Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


31. mai - 4. juuni 2010
Print
E-nädalakiri 18/2010

Sisukord:
1.    Omavalitsusjuhtide koolitus Brüsselis 31.mai- 2. juuni 2010.
2.    Linnad ja Regioonid hoiatavad liikmesriike, et EU2020 puuduvad vahendid oma lubaduste täitmiseks.
3.    Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni koosolek 2.juunil.
4.    Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistega kehtestatakse raamistik Euroopa 2020. aasta strateegiale ja liikmesriikide tasandi reformidele.
5.    Kliimamuutused: komisjon kutsub üles pidama informeeritud arutelu selle üle, milline on mõju, kui EL vähendaks vajalike tingimuste täitmise korral kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel 30%
6.    Põhipädevused elukestvas õppes –üleeuroopalised suunised.
7.    Otsus asutada BEREC (Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud elektroonilise side) büroo Riiga.
8.    Komisjon tegi ettepaneku pangakriiside lahendamise fondide loomise kohta.
9.    Euroopa Komisjon kavatseb rakendada suuremat kontrolli EL seadusandluse täitmise üle liikmesriikides.

1.    Omavalitsusjuhtide koolitus Brüsselis 31.mai- 2. juuni 2010.

Koolitus toimus 31.maist kuni 2.juunini Brüsselis Euroopa Komisjoni rahalisel toel ja sai võimalikuks tänu Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolsele toetusele ja korraldusele (Kadri Kull).

Seekordset koolitust aitas aktiivselt korraldada ka Eesti Alaline esindus EL juures (Ülle Kurvits), kuna lisaks kohalike omavalitsuste esindajatele olid grupis ka Eesti Koostöö Kogu  http://www.kogu.ee/  poolsed osalejad Eesti pikaajalise haridusstrateegia koostamisel- http://www.kogu.ee/index.php?id=11425.

Tuhat tänu neile nähtud vaeva eest!

Eesti Koostöö Kogu, Eesti Haridusfoorum ning Haridus- ja Teadusministeerium on algatanud Eesti haridusstrateegia aastani 2020 koostamise. Vastavalt 2010 jaanuaris heakskiidetud strateegia koostamise lähteülesandele on eesmärgiks koostada strateegia, mis oleks selgelt fokusseeritud haridussektori võtmeteemadele - teemadele, kus on senise arengu käigus ilmnenud vastuolud või probleemid ning mille lahendamisest olulisel määral sõltub Eesti hariduse ja kogu meie ühiskonna jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime.

Seega oli üsna keeruline ülesanne leida mõlematele koolitusel osalevatele partneritele sobiv programm, arvestades nende eri huve ja koolituse eesmärki. Tundub, et lõpuks see siiski õnnestus ning komisjoni poolse vastutuleku tõttu saime mõnel päeval jagada grupi kaheks, et rahuldada mõlema osapoole erisoove.

Koolitus toimus ajaloolisel momendil, kus otsustamisel on Eesti liitumine euro-tsooniga. Olime täpselt sel päeval Euroopa Parlamendis, kui rahandus- ja majanduskomisjon arutas oma seisukohti Eesti liitumise kohta euro-tsooniga ja meie parlamendisaadik Ivari Padar andis kõige värskema ülevaate sellest mida rahanduskomisjon just arutas ja kuidas kulges hääletus parlamendi komisjonis. Meie parlamendi külastus algas kell 11.00 ja Padariga kohtusime kell 11.30. Samal päeval oli ECON komisjoni päevakorrapunkt nr 13:

2. juuni 2010 kell 10.00–11.00*** Hääletus ***
13. Euro kasutuselevõtt Eestis 1. jaanuaril 2011


ECON/7/02913,2010/0135(NLE) KOM(2010)0239.
Raportöör: Edward Scicluna (S&D) PR – PE441.374v01-00
Vastutav: ECON –Raporti projekti vastuvõtmine.
Raporti kohaselt

A. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 140 määratletakse püsiva vastastikuse lähenemise kõrge taseme saavutamist selle alusel, kuidas liikmesriik on täitnud järgmisi kriteeriume: hindade stabiilsuse kõrge taseme saavutamine, riigi rahanduse stabiilsus, kinnipidamine vahetuskursimehhanismiga ettenähtud normaalsetest kõikumispiiridest ning liikmesriigi poolt saavutatud vastastikuse lähenemise ja tema Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanismis osalemise püsikindlus, mis peegeldub tema pikaajaliste intressimäärade tasemes;

B. arvestades, et Eesti on täitnud Maastrichti kriteeriumid kooskõlas Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikliga 140 ning Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolliga (nr 13) lähenemiskriteeriumide kohta;

C. arvestades, et raportöör külastas Eestit, et hinnata kõnealuse riigi valmisolekut euroalaga liitumiseks,

1. kiidab komisjoni ettepaneku heaks;
2.pooldab euro kasutuselevõttu Eestis 1. jaanuaril 2011. aastal;

Raporti kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut.
Raport võeti komisjonis vastu 20 poolt ja 3 vastuhäälega.

Raport toob välja erinevad kriteeriumid, mille järgi on Eesti valmis. Eesti puhul on tegu hinnastabiilse riigiga (inflatsioon -0,7%) ning valitsussektori finantsseisund on jätkusuutlik - 2009. aastal oli euroala riikidega võrreldes Eestis madalaim eelarvepuudujääk (1,7% SKPst) ja riigivõlg 7,2% SKTst.

Samas tõusis tööpuudus ja tõuseb edaspidigi. Lisaks on Eesti kroon viimase kahe aasta jooksul olnud stabiilne ja Eesti ei ole devalveerinud krooni vääringut euro suhtes omal algatusel.

Mõned leidsid, et Eesti näitab piirkonnale eeskuju, kuid oli ka kriitilisi hääli.

"Kudos meie põhjanaabrile," ütles kuulamisel läti parlamendiliige Arturs Kri¨janis Karin¨. Tema sõnul on Eesti liitumine euroalaga "oluline signaal tervele piirkonnale".

Kreeka parlamendiliige Nikolaos Chountis (GUE/NGL) oli kriitilisem, märkides, et Eesti valitsuses rakendatud majanduspoliitika meetmed euroga liitumise kriteeriumide täitmiseks viisid "kõrge töötuseni, madalate palkade ning sotsiaalse ebavõrdsuseni".
pressiteade

Parlamendis kohtus meiega ka Tunne Kelam kes rääkis oma tegemisest parlamendi komisjonides, eriti seoses Läänemere Strateegiaga. Tema hinnangul kujutab strateegia tegelikule rakendamisele ohtu, kui lihtsalt liikmesriigid püüavad erinevaid tegevusi märgistada sildiga “Läänemere strateegia”, ilma sisuliselt sellesse panustamata.

Probleemiks nimetas ta ka strateegia juhtimise ja korraldamisega seotud küsimusi. Näiteks ei ole täna EK Regionaalarengu peadirektoraadis ühtegi inimest, kelle otsene ja ainuke töövaldkond oleks Läänemere strateegia koordineerimine. Samuti arvas ta, et Eestis peaks strateegia koordineerimine olema kas peaministri büroo või rahandusministeeriumi juures.

2.juunil toimus ka Läänemeremaade Nõukogu tippkohtumine Vilniuses, kus Peaminister Andrus Ansip rõhutas regionaalse koostöö olulisust, selleks et Läänemere ümbrus muutuks kõige kiiremini arenevaks ja jõukamaks regiooniks maailmas - valitsuse pressiteade

Parlamendi raporti projekt on leitav: raport

Esimesel koolituspäeval õnnestus meil külastada Eesti esindust EL juures ning koolitusgrupile esines väga huvitava ja siutiheda ettekandega Raul Mälk.

Üleriigiliste omavalitsusliitude poolseks koolituse programmi koostajaks ja grupi juhiks olin mina, Koostöö Kogu poolt vastutas korraldusliku poole eest Lelo Liive.

Omavalitsuste poolsed osalejad täitsid ka seekord tagasiside lehe, kus andsid omapoolse hinnangu koolitusele tervikuna ja erinevatele kohtumistele, ettekannetele.

Eriti meeldis osalejatele Natalie Lubentsi ettekanne Euroopa Liidu majanduse ja kriisist toibumise teemal. Leiti, et tema esinemine oli väga emotsionaalne, huvitav ja mõnus kuulata.

Hariduse teemaliste ettekannete puhul jäid need mõne osaleja jaoks liiga spetsiifiliseks ning üks osaleja märkis ka puudulikku keeleoskust inglise keelsetest ettekannetest arusaamisel. Aga nagu ma kirjutasin- oli see kompromiss mis teise grupi soovidega arvestamisel saavutati. Komisjon püüab leida võimalikult palju eesti keelseid ettekandjaid, kuid kahjuks pole see alati võimalik. Tõlge on kallis ja vajab lisaks  vastava  tehnilise varustatusega ruume. Seetõttu on oluline, et koolitusel osalejad valdaks inglise keelt määras, mis võimaldab neil mõiste ettekannete sisu.

Koolitusega tervikuna jäädi väga rahule. Üks osaleja avaldas arvamust, et programm oli liiga tihe ja oleks võinud olla rohkem aega ka linnaga tutvumiseks. Kahjuks on aga nii, et sellisel juhul oleks tulnud ühe öö majutuskulud osalejatel endil kanda. Aga arvestades rasket majanduslikku olukorda ja omavalitsuste pingelisi eelarveid, usun, et koolituskulude omaosaluse suurendamine oleks olnud paljude jaoks problemaatiline.

Hinnangulehed lisatakse Brüsseli aruandele.

Koolituse programm, osalejate nimekiri ja ettekanded on leitavad:
http://www.ell.ee/15248

2.    Linnad ja Regioonid hoiatavad liikmesriike, et EU2020 puuduvad vahendid oma lubaduste täitmiseks.


Regioonide Komitee poolt korraldatud konsultatsiooni käigus linnadelt ja regioonidelt saadud vastused EU2020 kohta näitavad, et linnad ja regioonid usuvad, et sellisel kujul puuduvad strateegial vahendid oma eesmärkide saavutamiseks. Samuti kritiseeritakse vähest aega,  mis konsultatsioonideks oli antud. Regioonide Komitee esimene asepresident Ramón Luis Valcárcel Siso  väljendas regioonide muret 2.juunil riigipeadele ja EL institustsioonide presidentidele saadetud kirjas, et sõnumiga saaks arvestada 18.juunil toimuv Euroopa Ülemkogu.

Euroopa Parlament on samuti üles kutsunud arvestama linnade ja regioonide kogemuste ja panusega EU2020 strateegia rakendamisel.

90 kohalikku ja regionaalset omavalitsust 21 liikmesriigist vastasid Regioonide Komitee poolt korraldatud konsultatsiooni käigus. Saadud vastustega on võimalik tutvuda: Key Findings, Assessment and Policy Implications.

3.    Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni koosolek 2.juunil

Eesti delegatsiooni poolt osales koosolekul Kurmet Müürsepp.

Päevakord oli järgmine:
1.    Komisjoni 3. koosoleku päevakorra kinnitamine
2.    11. märtsil toimunud 2. koosoleku protokolli kinnitamine
3.    Esimehe sõnavõtt
4.    Resolutsiooni eelnõu Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta
5.    Edasine töökorraldus
6.    Muud küsimused
7.    Järgmise koosoleku kuupäev

Resolutsiooni eelnõu Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta (CdR 137/2010), mida Mercedes Bresso täpsustas oma 8. aprilli 2010. aasta kirjas (CdR 22/2010),  oli liikmetele varem saadetud ja olen sellest kirjutanud ka oma varasemates nädalakirjades ja informeerinud Teid ka delegatsioonide, sealhulgas Eesti delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekutest.

Koosolekul arutati soovituste põhimõtteid. Taani kolleegi sõnul tehti nende poolt kaks põhimõttelist ettepanekut:
1.    Mitte rakendada Regioonide Komitee kohtade jaotusel EP kohtade jaotuse põhimõtteid;
2.    Kohtade jaotust muuta siis kui selleks on vajadus- see tähendab uute riikide liitumisel Euroopa Liiduga.

Koosolekul heaks kiidetud soovituste põhimõtted on aruandele lisatud.

Järjepidevuse põhimõte (delegatsioonid ei pea vähendama oma käesolevat esindatuse taset välja arvatud laienemise korral);

Mitmekesisuse põhimõte ( liikmesriikide delegatsioonid peavad esindama
piirkondlike haldustasandite tähtsamaid poliitilisi suundumusi ja mitmekesisust);

Kahaneva proportsionaalsuse
põhimõte (mille kohaselt suhe liikmesriikide elanike arvu ja talle eraldatud kohtade arvu vahel varieerub vastavalt elanike arvule selliselt, et suurema elanike arvuga riikidest pärit Regioonide Komitee liikmed esindavad igaüks suuremat hulka inimesi kui Regioonide Komitee väiksema rahvaarvuga liikmed, nii et ühelgi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil ei ole rohkem kohti kui suurema rahvaarvuga liikmesriigil);

Solidaarsuse põhimõte (suurema rahvaarvuga liikmesriigid nõustuvad olema alaesindatud, et väiksema rahvaarvuga riigid oleksid paremini esindatud).

Soovitab, et neid põhimõtteid tuleb rakendada paralleelselt vajadusega tagada, et piisav esindatuse tase võimaldab rahvuslikel delegatsioonidel osaleda rahuldaval tasemel Regioonide Komitee töös.

Lisati veel kaks uut põhimõtet:

Järjepidevuse
põhimõte (tuleb vastu võtta valem kohtade jaotuse kehtestamiseks ja muutmiseks).

Turvalisuse põhimõte (väiksematel ja keskmise suurusega riikide delegatsioonidel on vaja kindlust, et laienemise jätkudes ei vähendata nende liikmete arvu alla kokku lepitud miinimummäära).

Septembris toimub järgmine koosolek, kus arutatakse kohtade arvulist jaotust ja lõplik otsus peaks langetatama oktoobris toimuval täiskogu istungil.

4.    Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistega kehtestatakse raamistik Euroopa 2020. aasta strateegiale ja liikmesriikide tasandi reformidele.

Ühtsuse ja selguse tagamiseks on suunised oma arvult piiratud ning kajastavad Euroopa Ülemkogu järeldusi. Suunised on koondatud tagamaks, et nii liikmesriikide kui ka ELi tasandi poliitika panustaks täiel määral Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse. Nende üheaegne järgimine aitab liikmesriikidel saada kasu koordineeritud struktuurireformide positiivsest vastastikusest mõjust eelkõige euroalal.

Sellele tuginedes koostavad liikmesriigid riiklikud reformikavad, milles esitatakse
üksikasjalikult meetmed, mida nad kavatsevad uue strateegia raames võtta, pannes eriti rõhku riiklike eesmärkide saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele ja riigi jätkusuutlikku majanduskasvu takistavate kitsaskohtade kõrvaldamiseks võetavatele meetmetele. Tuginedes komisjonipoolsele järelevalvele ja nõukogus tehtud tööle, hindab Euroopa Ülemkogu igal aastal nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil üldist seisu strateegia rakendamisel. Samaaegselt uuritakse makromajanduslikke, struktuurilisi ja konkurentsivõimega seotud suundumusi ning üldist finantsstabiilsust.

Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunised on järgmised:
1. suunis: Riigi rahanduse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine
2. suunis: Makromajandusliku tasakaalu taastamine
3. suunis: Tasakaalustamatuse vähendamine euroalal
4. suunis: Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamise optimeerimine,
teadmiste kolmnurga tugevdamine ning digitaalmajanduse potentsiaal vallandamine
5. suunis: Ressursitõhususe parandamine ja kasvuhoonegaaside vähendamine
6. suunis: Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna parandamine ning tööstusbaasi
moderniseerimine
7. suunis: Tööturul osalemise suurendamine ja struktuurse tööpuuduse vähendamine
8. suunis: Tööturu vajadustele vastava kvalifitseeritud tööjõu arendamine ning
töökohtade kvaliteedi ja elukestva õppe edendamine
9. suunis: Tulemuste parandamine haridus- ja koolitussüsteemide kõikidel tasemetel ja kolmanda taseme hariduse omandajate arvu suurendamine
10. suunis: Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine

Käesolevad suunised on küll adresseeritud liikmesriikidele, kuid Euroopa 2020. aasta strateegiat peaks rakendama partnerluses kõigi riiklike, piirkondlike ja kohalike ametivõimudega, tehes tihedat koostööd parlamentide ning samuti tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonna esindajatega, kes annavad oma panuse riiklike reformikavade väljatöötamisse, rakendamisse ja strateegiat käsitlevasse üldisesse teavitustöösse.
Täpsem informatsioon:
suunised 1
suunised 2

5.    Kliimamuutused: komisjon kutsub üles pidama informeeritud arutelu selle üle, milline on mõju, kui EL vähendaks vajalike tingimuste täitmise korral kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel 30%

Euroopa Komisjon esitles mai lõpus analüüsi selle kohta, millised oleksid kulud ja kasu, kui EL suurendaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki 30%-ni.

Praegune eesmärk on vähendada 2020. aastaks heitkoguseid 20% võrreldes 1990. aasta tasemetega. Analüüsis uuritakse ka võimalusi, kuidas seda saaks teha, kui tingimused täidetakse. Praegu ei ole need veel täidetud. Teatise aluseks on komisjoni teatis, milles käsitletakse võimalusi rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste hoogustamiseks, ning nõukogu palve esitada hinnang selle kohta, milline oleks mõju, kui heitkoguseid vähendataks 30%. Nagu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitlevas direktiivis on nõutud, uuritakse teatises ka meetmeid, millega toetatakse energiamahukaid tööstusharusid, et vähendada heite ülekandumise riski.

Teatises on näidatud, et kaks aastat tagasi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi käsitleva direktiivi läbivaatamisel esitatud prognoose on vaja muuta, kuna ELi heitkogused on vähenenud tänu majanduskriisile ja CO2-hindade langemisele. Nüüd analüüsitakse uute andmete valguses, milline on mõju, kui erineva raskusastmega eesmärke kasutada selleks, et ELi majandust moderniseerida ja luua uusi töökohti vähem CO2-heidet tekitava tehnoloogia arendamise kaudu. Analüüsis käsitletakse seda, milliseid jõupingutusi on vaja teha tähtsamates tööstusharudes, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20% asemel kuni 30%. Samuti käsitletakse jõupingutuste mõju ja poliitikavõimalusi nende elluviimiseks. Erinevate võimaluste kaalumisel võetakse täiel määral arvesse ka avaliku sektori vahendite piiratud võimalusi ja majanduslangust.

Teatis on suunatud ELi institutsioonidele arutamiseks.

Lisateave:
http://ec.europa.eu/environment/climat/future_action_com.htm
MEMO/10/215

6.    Põhipädevused elukestvas õppes –üleeuroopalised suunised

Teadmisteühiskonna areng suurendab vajadust põhipädevuste järele isiklikus, avalikus ja tööalases sfääris. Inimeste võimalused teabe ja teenuste hankimiseks on muutumas; muutumas on ka ühiskonna ülesehitus. Suurenev vajadus sotsiaalse ühtekuuluvuse ja kodanikudemokraatia arendamise järele eeldab inimestelt suuremat teadlikkust, osalust ja aktiivsust. Selle tulemusena muutuvad ka kõigile vajalikud teadmised, oskused ja suhtumised.

Põhipädevuste osa üksikisiku teadmiste, oskuste ja hoiakute igas kontekstis on väga oluline teadmistepõhise ühiskonna rajamisel. See on lisandväärtus tööjõuturu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja aktiivse kodanikkonna jaoks, pakkudes paindlikust, kohanemisvõimet, rahulolu ja motivatsiooni.

Käesolevad soovitused on liikmesriikidele võrdlusvahendiks, et aidata neil integreerida põhipädevused oma strateegiatesse ja infrastruktuuri, eriti elukestva õppe kontekstis.

põhipädevused elukestvaks õppeks


Raamistik toob välja kaheksa põhipädevust:
1. Emakeeleoskus;
2. Võõrkeelteoskus;
3. Matemaatikapädevus ja teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest;
4. Infotehnoloogiline pädevus;
5. Õppimisoskus;
6. Interpersonaalne, kultuuridevaheline ja sotsiaalne pädevus ning kodanikupädevus;
7. Ettevõtlikkus;
8. Kultuuripädevus.

* EL koostöö koolituse ja hariduse valdkonnas
* EL põhilised poliitikad hariduse valdkonnas

7.    Otsus asutada BEREC (Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud elektroonilise side) büroo Riiga.

Kõikide muude oluliste otsuste kõrval otsustas EL Nõukogu aasta nõukogu otsuste raames leida büroo BEREC (Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud elektroonilise side) asukohaks Riia.

EL Nõukogu 31.mai päevakorras olid sellised küsimused nagu:
Ø    Euroopa digitaalagenda
Ø    Energia küsimused (gaasivarustuskindlus, riiklikud energia efektiivsuse plaanid, euroopa energiastrateegia aastateks 2011-2020, rahvusvahelised suhted energia valdkonnas);
Ø    Järgmise eesistujariigi tööprogramm;
Ø    Nõukogu raames korraldatud kohtumised.

Täpsem ülevaade 31.mai EL nõukogu otsustest: pressiteade

8.    Komisjon tegi ettepaneku pangakriiside lahendamise fondide loomise kohta

Euroopa Komisjon tegi mai lõpus ettepaneku selle kohta, et Euroopa Liit loob pangakriiside lahendamise fondide võrgustiku tagamaks, et pangakriise ei peaks tulevikus kinni maksma maksumaksjad ning et sellised pangakriisid ei destabiliseeriks finantssüsteemi. Pärast arutelusid peatselt kokkutuleval Euroopa Ülemkogul esitab Euroopa Komisjon kõnealused ettepanekud G20 kohtumisel 26. ja 27. juunil 2010 Torontos.

Sellised fondid oleksid osa laiemast raamistikust, mille eesmärk on vältida finantskriise tulevikus ja tugevdada finantssüsteemi. Komisjon on seisukohal, et selleks tuleb nõuda, et liikmesriigid loovad ühiste eeskirjade kohaselt fondid, millesse pangad peavad tegema sissemakseid. Kõnealuseid fonde ei kasutataks pankade abistamiseks või päästmiseks, vaid ainult tagamaks, et pangakriise lahendatakse nõuetekohaselt ja et need ei destabiliseeri finantssüsteemi.

Täpsem teave: komisjoni ettepanek

9.    Euroopa Komisjon kavatseb rakendada suuremat kontrolli EL seadusandluse täitmise üle liikmesriikides.

Oma igakuulises otsuse paketis raames jätkab  Euroopa Komisjon õiguslikke meetmeid mitme liikmesriigi suhtes, kes ei ole oma seadusandlust viinud vastavusse  ELi õigusega.

Need otsused hõlmavad mitmeid sektoreid ja nende eesmärk on tagada nõuetekohane ELi õiguse kohaldamine. Komisjon on vastu võtnud 226 otsust, sealhulgas 13 kaebust 10lt liikmesriigilt enne Euroopa Kohtusse andmist ja 3 otsust, mis on seotud kohtu otsuse mittetäitmisega.

Näiteks kehtis 2008. aasta lõpu seisuga  lisaks asutamislepingule 8 200 määrust ja peaaegu 1 900 direktiivi, mida kohaldatakse kõigis 27 liikmesriigis.

Viimane ülevaade on 2008 aastast: 2008 aasta aruanne

Pressiteate kohaselt ühtegi hoiatust Eesti vastu ei ole, küll on aga mitmeid avalike hangetega seotud rikkumisi Saksamaa linnade poolt.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

07.06.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit