Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


17.-21. mai 2010
Print
E-nädalakiri 16/2010

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek 17.mail.
2.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 17-20.mai 2010 peateemad.
3.    Aruanne Euroopa Ülemkogule – Euroopa Liit aastal 2030.
4.    Jätkuv Euroopa kampaania “Euroopa säästev energia” energiamaastiku muutmiseks.
5.    Riia saab 2014 aasta kultuuripealinnaks.
6.    Komisjon ja parlament jätkavad Kallase alustatud tööd lobistide ühtse registri ja eetikakoodeksi nimel.
7.    Viis aastat Euroopa naabruspoliitikat on süvendanud  kaubandust, abi ja inimestevahelisi kontakte
8.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu soovib liitude ametlikku toetust oma seisukohtadele seose ühtekuuluvuspoliitika tulevikuga.
9.    Konverents “Piirkonnad majandusmuutustes. Jätkusuutliku arengu eelduste loomine”.



1.    Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek 17.mail.

Koosolek toimus 17.mail. Osad liikmed puudusid kuna Islandi vulkaaniline tuhk takistas taas lennuliiklust.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll ning võeti teadmiseks 2008 ja 2009 aasta eelarve täitmise aruanded.

Jätkuvalt oli teemaks Regioonide Komitee liikmete majanduslike huvide  deklareerimine. Endine CAFA komisjoni esimees arvas, et vaja on teha väga selge avaldus kinnitamaks veel kord, et Regioonide Komitee liikmed ei saa palka Regioonide Komiteest ja seega on nende olukord võrreldes Parlamendi liikmetega täiesti erinev.

Samas üks liige arvas (ka poolakas), et oleks siiski vajalik esitada majandushuvide deklaratsiooni, et ära hoida arusaamatusi. CAFA president arvas, et me peaksime avalikustama oma esitatud majanduslike huvide deklaratsioonid (samad, mis on esitatud liikmesriikides). Tuleb kiiresti saata parlamendile kiri, kus kinnitatakse vajadust esitada lihtne deklaratsioon, mis baseerub nende poolt liikmesriikides esitatud majanduslike huvide deklaratsioonil ja sellest informeeritakse ka juhatust.

2010 aasta eelarve on 79,6 miljonit eurot ning lisaks paigutasid eelarvepädevad institutsioonid reservi 49 000  eurot. 2009 aastal olid mõned eelarveridade maksete täitmismäär suhteliselt madal, mille tulemusena jäid mitmed eraldatud assigneeringud 2009 aasta lõpuks kasutamata ning kandusid üle 2010. aastasse.

2010 aasta lõpuks võib kujuneda eelarverea 1004 puudujäägiks 330 488 eurot. See on selle tõttu, et komisjonide koosolekud on kujunenud kallimaks kui planeeritud ning täiskogul on osalenud rohkem liikmeid kui planeeritud (eelmisel aastal oli täiskogul osalemine 71%, sel aastal aga 98%). Uus kokkuvõte tehakse juuni lõpus, kus võetakse arvesse ka aprillis Islandi vulkaani tuhapilve tekitatud lennuliiklusprobleemidega kaasnevad täiendavad kulud. Kui puudujääk jääb ka aasta lõpuks, siis tehakse ettepanek kanda teiste kululiikide arvelt vahendid eelarvepunktis 1004 tekkinud puudujäägi katmiseks.

CAFA liikmed küsisid kas on võimalus vahendite efektiivsem kasutamine- näiteks transpordikulude arvelt. Samuti märgiti, et oluliselt on suurenenud tõlkekulud, kuigi uusi liikmeid pole lisandunud. Otsustati, et tuleks kaaluda erinevaid võimalusi kulude kokkuhoiuks just seoses transpordikuludega (kasutada odavamaid lennupileteid).

Avatud Päevad 2010 kulud.
Arvestades ülesannete diferentseeritud jaotust Regioonide Komitee ja Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi vahel, jaotatakse kõik kesksete aspektidega seotud kulud võrdselt. Kokku on selleks Regioonide Komitee eelarves ette nähtud 688 500 eurot. Ürituse umbes 300 partneri koordineerimine toimub regulaarsete kohtumiste ja võrgupõhise suhtlemise teel. Nimetatud partnerid vastutavad ise oma ürituste organisatsioonilise poole ja rahastamise eest.

2010 aasta paranduseelarve - hetkel puudub nõukogu otsus taotluse kohta. Administratsioon tutvustas ja kaitses Regioonide Komitee paranduseelarve projekti nõukogu eelarvekomisjonis 23.märtsil 2010. Regioonide Komitee taotles täiendavalt 6,4 miljonit eurot (+ 8,0%). 24.juuniks peaks selguma nõukogu otsus nii 2010 aasta täiendava eelarve osas kui ka 2011 aasta eelarve osas.

2011 aasta eelarvemenetlus. Eelarve on mahus 91 067 355 eurot. Eelmisel nädalal toimud koosolekul oli nõukogu kriitiline esitatud taotluse suhtes. Selles taotluses me ei taotle töötajaskonna suurenemist.  Nõukogu eelarvekomitee lõpetab oma esimese lugemise 24.juunil. Regioonide Komitee loodab kohtuda parlamendiga septembri alguses. 2011 aasta eelarvemenetlus lõpeb 2011. aasta eelarve vastuvõtmisega parlamendis ja nõukogus (tõenäoliselt lepituskomitees) selle aasta novembris. Vastavalt uues Lissaboni lepingus sätestatule ei toimu eelarvemenetluse käigus enam teist lugemist.

Regioonide Komitee enesehindamine ühtse hindamisraamistiku meetodil: tõhustamiskava koos kavandatud meetmetega.

Viimastel nädalatel on peasekretär koostanud arengukava jaoks oma ettepaneku, mis esitatakse poliitilisele tasandile. Oma ettepaneku koostamisel on võtnud arvesse nii tehtud märkusi kui esitatud reaktsioone- ning on valminud komitee kolme osaline arengukava kavand:
Ø    Üldeesmärgi ja põhieesmärkide sõnastamine;
Ø    38 meedet, mis on jagatud 21 arendusprojektiks;
Ø    17 lühiajalist meedet.

Arengukava on jaotatud viieks meetmerühmaks
Ø    suhted sidusrühmadega ja poliitiline mõju
Ø    teabevahetus
Ø    sisejuhtimise struktuurid
Ø    personal
Ø    ressursside haldamine.

Näiteks on projekt 3 “Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, nende liitude ja muude sidusrühmadega tehtava koostöö ning nendevahelise  koostöö tugevdamine”. Selle raames on ette nähtud muu hulgas:
Ø    korraldada tagasiside kogumine ürituste, konverentside jne kohta;
Ø    kujundada komiteest kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suunatud teadmuskestvus, kust nad võivad küsida abi suurprojektide puhul;
Ø    korraldada personalivahetust eelkõige kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;
Ø    lisada linke kohalike ja piirkondlike omavalitsuste veebilehtedele;
Ø    uurida partnerlusvõimalusi kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et luua meedia jälgimise võrgustike süsteem;
Ø    ….

CAFA esimees arvas, et tulevik on koosolekute pidamine videokonverentside näol (nagu see toimus siis kui vulkaanilise tuhapilve  tõttu kohtusid liikmesriikide transpordiministrid).

Peasekretär arvas, et nemad ei ole soovinud oma arengukavadega minna nii kaugesse tulevikku vaid lahendada küsimusi ning toimida efektiivsemalt nüüd ja praegu. Kui CAFA soovib, võib administratsioon vaadata küsimusi ka laiemalt ja kaaluda ka rohkemal määral videokonverentside kasutamise võimalust. Seda küsimust tuleks arutada juhatuses.

Liikmete poolt tehti ka ettepanek eristada selgelt millised on administratsiooni ja mis on poliitilised eesmärgid ja nende vahel peaks olema selge erisus.

Ettepanek muuta liikmete kulude hüvitamise korda, et lahendada vahetuskursside kõikumisega seotud probleemid.

Esitatud on ettepanek hüvitada väljaspool eurotsooni elavate Regioonide Komitee liikmete sõidukulud kohalikus vääringus ja koosolekuraha makstaks eurodes, nagu praegu. Asjaomasele liikmele tehtaks iga koosoleku kohta kaks eraldi makset.

Swietalski (eelmine CAFA esimees) ütles, et ta on sellise ettepaneku puhul üllatunud, sest juttu on olnud paindlikust vahetuskursi muutuste arvestamisest mitte radikaalsetest muutustest.

Küsimus on - kas need liikmed, kes on siiani esitanud oma sõiduarved eurodes ja tasunud ka eurodes, kas nemad võivad oma senise süsteemi säilitada?

Selge vastus on, et kui pilet on ostetud eurodes, siis tuleb need ka kompenseerida eurodes ja muus mõnes muus vääringus, siis vastavalt sellele.

Otsus peaks tehtama septembris toimuval CAFA koosolekul.

Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2010. aastal (uus versioon esitati koosoleku toimumise ajal).

On muudatus seoses  EDUC komisjoni väljasõidu istungite toimumisega (on seminari asemel) ja üks kuupäeva muudatus.

Swietalski küsis miks ei ole arvestatud septembris toimuva juhatusega. Ürituste kava esitatakse juhatusele kinnitamiseks.

Personalikomitee tõstatatud küsimused. Need puudutasid iga –aastast hindamist ja edutamist, koostööd Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomiteega ning kohtumist Regioonide Komitee asepresidendiga.

2.    Euroopa Parlamendi täiskogu istungi 17-20.mai 2010 peateemad

Majanduskriis parlamendi päevakorras esikohal

Saadikud arutavad komisjoni ja nõukoguga uut euroala laenamisinstrumenti ning sellega seotud majandusjuhtimise parandamise ettepanekuid. Fraktsioonid soovivad teada, kuidas komisjon ja nõukogu kavatsevad teha majanduse koordineerimise mehhanismid tõhusamaks ja milline on komisjoni ja parlamendi roll majandusjuhtimise tugevdamise töögrupi töös.

Majanduskriisi tingimustes on noorte töötus saanud väga tõsiseks probleemiks Euroopas - täna on töötuid 21,4 protsenti alla 25aastastest noortest. Saadikud kritiseerivad komisjoni 2011. aasta eelarveprojekti noorte väheses toetamises. Teisipäeval hääletas parlament Euroopa noorte strateegia üle järgmiseks 10ks aastaks.

Raport: "ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine"

EU Youth report 2009

Tugevam ELi tasandil majandusjuhtimine, stabiilsuse ja kasvu pakti tugevdamine ning sanktsioonid neile riikidele, kes ei täida kohustusi - selleni jõudsid saadikud kolmapäevases arutelus- pressiteade

Põllumajanduspoliitika tulevik

Reeglite lihtsustamine on reformi üks põhielemente, otsustasid saadikud.

Energiatõhusus: tarbimise vähendamise lisameetmete lõpphääletus
Parlamendiliikmed hääletavad Strasbourgis uut hoonete energiatõhususe õigusakti ning ELi energiatõhususe märgise uut kujundust. Need meetmed, mis on ELi 2008. aasta kliimamuutuste paket lisad, lepiti nõukoguga kokku eelmisel aastal.

Saadikud otsustasid, et alates 2020 aastast tuleb ehitada vaid nullilähedase energiatarbimisega hooneid
- pressiteade

direktiiv

Pagulaste vastuvõtmine: vabatahtlikud riigid võivad saada 6000 eurot iga ümberasustatud inimese kohta

Liikmesriigid, kes on vabatahtlikult nõus võtma vastu põgenikke kolmandatest riikidest, võivad saada kuni 6000 eurot ümberasustatud inimese kohta - nii näeb ette kodanikuvabaduste komisjoni poolt muudetud eelnõu. ELi riigid panustavad vähem ümberasustamisse kui teised arenenud riigid, nt USA, Austraalia ja Kanada. Parlament peaks samuti heaks kiitma ettepaneku asutada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, seda pärast kokkuleppe saavutamist nõukoguga.

EP korrigeerib oma eelarvet Lissaboni lepingu uute kohustuste täitmiseks

Saadikud arutavad ja hääletavad parlamendi eelarvet: esiteks 2010. aasta eelarve korrigeerimist, et võimaldada parlamendil toime tulla uute kohustustega pärast Lissaboni lepingu jõustumist ning seejärel järgmise aasta üksikasjalikku eelarvet.

Euroopa 2020 strateegia majanduskasvu ja tööhõive heaks

Parlament hääletab kolmapäeval Euroopa 2020 resolutsiooni, pärast seda kui 5. mail teemat täiskogul arutati. Parlament arutab ja hääletab ka mitmeid 2020 strateegiat käsitlevaid suulisi küsimusi ja raporteid, näiteks Louis Grechi (S & D, MT) raportit ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele, Liem Hoangi (S & D, FR) raportit riikide rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse kohta ning Lambert van Nistelrooij ( EPP, NL) teadusuuringute ja innovatsiooni assigneeringute raportit.

EU2020-kuidas panna see toimima

3.    Aruanne Euroopa Ülemkogule – Euroopa Liit aastal 2030.

Euroopa Ülemkogu moodustas Felipe Gonzáleze juhtimisel toimiva sõltumatu analüüsirühma ( Reflection Group- http://www.reflectiongroup.eu/) et määrata kindlaks väljakutsed, millega EL 2030. aastal silmitsi seisab, neid analüüsida ja lahendusi pakkuda. Analüüsirühm koosneb 12 liikmest, kellel on oma tegevusvaldkonnas väljapaistvad ekspertteadmised. Rühm on samuti küsinud akadeemilise ja ärimaailma ekspertide arvamusi.

Rühma nimel Euroopa Ülemkogule saadetud kirjas öeldakse, et valminud ülevaade on sündinud pikkade arutelude ja diskussioonide tulemusena, kus kõik liikmed ei olnud kaugeltki ühte meelt ja lõplik tekst sisaldab nii konsensuslikke seisukohti kui ka kompromisse.

Aruanne
valmis ajal, mil toimub globaalne majanduskriis, riigid päästavad pankasid, vananev rahvastik kujutab ohtu EL majanduse konkurentsivõimele ja senise sotsiaalmudeli jätkumisele; surve on vähendada palku ja kulutusi; aktuaalsed on kliimamuutustega seotud väljakutsed ja suurenev energiasõltuvus; tootmise ja raha suund itta. Ning kõige tipuks terrorismioht, organiseeritud kuritegevus ja massihävitusrelvade leviku oht.

Küsimus on kas Euroopa suudab säilitada oma heaolu taseme selles muutuvas maailmas? Kas ta suudab propageerida ja kaitsta Euroopalikke väärtusi ja huve?
Nende vastus on positiivne: jah, Euroopa Liit võib olla maailmas toimuvate muutuste juht ja trendiseadja. Kuid see on võimalik ainult juhul kui tegutsetakse üheskoos, sest riigid üksikult on liiga nõrgad nende väljakutsetega toimetulekuks.

Kõik grupi liikmed olid ühel meelel selles, et Euroopa on praegu oma ajaloo pöördepunktis.
Sel olulise tähtsusega pöördepunktis peab EL  tegutsema otsustavalt ja üheskoos ning vältima protektsionistlikke kiusatusi.


Kõikide nende globaalsete muutuste tagajärjel tehakse lõpuks kindlaks võtjad ja kaotajad. Kui Euroopa ei taha olla kaotajate hulgas, tuleb tal vaadata ettepoole ja kavandada pikaajaline reformiprogramm järgmiseks kahekümneks aastaks. Vaja on üle saada käesolevast kriisist, kuid selleks vajalikud tegevused peavad olema seotud lühi- ja pikaajaliste reformidega, mida Liit vajab. Prioriteediks number üks peab olema jätkuvalt majanduskasv ja töökohtade loomine.

Loetletud on tegevused mida EL peab selleks tegema, sisaldavad:
Ø    Tugevdama majanduslikku valitsemist;
Ø    Reformima finantsinstitutsioonide tegevust ja võtma selle suurema kontrolli alla;

Euroopa Parlamendi majanduskomisjoni liikmed kiitsid 10.mail toimunud komisjoni koosolekul  heaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise otsuse ning Euroopa finantsjärelevalve asutuste osas, tehes komisjoni ettepanekutele tuhandeid parandusettepanekuid. Istungihääletused finantspaketi üle toimuvad juunis-juulis.

·    Neli finantsraportit
·    KKK finantspaketi kohta
·    Komisjon võtab vastu Euroopa finantsjärelevalvet tugevdavate õigusaktide ettepanekud
·    EP majandus- ja rahanduskomisjon
·    Finantskriisi sõnastik (I): põhitõed

2030 aasta perspektiivis vajavad eurooplased kõrgekonkurentsivõimega jätkusuutlikku sotsiaalset turumajandust, et saavutada sotsiaalset ühtekuuluvust ja võidelda kliimamuutustega. See nõuab aga ambitsioonikat reformiprogrammi ja selgeid prioriteete ning konkreetsemaid mehhanisme kui avatud koordinatsiooni meetod pakub.

Leitakse, et uus Lissaboni leping tuleb viivitamatult ellu rakendada täies mahus ning et inimkapital on võtmetähtsusega vahend globaalses majanduses edu saavutamisel.
Euroopa 2030 aasta projekt: pressiteade

4.    Jätkuv Euroopa kampaania “Euroopa säästev energia” energiamaastiku muutmiseks.

Tulevikus kasutatakse Euroopa energiavarustuses ja –tarbimises märksa rohkem uusi taastuvaid energiaallikaid ja keskendutakse rohkem energeetiliselt tõhusatele meetoditele. Euroopa on looduslike ressursside ammutamise peatamise ja kliimamuutuse ennetamise nimel peetavas võitluses juhtival kohal. Ülesandeks on veenda nii tarbijaid kui ka võtmetähtsusega otsustajaid energia säästliku tootmise ja kasutamise eelistes.

Kampaania “Euroopa säästev energia 2005–2008”
on Euroopa Komisjoni poolt programmi Intelligent Energy - Europe (2003-2006) raames tehtud algatus. Programmi eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust ja edendada energia säästlikku tootmist ja kasutamist eraisikute ja organisatsioonide, eraettevõtete ja riigiasutuste, energiaagentuuride, tööstusassotsiatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide juures üle Euroopa.

Kampaanias “Euroopa säästev energia 2005–2008” jätkuprojektis osalemiseks on mitu viisi.

* Kuidas osaleda Euroopa kodanikuna

* Kuidas saab Teie organisatsioon hakata kampaania partneriks Rohkem teavet kampaania meediaosakonna kohta


* Kampaania „Euroopa säästev energia” ametlikud partnerlusprojektid ja juhised kandidaatidele leiate: juhised partneritele

*Rohkem infot: http://www.sustenergy.org/tpl/page.cfm?pagID=12

5.    Riia saab 2014 aasta kultuuripealinnaks.

Euroopa Liidu Nõukogu hariduse-, kultuuri ja noorsoo komisjon kinnitas 2014 aasta kultuuripealinnadeks Lätist Riia ja Rootsist Umea otsus.

Lisaks arutati ka esmakordselt ametlikult EL spordipoliitikat ning kutsuti liikmesriike üles otsus

Ø    Suurendama kultuuri integreerimist  erinevatesse kohalikesse ja piirkondlikesse poliitikatesse, kaasa arvatud infrastruktuuri ja teenustesse;

Ø    Suurendama horisontaalset ja vertikaalset sünergiat kultuuri sektori ja teiste sektorite vahel ning partnerlust erasektoriga;

Ø    Toetama tõenduspõhist lähenemist kultuuri alastesse investeeringutesse kohalikul ja regionaalsel tasandil, kasutades hindamis- ja mõjuhindamise meetmeid;

Ø    Suurendama heade praktikate vahetust nii liikmesriikide kui linnade, regioonide ja teiste partnerite vahel;

Ø    Suurendama teadlikkust kultuuri mõjust kohalikule ja regionaalsele arengule;

Ø    Suurendama arusaamist ühtekuuluvuspoliitika  reguleeriva raamistiku ja rakendusprotseduuride instrumentidest, mis on suunatud kultuurisidusrühmade   kaasamisele nii era- kui avalikus sektoris ning aitavad tõsta kohaliku ja regionaalse tasandi otsustajate teadlikkust.

6.    Komisjon ja parlament jätkavad Kallase alustatud tööd lobistide ühtse registri ja eetikakoodeksi nimel

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament alustasid mai alguses taas kõnelusi, mille eesmärk on luua lobistide ühtne register ja eetikakoodeks. Komisjoni asepresidendi Maro¨ ¦efčoviči ja Diana Wallise (kes juhib Carlo Casinist, Jo Leinenist ja Isabelle Durantist koosnevat parlamendi delegatsiooni) algatusel jätkavad parlamendi eelmise koosseisu ajal loodud kõrgetasemeline töörühm ja komisjon nüüd tööd kavatsusega viia ühtset registrit käsitlevad läbirääkimised lõpule nii kiiresti kui võimalik, pärast mõlemale institutsioonile esitatavat aruannet.

Huvide esindajate registri loomisega 2008. aasta juunis paranes huvide kaitsmise ja lobitööga tegelevaid organisatsioone käsitleva teabe läbipaistvus ja kodanike juurdepääs teabele märkimisväärselt. See protsess peaks nüüd parlamendi ja komisjoni ühisalgatuse raames minema ühe sammu võrra edasi.

7.    Viis aastat Euroopa naabruspoliitikat on süvendanud  kaubandust, abi ja inimestevahelisi kontakte

Kõnealuseid edusamme on praeguses finantsraamistikus toetatud vahendite 32%-lise suurendamisega ning 2013. aastaks on kavas eraldada Euroopa naabruspoliitika jaoks üle 2 miljardi euro aastas.

Naabruspoliitika paketi kohta on kättesaadavad järgmised dokumendid:
Teatis „Euroopa naabruspoliitika hindamine” (Brüssel, 12. mai 2010)
2009. aasta aruanded järgmistelt riikidelt: Armeenia, Aserbaid¸aan, Egiptus, Gruusia, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Moldova Vabariik, Palestiina okupeeritud ala, Tuneesia ja Ukraina.

Valdkondlik eduaruanne: http://ec.europa.eu/world/enp/documents_en.htm

8.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu soovib liitude ametlikku toetust oma seisukohtadele seose ühtekuuluvuspoliitika tulevikuga.

CEMR seisukohad Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta said heakskiidu 2009 aastal Berliinis toimunud poliitikakomitee koosolekul (lisatud).

Ametlikku toetuskirja on vaja selleks, et teha lobby CEMR poolt vastu võetud poliitilise sõnumi edastamiseks.

Palve on tõlkida need 7 poliitilist sõnumit oma emakeelde, et teha oma hääl paremini kuuldavaks nii asukohamaal kui Brüsselis.

Liidu esimehe poolt allkirjastatud deklaratsioon (lisatud) tuleks saata hiljemalt 30.maiks 2010 CEMR sekretariaati Marit Schweikerile [mailto:marit.schweiker@ccre-cemr.org]  
 
CEMR poliitilised sõnumid Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika osas :

1.    Kohalik tasand on elanikele lähim.

Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused mängivad olulist rolli Euroopa Liidu kõikide territooriumide arengus ning EL poliitikate rakendamisel ja ühtekuuluvuse saavutamisel.

2.    Ühtekuuluvuspoliitika peab olema suunatud kõikidele regioonidele üle Euroopa.
Tulevane ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt toetama kõiki EL regioone nende sotsiaalses ja majanduslikus arengus, põhirõhuga mahajäänud regioonidel. Peab tagama, et Lissaboni Lepinguga lisatud ühtekuuluvuse territoriaalne dimensioon oleks tuleviku ühtekuuluvuspoliitikas tõeliselt kajastatud.

Ühtekuuluvuspoliitika peab olema detsentraliseeritud ja partnerluse printsiip tunnustatud.

3.    Kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele tuleb anda rohkem kohustusi koos vastavate ressurssidega.
Liikmesriigid peavad olema kohustatud kaasama kohalikku ja regionaalset tasandit nii planeerimise, otsustamise, rakendamise, jälgimise kui ka hindamise faasis.

4.    Täielik toetus Euroopa ühtekuuluvuspoliitikale ja tugev vastasseis selle renatsionaliseerimisele
EL ühtekuuluvuspoliitika on nähtav vahend Euroopa solidaarsuse tagamiseks; see aitab suurendada Euroopa kodanikutunnet ja kiirendada regionaalset arengut ühise majandus- ja sotsiaalraamistiku sees.

5.    Fondide lihtsustamine ja tulemuste kontsentreerimine.
Rahastamisprogrammid peavad olema lihtsamad ja paremini ühildatud, et vähendada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste administratiivset koormust ning muuta kohalikele osalejatele raha kasutamine lihtsamaks.

6.    Maaelu areng ei ole põllumajanduspoliitika ripats.
Käesoleva ühise põllumajanduspoliitika osaks olevad  maaelu arengu programmid  ei aita piisavalt kaasa maaelu arengule. Nad peavad olema korralikult rahastatud ja integreeritud tulevasse territoriaalsesse ühtekuuluvuspoliitikasse.

7.    Jätkusuutlik areng kui ühtekuuluvuspoliitika juhtprintsiip.
Rahastamine peab toetama majandusliku, sotsiaalse- ja keskkonna integreeritud arengut ning olema kavandatud nii lühi- kui pikaajalises perspektiivis. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused peaksid mängima programmide rakendamisel olulist rolli, arvestades nende  võimet ühildada vastaval territooriumil  mõnikord vastuolulisi säästva arengu efekte.

9.    Konverents “Piirkonnad majandusmuutustes. Jätkusuutliku arengu eelduste loomine”.

Konverents toimus kolmes moodulis
a.    Poliitiline debatt peamiste prioriteetide üle;
b.    Sügavam arutelu poliitiliste võimaluste ja heade praktikate üle;
c.    Koostöö ja heade praktikate levitamise tähtsus.

Kuna osalejate arv oli piiratud, siis sain võimaluse osaleda poliitilisel debatil.
Osalejate hulgas nägin ka Kadri Uustalit Eesti esindusest EL juures.

Debatile järgnes RegioStars 2010 auhinnatseremoonia auhinnast

Osalejad olid nii liikmesriikide rakendusasutustest, riiklikest, regionaalsetest ja kohalikust administratsioonist, ettevõtetest, pankadest, liitudest ja erinevatest võrgustikest.

Konverentsi kodulehekülg: konverents

Mis siis olid poliitilised sõnumid? Läbivaks oli sõnum- selleks et ellu viia Euroopa Liidu poliitilisi eesmärke ja saavutada majanduslikku edu- on vaja suuremal määral kaasata regioone ja kohalikke omavalitsusi. Ilma selleta on EL nagu maja, kus on küll katus, kuid puuduvad seinad ja vundament. Kui head ei oleks ka sõlmitud kokkulepped EL tasandil- nende realiseerimine on võimalik ainult kohaliku tasandi kaasabil.

Probleemid ja lahendused on regiooniti erinevad ning on vaja rakendada integreeritud avalikke poliitikaid, et lahendada EL ees seisvaid majanduslikke ja keskkonna alaseid probleeme. Edu on võimalik saavutada ainult läbi tugeva ja hästi kaasatud regionaalse tasandi.

Poliitilise debati avasõnad ütles regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn. Tema sõnul tuleb järgmisel perioodil suunata rahalised vahendid rohkem säästva arengu ja innovatsiooni toetamisse.

Oma kõnes ütles teaduse ja innovatsiooni volinik  Máire Geoghegan-Quinn, et regioonid peavad targalt spetsialiseeruma- kõik ei saa olla erinevates valdkondades ühtemoodi edukad ja et oluline on panustada oma tugevate külgede arendusse. Klastrite loomiseks on vaja kriitilist massi ja seetõttu tuleks tema hinnangul teadustegevus kontsentreeruda. Võistlus regioonide vahel peaks olema see, mis otsustab kuhu need klastrid tulevad. Volinik ütles, et konkurentsivõime ja innovatsioon saavad realiseeruda ainult juhul kui luuakse seosed erinevate fondide kasutamise vahel. Euroopa Komisjoni erinevad osakonnad peavad tegema rohkem koostööd ja samuti peavad suuremat koostöövõimet üles näitama liikmesriigid.

Jätkuv vahendite kasutamise lihtsustamine on endiselt päevakorras. Komisjoni ettepanek on investeerida 3% SKPst innovatsiooni ja teadmistepõhilisse majandusse. Üks võimalus on teha seda läbi finantsriski jagamise era- ja avaliku sektori vahel. ( nn revolving fund).

Rahastamisel ei ole oluline niivõrd kui palju kuivõrd kuhu ja millise tehnoloogia toetuseks. Kasutamata struktuurivahendid tuleb suunata RSFFi.

Teaduslikud uuringud tuleb kontsentreeruda EL tasandile, innovatsioon peaks jääma regioonide tasandile. On vaja lähenemist nii ülalt alla kui alt üles- sõltuvalt teemast ja vajadustest.

Ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ka tulevikus üheks põhiliseks EL poliitikaks. Selle abilon vaja saavutada kõrge keskkonna heaolu tase ja kokkulepitud standardid. Territoriaalne mõõde tähendab seda, et tuleb arvestada territoriaalsete erisustega.

Claudia Kemfert
, Saksamaa Majandusinstituudi säästva energia ja kliimamuutuste osakonna juhataja ütles, et maailma riikide võrdluses on Euroopa Liidus kõige suuremad vahed inimeste elatustasemes (kõige kõrgem Luksemburg ja kõige madalam Rumeenia).

Odava energia aeg on ümber ja vaja on investeerida uutesse tehnoloogiatesse. Samuti on vaja suunata investeeringud energia efektiivsuse tõstmisesse. Selle eelduseks on vajaliku infrastruktuuri rajamine (näiteks transpordis, et võtta kasutusele elektriautod).

Kui võrrelda maailmariike, siis Lõuna-Korea on investeeringutelt uutesse tehnoloogiatesse esikohal (järgneb Hiina). Euroopa ei tee seda sellisel määral nagu Korea seda teeb. On vaja selget visiooni ja juhtimist.

Christine Chapman Regioonide Komiteest ütles, et regioonide jaoks on vaja tugevat poliitilist sõnumit ja tugevat juhtimist. Usaldus+ regulatsioonid+ koostöö.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis





22.05.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit