Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


07.-10. juuni 2010
Print

E-nädalakiri 19/2010


Sisukord:
1.    Foorum “Effective Cooperation in Europe”.
2.    Foorum teemal kuidas kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võitlevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
3.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek.
4.    Regioonide Komitee juhatuse istung.
5.    Regioonide Komitee täiskogu istung.
6.    CEMR/URLG viivad läbi järgmise küsimustiku globaalse finantskriisi mõjust kohalikele omavalitsustele.

1.    Foorum “Effective Cooperation in Europe”.

Foorum toimus 7-9 juunini Brüsselis.

7. juunil toimunud foorumi (Regioonide Komitee hoones) päeva teemadeks olid kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistes suhetes.

7. juunil osalesid foorumil Ille Allsaar, üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis ja Allan Alaküla, Tallinna esinduse juht.  Avasõnad ütles Regioonide Komitee CIVEX komisjoni esimees Luc Van den Brande. Ettekannetega esinesid veel Euroopa Parlamendi poolt Alojz Peterle (EL- Venemaa parlamentaarse komitee aseesimees), Alexander Krestyanov, (alalise esindaja asetäitja EL- Venemaa esinduse juures), Andris Jaunsleinis, (Läti Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu esimees) Vatanyar Yagia (täievoliline Peterburi seadusandliku rahvusvaheliste suhete  kogu esindaja) ja Jyrki Torni ( Euroopa Komisjoni Europe-Aid koostöötalituse rahvusvahelise koostöö ametnik).

Oma avakõnes ütles Luc Van den Brande, et territoriaalse koostöö aluseks on:
·    Uued territoriaalse koostöö vormid (EGTC);
·    Läänemere strateegia ja partnerlus selles raames, kaasa arvatud Põhjadimensiooni raames tehtavale koostööle. Tähtis on tunnustada Venemaa ka EL partneri rolli nende strateegiate ellurakendamisel;

Tähtis on mõista, et koostöö aluseks on üldised inimõigused ja demokraatia areng piirkonnas. Oluline on vaadata edaspidise koostöö arendamisel Vene Föderatsiooni ja EL vahel, mitte ainult koostööle piiriäärsete regioonide vahel. Subsidiaarsus on oluline printsiip, mis tuleb rakendada mitte ainult vertikaalses vaid ka horisontaalses mõõtmes ja see on edasise koostöö aluseks.

Alojz Peterle ütles, et on vaja  arendada koostööd  EL ja Venemaa vahel, sest nad on kaks võtmepartnerit. Ei ole palju riike, kes suudavad mõjutada globaalset arengut. Strateegiline koostöö ja partnerlust on vaja arendada mitte ainult energia valdkonnas, vaid ka teistes valdkondades. On olemas kasvav poliitiline tahe teha rohkem koostööd erinevates valdkondades. Venemaa vajab moderniseerimist ja see on üks võtmesõnu, mis seostub ka reformidega majanduses. Selles valdkonnas on regioonidel suur roll.

Tulevik nõuab rohkemat partnerlust euroopalike väärtuste arendamisel. Rohkem ja rohkem fokuseeritakse makroregionaalsele koostööle nii Balti mere kui Doonau regiooni raames. Poliitilist orientatsiooni ei ole oluliselt muudetud. On olemas poliitiline tahe parlamendis, et arendada koostööd ja inimesed saavad vabamalt liikuda, et arendada koostööd. Strateegiline koostöö on oluline teema nii Euroopa Komisjonis kui Euroopa Parlamendis. Vaja on lisaks koostööle EL ja Venemaa vahel arendada koostööd ka Ameerika Ühendriikidega.

Alexander Krestyanov ütles, et senine koostöö on kõige nähtavam regionaalse ja piiriülese koostöö valdkonnas. Venemaa jaoks on koostöö Euroopa Liiduga poliitiline prioriteet. Venemaa ja EL on partnerid globaalsete väljakutsetega tegelemisel.

Pascal Georgen
Brüsseli regioonist tegi ettekande, mis andis ka ülevaate sellest mida Belgia kui järgmine EL eesistujariik kavandab ja kuidas toimub koostöö erinevate Belgia regioonide vahel ning milline on nende tegevus rahvusvahelise koostöö valdkonnas. Neil on olemas ühine tegevusplaan 2010-2011 , mis on sõlmitud Belgia Kuningriigi ja Vene Föderatsiooni vahel, mille raames püütakse arendada ka konkreetseid projekte regioonide vahel. On allkirjastatud koostööleping Brüsseli ja Moskva vahel.

Andris Jaunsleinis pidas oma ettekande vene keeles. Ta ütles, et tahab rääkida nii minevikust kui tulevikust. Tugev riik põhineb alati tugeval kohalikul demokraatial. Iseseisvusprotsess sisaldas olulisena kohaliku tasandi loomist ja autonoomset kohalikku omavalitsust. Selleks on vaja omavalitsust, kellel on piisavalt omavahendeid ja kes ei sõltu riigieelarvelistest ülekannetest ning piisavalt otsustusõigust oma vahendite kasutamisel. Teine oluline on majandusliku omandireformi läbiviimine ja kohalike ettevõtete loomise võimalus. Kohalikud omavalitsused peavad läbirääkimisi valitsusega tuleva aasta eelarve teemal. Andis ülevaate ka Läti kohalike omavalitsuste rahastamisest. Juba 10 aastat on tehtud tihedat koostööd nii ametiühingute esindajatega kui ettevõtete esindajatega ning tehtud ka ühisavaldusi.

Nad loodavad stabiliseerida sotsiaalset situatsiooni ning on läbirääkimised mitme valitsuse tasandiga, et vähendada tööpuudust. Neil on ka visioon kuidas kriisist välja tulla. Vähendatud on palkasid kuni 40%. Kulude kärpimine on üks võimalus kriisiga toimetulekuks. Viiakse läbi ka suuri struktuurseid reforme näiteks hariduse valdkonnas (suurendades õpilaste arvestuslikku arvu õpetajate kohta), tervishoiu valdkonnas (suletakse väikesi haiglaid ja loodud on suuremaid tervisekeskusi). Nad järgivad põhimõtet: “kümme korda mõõda ja üks kord lõika”.

Koostöö venemaaga on hea piiriäärsetes piirkondades. Küsimus on ka viisareziimi lihtsustamises, et võimaldada inimestel paremini liikuda regioonide vahel.

Jyrki Torni andis ülevaate koostööst Euroopa Komisjoni ja Venemaa vahel. 20 aastat koostööd on olnud väljakutseid pakkuv ja on olnud nii horisontaalne kui vertikaalne. Andis ülevaate koostööst erinevatest rahastamisvõimalustest, programmidest  ja projektidest.

Lingid:
Euroopa Komisjoni väliskoostöö programmid
Erinevate programmide rahastamine
Väliskoostöö Venemaaga

Ettevalmistamisel on uus EL- Venemaa koostööleping. (arutelu toimus EU-Russia Summit, Rostov-on-Don, 31.mai-1.juuni 2010).

Peale avasessiooni toimus töö edasi kahes paralleelses töörühmas. Arutati selle üle kuidas parandada koostööd ülikoolide ja erasektori vahel ja millised võiksid olla regionaalarengu ühised projektid. Foorumi esimese päeva lõppedes tehti kokkuvõtteid sellest millised võiksid olla tuleviku koostööprojektid.

Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Vene Föderatsiooni Sankt-Peterburgi Munitsipaalüksuste Nõukogu vahel on sõlmimisel koostööleping, kus muuhulgas  lepingupooled kohustuvad tegema koostööd, et välja töötada ühine strateegia kohalike omavalitsuste koostööks eesmärgiga saavutada majanduslik ja sotsiaalne progress, realiseerides ka ühiseid projekte. Samuti kohustuvad lepingupooled  kasutama meetmeid, et mõjutada mitmekordsete viisade vormistamist isikutele, kes elavad Lepingupoolte territooriumidel ja osalevad käesoleva Lepingu  elluviimisel.

Mitmekülgne koostöö on samuti Ida-Viru Omavalitsusliidul ja Mäetaguse vallal, kus arendatakse koostööd nii omavalitsuste, ettevõtete kui koolide vahel.

8.juunil jätkus foorum Euroopa Komisjoni Regionaalarengu peadirektoraadis, kus kõnelejate hulgas oli ka regionaalarengu osakonna direktor Dirk Ahner. Selle päeva teemad olid “Kaasaegse EL integreeritud piirkondliku arengu mudel ja selle võimalik rakendamine naaberriikides.” Edasi jätkus töö samuti erinevates töörühmades.  Esimese arutati  kliimamuutuste kontekstis võimalike integreeritud programme keskkonna ja säästva arengu tagamiseks Läänemere strateegia näitel.

Kolmas foorumi päev viidi läbi Euroopa parlamendis, kus võeti vastu foorumi deklaratsioon ja arutati võimalikku koostööd tulevikus.

2.    Foorum teemal kuidas kohalikud ja regionaalsed omavalitsused võitlevad vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Foorum toimus 8. juunil Regioonide Komitee peahoones.

Foorumi “”Local and regional resposces to poverty and social exclusion” põhilised teemad olid:
·    Muuta sotsiaalteenused elanikele paremini kättesaadavaks
·    Valmistada inimesi tööturule sisenemiseks
·    Kaasav kodakondsus linnas ja maal

Töörühmas, kus arutati kuidas paremini inimesi ette valmistada tööturule  sisenemiseks, esines ettekandega ka Tallinna Euroopa Liidu esinduse juht Allan Alaküla. Ettekande pealkiri oli “Subsideeritud töökohad Euroopas- ideoloogia, seadusandlus ja praktika”(lisatud).

Täpsem informatsioon ürituse kohta:
www.cor.europa.eu/EY2010

Avakõnega esines Arnoldas Abramavicius Zarasai linnapea ja Regioonide Komitee ECOS komisjoni esimees.

EU2020 kohaselt tuleks  allpool riiklikku vaesuspiiri elavate eurooplaste arvu vähendada 25 % võrra, päästes vaesusest rohkem kui 20 miljonit inimest. EU2020

Kas EL on valmis kokku leppima miinimumpalga tasemes ning pensionide kõrgemas tasemes?  Samuti on vaja garanteerida kõrgetasemelised sotsiaalteenused neile, kes seda vajavad.

Antonia Carparelli Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalvaldkonna – ja võrdsete võimaluste peadirektoraadi juht ütles, et vaesuse vastu võitlemine peab olema Euroopa peamiste prioriteetide hulgas. See ei ole lihtne eesmärk ja see on üks raskemaid kõnelusi liikmesriikidega mida ta mäletab.

Loomulikult on riigipead ja rahandusministrid mures sotsiaalsete kulutuste suurenemise pärast. Me peame seda muret aktsepteerima, kuid vaesusega võitlemine ei tähenda ainult kulusid, kuid vaesuse vähendamine on aluseks ka majandusarengule tulevikus. Tuleb investeerida inimkapitali. On välja töötatud juba indikaatorid, mis seda mõõdavad.
EL Nõukogu sotsiaal-, tööhõive-, tarbijaõiguste- ja tervishoiu valdkonna ministrid kohtusid 7-8 juunil Luksemburgis pressiteade

Bart Vanhercke ütles, et tuleb võidelda mitte ainult majanduskriisi, vaid ka sotsiaalkriisiga.

EUROSTAT ülevaade vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega Euroopa Liidus 2010

Kahjuks peegeldab ülevaade situatsiooni, mis oli 2007 ja 2008 aastal ning praeguseks on olukord oluliselt muutunud. Eesti paistab selle ülevaate valguses eriti silma palgaaerisustega meeste ja naiste palkades (lk 15). Soovitan tutvuda ülevaatega- annab põhjaliku pildi nii mõnestki valdkonnast ja erisustest liikmesriikides.

Link, millel kajastatakse toimunud üritust (mina ja Allan oleme ka filmile võetud):
http://www.youtube.com/watch?v=GgE204Hn-S0

3.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek.

9. juuni koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Lisaks räägiti ettevalmistustest juunis toimuvaks juhatuse ja täiskogu istungiteks, struktureeritud dialoogist 10.juunil kell 14.30- 17.00 ruumis JDE 70 ning 9.-10.septembril toimuvast juhatuse koosolekust Antwerp´is.

Koordinaatorite poolt avaldati rahulolematust sellega, et täiskogu istung algab pool tundi varem kui tavaliselt ja selle arvelt on lühendatud delegatsioonide koosoleku aega.

Samuti ei oldud rahul sellega, et 10.juunil korraldatavast struktureeritud dialoogist Euroopa Komisjoni ja rahvuslike liitude vahel teatati liiga hilja- kõigest kaks nädalat enne selle toimumist. Hetkel osaleb ainult 7 liitu.

Juhatuse päevakorras olevad kaks resolutsiooni on ettevalmistatud EPP fraktsiooni poolt:
·    „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsem kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegiasse”(lisatud);
·    „Euroopa Komisjoni soovitus nõukogu soovituste kohta teemal „Liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised””(lisatud).


Kui juhatus otsustab need panna täiskogu päevakorda, siis on võimalusi muudatusettepanekute esitamiseks 9.juuniks 2010 kella 16.00ni (Belgia aja järgi).

Septembris  (9-10.09.2010) toimub juhatus seetõttu, et oktoobri täiskogu istung toimub nagunii juba kolm päeva 4-6.oktoober 2010 ning neljandal päeval, 7.oktoobril on Regioonide Komitee liikmetel võimalik osaleda Avatud Päevadel.

Robert küsis kas Regioonide Komitee liikmed saavad jääda ka Avatud Päevade lõpusessioonile. Steen Illeborg lubas seda täiendavalt uurida. Oktoobri täiskogu ajal kaetakse osalejate kulud nelja päeva ulatuses.

Saksamaa delegatsiooni liige on teinud ettepaneku lükata juhatuse punkt 8, mis puudutab piirkondadevahelisi rühmi käsitleva otsuse 001/2007 muutmist, oktoobri täiskogule.

4. Regioonide Komitee juhatuse istung

Regioonide Komitee juhatuse istung toimus 8.juunil. Osales juhatuse liige Kurmet Müürsepp ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Komitee esimese asepresidendi sõnavõtt. Ta ütles, et oktoobri täiskoguks peaks selguma kokkuleppele Regioonide Komitee uue kooseisu osas.

Liikmete poolt tõstatati küsimus seoses täiskogu istungi algusega- peab olema selge millal see toimub- kas 14.30 või 15.00.

Analüüsirühma aruanne Euroopa Ülemkogule ELi tuleviku kohta pärast 2030. aastat.

Kirjutasin sellest oma nädalakirjas nr.16/2010. Aruanne on ennekõik märk, mis toonitab, et Euroopa juhid peaksid kiiresti andma uue hoo Euroopa integratsioonile ja pakkuma välja võimalusi Euroopa kujundamiseks pikas perspektiivis. Analüüsirühm ei pea vajalikuks muuta raskustega toimetulekuks aluslepingut: „vaja on uut pakti ELi institutsioonide ning majandus- ja sotsiaalvaldkonna sidusrühmade vahel ning ka eri valitsemistasandite – riikliku, piirkondliku ja kohaliku – vahel, pidades sealjuures meeles, et sellises olukorras vajatakse eelkõige tugevat poliitilist tahet, mida iseloomustaks suutlikkus pidada avameelset ja viljakat dialoogi ning võime ühiselt valitseda”.

Loodetakse, et 17.–18. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu järel avaldab nõukogu järeldused, mis sisaldavad konkreetseid soovitusi ja ettepanekuid mitmetasandilise valitsemise põhimõtete ja mehhanismide praktilise lisamise kohta liidu strateegiatesse ja poliitikavaldkondadesse. Nagu rõhutatakse käesolevas aruandes, on eesmärk koondada, propageerida ja ennekõike tutvustada avalikkusele sellise valitsemisviisi eeliseid.

Komitee tervitab analüüsirühma soovitust edendada sagedasemat komiteega konsulteerimist ja komitee kaasamist, et tugevdada Euroopa poliitilist kodakondsust ja suurendada seeläbi Euroopa projekti väärtustamist kodanike seas. Lissaboni lepingu jõustumine pakub uue võimaluse tugevdada Euroopa territoriaalset mõõdet ning suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate osalemist ELi otsustusprotsessides.

Luc Van den Brande ütles, et euroopa peab olema võtmetegija,  peame looma kvalitatiivset jõukust ning peame olema tõusva päikese manner. Peame olema uhked selle üle mida me teinud oleme. Loodame, et see dokument  suunab meid mõtlema pädevuste jaotuse peale. Vaja on kohe need küsimused raportis kajastada. CoR peaks teavitama teisi EL institutsioone oma muredest seoses mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamisega.

Regioonide Komitee resolutsioonide projektid:
·    „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsem kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegiasse”(lisatud);
·    „Euroopa Komisjoni soovitus nõukogu soovituste kohta teemal „Liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised””(lisatud).

Ühe resolutsiooni esitamise poolt oli 21 juhatuse liiget ja 23 soovis esitada kaks eraldi resolutsiooni.

Juhatus otsustas ühehäälselt panna mõlemad resolutsioonid homse täiskogu päevakorda. (Kurmet Müürsepp toetas samuti kahe eraldi resolutsiooni esitamist täiskogu päevakorda).

9.–10. juunil 2010 toimuva täiskogu 85. istungjärgu korraldamine
6.–7. oktoobril 2010 toimuva täiskogu 86. istungjärgu ettevalmistamine


4.–6. oktoobril 2010. aastal toimuv täiskogu istungjärk algab Euroopa Parlamendis (suures istungitesaalis) esmaspäeval, 4. oktoobril kell 15.00 ja tööd jätkatakse kella 17.00-ni. Tegemist on ürituse Open Days avaistungiga. Täiskogu jätkab tööd teisipäeval, 5. oktoobril ja kolmapäeval, 6. oktoobril kell 9.00–13.00 Charlemagne'i hoones.

2010. aasta üritusel Open Days, mille pealkiri on „2020. aasta eesmärk: konkurentsivõime, koostöö ja ühtekuuluvus kõikide piirkondade jaoks” keskendutakse kolmele peamisele teemale: konkurentsivõime, koostöö ja ühtekuuluvus. Teised olulised üritused kõnealusel nädalal on COTERi ja REGI komisjonide koosolek 5. oktoobril, ametlik vastuvõtt Belgia koomiksimuuseumis ja ürituse Open Days eriistung 6. oktoobril.

Uued taotlused omaalgatuslike arvamuste koostamiseks on:

 

Pealkiri

Määramistaotlus

1

„Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsus 2008.–2013. aasta tervishoiustrateegia elluviimisel”

NAT kõik nõus

2

„Idapartnerluse algatuse rakendamine Ukrainas ning Ukraina ja ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö arendamine”

CIVEX- kõik nõus

3

„Keeleliste vähemuste kaitsmine ja areng Lissaboni lepingu raames”

EDUC- ettepanek lükati tagasi (Kurmet oli poolt)

4

„Euroopa Liidu finantsraamistiku läbivaatamine”

 

ELi eelarvega tegelev ajutine komisjon- kõik nõus


Võeti teadmiseks komitee presidendi jaotatud konsulteerimistaotlused ja Regioonide Komitee 2010 aasta tööprogramm komisjonide kaupa.

Tööprogrammide koostamisel on lähtutud järgmistest prioriteetidest:
- mitmetasandilise valitsemise edendamine;
- detsentraliseeritud teabevahetus;
- ühtekuuluvuspoliitika tulevik ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi rakendamine;
- energia- ja kliimamuutuste poliitika, põllumajandus ja maaelu areng, tervishoiupoliitika, säästva transpordi poliitika, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edasiarendamine, keskendudes eelkõige Haagi programmi järgsele programmile;
- Euroopa 2020. aasta strateegia;
- heaolu ja säästev areng;
- finantskriis ja selle tagajärjed;
- teadustegevust, haridust ja innovatsiooni hõlmava nn teadmiste kolmnurga edendamine, et lahendada praeguseid finants- ja sotsiaalprobleeme.

Tööprogramm võeti vastu ühehäälselt.

Piirkondadevahelisi rühmi käsitleva otsuse 001/2007 muutmine.

Juhatuse viimasel koosolekul 13. aprillil 2010 esitati ettepanek terviseküsimusi käsitleva piirkondadevahelise rühma loomiseks. Pärast arvamustevahetust otsustasid juhatuse liikmed kõnealusel teemal otsuse tegemise järgmisele koosolekule edasi lükata, et eelnevalt arutada piirkondadevaheliste rühmade loomise põhjuse, eesmärkide ja tegevuse üle.

Peamised muudatused juhatuse eelnevas otsuses on järgmised:
-    Piirkondadevaheliste rühmade tegevus ei tohi olla selline, mida võiks pidada Regioonide Komitee või selle organite ametlikuks tegevuseks.

-    Nad ei tohi takistada Regioonide Komitee ametlike, sh fraktsioonide ja riikide delegatsioonide koosolekute kavandamist.

-    Piirkondadevahelise rühmaga kaetud valdkonnad ja nende tegevus ei tohi minna vastuollu asjaomas(t)e komisjoni(de), töörühma(de), ühiskomitee(de) või teiste olemasolevate poliitiliste organite pädevusvaldkondade ja tööprogrammiga ega neid dubleerida.

-    Piirkondadevaheline rühm peab esitama selgete eesmärkidega ja oma tegevuse selge lisaväärtusega tööprogrammi, mille järel tuleb kohustuslikult esitada ka iga-aastane tegevusaruanne.

-    Piirkondadevaheliste rühmade maksimaalne arv Regioonide Komitees peaks olema kümme.

Toimus arutelu juhatuses- oli ettepanekuid ka selle punkti edasilükkamise kohta järgmisele täiskogu istungile.  Enne oktoobri täiskogu peaks toimuma diskussioonid poliitilistes fraktsioonides ja CAFA komisjonis.

Arvestades juhatuses toimunud arutelu ja esitatud ettepanekuid otsustati selle punkti arutelu lükata edasi oktoobri kuus toimuvale täiskogu istungile.

Rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) tegevusest on antud ülevaade nädalakirjas nr. 16/2010.

5.    Regioonide Komitee täiskogu istung


Täiskogu istung toimus kolmapäev, 9. juuni kell 14.30-21.00 ja 10.juunil kell 9.00-13.00 Euroopa Komisjoni Charlemange hoones.

Osalesid Regioonide Komitee delegatsiooni liikmed Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee, Väino Hallikmägi, Jüri Pihl, Uno Silberg, Toomas Vitsut ja Kaido Kaasik ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Presidendi valimine –TAASVALITUKS OSUTUS MERCEDES BRESSO

Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloþi sõnavõtt


Erinevad komisjoni üksused nõustuvad, et ÜPP sektoraalse valdkonnana võib tuua sektoriüleseid lahendusi. Keskkonna alased väljakutsed on aina rohkem seotud nii majanduslike kui ka sotsiaalsete väljakutsetega. See poliitika aitab säilitada elu ka maapiirkondades lisaks sellele, et põllumajandus varustab meid toiduga. ÜPP peaks tagama tootmise ja sissetulekute stabiilsuse ning tõmbaks juurde ka noori. Vaja on teha konkreetseid ettepanekuid, et realiseerida edukat ÜPP ka tulevikus. Aega ei ole enam palju ja konkreetsed ettepanekud on oodatud. Väiketootmise toetamine on endiselt üks komisjoni prioriteete.

Sellele järgnesid poliitiliste fraktsioonide sõnavõtud.

ÜPP peaks andma nii lühiajalisi kui pikaajalisi vastuseid. Teatud valdkondades on vaja otsuseid vastu võtta juba selle aasta lõpus, et tagada stabiilsus näiteks piimasektoris. Vaja on mõistlikku liberaliseerimist, et anda kindlus ka keskpikas perspektiivis tootjale.

Vaja on piisavat rahastamist ning maa-elu vahendite paremat koordineerimist regionaalpoliitikaga. See peaks vastama ka linnapiirkondade ootustele- sest paljud algatused toovad kasu ka linnapiirkondadele. Vaja on tagada eesmärkide sidusus. Administratiivsed piirid ei tohi saada takistuseks linna ja maapiirkondade vahel. Valikud  peavad põhinema teaduslikel analüüsidel, mis puudutavad GMOde kasutusele võtmist.


Seekordsel täiskogu istungil toimus järgmiste arvamuste arutelu ja vastuvõtt:
Ühine põllumajanduspoliitika pärast 2013. aastat. Omaalgatuslik arvamus
CdR 127/2010 - NAT-V-003.
Raportöör: Raymond Souchon (Auvergne piirkonna volikogu esimees, FR/PES).

Ülevaade aruteludest põllumajanduspoliitika tuleviku üle on antud nädalakirjas nr 13/2010. Kaido Kaasiku poolt esitatud kolm muudatusettepanekut võeti 3.mail toimunud loodusvarade  komisjoni koosolekul vastu.

Kokku on selle arvamuse eelnõu kohta esitatud 131 muudatusettepanekut, nendest 9 meie delegatsiooni poolt (lisatud). Vaieldi pikalt selle üle, kas ÜPP peab tagama eurooplaste toidualase sõltumatuse ja toiduga kindlustatuse või on see ebareaalne eesmärk.

Hääletuse tulemusena otsustati esialgne sõnastus säilitada. Vaidlus  oli ka selle üle kas GMOde viljelemine on lubatud või mitte. Leti, et peaks olema valikuvabadus liikmesriikidel selle üle otsustada.

Leedu delegatsiooni nimel muudatusettepanekuid esitanud Paverzis kaitses väga südikalt oma ettepanekuid ja tahtis, et maa-elu areng oleks jätkuvalt ÜPP osa. Meie delegatsioon neid ettepanekuid ei toetanud.  Tuletan meelde, et Eesti positsioonis ja ka CEMR seisukohtades on väljendatud seisukohta, et maa-elu areng peaks olema paremini seotud regionaalarenguga see tähendab ÜPP teise samba liitmist ühtekuuluvuspoliitikaga, sest sageli toetavad neid samu tegevusi, ainult reeglid toetuse saamiseks on erinevad. Eesti üleriigilised liidud kiitsid juhatustes heaks CEMR ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, kus on muu hulgas öeldud, et maa- elu areng ei ole põllumajanduspoliitika ripats.

Lõpptulemusena võeti arvamus vastu häälteenamusega. Meie poolt esitatud muudatusettepanekutest võeti vastu 2 ettepanekut, ülejäänud kas lükati tagasi või langesid ära.

Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009-2010: potentsiaalsed kandidaatriigid.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule KOM(2009) 533 lõplik. CdR 345/2009 - CIVEX-V-003.
Raportöör: Uno Aldegren (Skåne lääni regionaalnõukogu esimees, SE/PES)

Arvamuses tervitatakse Euroopa Komisjoni teatist „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009–2010”, ning teatist Islandi ELi liikmeks saamise taotluse kohta.

Ollakse rahul, et kaotatud on viisare¸iim  Serbia ja Montenegro kodanikele, mis võimaldab nende viisavaba reisimist enamikku ELi liikmesriikidesse ja avaldatakse lootust, et peagi täidavad viisare¸iimi kaotamiseks vajalikud kriteeriumid veel Albaania ning Bosnia ja Hertsegoviina.

Samuti tehakse ettepanekuid:
Ø    Haldussuutlikkuse suurendamiseks;
Ø    Kohalik ja piirkondlik tasandi tugevdamiseks  ning kodanikuühiskonna paremaks kaasamiseks;
Ø    Konkreetsete riikide kohta (v.a. Islandi kohta).

Raportöör leiab, et esitatud parandusettepanekud teevad arvamust paremaks ja ta toetab neid kõiki. Meie delegatsiooni poolt selle arvamuse kohta ettepanekuid esitatud ei olnud.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa Komisjoni „Kevadpakett” ELi ühise kõrgetasemelise seisukoha ettevalmistamiseks aastatuhande arengueesmärkide kohta,
CdR 116/2010 - CIVEX-V-006.
Pearaportöör: Christophe Rouillon (Coulaines'i linnapea, FR/PES)

Arvamuses jagatakse komisjoni poliitilist tahet säilitada Euroopa Liidu juhtpositsioon maailmas äärmise vaesusega võitlemisel, mida alustati 2000. aastal, kui ÜRO võttis vastu aastatuhande arengueesmärgid.

Komitee peab siiski vägagi kahetsusväärseks, et komisjoni esimeses teatises ei nimetata otsesõnu aastatuhande arengueesmärkide elluviimises osalevate partnerite hulgas ELi liikmesriikide ega ka toetust saavate riikide kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Lisaks on arvamuses tähelepanekud erinevate valdkondade kohta, nagu
·    Aastatuhande arengueesmärkide saavutamine ja temaatilised teatised;
·    Arengu rahastamine;
·    Arengumaade maksupoliitika;
·    Institutsioonilised mehhanismid;

Komitee soovib, et omavalitsustasandit võetakse selgesõnaliselt arvesse ELi poolt juunis ja rahvusvahelise kogukonna poolt septembris esitatavates analüüsides ja ettepanekutes. Euroopa 100 000 kohalikku omavalitsusüksust saavad anda elujõudu väikestele ojadele, mis kasvavad suurteks jõgedeks. Selline riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühtsus võimaldab neutraliseerida äärmise vaesuse kolde ning saavutada aastatuhande arengueesmärgid vastavalt 2010. aastal võetud poliitilistele ja humanistlikele kohustustele.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 30 muudatusettepanekut. Raportöör oli välja pakkunud omalt poolt 6 kompromissettepanekut, mis võtsid arvesse esitatud ettepanekuid.

Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kultuuripärandi märgise kohta,
KOM(2010) 76 lõplik, CdR 105/2010 – EDUC-V-004.
Raportöör : Mireille Lacombe (Puy-de-Dôme'i departemangu volikogu liige, FR/PES)

Avaldatakse seisukohta, et Euroopa Komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega; rõhutatakse, et riigi tasandil kandidaatide valikul ja Euroopa tasandi lõppvalikul on oluline austada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi.

Kõnealuse algatuse edu sõltub Euroopa kui terviku tahtest ja seega tuleb kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kaasata nii mälestiste valikusse kui meetmete elluviimisesse, kontrollimisse ja hindamisse.

Komitee arvab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suure rolli tõttu mälestiste haldamisel ja esile tõstmisel tuleks Regioonide Komitee kaasata lõppvaliku tegemise protsessi ELi tasandil, nimetades sarnaselt Euroopa kultuuripealinnade projektile ühe oma liikme ka Euroopa komiteesse ja teeb Euroopa komitee valikuvabaduse säilitamise eesmärgil ettepaneku esitada maksimaalselt kolm mälestist liikmesriigi kohta, et panna liikmesriigid omavahel võistlema.

Arvamus võeti ühehäälselt vastu.

Äriregistrite ühendamine.
Roheline raamat, KOM(2009) 614 lõplik, CdR 20/2010 - ECOS-V-003.
Pearaportöör: Dr Uno Silberg (Kose vallavolikogu esimees, EE/EA)

(arvamust on tutvustatud nädalaaruandes nr. 14/2010). Eksperdiks selle arvamuse koostamisel oli Urmas VOLENS advokaadibüroost “SORAINEN”.

Regioonide Komitee pressiteade

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut.
Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Eesti meedia kajastused:
e24.ee: ELi regioonide komitee võttis vastu Eesti raportööri arvamuse

neljas.ee: EL Regioonide Komitee võttis vastu arvamuse Euroopa Komisjoni rohelise raamatu osas äriregistrite ühendamise kohta

Ja rida pilte (EL Regioonide Komitee pildid):
http://www.ell.ee/failid/PIC/2010-06-10_CdR_Silberg/090610_246.jpg
http://www.ell.ee/failid/PIC/2010-06-10_CdR_Silberg/090610_250.jpg
http://www.ell.ee/failid/PIC/2010-06-10_CdR_Silberg/090610_251.jpg
http://www.ell.ee/failid/PIC/2010-06-10_CdR_Silberg/090610_254_silberg.jpg


Linnade taaselustamise tähtsus Euroopa tulevases linnaarengus.
Eesistujariigi Hispaania konsulteerimistaotlus, CdR 98/2010 - COTER-V-005.
Pearaportöör: Spyridon Spyridon (Ateena–Pireuse maakonna volikogu liige EL/EPP)

Arvamuses väljendatakse seisukohta, et paljudel juhtudel on inimeste koondumine linnadesse toimunud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimeid ja kavasid ületava kiirusega. Sotsiaalsed probleemid on süvenenud ja terved elanikurühmad on kõrvale jäetud ning seda hoolimata nende suurest kutsealasest ja sotsiaalsest potentsiaalist.

Arenenud riikide linnades moodustavad linnakeskkonna lahutamatu osa nn allakäinud linnaosad, mis on sotsiaalse tõrjutuse ja turvalisuse vähenemise üks tegur. Leitakse, et uus säästva linna mudel peaks põhinema linnakeskkonna uuendamise innovaatilisel ja terviklikul lähenemisviisil, mis oleks kooskõlas Leipzigi hartaga, ning võtaks arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusaspekte. Mudel ei tohiks soodustada ei linnade piiramatut kasvu ega haljasalade täisehitamist, vaid just vastupidi-  asetama rõhu linnade laienemise kontrolli all hoidmisele, valglinnastumise vältimisele, linnade olemasolevate elamuparkide ja sotsiaalstruktuuride taaselustamisele, linnade keskkonnatõhususe tõstmisele, endiste tööstusalade taastamisele ning säästvamate transpordiliikide edendamisele.

Ei olda rahul praeguse lähenemisviisiga struktuurivahendite kasutamisel ning palutakse olukorda hinnata ning leitakse, et hindamistulemustest lähtuvalt võib osutuda vajalikuks tugevdada järgmisel programmiperioodil linnade taaselustamise algatuste aspekti struktuurifondides ning tõhustada selle kooskõlastamist muude poliitikameetmetega Euroopa linnade tegevuskava raames.

Komitee teeb ettepaneku toetada struktuurifondidest ka investeeringuid, mis on seotud väga ebasoodsas olukorras olevate piirkondadega. Kvaliteetseid eluasemeid tagamata ei saa linnade taaselustamise kavasid pidada edukaks. Rahalist toetust tuleb eraldada üksnes integreeritud kavadele ja rangete tingimuste alusel, et sellest saaks kasu tõepoolest abi vajav kohalik elanikkond ning et ei soodustataks gentrifikatsiooni.

Leitakse, et kõige enam tähelepanu tuleb pöörata järgmistele küsimustele:
- linna juhtimine,
- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll,
- linnade taaselustamise rahastamine,
- infotehnoloogia panus linnade taaselustamisse,
- kohalike omavalitsuste töökorralduse ja ülesehituse osatähtsus linnade taaselustamise kavade väljatöötamises ja elluviimises,
- innovatsiooni roll ning panus linnade välissuhetes ja rahvusvahelistumises.

Kõnealuse teema juures on võtmeküsimuseks linnade taaselustamise programmide rahastamiseks vahendite leidmine, kuna see aitab kaasa programmide elujõulisusele ja tõhususele. Tegeleda tuleb järgmiste aspektidega: riiklike ja kohalike vahendite kombineerimine, programmide korrapärane või ühekordne rahastamisviis, riiklike vahendite ja erakapitali ühendamine, kohalik maksustamine, laen, linnade uuendamise kasu hindamine, samuti vajalike kulude jaotus eri kasutajate ja kasusaajate vahel, rahaliste vahendite allikad ning riigiabi strateegiline väärtus ja kaal. Vaja on konkreetsemaid uuringuid linnade taaselustamise programmide rahastamismehhanismide ja nende elluviimise kohta. Sellised mehhanismid nagu linnaarendusfond (Urban Development Funds) või nn kolme J-fondid (Jessica, Jeremie, Jaspers) annavad siinkohal oma panuse.

Siiski vajavad nende rakendamise üksikasjalikum läbivaatamine ja rakendamise tulemused põhjalikumat arutelu.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 50 muudatusettepanekut, sellest 6 meie delegatsiooni poolt (lisatud).

Muudatusettepanekute arutelu oli väga pikk, sest peaaegu kõik ettepanekud hääletati elektrooniliselt, sest poolt ja vastu häälte osakaalud olid väga tasavägised. Kuna see oli viimane arvamus esimese päeva õhtul, siis olid saali jäänud need, kes soovisid oma ettepanekuid kaitsta või ebasoovitavaid tagasi lükata.

Kogu arvamus võeti häälteenamusega vastu.

Regioonide Komitee võttis täiskogul vastu kaks resolutsiooni:
·    „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivsem kaasamine Euroopa 2020. aasta strateegiasse”
·    „Euroopa Komisjoni soovitus nõukogu soovituste kohta teemal „Liikmesriikide ja ELi majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunised””

Valmistasin ette kaks muudatusettepanekut esimese resolutsiooni kohta (lisatud), millega liitusid paljud Läti, Leedu ja Ungari delegaadid. Mõlemad ettepanekud võeti vastu suure häälteenamusega.

Kodanikualgatus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta
KOM(2010) 119 lõplik, CdR /2010 – CIVEX-V.   
Pearaportöör: Sonia Masini (Reggio Emilia provintsivalitsuse juht, IT/PES)

Lissaboni lepinguga muudetud Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 on sätestatud, et „Vähemalt miljon kodanikku märkimisväärsest arvust liikmesriikidest võivad kutsuda Euroopa Komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohase ettepaneku küsimustes, mille suhtes kodanike arvates on vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt”.

Raportöör ütles, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tunnevad suurt huvi kodanikualgatuse loomise vastu, sest see võimaldaks neil endil algatusi korraldada. Seda enam, et nad on ELi kodanikele lähedal ja leiab, et kodanikele tuleks pakkuda lihtsasti kasutatav õigus ja lihtsad, koheselt kohaldatavad menetlused ning pakkuda selgeid ja ühemõttelisi selgitusi selle õiguse kasutamise kohta, hoolitsedes samas selle eest, et hoitakse ära võimalikud süsteemi kuritarvitamised.

Arvamuses tehakse ettepanek, et kodanikualgatuse nõuded võiksid olla järgmised:
·    Algatus tuleks vähemalt ¼ liikmesriikidest;
·    Allakirjutanute minimaalne vanus peaks olema Euroopa Parlamendi valimisteks kehtestatud valimisõiguslik vanus;
·    Luua süsteem algatuste registreerimiseks veebipõhises registries;
·    Kodanikualgatuse vastuvõetavuse üle otsustamisel ei või mingil juhul võtta aluseks poliitilisi kaalutlusi; kavandatud algatus peaks c) austama Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi ning d) olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;
·    Algatusi peaksid saama esitada kõik kodanikud ja organisatsioonid, mitte ainult suuremad organisatsioonid;
·    Tuleks luua  kodanikualgatuse infopunkt;
·    Komisjon võiks abistada vastuvõetavaks kuulutatud algatuse peamiste punktide tõlkimisel kõikidesse Euroopa Liidu ametlikesse keeltesse, et kõik ELi kodanikud võiksid sellega tutvuda;
·    Teavitada vastuvõetavusest algatuse korraldajat ja avaldada otsus Euroopa Liidu Teatajas;

Selle arvamuse kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut.
Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Siseturu ja teenuste voliniku Michel Barnier' sõnavõtt.

Euroopal on käes tõehetk. Tegemist on ülemaailmse kriisiga, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest. Samas on ka keskkonna kriis lisaks majandus- ja finantskriisile. Elame ohtlikus maailmas- maailm on väga habras ja ebastabiilne ning selles olukorras on liikmesriikidel väga raske oma häält kuuldavaks teha. Küsimus on selles kas tahame olla otsustajate hulgas või vaadata pealt kuidas teised riigid langetavad olulisi otsuseid.

Loomulikult tuleb truuks jääda ka EL projektile. Majanduskasv peab põhinema õigetel alustel. Vaja on muuta turud moraalsemaks. Tegemist on olnud käitumisega, mis on olnud hullumeelne ja 2/3 finantstehingutest ei ole olnud läbipaistvad. Vaja on suurendada läbipaistvust ja järelevalve meetmeid. Arutamisel on ka järelevalve asutuse loomine- sellest räägitakse järgmistel nädalatel. Vaja on tegutseda kiiresti ja läbimõeldult. Vaja on kriisist õppida  ja majanduskasv tuleb muuta jätkusuutlikumaks ja keskkonna sõbralikumaks. Euroopa patendist räägitakse juba 30 aastat. Euroopas on patent kordades kallim kui Ameerika Ühendriikides.

Vaja on paremini ära kasutada avalike hangete potentsiaali, sidudes seda rohkem sotsiaalsete ja keskkonna alaste eesmärkidega. Oluline on ka juba olemasolevate direktiivide parem rakendamine. Ta tahab olla otsusekindel volinik ja tal on vaja Regioonide Komiteed kui kodanikele kõige lähemal seisvat organisatsiooni.

Sellele järgnesid poliitiliste fraktsioonide esindajate sõnavõtud.

Bioloogilise mitmekesisuse poliitika ELi ja rahvusvahelisel tasandil pärast 2010. aastat.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, KOM(2010) 4 lõplik, CdR 112/2010 - ENVE-V-003.
Raportöör: Linda Gillham (Runnymede volikogu liige, UK/EA)

Bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks kogu maailmas peavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema piisavad inimressursid ning finants- ja tehnilised vahendid, mis oleksid proportsionaalsed nende vastutusega.

Komitee tervitab visiooni aastaks 2050 ning uut ja ambitsioonikat eemärki „peatada 2020. aastaks ELis bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ja need võimaluste piires taastada, suurendades ELi panust maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisesse”, nagu lepiti kokku 15. märtsil 2010 toimunud keskkonnanõukogul ja kinnitati 25.–26. märtsil 2010 toimunud Euroopa Ülemkogul. See annab tunnistust ELi uuendatud kohustusest saavutada käegakatsutavaid tulemusi.

Pikemalt on sellest arvamusest ja selle üle toimunud arutelust komisjonis kirjutatud nädalakirjas nr 14/2010.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut.
Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Integreeritud merenduspoliitika – vahend juhtimise parandamiseks Vahemerel.
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, KOM(2009) 466 lõplik, CdR 48/2010 - NAT-V-002.
Raportöör: Michael Cohen (Kalkara linnapea, MT/PES)

Arvamuses väljendatakse kahetsust, et Vahemere piirkond on ikka veel väga erinevate sotsiaal-majanduslike tingimustega piirkond ja et Vahemeri on suletud ja habras keskkond, kus toimub intensiivne ja sageli ohtlik merendustegevus.

Leitakse, et kuigi integreeritud merenduspoliitika on suunatud küll peamiselt liikmesriikidele, kuid et see oleks edukas – eriti sellises piirkonnas nagu Vahemere piirkond, kus vaid kolmandik riike on ELi liikmesriigid – on oluline jõuda tugevama vastastikuse mõistmise ja koostööni ELi-väliste Vahemere piirkonna partneritega.

Piirkonna peamine mure on meritsi toimuv ebaseaduslik sisseränne ning raport toetab üleskutset koostööle Vahemere piirkonna partneritega selle nähtusega võitlemisel ja inimkaotuste ärahoidmisel.

Leitakse, et tehnilise toe pakkumine ja konkreetsete ühiste koostööprogrammide arendamine olemasolevate poliitikaalgatuste raames (nagu Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrument) on samm õiges suunas.

Leitakse, et prioriteediks peaksid jääma seatud eesmärgid saavutada 2020. aastaks mereakvatooriumis hea keskkonnaseisund, töötades selleks välja integreeritavad merestrateegiad, mille alus on ökosüsteemil põhinev lähenemisviis merd mõjutava inimtegevuse suhtes.

Sidusate lahenduste leidmiseks, mis on vajalikud Vahemere kogu majandusliku potentsiaali ärakasutamiseks lähtudes ökosüsteemil põhinevast lähenemisviisist, tuleb tugevdada mereuuringute infrastruktuuri, integreerida teadusuuringute ja tehnoloogia arendamist merendusklastrite ja tehnoloogiaplatvormide kaudu ning luua sünergia liikmesriikide ja piirkondade vahel, ning on seega seisukohal, et mitut teadusharu hõlmavad merepõhja vaatlused on samm õiges suunas.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 23 muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Kohalik ja piirkondlik koostöö lapse õiguste kaitseks Euroopa Liidus
Omaalgatuslik arvamus. CdR 54/2010 - CIVEX-V-001.
Raportöör: Arnoldas Abramavièius (Zarasai rajooni volikogu esimees, LT/EPP)

Arvamuses tuuakse välja fakt, et lapsed moodustavad viiendiku Euroopa Liidu elanikkonnast ning seepärast peab soodsate tingimuste loomine nende kasvuks ja arenguks, sealhulgas nende õiguste kaitse ja edendamine, olema ELi, selle institutsioonide ja liikmesriikide üks põhiprioriteet.  Raportöör on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on esmased laste õiguste eest seisjad igapäevaelus ning neil on kõnealuses valdkonnas põhipädevus ning väljendab kahetsust, et Stockholmi programmis ei nimetata selgelt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ega nende rolli. Arvamuses rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajaduste arvestamise olulisust ja teadmiste arvestamist Stockholmi programmi rakendamise tegevuskava koostamisel.

Lisaks poliitilistele soovitustele on arvamuses välja toodud seisukohad seoses:
·    Õigus- ja haldusraamistikuga;
·    Põhiõiguste tagamise ja peamiste probleemide lahendamisega;
·    Teabe- ja haridusmeetmetega;
·    Rahastamise- ja toetusmeetmetega.

Arvamuses kutsutakse komisjoni üles parandama teabevahetust ja teavet kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks mõeldud olemasolevate selgelt suunitletud toetus- ja rahastamiskavade kohta, mis näevad ette toetusvõimalused lapse õigustega seotud algatuste jaoks, nagu Daphne III programm, ning samuti programmide kohta, kus lapse õigused esinevad muude prioriteetide kõrval, nagu piiriülesed koostööprogrammid, linnade arengukavad (nt URBACT II) jne.

Kõik ELi eri eelarveridade raames ja eri valdkondades olemasolevad rahastamisvahendid tuleks muuta selgemaks ja neid tuleks tõhusamalt tutvustada, et vältida elluviidava tegevuse dubleerimist ja suurendada seeläbi selle tõhusust.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut. Arvamus võeti häälteenamusega vastu.

6.    CEMR/URLG viivad läbi järgmise küsimustiku globaalse finantskriisi mõjust kohalikele omavalitsustele.

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) peasekretär on saatnud liikmetele kirja, kus ta palub liitude poolt määratud eksperdil täita juurdelisatud küsimustik, et uuendada andmeid globaalse finantskriisi mõjust kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. See on juba kolmas küsimustik mida CEMR läbi viib, et ajakohastada situatsiooni kohalikul tasandil.

Täidetud küsimustik tuleb saata  Edgardo BILSKY (e.bilsky@cities‐localgovernments.org, tel. +34 933428764) või Claire FROST (c.frost@cities‐localgovernments.org, tel: +34 93 3428770) hiljemaks 30.juuniks 2010.aastaks.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Beüsselis


14.06.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit