Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


19.-23. aprill 2010
Print
E-nädalakiri 13/2010

Sisukord:
1.    Kallas peab leidma lahendused vulkaanilise tuhapilve põhjustatud kaosele.
2.    EL tugevdab üleilmset tervishoidu.
3.    Euroopa Sinu koolis: volinik Vassiliou käivitas kampaania „Kevadpäev Euroopas 2010”
4.    Eurobaromeetri uuring näitab suuri erinevusi suhtumises sporti ja füüsilisse aktiivsusesse.
5.    EL nõukogu otsused ehitiste energiatõhususe direktiivi ülevaatamise kohta.
6.    Ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikul 2000-2006- millised on saavutused?
7.    19.aprillil avaldas Euroopa Keskpank (ECB) ülevaate finantskriisi õppetundidest.
8.    Käimas on arutelud põllumajanduspoliitika tuleviku üle.
9.    Avatud Päevade 2010 partnerite kohtumine.
10.    Arenguabi ja aastatuhande arengueesmärgid: komisjon kutsub liikmesriike üles andma taas rohkem ja paremat abi

1.    Kallas peab leidma lahendused vulkaanilise tuhapilve põhjustatud kaosele.

Euroopa Komisjoni president Barroso otsustas 19.aprillil luua ad.hoc. komisjoni, et arutada vulkaanilise tuhapilve poolt põhjustatud mõju lennumajandusele ja majandusele tervikuna. Ta soovib koordineerida Euroopa Liidus tasandil tegevusi, et võtta kasutusele meetmeid tekkinud olukorraga toimetulekuks. Transpordivolinikuna asub Kallas seda töögruppi juhtima. Teda abistavad asepresident Almunia (konkurents ja riigiabi) ja volinik Rehn (majandus ja finantsvaldkond).

Barroso palus Kallast kaaluda võimalust korraldada erakorraline transpordi ministrite  koosolek videokonverentsina- transpordiministrite kohtumine

Tervitades Eurocontroli otsust avada lennuliiklus osaliselt, rõhutas  transpordivolinik Siim Kallas Euroopa kooskõlastatud reageeringu olulisust. "Ohutus eelkõige ja siin kompromisse ei saa teha," lisas ta. Ta märkis ka, et komisjonil on selles valdkonnas piiratud pädevus ning et otsus õhuruum sulgeda oli valitsuste otsus, mis põhines sõltumatute ekspertide hinnangul. Kallas kutsus lisaks üles rakendama ühtse Euroopa taeva seadusandlust paremini ning tõhusamalt tagama ELi õigusaktidega reisijatele ette nähtud õiguseid. Kallase avaldust saab lugeda siin: avaldus

http://www.bns.ee/catart.jsp - kriitika liiga rangete tingimuste kohta lennunduses.

Parlamendi fraktsioonid tervitasid teisipäeval ELi liikmesriikide otsust avada osaliselt õhuruumid. Vulkaanilise tolmu pilvede tõttu tekkinud lennuliikluse häireid käsitlenud arutelu käigus tõi rahvapartei fraktsioon esile majanduslikud tagajärjed ning käis välja mõtte osutada lennufirmadele abi ELi eelarvest. Sotsiaaldemokraadid, liberaalid ning rohelised leidsid aga, et kriis näitas kui oluline on parandada raudteevõrgustikke Euroopas, et oleks olemas alternatiivne transpordiliik.

2.    EL tugevdab üleilmset tervishoidu.

ELi meetmed peaksid täitma järgmist nelja eesmärki:
Ø    Edendada tervisevaldkonna üleilmset juhtimist. EL peaks võtma kõikides ÜRO asutustes ühise seisukoha ja vähendama terviseprojektide vahelisi erinevusi.

Ø    Pürgida tervishoiuteenuste üleüldise kättesaadavuse poole. EL peaks tagama, et arengumaad kasutavad saadud arenguabi jätkusuutliku tervishoiusüsteemi väljatöötamiseks. Samuti peaks ta toetama sellist avaliku ja erasektori vahelist tööjaotust, mis toob tervishoiusektorisse teadmisi ja rahalisi vahendeid. Komisjon esitab nimekirja riikidest, kes on tervishoiualaste arengueesmärkide täitmisel kõige enam maha jäänud ja vajavad ELi esmatähelepanu.

Ø    Muuta ELi sise- ja välispoliitika üleilmsetes terviseküsimustes sidusamaks. EL ühendab oma mõjujõu kaubanduse ja arenguabi valdkonnas, et luua üleilmse tervishoiu küsimustes sidus lähenemisviis, mis võtaks arvesse ka rännet, toiduga kindlustatust ja kliimamuutust.

Ø    Suurendada üleilmseid tervisealaseid teadmisi. EL tagab teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu kõigile kättesaadavad taskukohased tervishoiutooted ja -teenused ning ei jäta kahe silma vahele ühtki haigust. Rahvusvaheline koostöö moodustab osa ELi teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist, et aidata täita tervishoiualaseid arengueesmärke ja uurida põhjalikult haigusi, mis võivad mõjuda arenguriikidele hävitavalt. Ainuüksi raamprogrammi kolmel esimesel aastal (2007–2009) investeeris EL 200 miljonit eurot teadusprojektidesse, mis käsitlevad HIV/AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi leviku tõkestamist ja ravi.

Seda ettepanekut arutatakse 11. mail välisasjade nõukogus. Juunis toimub üleilmse tervishoiu teemal kõrgetasemeline kohtumine, kus ELi tervishoiu- ja arenguabiministrid kaaluvad edasisi meetmeid.

Koos komisjoni teatisega „ELi roll ülemaailmses tervishoius” avaldatakse kolm komisjoni talituste töödokumenti. Esimese teema on arengukoostöö panus tervishoiuteenuste üleüldise kättesaadavuse tagamisse, teise teema reageerimine üleilmastumisest tingitud probleemidele üleilmses tervishoius ning kolmanda teema Euroopa teaduse ja teadmiste rakendamine üleilmse tervishoiu teenistusse.
http://ec.europa.eu/development/services/dev-policy-proposals_en.cfm

3.    Euroopa Sinu koolis: volinik Vassiliou käivitas kampaania „Kevadpäev Euroopas 2010”


Kampaania kestab kuni 30. juunini. Selle eesmärgiks on julgustada põhi- ja keskkooliõpilasi ning nende vanemaid tundma suuremat huvi Euroopat mõjutavate suuremate probleemide vastu nagu majanduskriis, noorte tööpuudus, kliimamuutused, haridus ja võitlus vaesuse vastu.

Juba praegu on selle aasta üritusel osalema registreerunud ligikaudu 2000 kooli. Registreeruda saab „Kevadpäeva” veebilehel, mis on kättesaadav 23 keeles:
www.springday2010.net


Koolid, kes tahaksid korraldada „Kevadpäeva” üritusi, võivad registreeruda siin:
http://www.springday2010.net/ww/en/pub/spring2010/misc/registration.cfm

Esinejad, kes soovivad teatavat kooli külastada, võiksid oma huvist teada anda siin:
http://www.springday2010.net/ww/en/pub/spring2010/about/schools_guests.htm

4.    Eurobaromeetri uuring näitab suuri erinevusi suhtumises sporti ja füüsilisse aktiivsusesse.


Uuring, mille käigus küsitleti 2009. aasta lõpus ligemale 27 000 kodanikku 27 liikmesriigist. Näiteks on ELi kodanike eelistused spordi tegemise koha suhtes on erinevad: 83% sloveenlastest eelistab sportida värskes õhus, neile järgnevad soomlased 76%-ga ja eestlased 67%-ga. Samal ajal hindab väljas sportimist üksnes 27% kreeklastest, 28% maltalastest ja 29% rumeenlastest.

Kes tunneb uuringu tulemuste vastu sügavamat huvi, leiab need:
http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb_special_en.htm#334

5.    EL nõukogu otsused ehitiste energiatõhususe direktiivi ülevaatamise kohta.


Nõukogu võttis 14. aprillil 2010 toimunud esimesel lugemisel (5386/10 ADD 1) vastu otsused ehitiste energiatõhususe direktiivi (5386/10) osas, mis soovib selgemini sõnastada direktiivi eesmärke ning tugevdada ja laiendada olemasoleva direktiivi reguleerimisala ( 2002/91/EC ) ja vähendada suuri erinevusi liikmesriikide praktikate vahel selles sektoris.

Vastu võetud otsuste kohaselt peaksid kõik uued ehitised olema 31.detsembriks 2020 null energia tarbega. Liikmesriigid peaksid oma eesmärgid sõnastama 2015 aastaks ja kõik avaliku sektori poolt kasutatavad (või omandatavad) uued hooned peavad olema null- energia tarbimisega 31.detsembriks 2018.

Iga samba puhul analüüsitud võimalused hõlmavad poliitiliste vahendite kombinatsiooni, sh mittereguleerivaid alternatiive. Need võimaldaksid täielikult ära kasutada kehtiva EPBD potentsiaali ja laiendada selle mõju.

Mõju hindamises on toodud välja, et investeeringuvajadused ja halduskulud on suhteliselt väikesed võrreldes eeliste ja säästuga.

Näiteks kehtiva EPBD artiklis 6 sätestatud 1000 m2 suurusest künnisest loobumine tähendaks täiendavaid kapitalikulusid 8 miljardit eurot aastas, kuid selle tulemuseks oleks aastane energiasääst 25 miljardit eurot aastaks 2020 ja seega oleksid CO heidete vähendamise kulud negatiivsed. Nende arvutuste aluseks on olnud konservatiivne naftahindade prognoos.

Investeeringuvajadused ei ole ELi kodanike vahel ühtlaselt jaotunud, vaid tähendavad
täiendavaid kulusid nende jaoks, kes oma ehitisi oluliselt rekonstrueerivad või on seotud kinnisvaratehingutega. Samas leitakse, et kõrgetest naftahindadest tulenevalt aga tasuvad need algsed investeeringud ennast kuhjaga ära ja tähendavad väiksemaid energiaarveid. Sellel on otsene ja kaudne positiivne mõju kogu majandusele.

Siiski leitakse, et mõned nõuded võivad olla koormaks madala sissetulekuga majapidamistele. Ehitiste kvaliteedi parandamine on oluline viis, kuidas leida lahendusi suurte energiaarvete pikaajalistele probleemidele ja paremale elukvaliteedile, ning seda vajadust tuleks toetada liikmesriikide käsutuses olevate muude meetmetega. Muudetud direktiiv toetab sihtotstarbeliste rahastamisvahendite kasutamist. Näiteks nähakse sellega ette energiamärgise soovitustes sisalduvate energiatõhususe suurendamise ettepanekute sidumine rahaliste soodustustega.
muudatusettepanekud

6.    Ühtekuuluvuspoliitika ajavahemikul 2000-2006- millised on saavutused?

Konverents toimus 19.aprillil 2010 Brüsselis (Bibliotheque Solvay). Konverentsil osalesid põhiliselt liikmesriikide rahandusministeeriumite ja Brüsselis alaiste esinduste töötajad. Meilt olid registreerunud lisaks minule Kadri Uustal (EL esindus EL juures) ja meie rahandusministeeriumi esindaja (kes ei saanud osaleda tuhapilve tõttu tekkinud lennukatkestuste pärast).

Konverentsil anti ülevaade möödunud perioodi koostatud aruandest (regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn) ning näidati videot mõningate projektide kohta. Pressiteade: pressiteade. Volinik ütles, et hoolimata kriitikast on saavutatud ühtekuuluvuspoliitika abiga majanduslikku edu, toetatud keskkonna- ja sotsiaalpoliitikat ning arendatud regionaalset ühtekuuluvust. Ta ütles, et saadud kogemused peaksid olema baasiks järgmise perioodi kavandamisel.
Järgmise perioodi kavandamisel rõhutas ta:
Ø    strateegilist lähenemist (EU 2020 strateegia eesmärkide täitmiseks);

Ø    integreeritud lähenemise olulisust;

Ø    poliitika rakendamine peab toimuma kõige sobilikumal tasandil;

Ø    rakendada tuleks mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

Ø    vahendite kasutamine peab olema efektiivsem;

Ø    ühtekuuluvuspoliitika peab arvestama regioonide eripäradega- vaja on paindlikku poliitikat;

Ø    piiratud arvu eesmärkide ja projektide toetamine, mis on võtmetähendusega antud regiooni jaoks;

Ø    konkreetsete projektide valik sõltub regiooni tasandi otsustest;

Ø     vaja on rakendada uusi indikaatoreid poliitika tõhususe mõõtmiseks (nagu näiteks juurdepääs eluasemele, haridusele, heaolujne.);

Ø    suurem tasakaal EL maksumaksja raha kasutamise tõhususe ja administratiivse koormuse vahel;

Ø    bürokraatia vähendamine;

Paneeldiskussioonis osalesid regionaalpoliitika direktoraadi direktor Ahner, Varssavi ülikooli professor Grzegorz Gorzelak, Bari ülikooli professor Gianfranco Viesti, Harvey Armstrong Sheffieldi ülikoolist ja Terry Ward (raporti koostaja). Paneeldiskussiooni moderaator oli Jacki Davis.

Terry Ward ütles, et see on kõige ausam raport mis siiani on koostatud. Ta ütles, et vaatamata esialgsele skeptilisusele obj. 2 suhtes, on ta nüüd veendunud, et see on vahend, mis loob jätkusuutliku rahastamise võimalused projektidele, mis muidu ei oleks saanud rahastust ning sellega loonud suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse Euroopa Liidus.

Grzegorz Gorzelak ütles, et ühtekuuluvuspoliitika on aidanud kaasa uute liitunud riikide majanduslikule arengule, kuid majandusareng on toimunud mitmete poliitikate koosmõjus, mitte ainult tänu ühtekuuluvuspoliitikale.

Harvey Armstrong tõi välja aruande nõrgad ja tugevad küljed. Positiivne on see, et erinevate allikate hinnangud langevad kokku ja see muudab aruande veenvaks. Ta märkis positiivsena veel tõenduspõhisust ja seda, et aruanne toob välja selle mis töötas ja mis mitte. Olulise plussina tõi ta välja partnerluse ja koostöö paranemise. Miinustena märkis ta nõrga tulemuste analüüsi, kasusaajate uuringute ebapiisavust, andmebaaside lühiajalisust ning väikeste regioonide saavutuste hindamise puudulikkust.

Ahner ütles, et sel korral on temaatiline lähenemine andnud parema ülevaate, aga sellest hoolimata ei ole ühtegi veenvat tõestust, et ühtekuuluvuspoliitika on olnud edukas. Ühtekuuluvuspoliitika ei ole ainult raha vaid ka suurema partnerluse ja koostöö toetamine.

Sõnavõttudele järgnenud arutelus toodi välja järgmised seisukohad:
Ø    mõned poliitikad on vastandlikud ja taotlevad erinevaid eesmärke;

Ø    hinnatakse ühte konkreetset poliitika aspekti, aga ei vaadata lõplikku koosmõju selles regioonis. Selleks et hinnata reaalset saavutust, tuleb tõesti hinnata olukorda kohapeal, aga see on väga kulukas;

Ø    vaja on keskkonna aspekt integreerida kõikidesse poliitikatesse ja hinnata nende keskkonna alast mõju;

Ø    vaja on välja töötada jätkusuutlikkuse indeks;

Ø    infrastruktuuri investeeringud vaesemates riikides ja investeeringud teadusesse ja innovatsiooni rikastes riikides- kas see on tasakaalustatud areng?

Ø    Vaja oleks debatte liikmesriikide tasandil kõikide partnerite kaasamisega- kahjuks ei ole see hetkel praktika mida liikmesriigid teevad;

Ø    Vaja on mõelda selle peale kuidas paremini mõõta projektide efektiivsust;

Ø    Diskussioonides on ära unustatud kohalik tasand ja kohalikud partnerlused

Ø    Vaja on protsessi alt üles mitte ülevalt alla

Ø    Oluline on kohaliku tasandi kaasamine

Osalejate poolt esitati väga vähe küsimusi. Põhiline diskussioon toimus moderaatori ja paneelis osalejate vahel.

7.    19.aprillil avaldas Euroopa Keskpank (ECB) ülevaate finantskriisi õppetundidest.

Raport keskendub väljakutsetele, millega Euroopa finantsturu infrastruktuurid ja osalenud finantsinstitutsioonid kriisi ajal silmitsi seisid, seoses:
Ø    infoga kohustuste mittetäitmise kohta;

Ø    puuduste juhtimisega;

Ø    käitumuslike teguritega, mis mõjutasid turu likviidsust negatiivselt;

Ø    küsimustega, mis on seotud vabavahetusturuga.

http://www.ecb.europa.eu/pub/pdf/other/reportlessonslearnedfinancialcrisis201004en.pdf

8.    Käimas on arutelud põllumajanduspoliitika tuleviku üle

Euroopa Komisjon on avanud veebilehe:
http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/debate/form_et.htm,
kus ootab kuni 3.juunini 2010 arvamusi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta 2013+. Oma seisukoha võib saata mis tahes ELi ametlikus keeles, kuid siiski on soovitav seda teha inglise või prantsuse keeles. Kõik seisukohad avaldatakse keeles, milles nad on esitatud.

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on loonud järjekordse fookusgrupi, et hakata koostama arvamust maaelu arengu kohta. Hetkel on oma huvi näidanud selles grupis osalemise kohta:
Ø    Carsten Hansen, Saksamaa Linnade ja Kohalike Omavalitsuste Liit

Ø    Dominic Rowles, Inglismaa Omavalitsusliit (LGA)

Ø    Staffan Lund, SALAR (Rootsi)

Ø    Guðrún Dögg Guðmundsdóttir, Islandi Kohalike Omavalitsuste Liit

Ø    Christell Åström, AFLRA (Soome)

Fookusgrupp:
Koostab CEMR poolse seisukoha maaelu arengu tuleviku kohta, et
Ø    saata omapoolne sisend EK poolt algatatud konsultatsioonile ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle;

Ø    mõjutada parlamendi arutelusid;

Ø    koguda andmeid näidete kohta, et selgitada paremini CEMR arvamuses esitatud seisukohti.

Oma huvi fookusgrupi töös osalemiseks tuleb üles näidata enne 27.aprilli 2010.

Ka Regioonide Komitee koostab arvamust ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta (raportöör: René Souchon (FR/PES), Auvergne’i piirkonna volikogu esimees).

Koostatud arvamuse eelnõu  arutatakse loodusvarade komisjoni koosolekul, mis toimub 3. mail 2010 kell 11.00–16.00. Muudatusettepanekuid võis esitada  kirjalikult komisjoni sekretariaadile kolmapäevaks, 21. aprilliks 2010.

Koostasin kolm võimalikku muudatusettepanekut, mis leidsid meie liikmete poolt ka toetust ning Kaido Kaasik saatis need tähtaegselt Regioonide Komiteele (lisatud). Meie delegatsiooni liikmetest osalevad selle komisjoni töös Kaido Kaasik ja Urve Erikson.

Arvamuse eelnõus näiteks:
Ø    peetakse vajalikuks töötada välja vahendid hindade stabiliseerimiseks ja tootmise juhtimiseks;

Ø    leitakse, et tootmise juhtimise vahendite eesmärk on hoida ära liigseid pakkumise ja nõudluse erinevusi, mis omakorda põhjustavad hindade järsku langust;

Ø    leitakse, et hindade stabiliseerimise vahenditega (tagasivõtumeetmed, ladustamine, tagatised seoses ilmastiku- ja tervishoiuteguritega jne) tuleks püüda piirata turgude heitlikkust;

Ø    ollakse seiskohal, et muudetud põllumajanduspoliitikas tuleb jätta kõrvale igasugune ebavõrdne kohtlemine eri liiki tootmise toetamisel (aga ei mainita eri piirkondade erinevat kohtlemist);

Ø    arvatakse, et põllumajandus võiks olla tulevikus üks olulisi töökohtade loojaid;

Ø    leitakse, et meetmeid, mis on küll maapiirkondade jaoks väga olulised ja seotud maaelu arenguga, kuid mitte põllumajandusega, ei tuleks käsitleda mitte ühise põllumajanduspoliitika raames, vaid regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika all;

Ø    väljendatakse toetust ideele viia EAFRD raames ühise põllumajanduspoliitika teise samba alt kaasrahastatava 3. telje meetmed (käsitööndus, turism, üldsusele osutatavad teenused jne) ja 4. telje meetmed (Leaderi programmid) regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika alla (ERDFi programmid);

Ø    peab tingimata vajalikuks arvestada nii piirkonna eripära kui ka regionaalpoliitika prioriteete, mis võivad eri piirkondades aga märgatavalt erineda;

Ø    leitakse, et mitmetasandilise – Euroopa, liikmesriigi ja piirkonna tasandi – juhtimise kehtestamine on 2013. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika eduka muutmise hädavajalik eeltingimus;

Eesti seisukohtadega samal teemal saab tutvuda: http://www.agri.ee/ypp-2013/

9.    Avatud Päevade 2010 partnerite kohtumine.

Esimene konglomeraadi “Smart Growth and Well Being” partnerite kohtumine toimus 23.aprillil Portugali alalises esinduses EL juures aadressil: Av. de Cortenbergh, 12 - 1040 Brussels.

Tuletan meelde, et liitusid esindab sel aastal Haapsalu linn. Ettekandega teemal: “With EU support from the grey provincial town to the pearl at the seaside” esineb Regioonide Komitee liige Teet Kallasvee.

Partnerite kaardiga on võimalik tutvuda järgmisel lingil (partners and 2010):
http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2010/respartners_maps.cfm

Tegevuste ajakava on järgmine:
Ø    23.aprillil lepiti kokku põhilised teemad ja esitluse vorm. Ürituse toimub 5.oktoobril kell 14.30- 18.30 ja vormiks on  debatt kahes osas. Debattide alapealkirjad tuleb täpsustada lähiajal. Ettekanded on seekord teistsugused - lühike videoklipp + 10 minutiline sõnavõtt, millele järgneb diskussioon. Kõik esitatud videoklipid monteeritakse kokku ja esitatakse debati ajal. Videot oodatakse juba juuli alguseks.  30.aprilliks on vaja andmeid ettekandja kohta: nimi, CV, institutsioon, ametikoht;

Ø    7. maiks on vaja esitada kõik vajalikud andmed toimuva ürituse kohta;

Ø    21. maiks on vaja esitada andmeid osalevate ajakirjanike kohta. Iga partner saab kutsuda ühe ajakirjaniku, kelle kulud kaetakse Regioonide Komitee poolt;

Ø    24. maiks peab täpsustuma kohaliku ürituse toimumise aja, koha ja sisu;

Ø    25. juunil on partnerite teine kohtumine;

Ø    5. juuli- iga partner on vastutav oma osalejate registreerimise eest;

Ø    2. septembriks peavad olema esitatud ettekanded ja esitluse sisukokkuvõte;

Ø    15. septembriks on teada detailne Avatud Päevade programm ja brozüür;

Ø    Avatud Päevad 2010 toimuvad 4-7 oktoober 2010. 4.oktoobril on avasessioon Euroopa Parlamendis. 5.oktoobril on kavas meie ühenduse seminar (debatt) kell 14.30- 18.30. 4. juunil (oktoobril?) õhtul algusega kell 19.30 toimub vastuvõtt, mida korraldab Lissaboni regioon – toimumiskoht Orpheu Library (osalemine kutsetega (4-5 kutset partneri kohta)). 5. oktoobril on kutsetega vastuvõtt kõikidele partneritele (4-5 kutset partneri kohta);

Ø    Avatud Päevade kohalik üritus on meie puhul kavandatud oktoobri kuusse.

Tähelepanu! Samal ajal toimub Brüsselis veel üks suur üritus ja seetõttu on vaja varakult teha hotelli broneering.


10.    Arenguabi ja aastatuhande arengueesmärgid: komisjon kutsub liikmesriike üles andma taas rohkem ja paremat abi.

Euroopa Komisjon võttis 21.aprillil  vastu ambitsioonika tegevuskava ELi meetmete võtmiseks, et kiirendada edusamme aastatuhande arengueesmärkide saavutamisel. 2009. aastal andis EL abi 49 miljardi euro ulatuses, mis oli varasemast veidi vähem. See summa vastab 0,42% ELi kogurahvatulust. EL on veel kaugel 2010. aasta vahe-eesmärgi, 0,56% saavutamisest, enne 2015. aasta eesmärgini 0,7% jõudmist.

EL on maailma suurim abiandja, kellelt lähtub üle poole kogu maailma arenguabist.

Tegevuskavas on sätestatud ELi võimalik seisukoht enne käesoleva aasta septembris toimuvat ÜRO tippkohtumist aastatuhande arengueesmärkide teemal.
Tegevuskava koosneb 12 punktist:
Ø    liikmesriikidel palutakse koostada realistlikud ja kontrollitavad iga-aastased tegevuskavad isiklike eesmärkide saavutamiseks1 ning avaldama esimesed kavad enne septembrit 2010. Euroopa Ülemkogu peaks juhtima liikmesriikidevahelist eksperthindamise protsessi. Tegevuskavas kutsutakse üles jaotama rahvusvahelist koormust muude rahvusvaheliste rahastajatega, et suurendada nende antavat abi;

Ø    suurendada abi tõhusust, paremini kooskõlastades riiklikke abikavu ELi tasandil. See tähendab paremaid tulemusi samade kulutustega ja 3–6 miljardi euro suurust säästu aastas. Heaks näiteks on ELi kava Haiiti taastamiseks. Abi tõhusust tuleks edendada ka rahvusvahelisel tasandil;

Ø    suunata abi nõrkadele ja nendele riikidele, mis on aastatuhande arengueesmärkide saavutamisest kõige kaugemal;

Ø    suunata abi nendele aastatuhande eesmärkidele, mille saavutamisest ollakse kõige kaugemal, võttes sektorikohaseid meetmeid sugupoolte võrdõiguslikkuse, tervishoiu, hariduse ja toiduga kindlustatuse valdkonnas;

Ø    edendada arenguriikides isevastutust aastatuhande arengueesmärkide eest, tegutsedes partnerluste, nagu ELi ja Aafrika ühisstrateegia raames;

Ø    tagada muude ELi poliitikavaldkondade, nagu kaubandus, ränne, toiduga kindlustatus ja kliimamuutus, kookõla arengueesmärkidega;

Ø    võtta arenguriikide siseriiklikud ressursid kasutusele parema maksustamise kaudu. Samal ajal edendada häid maksuhaldustavasid ja toetada võitlust maksustamisest kõrvalehoidumisega rahvusvahelisel tasandil;

Ø    tugevdada piirkondlikku integratsiooni ja kaubavahetust majanduskasvu ja tööhõive nimel;

Ø    toetada kõrge tulupotentsiaaliga uuenduslikke rahastamisalgatusi ja tagada, et neist oleks kasu kõige vaesematele;

Ø    kasutada ELi Kopenhaagenis võetud kliimamuutuse stardirahakohustust (2,4 miljardit eurot aastas) abi tulemuslikkuse ja järjekindluse kontrollimisel;

Ø    käivitada uus konfliktiolukordade parema lahendamise ja sekkumise kava ning tagada arengu ja julgeoleku parem koostoime;

Ø    toetada arenguriikide suuremat sõnaõigust rahvusvahelises valitsemissüsteemis, Maailmapangas ja Rahvusvahelises Valuutafondis ning ÜRO reformis asutuste tõhustamiseks.

Vaata ka
MEMO/10/147 Tegevuskava ja 2009. aasta ELi statistika
MEMO/10/146 Maksundus ja areng
MEMO/10/145 Aastatuhande arengueesmärgid ja ELi rahastatavad projektid

Muud asjaomased dokumendid
ELi tegevuskava aastatuhande arengueesmärkide toetuseks:
http://ec.europa.eu/development/services/dev-policy-proposals_en.cfm

ELi rahastajate atlas:
http://development.donoratlas.eu/index2010.htm

Projektid voliniku veebisaidil:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/piebalgs/index_en.htm

Arenguabi ja koostöö Eestis- http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/90

Ametliku arenguabi (arengukoostöö ja humanitaarabi jõuab tabeli järgi 0,17 % SKPst) vahendite kogusumma
2007 aastal - 188;
2008. aastal - 243;
2009. aastal - 285;
2010. aastal - 317 ja
2011.aastal 367 miljonit krooni. (tabel 2 meie arengukavast aastatel 2006-2010).

EL eesmärk 2015. aastaks on 0,7% SKPst!

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

28.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit