Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


26.-30. aprill 2010
Print
E-nädalakiri 14/2010

Sisukord:
1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste tööandjate platvormi koosolek 26.aprillil.
2.    Sotsiaaldialoogi komitee koosolek 27.aprillil.
3.    ELi 2011. aasta eelarveprojekt: tulevik pärast kriisi.
4.    Komisjon algatab avaliku arutelu kultuuri- ja loomemajanduse tuleviku üle.
5.    Euroopa Komisjoni teatis “Euroopa strateegia keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite kohta”.
6.    Regioonide Komitee ECOS komisjoni koosolek 5.mail.
7.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni koosolek 30.04.2010

1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete omavalitsuste tööandjate platvormi koosolek.

Koosolek toimus 26. aprillil.

Anti ülevaade CEMR edasistest tegevustest oma poliitika ülevaatamisel (kajastatud nädalakirjas nr 10/2010.  Cornelia Schröder (CEMR ametnik, kes vastutab sotsiaalpoliitika valdkonna eest) lahkub töölt aprilli lõpus. Uus ametnik võetakse tööle kui on selgunud selle aasta lõpuks CEMR ülesanded ja tegevuskava. Seni kavatsetakse palgata ajutine töötaja. CEMR uue töötaja otsinguks on välja kuulutatud konkurss.

Järgmine EISCO (European Information Society Conference) konverents toimub 20-22 mail 2010 Bilbaos. Vastuvõtjaks on Baski Kohalike Omavalitsuste Liit  (EUDEL)
Täpsem informatsioon konverentsi kohta on leitav: www.eisco2010.eu

Tööajadirektiivi arutelul käsitleti järgmisi küsimusi:
Ø    Ülevaade olemasolevast olukorrast;

Ø    Arvamuste vahetus ja diskussioon selle üle kas koostada omapoolne vastus või mitte;

Ø    Vabatahtlike leidmine, kes on nõus arvamust koostama CEMR nimel.

Madeleine Reid  Euroopa Komisjonist tutvustas osalejatele konsultatsiooni ja selle sisu.

Komisjon soovib, et töötajate ja tööandjate esindajad esitaksid ELi tööajaeeskirjade läbivaatamise kohta oma arvamuse. Esimeses etapis küsitakse Euroopa sotsiaalpartneritelt, kas tööajadirektiiv (2003/88/EÜ) tuleks ELi tasandil läbi vaadata ja kui, siis millises ulatuses. See on esimene kord, kus selline ettepanek tehakse pärast varasemaid 2009. aasta aprillis ummikusse jooksnud püüdeid kehtivad õigusaktid läbi vaadata.

„Eeskirjad tuleb põhjalikult läbi vaadata, võttes aluseks mõjuhindamise, milles on täielikult arvesse võetud kõiki sotsiaalseid seisukohti. Kutsume täna sotsiaalpartnereid üles seda olulist küsimust põhjalikult kaaluma ning esitama uudseid ettepanekuid, mis annavad paremaid tulemusi kui eelmised luhtunud arutelud.”

Konsulteerimise esimene etapp on oluline samm tööajadirektiivi põhjaliku läbivaatamise suunas. Sotsiaalpartneritel on ettepanekute esitamiseks aega kuus nädalat. Konsulteerimisega paralleelselt korraldab komisjon ulatusliku mõjuhindamise ning uurib muu hulgas direktiivi kohaldamist liikmesriikides ning direktiivi läbivaatamise sotsiaalset ja majanduslikku mõju.

Tööajadirektiiv ja konsultatsiooni dokument on leitavad:
http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=706&langId=en&intPageId=205

Konsultatsiooni käigus oodatakse vastuseid kuni 19. maini 2010. Eriti oodatud on sotsiaalpartnerite ja avaliku sektori esindajate seisukohad. Teine konsultatsiooni periood, kus analüüsitakse saadud vastuseid ja oodatakse võimalikke poliitilisi ettepanekuid, algab selle aasta septembris. 2011 aasta alguses on oodata juba seadusandlikke ettepanekuid komisjoni poolt.

Küsimused, millele komisjon ootab vastuseid, on:
Ø    Kuidas arendada tasakaalustatud ja innovaatilisi ettepanekuid tööajadirektiivi muutmiseks, mis viiksid edasi ummikusse jooksnud arutelu? Milline peaks olema kaasaegse tööajadirektiivi ülesehitus?

Ø    Millist mõju on avaldanud direktiivi rakendamisele muutused töökorralduses ja praktikas? Kas on mõned erisätted aegunud või neid on raske rakendada?

Ø    Milline on kogemus tööajadirektiivi toimimisest? Millised on kogemused seoses põhiliste teemadega (osa 5 komisjoni dokumendis)?

Ø    Kas olete nõus komisjoni dokumendis toodud analüüsiga? Kas on mingeid teemasid mis oleks vaja lisada?

Ø    Kas komisjon peaks algatama direktiivi muutmise? Kui jah, kas olete siis nõus nende teemadega, mis selles dokumendis on esitatud või mida tuleks lisada ?

Ø    Kas oleks vaja ka mõelda muude meetmete peale lisaks seadusandlikele meetmetele? Kui, siis milliseid meetmeid peaks rakendama ja milliste küsimuste osas?

Ø    Kas soovite kaaluda dialoogi algatamist Artikli 155 TFEU raames?
Osalejate poolt avaldati arvamust, et  

Ø    Mõelda pensionieelikute ja 65+ töötajate tööaja uutele innovaatilistele vormidele (ka individuaalsel tasandil);

Ø    Väljakutse teenuste (nagu kiirabi, tuletõrje jne) puhul peaks ületundide kompenseerimiseks olema vähemalt aastane periood;

Ø    Arvestada, et  teatud valdkondades puuduvad kollektiivlepingud;

Ø    Puudub piisav paindlikkus seadusandluses, mis ei võimalda arvestada kohalike oludega;

Ø    Kaugtöö küsimused tuleks tähelepanu alla võtta;

Ø    Vajalik on 48-tunnise töönädala nõude ülevaatamine;

Ø    Pikaajalised puudumised haiguse tõttu ja puhkusekompensatsiooni küsimused.

CEMR tööandjate platvorm on juba ühe korra sellel teemal omapoolse arvamuse koostanud (lisatud). Nüüd oleks vaja vaadata kas on vaja midagi muuta või lisada. Taani Kohalike Omavalitsuste Liit on omapoolsed ettepanekud juba konsultatsiooni käigus esitanud (leitav extranetist).

Kuna Cornelia lahkub töölt aprilli lõpus, siis pole kedagi kes CEMR poolt seda tööd koordineeriks. Seega on vaja leida vabatahtlik kes selle töö enda peale võtab. Taani regioonide esindaja Louise Bollingtoft oli nõus seda rolli kandma. Oluline on arvestada ka CEEP ja EPSU poolseid seisukohti arvamuse koostamisel.  Põhiline küsimus on 48 tunnine töönädal, kas ooteaeg töökohal loetakse tööajaks, millise aja jooksul  tuleb kompenseerida ületunnitöö ning opt-out küsimused.  

Louise arvas, et CEMR poolt koostatud seiskohad 2004 aastal on suures osas jätkuvalt aktuaalsed. Kasulik oleks oma seisukohtade koostamisel arvestada lisaks tööandja huvidele ka töötaja huve. CEEP erakorraline koosolek, arutamaks tööaja direktiivi ja võimalike vastuseid sellele, toimub homme.  Kõigil on võimalik anda omapoolne sisend CEMR poolt koostatavasse vastusesse (aluseks on Taani Liidu poolt koostatud seisukohad).

Kõik dokumendid on leitavad extranetist http://www.ccre.org/ tööandjate platvormi töörühma alt (doc. 4.3).

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 4.mai- aadressile: (lob@regioner.dk), ja CC Angelika (angelika.poth-moegele@ccre-cemr.org).  Louise Bøllingtoft  koostab saadud ettepanekute põhjal uue eelnõu, mille saadab kõigile uuesti kommenteerimiseks- tähtaeg 11.mai.

Vägivald töökohal
- siin ei tohiks minna EL tasandil liiga kaugele, sest sel juhul me võime kaotada mõned liikmed, kus sotsiaaldialoog ei ole nii hästi arenenud kui mõnedes põhjamaades. Arutati ühist võimalikku avalduse teksti CEMR/EPSU. Osalejate poolt leiti, et kokkulepe tekst on liiga detailne ja ei võta arvesse erinevusi erinevates liikmesriikides. Samuti paneb kokkuleppe teksti eelnõu täiendavaid rahalisi kohustusi omavalitsustele - näiteks kohustus anda iga aasta tagasisidet selle kohta milliseid meetmeid on kasutusele võetud vägivalla ennetamiseks ja monitooringu süsteemi loomiseks.

Sotsiaaldialoogi komitee koosolekuks ettevalmistamine ja järgmise täiskogu ettevalmistamine, mis toimub 25. mail.

Vajalik on üle vaadata käimasolev tööprogramm 2008-2010 ning kavandada uut tööprogrammi aastateks 2011-2013.

Selle aasta oktoobriks planeeritud tööandjate platvormi koosolek jääb ära ja selle asemel toimub ainult plaanipärane sotsiaaldialoogi komitee täiskogu ja juhtgrupi koosolek.
 
2.    Sotsiaaldialoogi komitee koosolek 27.aprillil.

Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Sektoraalse Sotsiaaldialoogi Komitee koosolek toimus 27.aprillil.

Eurofondi esindaja esines ettekandega

Soome Kohalike Omavalitsuste Liidust esinesid ettekannetega  “heaolu suurendab produktiivsust” Gay Ahonen (ettekanne lisatud), kes on Tööalase Tervishoiu Instituudi professor ja Ove Näsman Dragsfjärd omavalitsusest.

Guy Ahoneni sõnul on heaolu tööl väga oluline, et tagada töötajate pikaajaline hea tervis ning tuleb teha märksa enam, et kaitsta töötajate tervist. ja  töövõime kontseptsiooni “Work ability house”, mille  autor on professor Juhani Illmarinen.  Seda kutsutakse majaks seetõttu, et kontseptsioon on multifunktsionaalne ja sellel on mitmeid korruseid.

        I.    korrus- tervis ja töövõimekus
       II.    teadmised, kompetents
      III.    väärtused, motivatsioon, suhtumine
      IV.    töö ise, töö keskkond, juhtimine

Lisaks nendele on mudeli kohaselt oluline roll perekonnal, sotsiaalsel keskkonnal ja välisel keskkonnal. Kontseptsiooni kohaselt on kõik tegurid olulised ja ei piisa ainult ühe teguri suurepärasest täitmisest. Uuringud näitavad, et kui ettevõtjad panustavad näiteks töötajate füüsilise aktiivsuse suurendamisse, siis see on pikaajalises perspektiivis väga kasulik ning selle kasutegur tööandja jaoks on kahest kuni kümneni.

Väärtustelpõhinev lähenemine võimaldab saavutada suuremat tulu kui tegevusel põhinev lähenemine. Soomes tõstatusid need teemad seoses enneaegse pensionile jäämisega ja suure töölt puudumise tõttu seoses haigusega. Tõi ka mitmeid näiteid selle kohta kui palju tööandaja selle tõttu kaotab ning milline on tulu kui investeerida rohkem eelpool toodud meetmetesse.

Ove Näsman Dragsfjärd omavalitsusest tutvustas “Druvan “ (tõlkes viinamarjakobar) mudelit. “Druvan” meetod põhineb positiivsel lähenemisel, et vähenda enneaegset pensionile jäämist ning kärpida haiguse tõttu töölt puudutud päevade arvu. Olulisem on rääkida KUIDAS teha mitte MIDA teha. Näiteks kasutatakse selle mudeli raames ka lühikest küsimustikku, et välja selgitada probleemid ja valupunktid. Näiteks on esimene küsimus-kas tulete tööle rõõmuga (1- üldse mitte ja 10- jah, vägagi). Kasutakse ka meeskonnatööd, kus töötajad peavad välja selgitama mingid prioriteetsed teemad ja siis ettepanekud- KUIDAS asju paremini teha.

Selle meetodi kasutamise tulemusel on inimeste töökeskkond ja suhted paranenud, tõusnud töötajate motivatsioon ja töö tulemuslikkus ja haiguse tõttu töölt puudutud päevade arv.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Fond (Eurofond) loodi 1975. aastal Euroopa Nõukogu poolt, et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste loomisele. Fondi tegevusvaldkond hõlmab tööhõivet ja -tingimusi, töö- ja pereelu tasakaalu, tööstussuhted ning partnerlust.

Fondi tegevuse eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika võtmepersoonidele ja valdkonnas tegevatele spetsialistidele teavet, analüüse ja uuringuid, mis viidud läbi EL-i liikmesriikides: http://www.eurofound.europa.eu/

Euroopa töötingimuste uuring viiakse läbi iga viie aasta tagant. Eelmine uuring viidi läbi 2005 aastal ja järgmine on kavas 2010 aastal:
http://www.eurofound.europa.eu/ewco/surveys/index.htm

Arutati võimaliku ühisavalduse eelnõu teemal “edendada heaolu tööl, et parandada munitsipaalettevõtete tegevust ja seeläbi ka elanike heaolu”. Leiti, et see on pikaajaline protsess ja muutusi ei ole võimalik läbi viia üleöö.  Arutelu tulemusena jõuti seiskohale, et heaolu tööl tuleks integreerida juba koostamisel olevatesse avaldustesse (nagu vägivald töökohal) ning mitte teha selle kohta eraldi avaldust.
Sotsiaaldialoogi komitee täiskogu toimub 25.mail Brüsselis.

3.    ELi 2011. aasta eelarveprojekt: tulevik pärast kriisi.

Komisjonis 27. aprillil 2010 vastu võetud ELi 2011. aasta eelarveprojekti peamised prioriteedid on majanduse elavdamine, investeeringud Euroopa noortesse ja tuleviku infrastruktuuridesse. 142,6 miljardi euro suurusest kogueelarvest on ümardatult 64,4 miljardit eurot eraldatud majanduse elavdamise meetmete jaoks (+3,4 % võrreldes 2010. aastaga). Lisaks on ELi 2020. aasta tööhõive ja majanduskasvu strateegia suurprojektide toetamiseks ette nähtud 57,9 miljardit eurot, mis moodustab eelarvest ligikaudu 40 %.

Jätkusuutliku majanduskasvu eelarve on 64,4 miljonit eurot.

Struktuurifondid ja ühtekuulusfond on jõudnud kohapealse aktiivse rakendamise etappi. Uute projektide kulukohustused suurenevad 3,2 %, käimasolevate projektide maksete assigneeringud suurenevad 16,9 %, ületades 42,5 miljardi euro taseme. Maksete suurenemine peaks aitama luua vajalikku stiimuli liikmesriikide majanduste jaoks, innustades neid tegema struktuurikohandusi vastavalt jätkusuutliku majanduskasvu mudelile, mis on ette nähtud hiljutises tööhõive ja majanduskasvu strateegias. Lisaks rakendatakse Euroopa majanduse elavdamise kava, mille raames rahastatakse 1 miljardi euro ulatuses 2009. aastal ja 2010. aasta alguses kokku lepitud energiaprojekte sellistes valdkondades nagu süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine, avamere tuuleenergia ja energia infrastruktuurid.

Samuti rahastatakse 500 miljoni euroga IT-lairibaühenduse projekte maapiirkondades.

Kuigi vahendid turuga seotud kulude, ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja maaelu arengu jaoks ei muutu, lisandub „Life+” programmi kaudu keskkonnakaitseks ettenähtud vahenditele 8,7%. Need vahendid moodustavad nüüd kokku 333 miljonit eurot.

Investeeringud noorte tulevikku ja kodakondsuse tugevdamisse
„Üle 20 % Euroopa noortest on töötud,” ütleb Janus Lewandowski. „Selline olukord ei saa kindlasti edasi kesta. ELi eelarve peab aitama neil ette valmistuda ametialaseks karjääriks kas haridus- või vahetusprogrammide kaudu.”

Sellega seoses suurendatakse elukestva õppe programmi rahastamist 2,6 % (1,1 miljardit eurot), mille tulemusena avaneb üliõpilastele üle 200 000 Erasmuse stipendiumi. Programmi „Aktiivsed noored“ eelarve on 127 miljonit eurot (+1,6 %), mis annab veel 120 000 noorele võimaluse valmistuda tööturule sisenemiseks mitteformaalse õppetegevuse kaudu.

Täpsem ülevaade: pressiteade

4.    Komisjon algatab avaliku arutelu kultuuri- ja loomemajanduse tuleviku üle.

Euroopa Komisjon algatas 27.aprillil  veebipõhise avaliku arutelu selle üle, kuidas kultuuri- ja loomemajanduse täielikku potentsiaali rakendada. Arutelu on seotud uue rohelise raamatuga, milles rõhutatakse, et rahastamisele juurdepääsu on vaja lihtsustada. Eelkõige peaks olema lihtsam rahastamist taotleda väikeettevõtetel, sest see elavdaks sektorit ja aitaks kaasa säästvale ja kaasavale majanduskasvule.

Valdkonnas, mille alla kuulub näitekunst, kujutav kunst, kultuuripärand, film, televisioon ja raadio, muusika, kirjastamine, videomängud, uus meedia, arhitektuur, disain, moelooming ja reklaam, töötab ELis viis miljonit inimest.

See moodustab Euroopa SKPst 2,6%, mis on rohkem, kui mõnegi töötleva tööstuse osa. Ühtlasi areneb kultuuri- ja loovtööstus paljudest majandusvaldkondadest kiiremini.
Avalik arutelu peaks aitama sidusrühmadel ja teistel osalistel võtta vaatluse alla mitmed olulised küsimused.

·    Kuidas saaks lihtsustada selliste väikeste ja mikroettevõtete juurdepääsu rahastamisvõimalustele, kelle ainus panus on loovus?

·    Kuidas saab EL aidata kaasa loovuse ja korraldusliku külje õige suhte tagamisele nendes sektorites?

·    Kuidas saaksime edendada innovatsiooni ja katsetamist, samuti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate laialdasemat kasutamist?

Rohelise raamatuga avatud avalik arutelu on avatud kuni juuli lõpuni. Täpsem teave peaks olema kättesaadav kõigis 23s ELi ametlikus keeles (täna veel ei olnud):
http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/doc2577_en.htm

5.    Euroopa Komisjoni teatis “Euroopa strateegia keskkonnasõbralike ja energiatõhusate sõidukite kohta”.

28. aprillil andis Komisjon välja teatise, mis on kooskõlas EU 2020 strateegia juhtalgatusega “ressursitõhus Euroopa”, mis näeb ette uute tehnoloogiate arendamist, et moderniseerida ja muuta transpordi sektor CO2 vabaks, suurendades samal ajal ka konkurentsivõimet. See tähendab muu hulgas elektriautode, vesinik kütuseelemendiga, gaasil ja biokütusel töötavate autode kasutuselevõttu.

Tegevuste loetelu: MEMO
Komisjoni info

6.    Regioonide Komitee ECOS komisjoni koosolek 5.mail.


Vulkaanilise tuhapilve poolt põhjustatud lennukatkestuste tõttu lükati 21.aprillile kavandatud koosolek edasi 5.maiks. Kuigi ma ise olen sel ajal Eestis, ei saa ma jätta kajastamata kahte olulist arvamuse eelnõu, mis sellel koosolekul arutlusele tulevad

Ø    „Finantskriisi õppetunnid finantsjärelevalve ja riikide rahanduse alal”.
Raportöör: dr Karl-Heinz Klär (DE/PES), Rheinland-Pfalzi liidumaa volinik ja

Ø    „Äriregistrite ühendamine”. Raportöör Uno Silberg (EE/UEN-EA) Kose Vallavolikogu liige

Arvamuse eelnõu kohta „Finantskriisi õppetunnid finantsjärelevalve ja riikide rahanduse alal”. Raportöör: dr Karl-Heinz Klär (DE/PES) on kokku esitatud 81 muudatusettepanekut.

Osade ettepanekute eesmärk on muuta arvamuses väljendatud seisukohti täpsemaks ja lihvida sõnastust, osad on sisulise tähendusega. Paljude muudatusettepanekute sisu on parandada Euroopa Liidu  finantsturgude reguleerimist. See tähendab suuremat turuosalejate poolset avatust ja läbipaistvust, vältides samal ajal ülereguleerimist ja üksikasjalikke eeskirju ja sellega negatiivset mõju turu toimimisele ning seega halvema kasvupotentsiaali loomist majanduse jaoks üldiselt.

Leitakse, et Regioonide Komitee peab olema väga ettevaatlik oma seisukoha enesekindlal väljendamisel nende poliitikavaldkondade kohta, mis jäävad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusvaldkondadest väga kaugele.

Arvan, et meile oluline punkt on tähelepanu juhtimine Euroopa Parlamendi poolt läbi viidavale uuringule nn Tobini maksu kehtestamise kohta. Euroopa Parlament koostas ka pika nimekirja erinevate puuduste kohta, mida komisjon peaks enne edasiste sammude tegemist uurima, samuti tuleks uurida võimalike eeliste olemasolu.

Kui Tobini maks mõjutab finantsturge, siis tähendab see, et laenamine muutub kallimaks neis riikides, kus ei ole kapitali ega toimivaid finantsturge. See toob endaga kaasa suuremad kulud ja väiksema kaubandustegevuse, mida maksu pooldajate arvates peaks kompenseerima asjaolu, et riik tasub osa maksudest. Väiksem kaubandustegevus ja suurem toetus vanadele re¸iimidele toovad omakorda kaasa suurenenud korruptsiooniohu ja raskemad tingimused vaeste riikide ettevõtjate jaoks.

Oluline on ka vaidlus selle üle kas Regioonide Komitee võib avaldada poliitilist arvamust maksustamise küsimuses või mitte. Leitakse, et (arvamuse punkt 51) ka progressiivsed maksud avaldavad tõhususele negatiivset mõju. Lisaks sellele ei kuulu küsimus, kuidas liikmesriigid otsustavad maksustada oma kodanike sisetuleku, üldse Regioonide Komitee pädevusvaldkonda.

Sama kehtib ka avamuse punkti 52 kohta- muudatusettepaneku esitaja leiab, et kohaliku ja piirkondliku tasandi teenuste maksustamise küsimus on tihedalt seotud maksukoormuse küsimusega. Oma olemuse tõttu tabab maksustamine valimatult neid, kellel on kõige madalam sissetulek. Poliitilise esindajana on võimalik maksustada erinevaid tegevusi ja teenuseid, et maksud ei koormaks madalapalgalisi. Kuid ka see küsimus kuulub eelkõige kohaliku ja piirkondliku tasandi, mitte Regioonide Komitee pädevusvaldkonda.

Põrkuvad ka kaks erinevat maailmavaadet- sotsialistlik ja liberalistlik. Kriitika tabab arvamuse punkte 54, 55, 56 ja 61.

Näiteks on esitatud järgmisi argumente:
p.54- Erinevused sissetulekus ei pea alati olema midagi negatiivset, nende olemasolu peaks olema igati lubatud. Näiteks peaks haridus ennast ära tasuma ja see peaks olema näha ka palgas. Seevastu peaks liikmesriigid tegutsema selle nimel, et kõige vaesematel rühmadel oleks võimalik oma elatustaset tõsta. Eesmärgiks ei saa seada seda palgaerinevuste kaotamist, eesmärk peaks seisnema elatustaseme tõstmise võimaluste loomises kõigi jaoks.

p.55- Finantskriisi põhjuste selgitamiseks ei piisa makromajandusliku mudeli esiletoomisest. Praeguse finantskriisi üks peamine põhjus seisneb selliste kõrge riskitasemega hüpoteeklaenude (subprime) andmises, mis võeti USAs kasutusele 1990. aastate keskel, mille tõttu pangad olid sunnitud andma eluasemelaenu inimestele, keda varem ei oleks peetud tagasimaksuvõimeliseks. See oli poliitiline otsus ja sekkumine turumajandusse. Seejärel otsustas nii demokraatlik kui ka vabariiklik administratsioon, et pangad peavad jätkama laenude andmist inimestele, kelle puhul oli selge, et nad ei ole võimelised laenu tagasi maksma.

p.56- Loomulikult võib majandussüsteemide kohta olla eri arvamusel, kuid Regioonide Komitee ülesanne ei ole otsustada, milline neist on õige ja milline vale. Samal ajal on võimalik väita, et turumajandus on kõigele vaatamata siiski süsteem, mis on võimaldanud oma vaeseimatele elanikkonna rühmadele elatustaseme sellist tõusu, mida ükski sotsialistlik süsteem ei ole kunagi suutnud saavutada.

p.62- Just dereguleerimisel ja liberaliseerimisel põhinebki majandusjuurdekasv, mis omakorda on loonud ressursse, mida meil kui kohaliku ja piirkondliku tasandi esindajatel on olnud võimalik kasutada kodanike heaolu jaoks.

Kahjuks ei saa ma teid teavitada toimunud arutelu tulemustest.

Äriregistrite ühendamine”. Raportöör Uno Silberg (EE/UEN-EA)

Arvamuse eelnõus väljendatud peamised seisukohad on:

Ø    tunnistab äriregistrite elulist tähtsust siseturu tõhusa toimimise tagamisel, pakkudes usaldusväärset ja ajakohast teavet ärilistel eesmärkidel, või õiguskaitse kättesaadavuse lihtsustamisel kõigi osapoolte jaoks kõigis liikmesriikides;

Ø    tunnistab, et ettevõtete liikuvus on majanduskasvu jaoks äärmiselt oluline ja soovitab seepärast rakendada täielikult integreeritud süsteemi, võimaldades kogu Euroopa Liidus võrdset juurdepääsu teabele;

Ø    märgib, et juurdepääs teabele piiriüleste ühinemiste, asukohamuutmiste või filiaalide asutamise kohta teistes liikmesriikides on siseturu sujuva toimimise jaoks igapäevaselt vajalik;

Ø    tunnustab vabatahtlikus süsteemis osalejate jõupingutusi tõhusa teabevahetusplatvormi loomiseks, kuid kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku äriregistritevahelise Euroopa koostöö õigusliku raamistiku kohta, et asendada praegune vabatahtlik süsteem täielikult integreeritud info- ja sidetehnoloogial põhineva registriga;

Ø    meenutab VKEde olulist rolli Euroopa majanduses ja kutsub Euroopa Komisjoni üles võtma vastu Euroopa osaühingu põhikirja käsitleva õigusakti, mis koos tõhusa äriregistrite ühendamise süsteemiga lihtsustaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete laienemist ühtsel turul;

Ø    nõuab Euroopa virtuaalse äriregistri elluviimist koos vastastikusel ühenduvusel põhinevate ambitsioonikate IT-lahendustega;

Ø    toetab seotud äriühinguõiguse direktiivide läbivaatamist, et kohandada need praegu kättesaadavatele tehnilistele vahenditele, eriti IT-süsteemide kasutamisele.

7.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni koosolek 30. aprillil

Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni 3. koosoleku  toimus reedel, 30. aprillil 2010.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Andres Jaadla ja Kadri Tilleman ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Andres Jaadla kirjutas komisjonis arutatu põhjal artikli “Milline on kohalike omavalitsuste roll tulevases Euroopa keskkonnapoliitikas

ENVE komisjoni 2010. aasta tööprogramm (CdR 37/2010 rev.1) ja
2010. aasta teisel poolaastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused (136/2010).

Pakutud oli 3 erinevat üritust:
Ø    Seminar teemal “Säästva energia mudelite arendamise kavandamine ja toetamine kohalikul tasandil ning nende mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja kultuurilisele arengule” - toimumiskoht Cagliari (Sardiinia, Itaalia), novembris- osutus valituks 46 poolthäälega

Ø    Seminar teemal “„Säästva arengu meetmed majanduskriisi ületamiseks ja säästva majandusarengu tagamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil“- toimumiskoht Ploieşti linn, Prahova maakond (Rumeenia), oktoober või  november

Ø    Õppekülastus teemal “Energia tootmine fossiilkütustest ja taastuvatest energiaallikatest keskkonnakaitse, söekaevandamisjärgse maastiku taastamise ja põllumajanduse seisukohast”  - toimumiskoht Ústí maakonna pealinnas Ústí nad Labemis (Tsehhi vabariik).

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 36/2010 rev.1).  Määrati kaks uut raportööri:
Ø    EL energia tegevusplaan aastateks 2011-2020- Lebrun (EPP), prantsusmaa;

Ø    Rahvusvaheline kliimapoliitika pärast Kopenhaageni konverentsi- Nicola Beer (ALDE), saksamaa.

Andres Jaadla oli kandidaadiks ALDE poolt esimese teema raportööriks, kuid poliitiliste raportööride poolt otsustati, et tulevase EL energia alase tegevusplaani raportööriks saab EPP liige.

Arvamus ELi ning bioloogilise mitmekesisuse kohta pärast 2010. aastat
Teatis „Valikuvõimalused ELi visiooniks ja eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas pärast 2010. aastat”, KOM(2010) 4 lõplik Raportöör: Linda Gillham (UK/EA) CdR 112/2010 – ENVE-V-003.

Arvamuses rõhutatakse, et bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks kogu maailmas peavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema piisavad inimressursid ning finants- ja tehnilised vahendid, mis oleksid proportsionaalsed nende vastutusega.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on parimas positsioonis toetamaks kohalikke kogukondi nende kohaliku keskkonna kaitsmisel ja vabatahtlikke ühendusi avalikkuse innustamisel ja kaasamisel looduskeskkonna säilitamisse. Muude asjaomaste vastutusalade hulka kuuluvad haridus, tervishoid ja heaolu, maaplaneerimine ja maaomand. Komitee ärgitab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi eeskuju näitama.

Leitakse, et Euroopa Komisjon peaks keskenduma piiratud hulgale alleesmärkidele, mis aitavad koostada lihtsa ja selgelt väljendatud strateegia ning võimaldavad kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel mõõta nende enda panust ja luua õigel ajal parandusmeetmed. Alleesmärkide arv peaks piirduma viie või kuuega ning sisaldama põllumajandust, kalandust ja merekeskkondi, maakasutust ning elupaikade hävimist ja killustumist.

Raskesti mõõdetavad seisundipõhised eesmärgid peavad muutuma survepõhisteks eesmärkideks. Positiivse meetme loomine nõuab kvaliteetseid lähteandmeid ja pidevat jälgimist ning selle saavutamine nõuab märkimisväärselt suuremat rahastamist.

Arvamuses kutsutakse Euroopa Komisjoni üles looma kohased rahastamismehhanismid, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel tõsta suutlikkust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel oma piirkonnas ja edendada heade tavade tutvustamist piirkondade vahel.

Arvamus väljendab seisukohta, et bioloogilise mitmekesisuse küsimusi ei piira riigipiirid ning nõuab seepärast tungivalt sidusate meetmete võtmist mitte üksnes ELi, vaid ka rahvusvahelisel tasandil.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi Euroopa Liidu kontaktasutuse direktori Olivier Deleuze'i sõnavõtt. Levinud on arusaam, et bioloogiline mitmekesisus on luksus, mis tuleb kunagi hiljem. Arvamused on lahknevad selles osas kus täpselt muutused toimuvad. On täiesti loomulik, et kohalik tasand peaks olema kaasatud, et teha kindlaks kus täpselt muutused toimuvad. On vaja kasutusele võtta vahendeid, et luua link teaduse ja poliitikute ning  praktikute vahel. Hetkel see link puudub ja see tuleks luua EL keskkonnapoliitika raamistikus.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et hetkel ollakse just teelahkmel kus on vaja otsustada mis suunas minna. Bioloogiline mitmekesisuse säilitamisel on eesmärkide saavutamisel EL seni läbi kukkunud ja uued eesmärgid on märksa ambitsioonikamad ja lisavad mitu uut eesmärki. Oluline on säilitada ka globaalset bioloogilist mitmekesisust- kuidas säilitada elu planeedil. Selles on kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel väga suur roll. Kasu on selle teema puhul märksa rohkem kohaliku mõjuga. Miks on siiani ebaõnnestunud- see on olnud rahastamise vähesuses ja viisis.

Pole rakendatud ka piisavalt integreeritud lähenemist. Paljud ei tea üldse mis asi see on ja kui neile seletada, siis nad mõistavad selle teema olulisust. Paljud ei tunneta, et nad on isiklikult mõjutatud ning arvavad, et see on võib-olla järgnevate põlvkondade teema. Loodab, et CoR aitab neil seada eesmärgid õigesse tähtsuse järjekorda.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut, nendest 3 Kadri Tilleman poolt.

Kadri Tilleman ettepanekute sisuks oli:

Ø    Kustutada osa punkti 6 tekstist, sest “kahtlemata on omavalitsuste ja regioonide algatused parimate koduaedade ja avatud linnaruumi väljaselgitamiseks tervitatav. Samas ei ole sedasorti ürituste positiivne mõju bioloogilisele mitmekesisele esmane ning ühene ning seetõttu tasub kaaluda nimetatud näite antud üldistusastmega dokumendis mittekajastamist. Võib olla kindel, EL territooriumi omavalitsused ja regioonid on ellu kutsunud hulgaliselt viidatud eesmärki teenivaid projekte ning ammendava loetelu andmine dokumendi koosseisus ei ole otstarbekas.”

Ø    Täiendada punkti 18 sõnastust, sest “maastike ja elupaikade fragmenteerumine on tunnistatud üheks oluliseks ohuks bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning vääriks ka dokumendi selles punktis äramärkimist”

Ø    Muuta punkti 21 sõnastust, et “asendada rohelise infrastruktuurile viitav sõnastus ökoloogiliste võrgustikega tuleneb asjaoludest,  et Euroopa kontekstis on mõiste „ökoloogiline võrgustik” pikaaegsel ja laialdasel kasutusel, nii teaduslikes kui rakenduslikes dokumentides ja ringkondades. Seejuures on mõiste käsitlemine üha edasi arenenud. Lisaks liikide elupaikade säilimist ja migratsiooni toetava süsteemina toimimisele, on sellesse mõistesse integreeritud ka energia- ja ainevoogude stabiliseerimist (eeskätt akumulaatori, filtri, barjääri ja puhvri rolli) ning sotsiaal-majanduslikke funktsioone nagu näiteks rekreatsioon.”

Tema esimene muudatusettepanek lükati tagasi, kas teist kiideti aga heaks.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. juunil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul
 
Perspektiivarvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll tulevases keskkonnapoliitikas”

Raportöör: Paula Baker (UK/ALDE) CdR 113/2010 – ENVE-V-004

Kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamine ja seitsmenda ettevalmistamine kuuluvad eesistujakolmiku keskkonnapoliitika programmi kesksete prioriteetide hulka. Nende algatus puudutab head valitsemistava ja paremat reguleerimist.

Kohalike omavalitsuste keskkonnaalasel tegevusel on olnud head tulemused. On palju näiteid omavalitsustest, kes ületavad ootusi. Kohaliku ja piirkondliku tasandi tegevust võivad aga piirata või takistada eri tegurid, näiteks finantspiirangud, oskustööjõu puudus, poliitilise tahte puudumine, üldsuse madal teadlikkus või asjaomane õigusraamistik.

Kuidas saab nende tegurite mõju vähendada või need kõrvaldada? Kas integreerime keskkonnaalase tegevuse kõikidesse tegevusvaldkondadesse? Kas on võimalik senisest enam ära kasutada koolitust? Kas kohaliku tasandi tegevuse tõhusust saab tugevdada, et suurendada tehtavate jõupingutuste mõju? Kas turumehhanismide ja reguleerimise/jõustamise vahel valitseb õige tasakaal?

Vajalik on integreerima kohalikud ja piirkondlikud keskkonnaalased eesmärgid kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi hindamisse ja seitsmenda ettevalmistamisse. Olulise tähtsusega on kodanike aktiivne ja teadlik osalemine. Kuidas saame me kodanikule kõige lähemal asuva valitsemistasandina edendada kõige paremini kahesuunalist teabevahetust? On meil strateegiate mõjutamiseks sobivad mehhanismid? Kas meie juhtimismehhanismid on asümmeetrilised (pigem ülevalt alla kui alt üles) ja kui on, siis kas see kahjustab poliitika väljatöötamist ja rakendamist?

Leitakse, et parem institutsioonidevaheline koostöö võiks hõlmata praktilisi üksikasju ning integreerida protsessi kohalikud ja piirkondlikud ambitsioonid. Kas me peaksime koostama rohkem perspektiivarvamusi? Kas me peaksime korraldama lisaüritusi või arutelusid kohalike ja piirkondlike organisatsioonidega? Kas me peaksime kasutama väliskonsultante lühikesteks uuringuteks? Kas on teisi meetmeid, mida Regioonide Komitee peaks võtma, näiteks struktureeritumad jõupingutused arvamuste järelmeetmete osas või arvamuste läbivaatamine õigusaktide väljatöötamise ajal?

ELi juures asuva Hispaania alalise esinduse nõuniku Miguel Castroviejo ning Brüsseli piirkonna esindaja Barbara Dewulfi sõnavõtt. Hispaania delegatsioon saatis keskkonna ministri nimel kirja, et paluda CoR toetust nende poolt koostatavale tegevuskavale. Barbara Dewulfi tegi powerpoint ettekande. Keskkond on eesistujariikide kolmiku üks prioriteetidest. Tuleks alustada diskussioone 6. tegevusprogrammi üle juba praegu. Nad leiavad, et on vaja uut tegevuskava peale 2012+ ning keskkonna aspekt tuleks integreerida kõikidesse poliitikavaldkondadesse ja milliseid instrumente selleks vaja on (ka rahastust). Lisatud on keskkonna EL väline dimensioon, mis on tähtis ka ressursside efektiivse kasutamise seisukohast.

Oluline on ka mitmetasandelise valitsemise printsiibi rakendamine. 20.mail tuleb seminar Hispaania eesistumise ajal, kus arutatakse paremaid instrumente EL keskkonnapoliitikas. 25.-26. novembril on kavas korraldada suur konverents Brüsselis. Nende seisukoht on, et piisav rahastamine on põhiline tingimus ja rakendamise lihtsustamine. Informatsioon saab olema üleval : www.eapdebate.org

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tal on väga vähe lisada voliniku poolt tehtud ettekandele. Islandi vulkaan just meenutas kõigile, et keskkonna mõjus ei tunne riigipiire. Subsidiaarsus on põhiline printsiip. Kõikides partneritel on võimalik oma arvamust avaldada ja väga teretulnud on ka Regioonide Komitee seisukohad.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub komisjonis 28. juunil 2010.      Arvamus on kavas vastu võtta 5.-6. oktoobril toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmine koosolek toimub  esmaspäeval, 28. juuni ning seminar teisipäeval, 29. juunil Küprosel.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

30.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit