kasutades parema kvaliteediga täiendavat kapitali ja uusi likviidsuspuhvreid. IMFis tuleks vaadata läbi kvoodid, mis on osa IMFi juhtimisküsimuste laiemast paketist, mis hõlmab kõiki Pittsburghis ja Istanbulis kokku lepitud elemente ning mis viiakse ühtse ja ulatusliku paketi vastuvõtmisega lõpule 2010. aasta novembriks.

III. AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRGID
Euroopa Liit kutsub üles leppima kõrgetasemelisel täiskogu istungil kokku konkreetsetes meetmetes, mille eesmärk on arenguriikide isevastutuse suurendamine, jõupingutuste suunamine, poliitika mõju parandamine, arengu suuremahulisema ja prognoositavama rahastamise, sealhulgas uudsete rahastamisallikate tagamine; ning arenguvahendite tõhusam kasutamine.

Euroopa Ülemkogu tervitab komisjoni arvamust Islandi ELi liikmeks saamise taotluse kohta ja soovitust alustada ühinemisläbirääkimisi. Euroopa Ülemkogu kaalus taotlust arvamuse ja enda 2006. aasta detsembri järelduste (mis käsitlesid uut laienemiskonsensust) põhjal ning märgib, et Island täidab Kopenhaagenis 1993. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul sätestatud poliitilisi kriteeriumeid, ning otsustab, et ühinemisläbirääkimised tuleks avada.

Täpsem info: ülemkogu otsused

8.    Eesti SKP tasemelt ühe inimese kohta 2009 aastal Euroopa Liidus viimase kuue seas.

Eurostat andmete kohaselt varieerus SKP ühe inimese kohta Euroopa Liidus suuresti- madalaim näitaja oli Bulgaarias – 41 ja kõrgeim Lukemburgis- 268. Vaeseimas grupis on veel ka Rumeenia ja Läti.  Eesti, Poola ja Leedu on järgmised riigid, kus SKP tase inimese kohta jääb 30 kuni 50% madalamaks EL keskmisest näitajast.
Täpsem ülevaade:  EUROSTAT

9.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) küsimustik oma tegevuse ülevaatamiseks.

CEMR on saatnud nii oma liikmetele, partneritele kui töörühmade liikmetele küsimustiku, et määratleda oma kohta ja tegevusi järgmisteks aastateks. Küsimustikule oodatakse vastuseid 30.juuniks.

Loodud on juhtkomitee (meie esindaja seal on Mihkel Juhkami), kes hakkab siis saadud vastuste põhjal kujundama CEMR eesmärke ja tegevust. Vastasime Kaimo Käärmann-Liivega koos küsimustikus esitatud küsimustele, et ette valmistada  liitude poolseid seisukohti.

Täpsem informatsioon: http://www.ccre.org/news_detail_en.htm?ID=1886

10.    Regioonide Komitee presidendi kõne linnaarengu eest vastutavate ministrite ametlikul kohtumisel Toledos.

Regioonide Komitee president Mercedes Bresso ütles kohtumisel, et Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika peaks pöörama suuremat tähelepanu arenguerisustele regioonide see, mitte ainult nende vahel. Poliitika peaks sekkuma vaeste linnaosadele ka nendes linnades, kus heaolu ja arengutase on kõrge. (üllatus-üllatus, ma küll ei mäleta, et Regioonide Komitee oleks sellist seisukohta väljendanud oma arvamustes).

Ta väitis, et see tuleneb uuest Lissaboni Lepingust, kus on lisatud majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ka territoriaalne ühtekuuluvus, mis ühtasi tähendab ka mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamist.

Regioonide Komitee pressiteates viidatakse ka 9.juuni täiskogul heaks kiidetud arvamusele “Linnade taaselustamise tähtsus Euroopa tulevases linnaarengus” (Pearaportöör: Spyridon Spyridon (Kreeka, PPE) Ateena–Pireuse maakonna volikogu liige). Arvamuse konsolideeritud versioon peaks olema peagi kõikides keeltes leitav Regioonide Komitee kodulehel.

Bresso kõne linnaarengu eest vastutavate ministrite kohtumisel 22.juunil 2010 Toledos on leitav:   Speech by CoR President Mercedes Bresso

11.    Ida-Poola regionaalses esinduses 23.juunil toimunud seminar Euroopa Idapartnerluse teemal

Euroopa Liidu Idapartnerlusest rääkis Euroopa Parlamendi liige Mr. Pawel Kowal (välissuhete komisjoni liige). Tema sõnul tõlgendab Venemaa Ida-partnelust Euroopa Liidus kui nende vastast tegevust, kuna need riigid, keda see puudutab (Armeenia, Aserbaidzaan, Gruusia, Ukraina, Moldova ja Valgevene) olid enne vene impeeriumi osad. Ta ütles, et Euroopa Liidud toetus Ida-partnerlusele on küll suur (650 miljonit eurot), kuid siiski mitte piisav. Rõhutas vaba turumajanduse loomise olulisust Venemaaga ja viisareziimi liberaliseerimise vajadust (eriti  Ukrainaga).

Maciej Stadejek ja Jakub Urbanik Euroopa Komisjonist (DG RELEX) andsid ülevaate komisjoni seisukohtadest ja tegevustest seoses Ida-Partnerlusega ja Euroopa naabruspoliitikaga.

Maciej Stadejek ja Jakub Urbanik ei nõustunud kõikide parlamendi saadiku poolt öeldud seisukohtadega.

Idapartnerlus rajaneb pühendumisele rahvusvahelise õiguse põhimõtetele ja põhiväärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõttele, inimõiguste ja põhivabaduste austamisele ning samuti turumajandusele, säästvale arengule ja heale valitsemistavale. Idapartnerlus tugineb kahepoolsetele lepingulistele suhetele ja täiendab neid. Seda arendatakse piiramata üksikute partnerriikide püüdlusi seoses nende ja Euroopa Liidu vaheliste tulevaste suhetega. Selles järgitakse diferentseerimise ja tingimuslikkuse põhimõtteid.

Idapartnerlust arendatakse samuti paralleelselt ELi ja kolmandate riikide vahelise kahepoolse koostööga.

Idapartnerluse peamine eesmärk on luua vajalikud tingimused poliitilise ühtsuse ning Euroopa Liidu ja huvitatud partnerriikide vahelise edasise majandusliku integratsiooni saavutamise kiirendamiseks. ELi poliitika oluline tugevdamine partnerriikide suunal leiab aset Euroopa naabruspoliitika raames konkreetse idamõõtme väljatöötamise kaudu. Sel eesmärgil püütakse idapartnerlusega toetada partnerriikide poliitilisi ja sotsiaalmajanduslikke reforme, hõlbustades Elile lähenemist. See teenib eemärki täita jagatud kohustust tagada stabiilsus, julgeolek ja jõukus Euroopa Liidus, partnerriikides ja muidugi kogu Euroopa kontinendil.

Idapartnerluse mitmepoolne raamistik on partnerriikidele foorumiks, kus vahetada teavet ning muutuste, reformide ja moderniseerimise käigus saadud kogemusi. Järgmine foorum toimub selle aasta novembris.

Peamiste koostöövaldkondade – demokraatia, hea valitsemistava ja stabiilsus; majanduslik integratsioon ja lähenemine ELi valdkondlikele poliitikatele; energiajulgeolek; inimestevahelised kontaktid– alusel on Euroopa Komisjon praeguseks moodustanud neli temaatilist platvormi, mis võimaldavad korraldada eesmärgile suunatud istungeid ja pidada avatud ja vabu arutelusid.

On kolm lipuprojekti:
Ø    Integreeritud piirihaldus;

Ø    Väikese ja keskmise suurusega VKEde arengu stimuleerimine;

Ø    Elektriturud.

Rahastamine ajavahemikul 2010-2013 (miljonit eurot)
Armeenia- 186;
Aserbaidzaan- 149;
Valgevene- 26;
Gruusia- 217;
Moldova- 340;
Ukraina- 598 ja
regionaalne programm- 350.

Uus asi on regionaalsed arenguprogrammid, kus arendatakse spetsiaalseid pilootprojekte. Praegu on just aeg anda komisjonile teda millised on partnerite vajadused selles osas- rakendamine on kavandatud 2012 aastale. Kavas on rahastada täiendavalt koostööd partneritega ELi ühtekuuluvuspoliitika kohaselt koostatud piirkondliku arengu katseprogrammide alal, mille eesmärk oleks lahendada kohaliku tasandi vajadused infrastruktuuri, inimkapitali ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete järele.

Järgmine suund on koostöö suurendamine Regioonide Komiteega. Komisjon on teinud ettepaneku luua eraldi assamblee. Ettevalmistav kohtumine toimub selle aasta septembris.

Komisjoni teatis idapartneluse kohta
Ettekanne: idapartnerlus

12.    Kohtumine regionaalvoliniku Johannes Hahniga 24.juunil.


Kohtumise alguses anti ülevaade selle aasta RegioStarsi auhindadest (video kõikidest auhinna saajatest), millega EL tunnustab kõige originaalsemaid ning innovatilisemaid piirkondlikke projekte. Võitjad said oma kristallist auhinna regionaalpoliitika volinikult Johannes Hahnilt-  auhinna võitnud projektide täielik nimekiri kategooriate ja võitjate kaupa : RegioStars

Võitjate hulgas oli ka Leedu algatust, mis keskendus täiskasvanutele arvuti algõppe andmisele.

2011. aasta RegioStarsi konkursile saab juba registreeruda (tähtaeg 16. juuli).

Täiendavalt RegioStarsi auhindade kohta : konkursil osalemise tingimused

Euroopa komisjoni regionaalarengu peadirektoraadis on loomisel võrgustik: RegioNetwork 2020, mis on veebipõhine võrgustik regionaalsetele partneritele. Seda ideed esitletakse 2010 aastal toimuvate Avatud Päevade raames 6.oktoobril- esilagne programm on leitav: OPEN DAYS 2010

Komisjon palus regioonidel ette valmistada ennast iseloomustav materjal- vastavalt komisjoni poolt ette antud suunistele. See võrgustik võimaldaks luua erinevaid gruppe erinevatel teemadel- vastavalt regioonide vajadustele. Praegu on olemas Inform Network

Johannes Hahn ütles, et tulevane regionaalpoliitika peab kaasama kõiki regioone. Eraldi küsimus on kuidas minna edasi vaesemate regioonidega. Ta ütles, et regionaalpoliitika on investeerimispoliitika ning aluseks on Eu2020. Hahn´i sõnul on soov tulevases regionaalpoliitikas
Ø    Suurendada keskendumist väiksemale arvule eesmärkidele (EU 2020 strateegia eesmärgid)

Ø    Suurendada paindlikkust;

Ø    Suurem rõhk tulemuslikkusele ja lisandväärtusele;

Ø    Suurem poliitikate integreeritus;

Ø    Lihtsustamise jätkamine;

Ø    Uus finantskorraldus (financial engineering);

Ø    Avalike hangete reeglite ülevaatamine (loodud on eraldi töögrupp).

Ø    Fondide absorbeerituse suurendamine.

Ta ütles, et regionaalpoliitika peab tagama euroopa nähtavuse suurendamist kodanikele. Vahendite jaotuvuse mahud ühtekuuluvusele ja konkurentsivõimele jäävad suures osas samaks. Visioon on vähendada majanduslikke ja sotsiaalseid erisusi liikmesriikide vahel.

Makromajanduslik dimensioon- territoriaalne koostöö on tulevikusuund. Tähtis on, et kõik mõistavad, et territoriaalne koostöö on lisandväärtuse suurendamine- see tähendab, et makroregionaalsel tasandil lahendatakse need probleemid, mis on regioonide ülesed ja mida ei ole võimalik teha ühe regiooni raames (nagu näiteks Läänemere seisundi parandamine). Vaja on, et regioonid tegeleksid samade probleemidega samal ajal, et saavutada lisandväärtus makroregionaalsel tasandil. Suuri muutusi pole kavas ka kaasfinantseerimise osas. Probleemide lahendus võib olla uue finantskorralduse rakendamine.

13.    Avatud Päevade partnerite kohtumine 24.juunil

Meie üritus toimub debati vormis teemal:“Grow Smart! Focusing European Regional Policy on Future Well-being”.

Avatud Päevade esialgne programm on leitav: OPEN DAYS 2010

Registreerumine avatakse 5.juulil! Palun liitudel otsustada, kes osalevad ning varakult registreeruda, sest vastasel korral ei pruugi enam vabu kohti olla!!! Samuti on soovitav broneerida hotellikohad.


5.oktoobri vastuvõtt on nimeliste kutsetega.

Meie ühenduse nimi on: Creative and Inclusive Economic Growth Network
Lisbon and Tagus Valley (PT), Azores (PT), West Sweden (SE), Abruzzo (IT),
Veneto (IT), Opolskie (PL), Lithuania (LT), Latvia (LV), Estonia (EE), Bucharest (RO)

Tallinn osaleb: Baltic Sea Group
Mecklenburg-Vorpommern (DE), Tallinn (EE), East Sweden (SE), Hamburg
(DE), Westpomerania (PL), South West Finland (FI), Schleswig-Holstein
(DE), Central Sweden (SE), Malm・(SE), West Finland (FI), Zealand (DK)

Meie debatil on kaks olulist juhti:
·    Juht ja pildi eest vastutaja- ROBERT STÜSSI (President of the World Electric Vehicle Association (WEVA) and of the European Association for Battery, Hybrid and Fuel Cell Electric Vehicles (AVERE)
·    Põhiettekandja- JOÃO FERRÃO (Geographer, Senior Researcher at the Institute of Social Sciences, University of Lisbon )

Lisan aruandele tabeli, kus on debati partnerite ja  esinejate nimed ning teemad. Otsustati jaotada debati ettekanded kahte gruppi vastavalt nende sisule. Iga partner peab ette valmistama 2 minutilise video ning 5minutilise lühitutvustuse. Meie poolt on debatil osalejaks Teet Kallasvee Haapsalu linna esindajana.

Debatt toimub 5.oktoobril kell 14.30-18.00
. millele järgneb väike kokteili vastuvõtt (kõigile osalejatele). Kõik partnerid peavad kaasa võtma 120 väikest kingitust (igale osalejale), mis pannakse kõik ühte Lissaboni regiooni poolt tellitud kotti. Kingitused võivad olla väikesed: suveniirid, küpsised, kommid, pastakad jne. Mõelge võimalike kingituste peale!

4.oktoobri õhtul kell 20.30- 22.00 toimub Lissaboni regiooni vastuvõtt (kutsetega- 5 kutset igale partnerile) Orpheu raamatukogus Brüsselis.

5. oktoobri õhtul kell 19.30-22.30 toimub avatud päevade ametlik vastuvõtt (nimeliste kutsetega- igale partnerile 3-4 kutset).


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


28.06.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit