Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


10.-14. mai 2010
Print
E-nädalakiri 15/2010

Sisukord:
1.    Eesti on eurole üleminekuks valmis
2.    Euroopa majandus on järk-järgult elavnemas.
3.    9. mail tähistas Euroopa Liit oma 60. sünnipäeva.
4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) määratleb prioriteete keskkonna valdkonnas.
5.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) seisukohad  tööajadirektiivi kohta.
6.    Euroopa “Rohelise Pealinna” tiitlile aastateks 2012 ja 2013 kandideerivad kuus linna.
7.    500 linna võtsid kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid rohkem kui 20%.
8.    75 Euroopa linna elukvaliteedile antud hinnanguid käsitlev uurimus.
9.    Regioonide Komitee käivitas  piirkondade ja linnadega üleeuroopalise konsultatsiooni piiriülest koostööd reguleerivate ELi eeskirjade üle.
10.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ootab vastuseid  energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiivi kohta.
11.    Euroopa Liidu prioriteedid G20 kohtumiseks Torontos.
12.    Ürituste kalander.


1.    Eesti on eurole üleminekuks valmis


Komisjon teatas 12.mail, et soovitab liikmesriikide valitsustel võtta vastu otsus Eesti üleminekuks eurole 2011. aasta jaanuaris. Eestist saaks seitsmeteistkümnes ühisraha kasutusele võtnud riik.

Komisjon avaldas ka aruande  , millest selgub, et kaheksa teist ELi liikmesriiki (Bulgaaria, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ei täida veel euroalaga liitumise tingimusi. Ühendkuningriik ja Taani on otsustanud euroalaga mitte liituda.

Eurole üleminekuks peavad potentsiaalsed euroala liikmed tõendama, et nende riigi rahandus on usaldusväärne ning vahetuskurss ja hinnad stabiilsed. Samuti peavad intressimäärad olema madalad ning riiklikud rahandusalased õigusaktid kooskõlas ELi õigusega.

Euro võeti maailma finantsturgudel kasutusele 1999. aastal. Euromündid ja pangatähed lasti ringlusesse kolm aastat hiljem.

Viimati läks eurole üle Slovakkia 2009. aastal. Praegu kasutab eurot igapäevase maksevahendina umbes 329 miljonit inimest, s.o peaaegu kaks kolmandikku ELi 500-miljonilisest rahvastikust.

Euroala liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus 7.mail 2010 seoses Kreekale antava abiga.

2.    Euroopa majandus on järk-järgult elavnemas.

Hiljuti avaldatud ELi majandusprognoosi kohaselt peatus majanduslangus 2009. aasta kolmandas kvartalis suures osas tänu Euroopa majanduse elavdamise kava raames võetud maksu- ja rahandusalastele meetmetele, kuid ka tänu muudele ajutistele teguritele.

2010. aastal kasvab ELi majandus eeldatavasti 1%, mis on 0,25% rohkem komisjoni sügisprognoosis esitatust. Kõnealune majanduskasv on osaliselt tingitud maailma majanduse tugevnemisest. 2011. aastaks prognoositakse 1,75% majanduskasvu.
Majanduse elavnemise kiirus on liikmesriigiti erinev, sõltuvalt iga riigi olukorrast ja poliitikast. Eesti jaoks ennustatakse 2010 aastal 0,9 % st SKP kasvu.

Töötuse määr suurenes majanduslanguse ajal järsult, kuigi veidi vähem, kui eelmisel sügisel esialgselt prognoositi. Käesoleval aastal eeldatakse, et töötuse määraks jääb ELis ligikaudu 10%. (Eestis 15,8%)

Ka riikide rahandus on kriisi tõttu saanud tugeva löögi. Prognoosi kohaselt saavutab valitsemissektori võlg oma haripunkti sel aastal (ulatudes 7,25%ni SKP-st), avaliku sektori võlg SKP suhtes peaks aga endiselt suurenema.

Inflatsioon on 2009. aasta väga madala tasemega võrreldes veidi kõrgem, kuid majanduse loid elavnemine hoiab tõenäoliselt nii palga- kui ka hinnatõusu kontrolli all. Prognoosi kohaselt on käesoleval aastal inflatsioon ELis 1,75% (euroalal vastavalt 1,5%, Eestis 1,3%).

ELi majanduse elavnemist saadab jätkuvalt suur ebakindlus, mida näitavad muu hulgas hiljutised pinged riigivõlakirjade turgudel. Riskid on üldiselt siiski enamasti tasakaalus.
Komisjon avaldab tavaliselt neli majandusprognoosi aastas - põhjaliku kevadise ja sügisese prognoosi ja vähem mahuka vaheprognoosi veebruaris ja septembris.
 
ELi majandusprognoos - kevad 2010 

Eesti majandusprognoos- kevad 2010:
http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2010_spring/ee_en.pdf

3.    9. mail tähistas Euroopa Liit oma 60. sünnipäeva

9. mail 1950 kutsus tollane Prantsusmaa välisminister Robert Schuman kokku meediaesindajad, et edastada neile väga tähtis teade. Mõned aastad pärast Teist maailmasõda kutsus ta Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike üles söe- ja terasetootmise ühisele haldamisele. Samuti kutsus ta oma pöördumises seeläbi üles püsiva rahu tagamisele Euroopa territooriumil ning soovitas võtta esimesi samme ühise majandusliidu loomiseks. Tänapäeval käsitletakse kõnealust deklaratsiooni kui Euroopa Liidu sünni akti ning alates 1985. aastast tähistatakse 9. mail Euroopa päeva.

9. mai üritused Euroopas

Euroopa Liidu ajalugu   

4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) määratleb prioriteete keskkonna valdkonnas.

CEMR teeb koostööd Euroopa Komisjoni kommunikatsiooni LIFE programmi osakonnaga, et koostada väljaannet, mis oleks suunatud kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele. LIFE on Euroopa Liidu finantsinstrument, millega toetatakse keskkonna ja looduse kaitsmisega seotud tegevusi:  http://ec.europa.eu/environment/life/

Väljaande eesmärgiks on levitada selle programmi raames rahastatud parima praktika näiteid kohalikul ja regionaalsel tasandil, et pakkuda uusi ideid ja lähenemisnurki EL keskkonnapoliitika rakendamisel. CEMR rolliks on määratleda kohalike ja regionaalsete omavalitsuste jaoks olulised küsimused EL keskkonnapoliitika rakendamisel (väljakutsed, raskused selle rakendamisel) ning väljaande laialdane levitamine omavalitsuste hulgas.

12.aprillil 2010 toimunud CEMR keskkonna töörühma koosolekul nõustusid töörühma liikmed määratlema omavalitsuste jaoks olulisemad teemad ning teise sammuna informeerima CEMR sekretariaati EL keskkonnapoliitika rakendamisel ilmnenud raskustest ja väljakutsetest. Vastavalt saadud informatsioonile valib Euroopa Komisjon LIFE projektid, mis aitavad lahendada omavalitsuste poolt märgitud probleeme ja parandada kohalikku juhtimist.

LIFE osakonna poolt on koostatud nimekiri, mille hulgast palutakse valida 5 kõige olulisemat (lisatud).

Vastuseid oodatakse hiljemalt 17.maiks 2010. (esialgne tähtaeg oli 29.aprill, kuid selleks ajaks oli vastuse saatnud vaid 7 töörühma liiget).

5.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) seisukohad  tööajadirektiivi kohta.

Euroopa sotsiaalpartneritelt küsitakse, kas tööajadirektiiv (2003/88/EÜ) tuleks ELi tasandil läbi vaadata ja kui, siis millises ulatuses. See on esimene kord, kus selline ettepanek tehakse pärast varasemaid 2009. aasta aprillis ummikusse jooksnud püüdeid kehtivad õigusaktid läbi vaadata. Konsultatsiooni esimese etapi käigus oodatakse vastuseid kuni 19. maini 2010 (vt. nädalakiri nr. 14/2010).

CEMR leiab oma vastuses, et oleks vajalik EL tasandil panna paika raamistik, mis võimaldaks hästi funktsioneerival avalikul sektoril pakkuda kõrgekvaliteetseid avalike teenuseid ja tagada jätkusuutlik tööturg. Leitakse, et EL seadusandlik  raamistik peab olema piisavalt täpne määratlemaks miinimumnõuded jättes samal ajal piisavalt ruumi rahvuslikele kokkulepetele ja kollektiivlepingutele. Kuna mõnedes liikmesriikides puuduvad või on sotsiaaldialoog nõrgalt arenenud, siis peaks EL seaduslik raamistik tagama töötajate põhiõigused.

Samuti rõhutab CEMR oma seiskohtades vajadust tugevdada sotsiaalpartnerite rolli. Nad soovivad seadustada sotsiaalpartnerite vahelised kokkulepped ja anda neile erilised õigused, et kaitsta nende valesti tõlgendamist Euroopa Kohtu poolt. Ma ei saa päris täpselt aru mis sellega on mõeldud- kas mitte sellistele kokkulepetele eriliste õiguste andmine ei sea küsimuse alla Euroopa Liidu nelja põhivabaduse: inimeste, kaupade, teenuste  ja kapitali vaba liikumise põhimõtte?

Samuti tundub mulle problemaatiline ettepanek, kus soovitakse sõlmida rohkem kokkuleppeid liidu tasandil, viidates  EL lepingu artiklile nr 155

Artikkel 155
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 139)

“1. Kui tööturu osapooled soovivad, võib nendevaheline dialoog liidu tasandil tuua kaasa lepingusuhted, kaasa arvatud kokkulepete sõlmimine.

2. Liidu tasandil sõlmitud kokkuleppeid rakendatakse tööturu osapoolte ja liikmesriikide kehtivate menetluste või tavade kohaselt, artiklis 153 käsitletud küsimustes aga allakirjutanute ühisel taotlusel nõukogu otsusega komisjoni ettepaneku põhjal. Sellest teavitatakse Euroopa Parlamenti.

Nõukogu teeb otsuse ühehäälselt, kui asjaomases kokkuleppes on üks või mitu sätet, mis käsitlevad valdkondi, mille puhul on artikli 153 lõike 2 alusel nõutav ühehäälsus.”
Mina arvan, et protsess peaks toimuma ikka alt üles ja kõigepealt peaks toimuma dialoog kohalikul tasandil, siis riiklikul ja kõige lõpuks EL tasandil.

CEMR seisukohtade eelnõu lisatud.

6.    Euroopa “Rohelise Pealinna” tiitlile aastateks 2012 ja 2013 kandideerivad kuus linna.

Võistlus 2012 ja 2013 aasta “Euroopa Rohelise Pealinna” tiitlile on jõudnud lõppfaasi. Välja on valitud 6 finalisti (Barcelona ja Vitoria-Gasteiz Hispaaniast, Malmö Rootsist,  Nantes Prantsusmaalt, Nuremberg Saksamaalt ja Reykjavík- Islandi pealinn) 17 taotluse hulgast. Lõplik valik tehakse nende kuue kandidaadi hulgast selle aasta oktoobris Stockholmis.

Euroopa Komisjoni poolt loodud hindamiskomisjon evaluation panel alustas taotlejate hindamisega juba 1.veebruaril 2010. Valik tehti sätestatud kriteeriumide alusel: competition selection criteria.

Praegu kannab seda tiitlit Stockholm ja järgmisel aastal Hamburg.
Täpsem teave: pressiteade

7.    500 linna võtsid kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid rohkem kui 20%

4.mail Euroopa Parlamendis peetud linnapeade tseremoonial kirjutasid deklaratsioonile alla enam kui 500 linnapead, sealhulgas Eestist Rakvere ja Kuressaare.

Deklaratsiooniga võtsid nad endale kohustuse analüüsida oma praeguseid CO2 heitkoguseid, kirjeldada seatud eesmärgi saavutamise viise ja hinnata selleks võetavaid meetmeid. Samuti kohustusid nad suurendama kodanike teadlikkust ja jagama häid tavasid. Näiteks on Heidelbergi linn vähendanud üldkasutatavates hoonetes CO2 heitkoguseid peaaegu 40% ning seda tänu energiaseirejaamadele ja koolides tegutsevatele „energiameeskondadele”. Riias kasutatakse elektri tootmiseks linnaprügilas toodetud metaani ning Antwerpenis tutvustatakse renoveeritud laohoones, kuidas säästvalt ehitada ja elada.

Kohalikel omavalitsustel on kliimamuutuste leevendamisel oluline osa. Linnad tekitavad üle poole kasvuhoonegaaside heitkogustest. 80% elanikkonnast elab ja töötab linnades, kus tarbitakse kuni 80% energiast.

Täpsem teave: pressiteade

Linnapead Euroopa Parlamendis: pressiteade

8.    75 Euroopa linna elukvaliteedile antud hinnanguid käsitlev uurimus


2009. aasta novembris koostati uurimus, et uurida kohalikke hinnanguid elukvaliteedile 75 linnas. Kaasatud olid 70 linna Euroopa Liidu 27 liikmesriigis (Eestist viidi uuring läbi Tallinnas) ning 5 linnas Horvaatias ja Türgis.

Uuriti tööhõivet, keskkonda, majutust, transporti, kultuuri, linnateenuseid ja sisserännet.
Uue uuringu tulemused näitavad, et linnade vahel on suured erinevused selles kuidas hinnatakse elukvaliteeti ja rahulolu teenustega- pressiteade

Linnaelanikud on rohkem rahul teenustega transpordi, tervishoiu ja kultuuri valdkonnas. Samuti ollakse üldiselt rahul rohealadega.

Kuid on ka tunduvalt vähem positiivseid aspekte. Paljud linnaelanikud leiavad, et on raske leida tööd ja mõistliku hinnaga eluaset. Samuti leitakse, et vaesus on probleem ning märgitakse “sotsiaalse polariseerumise” suurenemist. Need probleemid avaldavad selget mõju linnaelanike heaolule.

Kliimamuutused, õhu puhtus, müra on samuti paljudes linnades järjest süvenev probleem.

Uuringu täpsemate tulemustega on võimalik tutvuda: uuring ning näha kuidas Tallinna elanikud on oma olukorda võrreldes teiste linnadega hinnanud.

9.    Regioonide Komitee käivitas  piirkondade ja linnadega üleeuroopalise konsultatsiooni piiriülest koostööd reguleerivate ELi eeskirjade üle.

Konsultatsioon korraldatakse koostöös Euroopa Komisjoni, nõukogu eesistujakolmiku ja Interact-programmiga ning see sai ametliku alguse Hispaanias Cácereses toimunud konverentsiga. Konverentsi tulemusi kasutatakse asjaomaste ELi õigusaktide läbivaatamisel, mis on kavas 2011. aastal.

Konsultatsiooni küsimustik on suunatud ELi liikmesriikidele, juba asutatud või ettevalmistamisel olevatele Euroopa territoriaalse koostöö rühmitustele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ja teistele sidusrühmadele. Küsimustikus keskendutakse peamiselt praeguseks saadud õppetundidele ja õiguslikele küsimustele, mida tuleks määruse läbivaatamisel käsitleda. Samuti soovitakse küsimustikuga määratleda koostöörühmituste konkreetne lisaväärtus ja tulevikupotentsiaal.

Konsultatsiooni küsimustik ja täpsem teave on saadaval kõigis ELi ametlikes keeltes aadressil www.cor.europa.eu/egtc. Täidetud küsimustikud võib saata 20. juuliks aadressil egtc@cor.europa.eu.

10.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ootab vastuseid  energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitleva direktiivi kohta.


Energiasäästu sihtprogramm 2007-2013
http://www.valitsus.ee/failid/energias__stu_programm_kinnitatud05.11.07.pdf

„Energiasäästu sihtprogrammi 2007-2013” sihtide seadmisel on silmas peetud kahte juba valminud dokumenti:

Ø    „Kütuse- ja energiamajanduse pikaajaline riiklik arengukava aastani 2015”, mille üheks strateegiliseks eesmärgiks on hoida aastani 2010 primaarenergia tarbimise maht 2003. aasta tasemel;

Ø    Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/32/EÜ direktiiv,  mis käsitleb energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid. Tulenevalt direktiivist tuleb1 kõigil liikmesriikidel kahandada energiatarbimist järgneva 9 aasta jooksul 9%, võrreldes 2000-2005.a. keskmise energiatarbimisega sektorites, mis kuuluvad direktiivi rakendusalasse, v.a EL heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluvates ettevõtetes ja riigikaitse sfääris. Iga liikmesriik on kohustatud esitama asjakohase energiatõhususe tegevuskava.

Euroopa Komisjoni lehekülg: http://ec.europa.eu/energy/efficiency/end-use_en.htm

CEMR tuletab meelde, et 24.märtsil 2010 toimunud energia võrgustiku koosolekul lubasid töörühma liikmed anda omapoolse sisendi, et aidata CEMRil esitada Euroopa Komisjonile  omapoolsed seiskohad ja argumendid seoses direktiivi rakendamisega.
Vastuseid oodatakse kuni 26.maini 2010 järgmistele küsimustele:
Ø    Milline on Eestis seis direktiivi rakendamisega ja kuidas see mõjutab kohalikku tasandit?

Ø    Kuidas on liidud olnud kaasatud rahvusliku energiasäästu tegevuskava koostamisse? (riiklik NEEAP http://ec.europa.eu/energy/efficiency/doc/sec_2009_0889.pdf)?

Ø    Kui edukas on selle tegevuskava ja direktiivi rakendamine? Millised on olnud kõige edukamad tegevused?

Ø    Kuidas võiks direktiivi paremini rakendada?
 
Vastuse koostamisel on võimalik abiks võtta Euroopa Komisjoni esindaja poolt esitatud ettekannet ja CEMRi poolt ettevalmistatud töödokumenti (mõlemad lisatud).
 
11.    Euroopa Liidu prioriteedid G20 kohtumiseks Torontos

Euroopa Komisjoni president Barroso saatis 13.mail Van Rompuy´le, Euroopa Ülemkogule ja selle presidendile Buzek´ile kirja, kus olid ära toodud viis põhisõnumit, mis on EL positsiooni keskmes, 26-27 juunil 2010 Torontos toimuvale G20 tippkohtumisele:
Ø    Panna paika üldised juhised kriisist väljumise kohta, nagu EL on juba teinud, arvestades riiklike ja regionaalsete erisustega;

Ø    Jätkata suunda riiklike soovituslike kokkulepete sõlmimiseks  riikide rühmade või piirkondade majanduskasvu raamistiku kontekstis, võttes täiel määral arvesse euroala/ ELi mõõdet, mis on kooskõlas EU2020 pikemaajaliste eesmärkidega ja kohustustega stabiilsuse ja kasvu pakti raames;

Ø    Tähtajaline ja pidev finantsturgude reformimine vastavalt võetud kohustustele, kaasa arvatud reeglid pankade kapitali parendamiseks, Finantsjärelevalve Ameti tasu põhimõtete ja raamatupidamisstandardite ühtlustamiseks. See peaks sisaldama ka finantsasutuste kokkuleppeid süsteemsete riskide maandamiseks  ja pankade tegevuse parandamiseks. Euroopa Liidus on Komisjon valmis esitama kõiki vastavaid reformi ettepanekuid viisil, mis võimaldaks Euroopa Ülemkogul seda poliitilisi eesmärke reformi heakskiitmiseks juba 2012 aasta lõpuks, kuid meie partnerid peavad tegema seda sama;

Ø    Teha olulisi edusamme ambitsioonika IMF reformipaketi kokkulepete osas, et jõuda sellega lõpule selle aasta novembriks;

Ø    Anda hoogu tippkohtumisel ÜRO aastatuhande arengueesmärkide läbivaatamisele; kliimamuutuse osas  leppida kokku orienteeruvates  meetmete kogumis Cancun jaoks ja alustada kiiresti nende rahastamist.

12.    Ürituste kalender

* Säästvate Linnade konverents 19.–21.5.2010 Dunkerque (kodulehekülg)

* Konverents: ”Regioonid majanduslikes muutustes” 20.–21.5.2010 Brüssel (kodulehekülg)

* Euroopa Infoühiskonna 8.konverents 20.–22.5.2010 Bilbao
http://www.eisco2010.eu/eisco/index_en.jsp

* Brüsseli majandusfoorum 25.–26.5.2010
http://ec.europa.eu/economy_finance/bef2010/index.html

* Roheline nädal 1.–4.6.2010 Brüssel
http://ec.europa.eu/environment/greenweek/

* Konverents “Major Cities of Europe – IT Users Group” 7–9.6.2010 Berliin, (konverentsi kodulehekülg)

* Foorum “Local and regional responses to poverty and social exclusion” 8.6.2010 Brüssel,  kodulehekülg

* Euroopa Sotsiaalteenuste Konverents 21.–23.6.2010, Barcelona
http://esn-conference.org/

* Euroopa Liidu Tervishoiu Foorum 29.-30.6.2010 Brüssel, konverents

* ICT 2010 konverents 27.–29.9.2010 Brüssel, infoühiskond

* Avatud Päevad 4.-7.10.2010, Avatud Päevad

* Ühtekuuluvus Euroopas: Regioonid kasutavad võimalust 7.12.2010 Brüssel (AER)


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


14.05.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit