Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


24.-28. mai 2010
Print
E-nädalakiri 17/2010

Sisukord:
1.    Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste sektoraalse sotsiaaldialoogi komitee täiskogu.
2.    Euroopa Komisjon koostab tegevuskava Euroopa jõukuse ja heaolu suurendamiseks.
3.    Euroopa Komisjoni aastaaruanne Euroopa ühtse elektroonilise side turu kohta.
4.    Uus Euroopa Liidu ühise siseturu strateegia.
5.    Läänemere strateegia iBSG kontaktgrupi esimene koosolek Euroopa Komisjonis.

1.    Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste sektoraalse sotsiaaldialoogi komitee täiskogu.

Täiskogu toimus 25.mail Brüsselis.
Eesti avaliku sektori töötajaid esindas Kalle Liivamägi ROTAList.

Arutati CEMR/EPSU ühiste suuniste eelnõu vähendamaks vägivalda töökohal, mis on põhjustatud kolmanda osapoole poolt
(reeglina klient või teenuse saaja).

Selle teemaline dialoog tööandjate esindajate (CEMR) ja töövõtjate esindajate (EPSU) vahel on kestnud juba paar aastat. Selle aja jooksul on jõutud lõpuks ühiste suuniste väljatöötamiseni, mis on vastuvõetavad mõlemale poolele.

Suuniste osas oodatakse ettepanekuid kuni 10. juunini 2010. Peale seda on aeg suunised ellu rakendada. Toimunud arengutest suuniste rakendamisel antakse ülevaade 2012 aastal toimuvas sotsiaaldialoogi komitees.

Vastavalt suunistes kokkulepitule kohustavad osapooled suunistes kokkulepitud põhimõtteid rakendama kolmes etapis:

I.    Kohustuse võtmine ja suuniste levitamine.
Allakirjutanud sotsiaalpartnerid levitavad suuniseid ja võtavad tarvitusele meetmeid kolmanda osapoole vägivalla hindamiseks ja lahendamiseks, kasutades osas kolm kokkulepitud poliitikaraamistikku;

II.    Teadlikkuse tõstmine
Riiklikud sotsiaalpartnerid avalikustavad kolmanda osapoole vägivalla juhtumid ning vahetavad sellekohaseid hea praktika näiteid  valdkonna  sektorite sees. See võib hõlmata mistahes vahendeid, mis on kohased vastavalt olemasolevatele teadmistele ja kogemustele kolmanda osapoole vägivalla fenomenist liikmesriigis ja/või sektoris, arvestades tööd, mida selles valdkonnas on juba tehtud, kaasa arvatud võimalused
-    edasisteks uuringuteks;
-    publikatsioonideks;
-    konverentside korraldamiseks, et tuua kokku huvitatud osapooled heade tavade levitamiseks ja/ või töö jätkamiseks lahenduste otsimiseks.

III.    Hindamine ja järelmeetmed
Sotsiaalpartnerid kohustuvad:
-    taotlema ühiselt Euroopa Komisjoni poolset toetust projektile, et levitada ja propageerida suuniseid, kaasa arvatud 2010 aasta lõpus  ja 2011 aastal korraldatavate seminaride kaudu;
-    tutvustama suuniseid liikmesriikides kõikides vastavatel tasemetel, arvestades riiklikke praktikaid kas ühiste või eraldi seisvate tegevuste kaudu.  Arvestades huvi vaadeldava küsimuse vastu, edastavad sotsiaalpartnerid selle dokumendi kõikidele vastavatele huvigruppidele Euroopa ja rahvuslikul tasandil. Samuti kutsuvad nad oma partnerid väljaspool euroopa liitu neid suunised kasutama;
-    andma 2012 aastal ülevaate tehtust vastavates sektoraalsetes sotsiaalkomiteedes ja usaldama Euroopa Sotsiaalkomiteed koostama ühist raportit;
-    arvestama vastu võetud suunistega järgmise perioodi EL sotsiaaldialoogi tööprogrammi koostamisel;
-    korraldama vastavalt vajadusele mitut valdkonda hõlmavaid järelmeetmete kohtumisi ning läbi viima lõpliku hindamise  2013 aastal.

Oluline on, et iga töökoht tegeleb selle küsimusega. Mõnikord on tööandjal vaja rakendada ka täiendavaid tegevusi turvalisuse tagamiseks töökohal. See on vabatahtlik kokkuleppe, olles samal ajal teenäitajaks nii töövõtjatele kui tööandjatele.  Palun andke teada kas olete nende suunistega nõus või milliseid muutusi soovite teha.

Kohtumisel andis Soome Omavalitsuste Liidu esindaja ülevaate toimunud arutelust Druvan mudeli üle 27.aprilli sotsiaaldialoogi komitees.

Päevakorras olid ka avalike hangete teema ja neile sotsiaalse dimensiooni lisamine. Eriti huvitatud on teemast ametiühingute pool. Euroopa Komisjon ei ole ettevalmistatud juhendit veel avalikustanud- see on ikka veel komisjoni sisemisel kooskõlastamisel. Sotsiaalse mõõtme lisamist toetavad nii uus Lissaboni Leping kui mõned vahepeal Euroopa Kohtu poolt langetatud otsused, mis annavad selleks selgema õigusraamistiku. EPSU esindajad avaldasid kahetsust, et selle poliitilise teemaga ei ole komisjon sellega eriti kaugele jõudnud. Nüüd on kaks küsimust- mida teha, et avaldada komisjoni survet hea juhendi avaldamiseks ning kas seal on ruumi surve avaldamiseks ka  kohalikul tasandil.

19.mail võttis Euroopa parlament vastu omaalgatusliku raporti: “Uued arengud riigihangetes”(2009/21 75(INI)). Raportöör Heide Rühle (lisatud).

Raportis väljendadakse seoses sotsiaalsete hangetega järgmisi seisukohti:
Ø    sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete valdkonnas valitseb ebaselgus, ning palub komisjonil anda abi vastavate käsiraamatute koostamisega; juhib sellega seoses tähelepanu ka õigusliku raamistiku muutustele tulenevalt Lissaboni lepingust ja põhiõiguste hartast ning loodab, et komisjon asjaomased õigusnormid nõuetekohaselt rakendab; rõhutab keskset probleemi, et sotsiaalsed kriteeriumid on seotud tootmisprotsessiga, mistõttu nende mõju on lõpptootes üldjuhul võimatu eristada, ning et nende täitmist on tootmise üleilmastumise ja keeruliste tarneahelate tõttu raske kontrollida; eeldab seetõttu, et sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete valdkonna jaoks töötatakse välja ka täpsed ja kontrollitavad kriteeriumid ning koostatakse andmebaas, mis sisaldab iga toote suhtes kohaldatavaid kriteeriumeid; juhib tähelepanu tellijate raskustele ja kuludele selliste kriteeriumite täitmise kontrollimisel, ning kutsub komisjoni üles andma vastavat abi ja edendama vahendeid, mille abil saab kontrollida tarneahelate usaldusväärsust;

Ø    palub komisjonil selgelt teatada, et ametiasutused võivad seada riigihangete aluseks sotsiaalsed kriteeriumid, näiteks asjakohase standardse palgataseme ja muud nõuded; kutsub komisjoni üles töötama välja suuniseid või muud praktilist abi, mida antakse ametiasutustele ja muudele avaliku sektori asutustele seoses säästvate hangete korraldamisega, ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid korraldaksid sageli vastavaid koolituskursuseid ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid; toetab mõtet kriteeriumite edasiarendamisest liikmesriike ja kohalikke omavalitsusi kaasava läbipaistva protsessi kaudu; märgib, et selline protsess tõotab kujuneda edukaks eelkõige sotsiaalsete kriteeriumite osas;

Ø    kutsub komisjoni üles julgustama ametiasutusi kasutama oma riigihangetes ja hankepoliitikas õiglase kaubanduse kriteeriumeid, mille aluseks on Euroopa Parlamendi 6. juuni 2006. aasta resolutsioonis õiglase kaubanduse ja arengu kohta ning hiljutises komisjoni 5. mai 2009. aasta teatises esitatud õiglase kaubanduse mõiste; kordab oma varasemat nõuet komisjonile edendada selliste kriteeriumite kasutamist, koostades näiteks konstruktiivsed suunised õiglase kaubanduse hankemenetluste jaoks; tervitab Regioonide Komitee 11. veebruari 2010. aasta ühehäälset arvamust, milles nõutakse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste jaoks ühtset Euroopa õiglase kaubanduse strateegiat;

Arvan, et see raport on ka meil aktuaalne, arvestades hiljuti Riigikontrolli poolt läbi viidud analüüsi riigihangete korraldamisest valla-ja linna asutatud ning osalusega äriühingutes, sihtasutustes ja mittetulundusühingutes.

Käimas on ettevalmistused selle aasta detsembris (10.12.10) toimuvaks sotsiaaldialoogi komitee täiskogu istungiks. Meil on juba neljas ühine tööprogramm mida me vastu võtame. Tulemas on ka mitmeid teemasid EL tasandil mida peaks tööplaani lülitama.
Angelika ütles, et e-valitsemise teema on väga oluline tööandjate poole pealt.

Omavalitsustöötajate E-võimekuse tõstmine on väga oluline teema. See võiks olla ka sotsiaaldialoogi üks teemadest (nagu uute tehnoloogiate kasutusele võtmine ja elukestev õpe).

Ühine avalduse kontekstis  majanduskriisi teemal andsid osalejad ülevaate olukorrast liikmesriikides ja sellest millised on olnud arengud sotsiaalpartnerite poolt vaadatuna.

Kevin, Inglismaa omavalitsusliidu esindaja ütles- no money left. On uus valitsus- konservatiivide ja liberaalide koalitsioon. Nüüd on esmakordselt avalikustatud mis mahus ja kust kavatsetakse kokku hoida, kuna avaliku sektori võlg on väga suur. Nad on öelnud, et muudavad süsteemi omavalitsuste rahastamisel (omatulude osa on suhteliselt väike). Külmutatakse maksemäär, aga samas antakse omavalitsustele suurem otsustusõigus. See omakorda suurendab paindlikkust otsuste tegemisel (ka avalikes hangetes). Avalikus sektoris – kõigil kellel on suurem sissetulek kui peaministril peavad sellest eraldi aru andma. Hetkel nad ei tea mis see praktikas tähendab. Hetkel saavad omavalitsused suures mahus otsetoetusi riigieelarvest. Suur küsimus on avaliku sektori parem koostöö töökeskkonna parandamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks. Ootavad huviga mis juhtub järgmise 12 kuu jooksul.

Soome - on jätkuvalt diskussioonid palkate teemal ning kriitikat pankade teemal. Omavalitsused on teinud jõupingutusi säilitamaks teenuste taset. See puudutab ka maksude tõstmise küsimusi. Vaja on üle vaadata pensioniskeemid. Omavalitsuste tulevik ja nende töökorralduse ülevaatamine on ka üks teema.

Prantsusmaal tahetakse tõsta pensioniiga ja raskusi on pensionide maksmisega. Toimub avalike teenuste ümberstruktureerimine ja see tekitab hirmu, et selle tulemusena tekib tööpuudus ja nad peavad sama või vähema raha eest rohkem töötama.

Kreeka probleemid on hästi teada ja nüüd on need saamaks kogu Euroopa probleemiks. Hetkel on käsil administratiivne reform. Kavas on oluliselt vähendada  omavalitsuste arvu, et kokku saavutada rahalist kokkuhoidu. Kui omavalitsuste arv väheneb 1/3 võrra, siis see tähendab ka töökohtade vähenemist. Vähendatakse oluliselt avaliku sektori töötajate palku - nende palgad külmutatakse 2009 aasta tasemel kuni 2012  aastaks ja vähendatakse boonuseid 20% . Suureneb tööpuudus - praegu on see 12 % , väheneb ka ajutiste töötajate ja paindlikult töötavate töötajate arv - see võib suurendada tööpuudust 20%ni. Kuna maksumaksjate arv väheneb ja pensionisaajate arv suureneb, siis tekitab see suure puudujäägi eelarvetes. Kokku on väga raske situatsioon nii majanduslikus kui sotsiaalses mõistes. Vaja on vähendada pensione ja suurendada pensionile jäämise iga.

Ametiühingud leivad, et kasutusele võetud vahendid on tasakaalustamata ja mõjutavad ebaühtlaselt töötajaid. Nad pole kindlad, et kõikide nende meetmete puhul pole oluline mitte majanduskasv vaid garantiide tagamine laenu andjatele. Kõik see olukord võib viia perede vaesuse suurendamisele. Suur on ebakindluse tunne nii tuleviku suhtes kui selles suhtes kas need ohverdused on ikka õiglased ja vajalikud. Euroopa ja Kreeka ei mõista hästi üksteist. Nad ei näe enne 2012 aastat mingit valgust tunneli lõpus.

Slovakkia majandus on suunatud autotööstusele ja ekspordi ning impordi suurendamisele. Seetõttu, et autotööstuse toodang on vähenenud, on suurenenud ka tööpuudus (12,8%).  Maksude vähenemine on toonud kaasa nii riigi kui omavalitsuste eelarvete vähendamise. Memorandum riigi ja omavalitsuste liidu vahel näeb ette fiskaalset detsentraliseerimist, seadusandluse muutust ning toetusi turismi toetuseks, et elavdada majandust ja suurendada tööhõivet.

Ametiühingute esindaja on osalenud nende meetmete kavandamisel, esindades mitte ainult töötajaid vaid kõiki inimesi. Suurendatud on meetmeid noortele, et suurendada nende tööhõivet. Töötajad töötavad ainult 4 päeva nädalas või nad töötavad rohkem ilma täiendavate töötasudeta.  Ei ole vähendatud pensione ja on suurendatud avaliku sektori töötajate boonuseid 1% võrra.

Poolas on olnud sel ajal kaks suurt tragöödiat - lennuõnnetuses hukkus nii palju tipp-tegijaid ja suur üleujutus Poola linnades. Situatsioon on väga ohtlik mitte ainult kõrge veetaseme tõttu vaid ka selle tõttu et see jääb kestma pikaks ajaks. Praegu on juba selle tõttu väga suured kahjud. Lähitulevikus toimuvad presidendivalimised.

Saksamaa - on raskeim situatsioon, kus omavalitsuste eelarved on defitsiidis.  Suurenenud on sotsiaalsed kulutused mis on suurendanud puudujääki  (toetused töötutele ja toimetulekutoetused). Seetõttu on praegu saksamaa omavalitsused raskes seisukorras ja arutatakse võimalust toetuste  vähendamiseks. Nad tahavad säilitada ettevõtete maksu, kuigi mõned poliitilised jõud soovivad seda vähendada või ära jätta.  Paljud omavalitsused vähendavad oma kulutusi - vähenevad toetused kultuuri ja spordi arendamiseks, suletakse veekeskusi.

See avaldab halba mõju kohalikule demokraatiale ja võib vähendada valimistel osalemise määra. Jätkuvad omavalitsuste töötajaskonna vähendamised - ja neid hiljem ei asendata. See suurendab survet uute töövormide ja tehnoloogiate rakendamiseks, et katta tekkivat vahet ja jätkata teenuseid samal tasemel. Suur hulk omavalitsustele kuuluvaid haiglaid läheb pankrotti ja nad müüakse maha.

Tšehhis on samuti suured üleujutused nagu Poolaski ja mõned majapidamised on olnud vee all juba nädala aega. Tsehhi avaliku sektori rahastamine on halvas seisus ja nad ei täinud Maastrichti kriteeriume. Kohalikel valimistel ühes linnas oli olukord nii halb, et keegi ei nõustunud hakkama linnapeaks. Avalike teenuste jätkuv rahastamine on olnud võimalik tänu laenudele. Tsehhi majandus sõltud Saksamaa majandusest ja eriti on sõltuv saksamaa autotööstusest.

Taani valitsus on vähendanud kulutusi avalikus sektoris, et kaitsta Taani krooni.

Hollandi kolmepoolsetel läbirääkimistel eelmistel aastatel saavutatu on nüüd küsimärgi alla. Hiljuti jõuti just uutele kokkulepetele, mis hoiavad ära suuremad streigid avalikus sektoris. Töötajaskonda vähendatakse kuskil 20%. Mobiilsus on oluline teema tööjõuturu toimimise parandamiseks.

Austrias on ka olukord keeruline.

Norra on muidugi kõige paremas olukorras- nendel on avaliku sektori töötajate tasusuid tõstetud 5% võrra.

Rootsis on ka teatud tagasilöögid, kuid üldiselt on olukord siiski parem kui paljudes teistes riikides.

Euroopa Komisjoni töödokumenti sotsiaaldialoogi kohta tutvustatakse ametlikult selle aasta septembris. Belgia minister juba teatas, et ta osaleb ja et üks nende eesistumise eesmärke on sotsiaaldialoogi arendamine. Peagi saadetakse laiali kutsed foorumil osalemiseks. Komisjoni poolt ettevalmistatud  dokument võtab kokku tehtu, aga samas tehakse ka ettepanekud dialoogi parendamiseks. Põhiline sõnum- sotsiaaldialoog on aluseks sotsiaalpoliitika toimimiseks Euroopas. 75% töötajaid on juba praegu toimuvate dialoogidega kaetud. Need ei ole ainult traditsioonilised sektorid, mis olid ühisturu tekkimise aluseks. Nüüd on see midagi mis katab laiemalt kogu tööturu ja on arenenud ka  sellistes sektorites nagu haridus ja kohalik ja regionaalne omavalitsus.

Komisjoni esindaja Jean-Paul Tricart sõnul on eriti keeruline olnud uute liikmesriikidega, kus puudusid sellised traditsioonilised dialoogid tööturu osapoolte vahel nagu vanades liikmesriikides. Komisjoni mõjude analüüsi laienemisega on haaratud ka sotsiaaldialoogi mõju. Tahetakse suurendada sotsiaalse mõju uuringuid.

Mõjude analüüsi laiendamine  sõltub loomulikult ajakavast ja administratiivsest võimekusest. Teine teema on – kuidas on arenenud läbirääkimised.  Komiteed kaastakse mõjude hindamisse. See on võimalus mitte kohustus. Eesmärk on samuti suurendada sünergiat erinevate sektorite vahel. Vaja on näidata, et see ei tähenda ainult tööd Brüsselis vaid see mõjutab arenguid ka liikmesriikides. Sellega kaasneb komisjoni poolne rahalist ja logilistiline toetust. Komisjon soovid tugevdada dialoogi ja konsultatsiooni EL tasandil. Selleks et seda parandada, on vaja teha paremat koostööd ka komisjoni erinevate osakondade vahel.

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon hakkab oma 2.juunil toimuval komisjoni koosolekul menetlema raportit teemal “Ebatüüpilised lepingud, kaitstud töökarjäär, turvaline paindlikkus ja sotsiaalse dialoogi uued vormid”(2009/2220(INI))
Raportöör: Pascale Gruny raport.

Raportöör on veendunud, et tööturu osapoolte rolli tunnustamine uues aluslepingus kujutab endast edasiminekut, sest sellega tunnistatakse nende autonoomiat ja kinnitatakse toetust, mida Euroopa Liit kavatseb anda sotsiaalse dialoogi edendamiseks.

Majanduskasvu- ja tööhõivealase kolmepoolse tippkohtumise tunnustamine institutsioonilise organina annab oma panuse tööturu osapoolte kaasamisele Euroopa Liidu majanduspoliitikasse.

Raportöör leiab samuti, et Euroopa ja riikide tööturu osapoolte panus EL2020 strateegia saavutamisel on eriti tähtis tööhõive eesmärkide saavutamiseks ja turvalise paindlikkuse tegevuskava rakendamiseks. Seetõttu peavad riikide tööturu osapooled üle saama oma reservatsioonidest „autsaiderite” suhtes (s.o töötajad, kellel on ebatüüpilised või „väga ebatüüpilised” töölepingud) ning võrdsustama nende õigused ja sotsiaalkaitse nõuded „insaideritega”.

Valdkondlikud läbirääkimised on kollektiivläbirääkimiste peamine tasand enamikes Lääne- Euroopa riikides ning mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa riigis.

Tööturu osapoolte kaasatuses riiklike kriisimeetmete kujundamisse on suured erinevused, sõltudes riikide töösuhetealastest tavadest ja struktuuridest ning võetavate meetmete iseloomust. Mitmes riigis kaebasid tööturu osapooled mittepiisavat kaasatuse ja konsulteerimise üle valitsuse meetmete ettevalmistamise käigus.

Kuigi tööturu osapoolte kaasatus poliitika kujundamisse ja rakendamisse erineb liikmesriigiti, on üldiselt tendents kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks laiemat vahendite valikut. Tööturu osapoolte poolt kogetava sotsiaalse ja institutsioonilise toetuse kvaliteet on ilmselt peamine tegur, mis määrab ära tööturu osapoolte panuse kvaliteedi EL2020 strateegiasse.

Lionel Fulon Inglismaa tööjõu uuringute osakonnast tutvustas läbi viidud uuringut sellest kuidas liikmesriikide ametiühingud on arvestanud migrantidega. Vastused saadi peaaegu kõikide EPSU liikmete käest (ka  Eestist). Vastajad olid erinevad- lisaks avaliku sektori töötajate ametiühingutele vastasid ka erasektori töötajaid esindavad ametiühingud. Samuti tuleb arvestada ka rahvusliku seadusandluse erisustega ning on erinevus ka selles millist rolli ametiühingud mängivad ja milline on nende ülesehitus. 18 liitu võtab erilisi samme, et katta ka migrantide huve ja 19 ei võta midagi ette. On osa ametiühinguid kes pakuvad nõustamisteenust migrantidest töötajatele. Ka siin on suured erisused- millist nõu ja kellele täpselt. Koolitust pakub ainult 10 ametiühingut küsitletustest. Vaid üksikud pakuvad erilast koolitust.

2.    Euroopa Komisjon koostab tegevuskava Euroopa jõukuse ja heaolu suurendamiseks

Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud Euroopa ambitsioonika digitaalse tegevuskava rakendamine (pressiteade) aitab oluliselt suurendada ELi majanduskasvu ning viib digitaalajastu hüved ühiskonna kõikide rühmadeni. Juba viimased 15 aastat võib Euroopa tootlikkuse kasvust poole panna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu arvele (vt IP/10/571) ning see suundumus kiireneb tõenäoliselt veelgi. Digitaalne tegevuskava hõlmab seitset prioriteetset tegevusvaldkonda:
1. digitaalse ühtse turu loomine,
2. koostalitlusvõime parandamine,
3. interneti usaldusväärsuse ja turvalisuse suurendamine,
4. oluliselt kiirema internetiühenduse pakkumine,
5. teadus- ja arendustegevusega seotud investeeringute suurendamine,
6. digitaalse kirjaoskuse ja e-kaasatuse edendamine,
7. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine ühiskonna ees seisvate probleemide, näiteks kliimamuutuse ja elanikkonna vananemisega seotud probleemide lahendamiseks.

Digitaalajastu hüvede hulka kuuluvad näiteks elektroonilised maksed ja e-arvete esitamine, telemeditsiini kiire areng ning energiatõhusad valgustussüsteemid. Eespool nimetatud seitsmes valdkonnas on digitaalse tegevuskava kohaselt ette nähtud võtta ligikaudu 100 järelmeedet, millest 31 oleksid seadusandlikud. Digitaalne tegevuskava on esimene seitsmest Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektist, mille eesmärk on tagada arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv (vt IP/10/225).

Leheküljelt digitaalagenda on võimalik leida ka liikmesriikide võrdlusi. Ülevaates eesti kohta selgub, et oleme nii mitmeski näitajas e-teenuste kasutamisel EL keskmisest ees.

3.    Euroopa Komisjoni aastaaruanne Euroopa ühtse elektroonilise side turu kohta.

Aruandest selgub, et  ELi telekommunikatsiooni eeskirjade ebaühtlase kohaldamise tõttu ei saa tarbijad, ettevõtjad ja ELi majandus tervikuna täit majanduslikku kasu tõeliselt ühtsest ja konkurentsivõimelisest kogu ELi hõlmavast telekommunikatsiooniturust.

Enamik liikmesriikide turge on muutunud konkurentsivõimelisemaks, kuid ei ulatu riigi piiridest kaugemale. Lisaks on konkurentsivõimelisuse tase liikmesriigiti väga erinev. Vaatamata sellele, et Euroopa telekommunikatsioonisektor pidas võrdlemisi hästi vastu 2009. aasta rahanduskriisile (0%-line kasv võrreldes 4,2%-lise üleeuroopalise majanduslangusega), sõltub edasine kasv kehtivate eeskirjade ühtlasest jõustamisest ja uuenduslikesse teenustesse tehtud investeeringutest. Euroopa 2020. aasta strateegia (IP/10/581) suurprojektis, mis kannab nime „Euroopa digitaalne tegevuskava” (IP/10/225), õhutab komisjon telekommunikatsioonisektori ettevõtteid ja ELi riikide valitsusi ühendama oma jõupingutusi, et teha kiire internetiühendus ja interaktiivsed sideteenused kättesaadavaks kõigile elanikele ja ettevõtetele.

Aruande täistekst on leitav: aasta aruanne
Aruanne Eesti kohta: aruanne

4.    Uus Euroopa Liidu ühise siseturu strateegia.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso ütles oma avalduses, et tal on hea meel saada professor Mario Monti raportit uue ühisturu strateegia kohta.

Barroso ütles, et ta on  oma varasemates poliitilistes avaldustes väga selgesõnaliselt väljendanud seisukohta, et ühisturu tugevdamine ja süvendamine on Euroopa majanduse üks prioriteetidest. Ühisturg on oluline vahend euroopa majandusliku õitsengu tagamisel. On üks asi mida oleme käesolevast majanduskriisist õppinud- ei saa olla ühist rahandusliitu ilma majandusliku liiduta.

Euroopa Komisjon asub nüüd Mario Monti raportis tehtud ettepanekuid ellu rakendama. Komisjon kavatseb oma ettepanekutega välja tulla juulis ja nendes ettepanekutes kajastatakse Mario Monti raportis tehtud tähelepanekuid. Loodud on volinike grupp, keda juhib Michel Barnier, et arutada ühisturuga seotud küsimusi.

Mario Monti raportiga saab tutvuda: mario_monti

Herman Van Rompuy, Euroopa Ülemkogu president, ütles oma 25.mail 2010 Brüsselis toimunud majandusfoorumil “Kriisi õppetunnid”, peetud kõnes, et vaja on suuremat koordineerimist EL tasandil nii finants-, majandus- kui ka poliitilistes küsimustes.

5.    Läänemere strateegia iBSG kontaktgrupi esimene koosolek Euroopa Komisjonis 27. mail.


Sissejuhatavas sõnavõtus andis Euroopa Komisjoni DG REGIO üksuse E1 juht Colin Wolfe ülevaate läänemere strateegia rakendamise praegusest olukorrast.

Strateegia vastuvõtmisest on möödas 7 kuud ning selle aja jooksul on Komisjon saanud rohkesti tagasisidet loodud kontaktide kohta liikmesriikide ja regioonide vahel.

12.aprillil sellel aastal toimus esimene kõrgetasemelise grupi kohtumine, kus kõik kinnitasid, et strateegia rakendamine kulgeb hästi ning andsid ülevaate saavutatud edusammudest.

Teised võimalikud makroregioonid hoiavad samuti läänemere strateegia raames toimuvatel arengutel silma peal, et saada omale inspiratsiooni sarnaste strateegiate loomiseks.

Rahastamise alane koosolek toimus selle aasta märtsis Riias. Eraldi rahalisi vahendeid strateegia rakendamiseks ei ole ette nähtud. Need tuleb leida olemasolevate struktuurivahendiste ümbersuunamise teel ja erinevate muude programmide vahendite kasutamisel. Nagu näiteks transpordi alaste projektide rahastamiseks saab kasutada TEN-T vahendeid. Püütakse suurendada seost ka haridusprogrammidega. Tuleb lisada projektide valikukriteeriumidesse täiendav dimensioon. 

2010 aasta suvel vaadatakse tegevusplaan üle ja viiakse sisse vajalikud muudatused. Tegevuste kava ja muud informatsiooni strateegia kohta leiab:
http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/baltic/index_en.htm

Komisjon annab regulaarselt välja ka selle teemalist uudiskirja. Selle nädala lõpus tuleb välja järgmine number. Kelam on esitanud EK ettepanekuid strateegia paremaks rakendamiseks.

Turku ja Lõuna-Soome regioonid on rahul, et nad on kaasatud turismialasesse projekti. Samas on neil segadus selles osas mis on erinevate ministeeriumide ja mis on EK roll. Nad ootavad selgemat juhtimist ja selgemat monitooringut tulemuste osas. Kuidas ja kellele peaksid regioonid oma tegevustest tagasisidet andma? Milline on horisontaalne mõõde erinevate sektorite vahel? Puudu on ka kommunikatsioonist.

Saksamaa esindaja ja Rootsi esindaja arvasid, et vaja oleks nn “kohvi” raha strateegiaga seotud administratiivsete kulude ja sõidukulude katmiseks. Nad arvasid, et lisaks korraldatavatele konverentsidele ja foorumitele on vaja pidevalt informeerida partnereid toimuvatest arengutest, et hoida nende huvi üleval.

Taani ja Poola esindajad tõid välja, et ainult läänemere äärsed regioonid on sellest strateegiast huvitatud, teiste jaoks jääb juba problemaatika kaugeks.

Läänemere Linnade Liit kavatseb luua poliitilise foorumi, et teavitada linnajuhte toimuvatest poliitilistest arengutest.

Komisjon ootab juunis ülevaadet saavutatust valdkondade lõikes. Selle põhjal koostatakse aruanne, mida tutvustatakse kõigepealt oktoobri alguses kõrgetasemelisele juhtrühmale ja hiljem 14-15 oktoobril Tallinnas toimuval foorumil. Enne foorumi toimumist on võimalik saata komisjonile oma küsimused kodulehel näidatud e-posti aadressile.

Kolmandate riikide kaasamine - Norra, Island, Venemaa. Need riigid ei ole otseselt strateegia partnerid, kuid mängivad strateegia rakendamisel siiski olulist rolli. Venemaa osalemine on problemaatilisem. Euroopa Komisjoni esindajad kohtusid ministeeriumide esindajatega Moskvas ja esitasid neile omapoolse tegevuskava. Sellele järgnes kohtumine Põhjamõõtme partnerluse raames Praeguseks ei ole nad oma pakkumisele veel vastust saanud. 21.juunil toimub järgmine kohtumine Islandil.

Teiste riikidega sujub koostöö hästi.

Otsustati, et need kohtumised toimuvad regulaarselt ka edaspidi- kord kvartalis.

Eestist on selle kontaktgrupi liige Allan Alaküla ja tema asendusliige Tõnu Karu. Ma küll ei tea kuidas need grupi liikmed määrati, sest mina ei ole olnud sellest teadlik. Kontaktgruppi kuulub igast riigist üks regionaalse esinduse esindaja, kes siis peaks  informeerima teisi esindusi kohtumistel räägitust.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

01.06.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit