 |
|
||
 |
 |
|
|
| Aktuaalset | Seadusandlus | Brüsseli esindus | Välissuhted | Andmebaasid | Uurimused/käsiraamatud | Linke | |||
|
|||
|
|||||||||||||
 Linnade ja Valdade Päevad 2012 - 15.-16. veebruar Tallinnas
|
Esilehekülg
> Aktuaalset
> Omavalitsusliitude läbirääkimised
> 2011 läbirääkimised
Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsioon. Valitsuskomisjoni juhib regionaalminister, Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni juhivad Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, Põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast, Valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni 2010. aasta riigieelarve osas läbirääkimiste lõpp-protokollis kokkulepitust ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Läbirääkimiste eesmärk ja lähtealused Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. Läbirääkimiste lähtealused on: 1. kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine; 2. riiklikult kehtestatud valdkondlike toetuste võimalusel integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasi maksutulude kui ka tasandusfondi suurendamise kaudu; 3. kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete kaardistamine ning nende kulupõhine rahastamine riigieelarvest vastavalt kokkuleppele omavalitsusliitudega; kohalike omavalitsuste poolt täidetavate ülesannete kaardistamine ja nende rahastamise põhimõtete täpsustamine; 4. kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine, mille kohaselt kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise osas niipalju kui võimalik. 5. omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 6. kvaliteetsema avaliku teenuse tagamiseks ning sisemiste protsesside efektiivsemaks muutmiseks omavalitsuste koostöö ja ühinemiste aga ka kohalike omavalitsuste süsteemide arendamise ning tugifunktsioonide konsolideerimise soodustamine ning riigi ja kohalike omavalitsuste vaheliste funktsioonide ülevaatamine. LÄBIRÄÄKIMISTE KÄIK I Kohalikele omavalitsustele stabiilse tulubaasi kindlustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 1. Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamiseks taastada kohalike omavalitsuste tulubaas: 1.1. taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud tasemel 11,93 % brutotulust; 1.2. taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühtlustamise vahendid 2009.aasta riigieelarvega kinnitatud tasemel 1,43 miljardit kroon;. 2. Kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud laenupiirangute tühistamine. 3. Alustada viivitamatult Riigikohtu Üldkogu 16.03.2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täimist, mis viidaks lõpule vähemalt 2011. aasta lõpuks ning: 3.1. sätestaks, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud; 3.2. eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha (tulubaasi) riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest. 4. Tugevdada kohalike eelarvete autonoomsust ja stabiilsust: 4.1. jätkata läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike ja kohalike maksude osas eesmärgiga tagada Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas toodud kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia põhimõtte rakendamine; 4.2 rääkida läbi kohalike maksude seaduse kaasajastamise küsimused; 4.3 riik kaotab senikehtinud 100% ja 50% maamaksusoodustused ning hüvitab maaomanikele maakasutuse piirangutega seotud kahjud. 5. Muuta teeseadust ning viia sellesse sisse põhimõte, mille kohaselt kohalikele omavalitsustele teehoiuks eraldatavate vahendite suurus fikseeritakse %-na kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest. 6. Omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimuste lahendamine ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja regionaalsete ning majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude katmiseks vahendite kavandamise. 7. Ettevõtlusega seotud maksude analüüsimine ja võimalusel nendest osa eraldamine omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks. 8. Kehtiva tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja kaasajastamine muutunud majanduslikus situatsioonis ja omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise kavandamine. 9. Taastada tulumaksu ja maamaksu intresside laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse. 10. Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele nende mahu ja kvaliteedi miinimumnõuete määratlemine ülesande täitmisel ning ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud. 11. Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste ja infrastruktuurile kehtestatavate kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. 12. Näha ette kohalikele omavalitsustele vahendid omandireformi läbiviimisega tekkinud kulutuste ja kahjude katteks (täiendavalt omandireformi reservfondile). 13. Kavandada 2011. aastaks maade korralise hindamise läbiviimine. 14. Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuua välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud, tagamaks omavalitsustele eelarvete keskpikal planeerimisel täiendav stabiilsus ja läbipaistvus, sh: a. Tulumaks b. Maamaks c. Kaevandusõiguse ja vee-erikasutuse tasud d. Tasandusfond e. Eraldised, sh: i. Haridustoetus ii. Teehoiu toetus iii. Riigi toetus struktuurifondide kasutuselevõtuks iv. Investeeringutoetus valdkondade lõikes (va. haridustoetuses kajastatud investeeringute komponent) Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Riigikohtu otsusest tulenevalt kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete väljaselgitamine ja nende rahastamise eristamine riigieelarves. 2. Kohalikele omavalitsustele õigusaktidega pandud kohustuste analüüsimine ja võimalusel pandud nõuete vähendamine. 3. Meetmete rakendamine kohalike omavalitsuste koondeelarve puudujäägi kontrolli all hoidmiseks. Kuni 2011. aasta lõpuni rakendatakse piirangut, et kohustusi võib võtta välisabi projektide omaosaluse katteks, sildfinantseerimiseks ning olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Eesmärgiks on alates 2012. aasta kokkulepete saavutamine koonddefitsiidi piiramiseks. 4. Tasandusfondi valemi edasiarendused tulude ja kulude arvestuspõhimõtete ning parameetrite osas. 5. Ühtlustada riigieelarveliste eraldiste andmise põhimõtted siseriiklike ja struktuurivahendite meetmete osas (sh omavalitsuste finantssuutlikkust ja finantstegevust arvestavaks). 6. Üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandusõiguse tasu ja kaevandamisega seotud vee-erikasutuse tasu kohalikele omavalitsustele laekuva osa vähendamine ja loodusvarade kasutamise tasude välja arvamine tasandusfondi arvestuslike tulude hulgast. 7. Kohalike omavalitsuste tasandil teenuste konsolideerimine ja kompetentsikeskuste loomine (finantsarvestus ja hanked). 8. Kohalike maksude süsteemi ülevaatamine ja vajadusel korrastamine. Tõhustada sellekohast infovahetust riigi ja omavalitsuste vahel. Tabel 1. KOV eelarvete finantsinformatsioon
** Alates 2011. a on tulubaasi stabiliseerimise vahendid näidatud tasandusfondi hulgas Koostöökogu eriarvamused 1. Omavalitsusliitude Koostöökogu jääb oma ettepaneku juurde: 1.1. taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisel kehtinud tasemel 11,93 % brutotulust; 1.2. taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühtlustamise vahendid 2009. aasta riigieelarvega kinnitatud tasemel 1,43 miljardit krooni. 2. Omavalitsusliitude Koostöökogu peab oluliseks kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuua välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud, tagamaks omavalitsustele eelarvete keskpikal planeerimisel täiendav stabiilsus ja läbipaistvus. 3. Omavalitsusliitude Koostöökogu ei nõustu Rahandusministeeriumi arvestusmetoodikaga kohalike eelarvete suhtarvude ja kasvude esitlemisel (kohalike maksude arvestamine tulubaasis, tasandusfondi käsitlemine aastatel 2009-2010 ilma stabiliseerimise vahenditeta ning alates 2011. aastast stabiliseerimise vahenditega.) Valitsuskomisjoni seisukoht 1. Jätkatakse läbirääkimisi kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise osas. II EL struktuurivahendid Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 1. Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt 2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele, valdkondlike rakenduskavade muutmisel konsulteeritakse liidu esindajatega. 2. Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes: 2.1. kavandada riigieelarves riigipoolne osalus kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni. (Üleriigilised omavalitsusliidud on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul); 2.2. kavandada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu vahendid täiendavaks toetuseks kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada jooksval struktuuritoetuste perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 2.3. kavandada jätkuvalt riigieelarves vahendid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reoveekogumisaladel investeeringute teostamiseks. 3. Kaasata omavalitsusliidud EL struktuuritoetuste perioodi 2014 - 2020 planeerimis- ja otsustamisprotsessi. Valitsuskomisjoni seisukohad 1. Omavalitsusliidud kaasatakse EL struktuuritoetuste perioodi 2014 - 2020 planeerimis- ja otsustamisprotsessi ja valitsuskomisjon toetab võimaluste loomist kohalikele omavalitsustele toetuste taotlemiseks investeeringuteks Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest järgmisel EL struktuuritoetuste perioodil. 2. 2007- 2013 struktuurifondide perioodi valdkondlike rakenduskavade muutmisel konsulteeritakse omavalitsusliitude esindajatega. 3. Jätkatakse lahenduste otsimist kohalike omavalitsuste omaosaluse leidmiseks EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides osalemiseks. IX LÕPPSÄTTED 1. Käesoleva eelarveläbirääkimiste vaheprotokolli allakirjutamise ajal ei ole Valitsuskomisjonil ja Omavalitsusliitude Koostöökogul veel andmeid Riigieelarve 2011. aasta vahendite indikatiivse jaotuse osas ministeeriumide haldusalade kaupa. 2. Pooled kavandavad läbirääkimiste II vaheprotokolli allkirjastamist, milles näidatakse ühtlasi ära, kuidas on ministeeriumid arvestanud Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekuid eraldiste osas 2011. aasta riigieelarvest. 3. Jätkata 2011. aasta riigieelarve eelnõu koostamise käigus töörühmade ja delegatsioonide tasemel läbirääkimisi kohalike omavalitsuste tulubaasi, riigieelarveliste eraldiste ja Euroopa Liidu struktuurifondide 2007-2013 programmeerimisperioodil lisanduvate vahendite küsimustes. 4. Pooled kavandavad 2011. aasta eelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamist enne riigieelarve projekti lõplikku esitamist Vabariigi Valitsusele. 18. mai 2010 Siim Valmar Kiisler Taavi Aas Jüri Landberg Regionaalminister, Eesti Linnade Liidu Eesti Maaomavalitsuste Valitsuskomisjoni esimees juhatuse esimees Liidu esimees LISA 1 ETTEPANEKUD 2011. AASTA RIIGIEELARVE OSAS I KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE STABIILSE TULUBAASI KINDLUSTAMINE Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemel: 1.1. üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa tõstmist tasemele 11,93%; 1.2. tasandusfondi eraldatavate vahendite mahu suurendamine vähemalt 1430 miljoni kroonini; 1.3. kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud laenupiirangute tühistamiseks 2010. aastal. 2. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks vähemalt 15%. 3. Maamaksult riiklike maksuvabastuste kaotamine ja maaomanikele maakasutuse piirangute eest hüvitiste maksmine erinevate riiklike toetusskeemide kaudu. 4. Riigieelarve kõikehaaravuse põhimõttel 2011. aasta riigieelarves kõigi kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude kajastamine. 5. Läbirääkimisi alustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtade Üldosas tehtud ettepanekute elluviimiseks. 6. Kehtiva maksukorralduse seaduse mõju analüüsimine Rahandusministeeriumi poolt ja muudatuste, mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse kavandamine. 7. Lisada tasandusfondi rida - “pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks“ – 4 miljonit krooni. II HARIDUS- JA NOORSOOTÖÖ VALDKOND: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisest rääkida läbi kavandatavate muudatuste mõjud, kulude arvestuse ja kulude katmise küsimused. 2. Jätkata läbirääkimisi tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2011-2014 RES-is ning 2011. aasta riigieelarves. 3. Haridustoetuseks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja seaduse alusel omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise ning omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi haridustoetuse üldmahu kasvu. 4. Läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu kavandamist riigieelarves leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses, sealhulgas: 4.1. näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel; 4.2. kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses; 4.3. suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%. 5. Kavandada täiendavalt: 5.1. vahendid riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks; 5.2. vahendid uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sealhulgas pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks; 5.3. lisavahendid tugisüsteemide (logopeedide ja abiõpetajate jm) rakendamise toetamiseks. 6. Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega. 7. Arvestades kohalike omavalitsuste eelarvevahendite mahu vähenemist vaadata läbi järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et kompenseerida lisakohustused omavalitsustele ja kaasajastada nõudeid: 7.1. haridusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine”; 7.2. sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded“ 1. jaanuarist 2010 jõustunud muudatused. 8. Jätkata riigieelarvest: 8.1. huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhise programmide toetamist; 8.2. Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") rakendamist, mahus 400 miljonit krooni; 8.3. Avatud Noortekeskuste toetuste programme; 8.4. ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine” toetamist planeeritud mahus; 8.5. noorteühingute toetamist 2010. aasta tasemel. 9. Kavandada vahendeid: 9.1. õpilaskodude laiendamiseks riigieelarvest seoses gümnaasiumite arvu optimeerimisega ja leida võimalus selle toetuse lisamiseks haridustoetuse hulka. Näha ette munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase kohta vähemalt 3000 krooni; 9.2. huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000 krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele; 9.3. riigipoolseks toetuseks projektlaagritele ja õpilasmalevatele 2008. aasta tasemele. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Riigieelarvest eraldatav hariduskulude toetus omavalitsustele ei ole ainus katteallikas kõigi seadustest ja seaduste alusel neile pandud ülesannete täitmiseks. Haridustoetuste eesmärk on eelkõige toetada kokkulepitud kriteeriumide alusel kohaliku omavalitsuse üksusi haridusvõimaluste tagamisel sõltumata konkreetse kohaliku omavalitsuse (koolipidaja) tulubaasist ja eelarvevõimalustest. Üheks haridustoetuse jaotusmudeli kriteeriumiks on nn vabade vahendite lõtk, mis võimaldab muuhulgas ka omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamist. Arvestades 2011. aasta riigieelarve piiratud võimalustega tuleks eelarveläbirääkimistel jätkuvalt keskenduda olemasolevate ressursside eesmärgipärasele ja efektiivsele kasutamisele. 2010. aastal jätkub haridustoetuste jaotuspõhimõtete (üldhariduskoolide rahastamismudeli) edasiarendamine koostöös kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude esindajatega. Jätkatakse läbirääkimisi tasandusfondi haridustoetuse üksikute alaliikide mahtude ja jaotuspõhimõtete üle. Samuti käsitletakse läbirääkimiste käigus õpilaskodude riiklikult toetatavate kohtade finantseerimist, kohalike omavalitsuste vahelise arvlemisega ning koolivõrgu korrastamisega seotud probleeme. 2. Üldhariduse valdkonna prioriteediks aastatel 2011-2014 on uue riikliku õppekava ja Riigikogu menetluses oleva uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, milleks taotletakse riigieelarve strateegias ka täiendavaid vahendeid ja mille osas jätkatakse läbirääkimisi. 3. Noorsootöö valdkonna prioriteediks 2011. aastal on noorte osalusprogrammi käivitamine, millest sõltub uue noorsootöö seaduse uue algatuse – noorte osaluskogude – käivitamine kohalikul tasandil. Väga oluline on ka noorte laulu- ja tantsupeo toimumine 2011. aastal ja sellega seotud ettevalmistustöö rahastamine. Sotsiaalse tõrjutuse riski vähendamiseks on vajalik tagada noorsootöö piirkondlik kättesaadavus, mida võimaldab avatud noortekeskuste programmi jätkamine. Noorte kaasatuse ja noorsootöö kättesaadavuse tagamiseks jätkatakse noorteühingute aasta- ja projektitoetuste eraldamist ning noorteinfo ja karjääriteenuste teenuste osutamiseks toetatakse noorte teavitamis- ja nõustamiskeskuste tööd. Noorsootöö sisu tuleviku osas on oluline struktuurifondide vahendite maksimaalses mahus kasutamine. Projektlaagrite ja õpilasmalevate toetuse suurus sõltub hasartmängumaksu laekumisest ning Hasartmängumaksu Nõukogu otsustest. 4. Haridusasutustepersonali miinimumkoosseisude kehtestamine on haridus- ja teadusministrile pandud vastavate seadustega ja selle mõte on tagada kõigile riigi territooriumil tegutsevatele haridusasutustele ühtsed tingimused kvaliteetse haridusteenuse osutamiseks. Ka sotsiaalministri poolt kehtestatavad tervisekaitse nõuded täidavad muuhulgas sarnast eesmärki. Nende õigusaktidega ei panna kohalikele omavalitsustele täiendavaid riiklike kohustusi vaid kehtestatakse ühtsed standardid, millele haridusasutused peavad vastama. Haridusasutuste personali miinimumkoosseisude õigusaktide muudatuste eelnõude osas jätkatakse läbirääkimisi üleriigiliste omavalitsusliitudega. 5. Munitsipaalkoolide õpilaskodude riiklikult toetavate kohtade kohatoetuse summa tuleks viia 3000 kroonile õpilase kohta kuus ning selleks taotletakse 2011. aasta riigieelarvest täiendavaid vahendeid. Õpilaskodu kohatoetuse lisamine tasandusfondi hariduskulude hulka võimaldab paindlikumalt reageerida toetuse arvestamisel täiendavatele vajadustele ning õpilaste arvu muutustele eelarveaasta jooksul. 6. Majanduskasvu tingimustes riigieelarvest eraldatud täiendava toetuse rakendamist kohalikele omavalitsustele, mis aitas neil täita koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevaid kohaliku omavalitsuse kohustusi, 2011. aasta riigieelarve ei võimalda. III SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus omavalitsuste tegelikele vajadustele, sealhulgas: 1.1. suurendada vahendeid täiendavate toetuste maksmiseks mis tulenevad patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel ja nende hulgas vähekindlustatud isikute puhul kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse välistamiseks. 2. Eraldada riigieelarvest: 2.1. toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 15 % toetuste määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 50 miljonit krooni. 2.2. vahendid ravikindlustuseta isikutele perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks. 3. Jätkata läbirääkimisi: 3.1. esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas; 3.2. hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas; 3.3. koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle kõikidele omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes) koostöös tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga kavandada lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest. 4. Kavandada: 4.1. riigi osalus (doteerimine) hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu tasumiseks. 4.2. suuremad vahendid hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest). 5. Tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ja mitte arvestada toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. Seoses toimetulekutoetuse taotlejate arvu kasvuga kuni 5 korda suurendada selle toetuse administreerimiskulude katteks riigi eraldisi kohalikele omavalitsustele. 6. Arvestades praegust majanduslikku olukorda kaotada lähiaastateks inimese omaosalus hooldusravi teenuse eest maksmisel. Praeguse korra jätkumisel hooldusravile mittepääsenutele (suutmatuse tõttu tasuda omaosalustasu) tuleb haigekassa poolt senisest suurema ravijuhtude arvu ostuga tagada nendele isikutele vajaliku koduõendus-hooldusteenuse osutamine. 7. Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega laste hoiuteenuse osutamiseks, sh koolieelsetes lasteasutustes, mis tagavad teenuse rahastamise vastavalt tegelikele kuludele. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Patsiendi omaosaluse kehtestamine patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel on põhjendatud ja vajalik tagamaks ravikindlustuse süsteemi jätkusutlikkust ning loomaks võimalust rahastada suuremat hulka ravijuhtumeid. Omaosaluse planeerimisel arvestuse kohaselt enamus juhtudel kohalike omavalitsuste abi ei peaks vajatama. Üksikutel juhtudel kohaliku omavalitsuse toe vajaminekut saab arvestada oma toetuste ja teenuste süsteemi välja töötamisel. Omaosaluse nõue on kehtinud liiga lühikest perioodi, et saaks anda põhjalikumat hinnangut selle kehtestamise mõjudele,, seega planeeritakse esmased tegevused hinnangute andmiseks 2010 I poolaasta andmetele tuginevalt. Mõjude hindamisel toetutakse võimalusel ka kohalike omavalitsuste esitatud täiendavale statistikale. 2. Toetame administratiivkulude katmise kaalumist, kuid ei näe ühest seost väljamakstud toetuse mahu ja administratiivkulude vajaduse vahel ning ei pea õigeks toimetulekutoetuse vahendite ja sotsiaaltoetuste ning teenuste osutamise kuludeks suunatud vahendite taassidumist. Teenuste arendamise kulusid eraldatakse vastavalt eelarve võimalustele. Hetkel on esmatähtis tagada toimetulekuvahendite piisavus inimestele tehtavateks väljamakseteks. Lähitulevikus ei ole võimalik katta antud vahenditest investeerimisvajadusi. 3. Kõigile inimestele väärika vananemise ja oma terviseprobleemiga toimetuleku tagamiseks on edasiarendatud hooldusteenuste eelnõud. Probleemi lahendatakse etapiviisiliselt, esmalt antakse tervishoiuteenuste registris registreeritud õdedele seaduslik alus töötamiseks hoolekandeasutuses sõltumata omandivormist nõudmata iseseisva õendusabi tegevusluba. Õdede töö rahastamine hooldekodudes jääb tänaste põhimõtete juurde - KOV/isik rahastab hooldekodu teenust, täiendavaid vahendeid ravikindlustusest ei eraldata. Õendusabi teenuseid rahastab haigekassa nõuetele vastava tegevusluba omava tervishoiuteenuse osutaja puhul. Juhul, kui hoolekandeasutus vastab tegevusloa nõuetele (sh omandivorm), on tal võrdselt teiste tervishoiuteenuste osutajatega õigus taotleda Haigekassa lepingut. Erandit ei tehta hoolekandeasutustele tervishoiuteenuste korralduse seaduses. 4. Koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse teemaga edasiminek sõltub hetkel riigikogus menetluses oleva Põhikooli ja Gümnaasiumi seaduse kinnitamisest, mille tervishoidu käsitlevate rakendusaktide kavandid on saadetud tutvumiseks kohalike omavalitsuste üleriigilistele liitudele. Koolieelsete lasteasutuste teemaga minnakse edasi peale koolitervishoiu korraldamise korrastamiseks vajalike tegevuste lõpetamist. Kõigile koolieelses lasteasutuses käivatele lastele on tagatud esmatasandi arstiabi kättesaadavus sh profülaktilised tervisekontrollid ja vaktsineerimised perearstisüsteemi kaudu. 5. Hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu riigi osaluse tasumiseks analüüsib Sotsiaalministeerium partnerlusmudelit hooldusteenuste rahastamisel. Selle tulemusel on võimalikud muudatusettepanekud, mis puudutavad hoolekandeteenuste rahastamist, samas ei ole ettepanekus toodud kulude katmine riigi ülesanne. Sotsiaalministeerium on tõstatanud vanemaealiste puudega inimeste toetuse üleandmiseks kohalikele omavalitsustele ja on huvitatud läbirääkimiste jätkamisest. 6. Peame prioriteetseks säilitada hooldus-, põetus-, ja muude abivahendite ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks ette nähtud vahendeid vähemalt tänasel tasemel ja ühtlasi süsteemi korrastada ja selle arvelt tagada vahendite efektiivsem kasutamine. Rehabilitatsiooniteenuste puhul otsime viise paremaks eesmärgistamiseks ja läbi viimiseks. Näiteks on ESF vahenditest hetkel toimumas programmipõhise teenuse osutamise piloteerimine. 7. Sotsiaalministeerium on kavandanud vahendeid toimetulekupiiri tõstmiseks (taotluse kogumaht 414 mln krooni). Järgnevate pereliikmete (sh. laste) kaalude muutmine suurendaks kulude katmiseks vajalikku summat kuni 60 mln krooni võrra. Rahaliste võimaluste piiratuse korral peame esimeseks prioriteediks toimetulekupiiri tõstmist. 8. Kohalikele omavalitsuste puuetega laste hoiuteenuse osutamisel ei ole probleem vahendite piisavuses. Pigem on probleemiks kohalike omavalitsuste suutlikkus kasutada ära nendele tänaseks juba eraldatud vahendeid. Eelmise aasta jääk oli 14,3 miljonit krooni. Vähesed omavalitsused pakuvad ise teenuseid puudega laste peredele, teenuste ostmist kasutatakse juhul, kui piirkonnas on vastavaid teenuste osutajaid. Teenuste osutamisele eelistatakse toetuse maksmist. Julgustame kohalikke omavalitsusi koostööks teenuste osutamisel, samuti laiemate võimaluste kaalumisele teenuste valikus. IV KULTUURIPÄRAND JA SPORT: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Näha riigieelarves ette: 1.1. investeeringutoetus omavalitsustele, kellele juba eraldatud investeeringutoetusi 2008. aastal vähendati ja senini pole seda taastatud; 1.2. kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osalus Rakendada antud põhimõtet üleriigilise (regionaalse) tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide rahastamisel tagasiulatuvalt nende omavalitsuste osas, kes on teinud investeeringuid oma eelarveliste vahendite arvelt aastast 2008 pikaajaliste kohustuste täitmisel; 1.3. toetused rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, huvihariduse toetamiseks ning terviseprogrammide arendamise raames maakondlike tervisespordikeskuste toetamine vähemalt 2008. aasta tasemel; 1.4. tegevustoetused kooridele, rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. aasta tasemel. Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks täpsustada ja seadustada kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ministeeriumi funktsioonid ja eraldada nende ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid; 1.5. ujumise algõpetuse programmi toetamine summas vähemalt 10 miljonit krooni; 2. Jätkata: 2.1. professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamist riigieelarvest; 2.2. harrastusspordi toetamist riigieelarve vahenditest vähemalt 2010. aasta mahus; 3. Kavandada riigieelarves toetus: 3.1. Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana aastaks 2011.a. 89 milj. krooni (arvestusega 1/3 projekti kogumahust.); 3.2. 2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus; 3.3. 15 maakondliku spordiliidu ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla Järve) spordiliitude tegevuse toetamiseks ja noortespordi toetuseks eraldatav summa vähemalt 2008. aasta tasemel. 4. Toetada riigieelarveliste vahendite arvelt kohalike omavalitsuste halduses olevaid, kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. (Tallinna puhul: Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion). 5. Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada arengukava rakendamiseks liikumisharrastusele eraldatavat summat kuni 10,0 milj kroonini ning kajastada see eraldi eelarvereana harrastusspordi eelarverea kõrval. 6. Väärtustada enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd. 7. Muinsuskaitse halduslepingute professionaalsemaks täitmiseks suurendada riigipoolset finantseerimist muinsuskaitselisteks töödeks. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. 2011. aastal säilitatakse seniseid programmi- ja tegevustoetusi 2010. aasta tasemel. 2. Tallinn Euroopa Kultuuripealinn 2011 programmi toetamiseks planeeritakse 2011. aastal toetust 50 000 000 krooni. 3. 2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus planeeritakse toetust 2 000 000 krooni. V TEEHOID JA ÜHISTRANSPORT: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%. 2. Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele. 3. Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid vähemalt 2009. aasta tasemel (339 milj. krooni). 4. Eraldada kütuseaktsiisi arvelt vahendeid elektri ühistranspordi infrastruktuuri väljaehitamise ja veeremi soetamise toetuseks kui keskkonnasõbraliku, energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel. 5. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele. 6. Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning teevalgustuse normatiive. 7. Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord“ muutmine eemärgiga kahekordistada senikehtivaid tariife, et viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Kohalike teede hoiuks kavandatakse 2011. aasta riigieelarves vahendid 2010. aasta tasemel, 2012. aastaks on eesmärk saavutada kohalike teede rahastamine tasemel vähemalt 10% teehoiu rahastamiseks riigieelarves kavandatud kütuseaktsiisi laekumisest. 2. Maakonna ühistranspordiliinidele eraldatavate toetuste planeerimisel lähtutakse avaliku teenindamise lepingutega võetud kohustustest ja eesmärgist, et maakonnaliinide üldine veomaht ei väheneks 2010. aasta tasemega võrreldes. VI IKT VALDKONNAS: Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Jätkata kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamist, selleks: 1.1. kindlustatakse riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid; 1.2. otsitakse võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks eesmärgiga suurendada e-teenuste osakaalu; 1.3. teavitatakse elanikkonda infoühiskonnaga kaasnevatest võimalikest riskidest ning tagatakse infosüsteemide turvaline käitlemine; 1.4. jätkatakse läbirääkimisi hariduse 21. sajandi infrastruktuuri kontseptsiooni kooskõlastamiseks ning taotletakse selle lülitamist IKT arendamise tegevuskavva; 1.5. fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades konsulteeritakse omavalitsuste esindajatega. Teavitatakse elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu ehituse tegelikust mahust. 2. Riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja LIS (Lasteaedade Infosüsteem) arendamisel arvestada kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning infosüsteemi sisestatud haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja töödeldavad vastavale asutusele ja selle pidajale. 3. Taotleme ISKE rakendamiseks omavalitsustele piisavate vahendite eraldamist riigieelarvest. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Toetame kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamise jätkamist. 2. Toetame seisukohta, et riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) arendamisel arvestada kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning infosüsteemi sisestatud haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja töödeldavad vastavale asutusele ja selle pidajale. 3. ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös välja sobilikud ja vajalikud meetmed ja nende maksumused ning otsitakse meetmete rakendamise finantseerimise võimalusi. 4. Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt võimalustele üldkasutatavate interneti levialade loomise korraldamist. Kokkulepe: 1. Kohalikud omavalitsused jätkavad vastavalt finantsvõimalustele: 1.1 digitaalse asjaajamise rakendamist; 1.2 üldkasutatavate interneti levialade loomise korraldamist. 2. Riigiorganid kaasavad fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades omavalitsuste esindajaid ja teavitavad elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu ehituse tegelikust mahust ja teenuse toomisest iga soovija elukohta. 3. ISKE rakendamiseks selgitatakse koostöös omavalitsustega sobilikud ja vajalikud meetmed ning nende maksumused, otsitakse nende rakendamise finantseerimise võimalusi. Omavalitsused kes pole senini liitunud ISKE projektiga, kaasatakse selle tegevusse. VII MAAKASUTUS JA KESKKONNAHOID: VII.I. MAAKASUTUS Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Taotleda Vabariigi Valitsuselt: 1.1. riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse lahendamist; 1.2. enne natsionaliseerimist omavalitsustele kuulunud maade eranditeta tagastamist; 1.3. sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmise protsessi lihtsustamist; 1.4. reformimata riigimaade nö valitseja määramist, kes on kohustatud tagama nimetatud maa-aladel omaniku kohustuste, sealhulgas heakorra tagamisel, täitmise. Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele omavalitsustele, sealhulgas linnametsade munitsipaliseerimiseni peab omavalitsuste ja riigi vahel olema sõlmitud halduslepingud, millega tagatakse nende maade hooldamise riiklik finantseerimine. 2011. aastal vähemalt 2009. a mahus; 1.5. muudatustes kokkuleppimist, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud korras (ilma riigiorganitega kooskõlastamata); 1.6. süsteemi loomist, mis kataks omavalitsuste kulutused eraomanikelt seoses avalike ülesannete täitmiseks vajaliku (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud) ostetava maaga; 1.7. läbirääkimiste jätkamist seadustamaks võimalus vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks jne. 1.8. taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, kaaludes võimalikke vahetusvariante või rakendada omanikele muud kompenseerimismehhanismid maade osas, mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks; 1.9. otsida lahendusi koostöös Keskkonnaministeeriumiga maaküsimustes seaduste rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks; 1.10. maa korralise hindamise läbiviimist 2011. aastal. VII.II. KESKKONNAHOID Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Taotleda Vabariigi Valitsuselt: 1.1. läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja kavandada riigieelarves: 1.2. riigipoolset osalust kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni; 1.3. toetust kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 1.4. jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks; 1.5. strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste; 1.6. õiguslikku regulatsiooni täiendamist selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist; 1.7. tiheasustusala läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja muude ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses; 1.8. kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV poolt teostatava järelevalve/ õiguslik normistiku korrastamist nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada asendustäitmist või sunniraha; 1.9. regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamiseks trükitoodetest tekkivatele jäätmetele; 1.10. kohaliku omavalitsuse pädevuse mittevähendamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramisel; 1.11. keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; 1.12. arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks; 1.13. kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse e. kohalikku komponenti; 1.14. pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmise kavandamist linna- ja vallavalitsuse järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse ülesannete hulka; 1.15. sademevee maksustamise alused ja regulatsioonide ülevaatamist; 1.16. õigusaktides õigusselgust ja õiguskindlust, täpsustades jätkuvalt ülesannete ja vastutuse jagunemist riigi ja kohalike omavalitsuste vahel; 1.17. pidada võimalikuks ja soovitavaks keskkonnatasude määrade vähendamist valdkondades, kus eesmärgid on juba saavutatud või normaalset heaolu tagavast tasemest isegi allapoole mindud. Valitsuskomisjoni seisukohad: 1. Kaalutakse riigipoolse panuse suurendamist kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides. 2. Oluliseks peetakse ja kavandatakse jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 ie reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks. 3. Kavandatakse strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist ja kaasab sellesse kohalike omavalitsuste esindajad. 4. Valitsuskomisjon peab otstarbekaks täiendada looduskaitseseadust sätetega, mis võimaldavad kohaliku omavalitsuse üksusel rakendada raielubade kõrvaltingimuste täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seadusega kehtestatud sunnivahendeid, et tagada haldusaktide täitmine. 5. Kaalutakse tulevikus tootjavastutuse põhimõtte laiendamist. 6. Toetatakse jäätmemaksu kehtestamist kohaliku maksuna, arvestades kohalikku olukorda ning vajadusi. 7. Vajalikuks peetakse sademevee regulatsioon välja töötamist ja sellesse kohalike omavalitsuste esindajate kaasamist. VIII MUUD KÜSIMUSED: 1. Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud: 1. Teha jätkuvalt ettepanek algatada riigieelarveseaduse paragrahv 9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus antakse Valitsuskomisjonile õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel. 2. Teha Siseministeeriumile ettepanekud: 2.1. vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused. 2.2. algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga täpsustada: 2.2.1. maakondlike omavalitsusliitude ülesanded; 2.2.2. kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate ülesannete võimaldamine; 2.2.3. maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste korraldamise otsustamine ja rahastamine. 3. Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 2,5 miljonit krooni. 4. Taotleda Eesti ühtse merenduspoliitika väljatöötamise kiirendamist, kaasates sellesse protsessi ka merega piirnevate omavalitsusliitude esindajad. Merega piirnevad omavalitsused nagu näiteks Tallinn peavad oluliseks riigi poolt merega piirnevate alade suhtes põhimõtete ja seisukohtade formuleerimist (ligipääsu tagamine merele, millised peaksid olema kaldarajatised jne.). 5. Töötada välja perekonnaseisutoimingute standardid ning luua selged toimingute tegemise rahastamise reeglid. Valitsuskomisjoni seisukohad Jätkata muudes küsimustes läbirääkimisi. LISA 2 Muudatusettepanekud õigusaktidesse ETTEPANEKUD SEADUSTE JA MUUDE SEADUSANDLIKE AKTIDE MUUTMISE KOHTA I Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 1. Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruse (järk-järgult kuni 30 %-ni teehoiu vahenditest) 2. Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele. 3. Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning teevalgustuse normatiive majanduslanguse ja sellele järgneva stabiliseerimise perioodiks. 4. Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord“ muutmine eemärgiga kahekordistada senikehtivaid tariife, et viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega. II Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 1. Strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamine, muutes seda selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste. 2. Õiguslikku regulatsiooni täiendamine selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist. 3. Tiheasustusala läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja muude ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamine raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses. 4. Kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve õigusliku normistiku korrastamine nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada asendustäitmist või sunniraha. 5. Regulatsiooni väljatöötamine ja tootjavastutuse rakendamine trükitoodetest tekkivatele jäätmetele. 6. Keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmine selliselt, et proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; 7. Pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmine linna- ja vallavalitsuse järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse ülesannete hulka. 8. Sademevee maksustamise aluste ja regulatsioonide ülevaatamine. 9. Jätkata läbirääkimisi süsteemi loomiseks, et katta omavalitsuste kulutused seoses eraomanikelt avalike ülesannete täitmiseks ostetava maaga (teede, tänavate, parkide, mänguväljakute ja kalmistute rajamine). III Siseministeeriumi valitsemisalas Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni ettepanekud 1. Vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused. 2. Algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga täpsustada: 2.1. maakondlike liitude ülesanded; 2.2. kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate ülesannete võimaldamine; 2.3. maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste korraldamise otsustamine ja rahastamine. 3. Algatada riigieelarveseaduse paragrahv 9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus antakse Valitsuskomisjonile õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel. 18.05.2010 | |||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
||
|
|
||
