Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


Eesti Linnade Liit ei pea võimalikuks kiita heaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõud
Print

Justiitsministeerium

                                    Teie 19.05.10 nr 10.2-1/7787
                                    Meie 04.06.10 nr 5-1/94


MTSÜS eelnõu menetlemine

Eesti Linnade Liit ei pea võimalikuks kiita heaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõud, kuivõrd eelnõu koostamise käigus kaasatud partnerite, käesoleval juhul kohalike omavalitsuste ning teadaolevalt ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi – kui seadustiku toimimisega enimseotud avaliku sektori esindajate ettepanekutega pole arvestatud määral, mis tagaksid praktikas majandustegevuse reeglistiku muudatuste efektiivse toimimise.

Eelnõu seletuskirja kohaselt perioodil 15.12.09−30.04.10 toimunud hulgaliste majandushaldus-õiguse kodifitseerimiskomisjoni, majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti töögrupi, asja-osaliste ministeeriumite, kohalike omavalitsuste esindajate ja erialaliitude esindajate vaheliste kohtumiste tulemusena on saavutatud kokkulepe MTSÜS eelnõu põhimõtete osas.

Linnade Liidu esindajatega kahel korral toimunud kohtumiste tulemust ei saa käsitleda kokkuleppena MTSÜSi eelnõu põhimõtete osas.

Mõlemal kohtumisel tõstatati küsimus kohalike omavalitsuste rollist kaubandustegevuse seadusest tuleneva registreerimiskohustuse asendamisel teatamis- või loakohustusega. Viimane majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti töögrupi (edaspidi töögrupp) esindajate korraldatud nõupidamine toimus 30. märtsil. Nõupidamisel arutati töögrupi ettepanekut kaotada kaubandustegevuse seaduses sätestatud registreerimiskohustus. Kohtumise tulemusel saatis Linnade Liit 13.aprillil  töögrupile kirja nr 5-2/55, milles esitas oma seisukohad ja ettepanekud kaubandustegevuse registreerimiskohustuse kaotamisettepaneku kohta.

Nimetatud kirjas rõhutati, et Linnade Liit saab teha konkreetseid sisulisi märkusi kõnesoleva seadustiku üldosa seaduse ja seadustiku rakendamise eelnõudele siis, kui on selge, kas registreerimiskohustus asendatakse teatamis- või loakohustusega ning mis roll jääb kohalikele omavalitsustele. Linnade Liit peab oluliseks, et kohaliku omavalitsuse esindajad kui kaubandustegevuse registreerimise praktilist poolt tundvad spetsialistid oleksid kaasatud igasuguste muudatuste tegemise juurde, mis puudutavad kohaliku omavalitsuse senise pädevuse muutmist või kaotamist. Täiendavat kaasamist ega arutelu hiljem toimunud ei ole, Justiitsministeerium saatis eelnõu e-õiguses kooskõlastusringile.

MTSÜSi eelnõust võib välja lugeda, et kaubandustegevuse seaduses sätestatud registreerimiskohustust ei kaotata, vaid asendatakse teatamiskohustusega. Aga jätkuvalt on ebaselge kohalike omavalitsuste roll teatamiskohustusega majandustegevuse korral. Eelnõu § 7 sätestab majandushaldusasutuse mõiste; § 8 lõike 5 kohaselt on registri volitatud töötleja majandushaldusasutus, kelle ülesanne on registrisse andmete kandmine, seal nende parandamine ja kehtetuks tunnistamine; § 9 lõike 2 kohaselt on ettevõtjal õigus esitada teateid ja taotlusi otse majandushaldusasutusele. Sätestamata on, milline avaliku sektori institutsioon on volitatud töötleja.

Ka seletuskirjast ei selgu, kellele saab ettevõtja esitada kaubandustegevuse seaduses sätestatud majandustegevusteate ehk kes on volitatud töötlejaks. Oleme jätkuvalt seisukohal, et volitatud töötlejad peaksid olema valla- ja linnavalitsused. Praegu on MTR-is kaubandusvaldkonnas ~31900 aktiivset kannet (registreeringut). Ei ole mõeldav, et üks majandushaldusasutus suudaks ilma koosseisude suurendamiseta (lisakulutusteta) volitatud töötleja ülesannetega toime tulla.

Samuti seaks ühele majandushaldusasutusele volitatud töötleja õiguste andmine ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda, sest kõik ettevõtjad ei esita oma teateid ja taotlusi Eesti teabevärava kaudu (põhjused võivad olla erinevad) või notari kaudu (notaribürood asuvad ainult suuremates linnades). Alternatiiviks oleks teadete ja taotluste esitamine otse majandushaldusasutusele, kuid kui see asub ühes linnas, siis peaksid ettevõtjad üle Eesti sinna kohale sõitma. Siinkohal kordame varemöeldut: üldjuhul ei ole ettevõtjad kursis kavandatud tegevusaladele ja tegevuskohtadele õigusaktides sätestatud nõuetega, mistõttu lubade väljastamisega (registreeringuga) kaasnev nõustamine on äärmiselt oluline nii ettevõtja, tarbija, kohaliku omavalitsuse kui ka riigi kui terviku seisukohast. Praegu nõustavad ettevõtjaid valla- ja linnavalitsused, kes on senini registreerimistaotluste menetlejad.

Suur osa ettevõtjaid esitavad kehtiva seaduse alusel registreerimistaotlusi kohalikule omavalitsusele paberkandjal. Osa neist põhjendusega, et kogemused arvutiga on väiksed ega kasutata ID-kaarti, aga peapõhjuseks on kõigil – nagu juba öeldud – soov saada lisateavet ja nõustamist tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide osas. Taoline olukord on prognoositav ka uue seaduse jõustumisel, mistõttu rõhutame veelkord asjaolu, et majandushaldusasutused peaksid olema valla- ja linnavalitsused, olulisust.

Kuna vastusest küsimusele, kes saab volitatud töötlejaks kaubandustegevuse seaduses sätestatud majandustegevusteadete suhtes, sõltub ka MTSÜSi eelnõule kohaliku omavalitsuse poolsete konkreetsete sisuliste märkuste tegemine, ei ole Linnade Liidul võimalik MTSÜSi eelnõud kooskõlastada. Meiepoolsed küsimused on püstitatud, aga vastuseid ei ole. Seetõttu palume korraldada kohalike omavalitsuste esindajatega kohtumine või anda küsimustele muul viisil vastused. Lähtume seisukohast, et pole otstarbekohane menetluspartneritest mööda minna, seadus vastus võtta ja siis kogu riigis tekkivate seaduse rakendustakistuste või -segaduste tõttu hakata seda muutma nagu taolisi kahetsusväärseid näiteid on juba olnud.

Täiendav märkus.

Eelnõuga muudetakse 61 eriseadust, enamust nendest seadustest muudetakse ka korrakaitseseaduse rakendamise seadusega (KorraKS RS), mille eelnõu on Riigikogu menetluses. Teadaolevalt peaksid nii KorraKS RS kui ka MTSÜS jõustuma ühel ajal. Paraku on nendes eelnõudes eriseaduste sama paragrahve muudetud erinevalt. Näiteks muudetakse KorraKS RS eelnõu §-s 24 kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) paragrahve 22 ja 23 uues sõnastuses, MTÜSi eelnõu §-s 87 tunnistatakse aga KaubTS § 22 lõige 2 (KorraKS RS muudatuste kohaselt jääks paragrahv lõigeteta) ja § 23 kehtetuks. Missuguses redaktsioonis nimetatud paragrahvid jõustumisel kehtiksid?
Ettepanek:  vaadata üle ja kõrvaldada vastuolud MTSÜSis ja KorraKS RSis.


Lugupidamisega


Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor






peep.kirsima@ell.ee, 694 34 13


07.06.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit