Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


12.-16. aprill 2010
Print
E-nädalakiri 12/2010

Sisukord:
1.    Riiklike delegatsioonide koordinaatorite koosolek Regioonide Komitees.
2.    Foorum “Euroopa makroregioonid”.
3.    Regioonide Komitee juhatuse istung.
4.    Regioonide Komitee täiskogu istung.
5.    Regioonide Komitee Läänemere piirkondadevahelise töörühma koosolek.


1.    Regioonide Komitee delegatsioonide koordinaatorite koosolek

Koosolek toimus 13.aprillil. Koosolekul osales üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosoleku päevakorras olid sellised teemad nagu:
·    Aprilli juhatuse ja täiskogu ettevalmistused;
·    Regioonide Komitee tulevane koosseis

Regioonide Komitee president Bresso kaotas oma mandaadi eelmisel reedel vastavalt Itaalias toimunud valimistele tulemustele. Vastavalt kodukorrale hakkab täitma presidendi kohuseid esimene asepresident.

Administratsiooni esindaja informeeris, et 15.aprilliks planeeritud ad.hoc. komisjoni istung (CdR tulevase koosseisu osas) lükatakse edasi, sest ei president ega ka asepresident ei saa koosolekul osaleda. Koosolek peaks toimuma mais 2010.

Regioonide Komitee teabevahetuspoliitika  võeti vastu eelmise koosseisu poolt ja nüüd on see taas esitatud juhatusele aruteluks. Tegevusplaan selle elluviimiseks peaks esitatama juuni juhatusele. Calini arvates ei võta esitatud dokument arvesse eelmisel korral rahvuslike delegatsioonide poolt esitatud kirja CoR presidendile, kus rõhutati rahvuslike delegatsioonide rolli. Calini sõnul ei ole rahvuslikel delegatsioonidel CoR teabevahetuspoliitikas ette nähtud mingit rolli. Tõstatas küsimuse millist rolli nad mängivad ja kuidas nende tegevust rahastatakse. 

See on esimest korda kui EL Nõukogu esindaja tuleb juhatuse koosolekule tutvustama EU2020 dokumenti.

Juhatuse päevakorras olev punkt 9 (see on 2010 aasta tööprogramm) on pandud päevakorda erakorralisena ja kõik muudatusettepanekud on oodatud kuni 15.00 homme (14.04.2010). Tänaseks on dokument tõlgitud kõikidesse keeltesse ja leitav liikmete portaalilt.

Täiskogu päevakorras olevate arvamuste eelnõude kohta on esitatud hulgaliselt muudatusettepanekuid, kuid nende arv ei ole oluliselt suurem kui tavaliselt.  Kõik saadud muudatusettepanekud on punased ja raportööri kompromissettepanekud on esitatud sinisega.

Regioonide Komitee tulevase koosseisu arvamuse eelnõu kohta on esitatud hulgaliselt muudatusettepanekuid. Küsimus on - millal need tõlgitakse kõikidesse keeltesse ja tehakse kättesaadavaks liikmete portaalil. Samuti on oluline võimalikult ruttu pakkuda mais toimuva koosoleku kuupäev, et liikmed saaksid oma aega varakult planeerida. Küsimus on ka koordinaatorite juurdepääsus dokumentidele. Administratsiooni sõnul ei ole koosolek  mitte tühistatud vaid edasi lükatud. Samas on võimalik esitada veel muudatusettepanekuid, sest eesmärk on jõuda konsensusele tulevase koosseisu osas.

Kahjuks pean märkima, et meie delegatsiooni nimel esitatud dokumendid ei ole ikka veel tõlgitud ega kodulehele üles pandud. Praeguse kava kohaselt on järgmise ad hoc koosoleku eesmärk arutada põhimõtteid ning võimaluse korral langetada otsus.

Veebruari täiskogu otsuse kohaselt peaks tulevase koosseisu osas otsuse langetama juunis toimuv täiskogu. Constatino (Itaalia delegatsiooni koordinaator) ütles, et ta ei saa protsessist aru, kuigi ta on insener, kuid siiski mitte rumal.

2.    Foorum “Euroopa makroregioonid”

Foorum toimus 13.aprillil Regioonide Komitee hoones.

Brüsselis Regioonide Komitee korraldatud kõrgetasemelise konverentsi näol avanes esimest korda võimalus need eri geograafilisi piirkondi käsitlevad arutelud ühendada ja analüüsida uut kontseptsiooni tervikuna. ELi regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn ühines üle 300 poliitiku ja eksperdiga, et arutada olemasolevate ja väljaarendamisel olevate makropiirkondade strateegiate võimalusi ja piiranguid.

Foorumi põhilised teemad:
·    Millised on senised õppetunnid?

·    Milline on kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll strateegiate arendamisel ja rakendamisel?

·    Millises ulatuses saavad makroregioonid oma käsitluses olla põhjalikud, kattes mitmeid poliitikavaldkondi

·    Kas nad peavad saama märkimisväärseid vahendeid EL fondidest?

·    Millist majanduslikku ja keskkonnaalast kasu nad pakuvad?

Kolm töövaldkonda on suunatud konkreetsetele küsimustele seoses Läänemere regioonide, Doonau piirkonna ja Põhjamere Inglise kanali piirkonnaga.

Foorum on korraldatud Läänemere strateegia EU strategy for the Baltic Sea Region (vastu võetud  2009), Doonau piirkonna strateegia Danube Region (ettevalmistamisel), ja Põhjamere ja Inglise kanali piirkonna huvigruppide esindajate osavõtul (strateegia koostamine on algstaadiumis).

·    Programme 
·    Conference brochure

Regioonide Komitee peasekretär Gerhard Stahl kandis ette Regioonide Komitee presidendi Bresso kõne, kuna ta ise ei saanud osaleda. Makroregioonide teema on tõusnud päevakorda koos uue Lissaboni lepingu ja territoriaalse ühtekuuluvuse  lisamisega lepingusse. See ei ole kindlasti ainuke initsiatiiv, mis realiseerib territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet. Täna ei arutatud mitte ainult olemasolevaid strateegiaid vaid ka uusi makroregioonide loomist ka väljaspool Euroopa Liitu. Küsimus on kas kogu EL peab olema jagatud makroregioonideks ja millised on nende ülesanded ja ulatus.

Johannes Hahn – regionaalpoliitika volinik ütles, et on väga oluline mõelda edasiste arengute peale. Tuleb ka selgelt aru saada mis on võimalik ja mis mitte ja mis on selle lähenemise täiendav väärtus. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema põhiliselt suunatud vaesemate riikide järeleaitamisele, olles samal ajal suunatud kõigile regioonidele.

Esimene strateegiline raport näitas, et vaja on saavutada tasakaal erinevate eesmärkide vahel ja paindlikkuse vahel nende rakendamisel. Igasugust regionaalset koostööd tuleb toetada, aga makroregioonid ei asenda regionaalset arengut. On väga oluline määratleda piirkonnad, kus regioonide vaheline koostöö on sobilik. Makroregioonidel on võimalus lahendada probleeme mida ei ole võimalik teha ühe regiooni piires  (eriti kui sellega kaasneb ajalooline komponent). Näiteks transpordi ühenduste rajamine. Sild tuleb rajada siis kui mõlemad osapooled seda soovivad ja selleks tuleb kasutada olemasolevaid ressursse. Makroregionaalne strateegia peab olema alt üles initsiatiiv ja kaasama regioone ning arvestama nende soove.

Isabel Moya Perez Hispaania alalisest esindusest ütles, et EL roll nende strateegiate puhul on toetada alt üles protsessi.

Martin Dangeerfield (professor). Ta ütles, et üldiselt on ta selle initsiatiivi suhtes positiivne. Jah, see on uus EL kontseptsioon, mis baseerub koostööl, aga ei ole uus kui see puudutab EL liikmesriike, sest regioonide vaheline koostöö on toimunud juba pikka aega. Makroregioonid on nagu “vana vein uues pudelis”, sest regioonide vaheline koostöö on toimunud juba pikka aega erinevate regioonide vahel.

Regioonide Komitee pressiteade.

3.    Regioonide Komitee juhatuse istung.

Istung toimus 13.aprillil Regioonide Komitee hoones. Koosolekul osales juhatuse liige Kurmet Müürsepp ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Komitee presidendi sõnavõtt jäi ära, kuna teda ei olnud kohal ja ta kaotas oma mandaadi. Teda asendas Valcarcel Siso, Ramon Luis, kes teatas, et 15.04.2010 kavandatud ad hoc komisjoni koosolek lükatakse edasi. Keymer tegi ettepaneku määrata kiiresti uus kuupäev millal koosolek võiks  toimuda ja asepresident võiks ise koosolekut juhatada. Siso ütles, et tal on raske osaleda koosolekul, kuna ta pole selle töörühma liige. Ta ütles, et pole põhjust muuta veebruaris paika pandud ajakava. On olemas kogu tehniline koosseis, et selle küsimusega edasi minna.

Klär ütles, et nende fraktsiooni juhatus oli jõudnud kokkuleppele, et järgmine president on naine ja see võiks olla Itaaliast. Bresso asemele valiti Itaalias Roberto Cotta  ja nüüd on lahendus Itaalia käes. Võib juhtuda, et juunis taasvalitakse Bresso Regioonide Komitee presidendiks kui Itaalia valitsus seda soovib.

Mohn Ervin (Austria) ütles, et kuna Siso väidab, et tal pole volitust olla ad hoc komisjoni liige, siis on selge, et ka järgmisel koosolekul ei jõuta mingitele kokkulepetele. Seega ei saaks otsustada midagi ei mais ega ka juunis toimuval koosolekul. Seega on võimalik tulla lahendustega alles septembri täiskogul.

Osvald Petr ütles, et Regioonide Komitee koosseisu muutuste ettepanekutega on aega piisavalt, sest muudatused rakenduvad alles peale 2015 aastat - seega kuhu on kiire?

Bihary Gabor (Ungari) ütles, et midagi pole võimatu kui Regioonide Komitee soovib jõuda otsuseni juuni täiskogul.

Beissel Simone (Luxembourg) arvas, et võiks paluda komisjonilt lisaaega omapoolse ettepaneku koostamiseks. Juhatus võib ju otsustada, et nimetada keegi komisjoni hulgast ad hoc komisjoni juhatajaks ja tema arusaamisel on esimene asepresident automaatselt presidendi asetäitja.

Paverzis ütles, et tuleks jälgida protseduuri reegleid, koosoleku toimumise aeg edasi lükata  ja  kohtuda mais.

Schneider ütles, et praegu on raske situatsioon kuna Bresso kaotas mandaadi. Ja see kuidas Itaalia valitsus otsustab, on nende asi. Ta ei mõista ettepanekuid mis teevad ettepaneku lükata otsustamine edasi. Vaja on otsused vastu võtta võimalikult kiiresti. Meil on ikka jätkuvalt 27 nime kelle hulgast valida uus töögrupi juht.

Otsustati, et ad.hoc. komisjoni koosolek toimub 20.mail 2010.

Nõuandetegevus

a) Kiideti heaks ettepanekud omaalgatuslike arvamuste määramiseks Armeenia, Aserbaid¸aani ja Valgevene kohta ning lähenemisviis Ukrainale (II peatükk);

b) Võeti teadmiseks esitatud konsulteerimistaotlused;

c) Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon (CIVEX) otsustas 29. märtsil 2010 kooskõlas Regioonide Komitee kodukorra artikliga 64 loobuda arvamuse koostamisest järgmise ettepaneku kohta: “Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend” – KOM(2009) 588 lõplik – 2009/0163 (CNS). Võeti teadmiseks Regioonide Komitee kirja vormis vastus ELi institutsioonidele.

Regioonide Komitee teabevahetuspoliitika

Esitatud dokument koosneb kahest osast:
-    esimeses osas määratletakse komitee teabevahetuspoliitika raamistik ja alus. See võimaldab anda ülevaate teabevahetuse peamistest eesmärkidest ja tekitada liikmete seas arutelu selle üle, kuidas liikmed saaksid teabevahetuses aktiivselt osaleda;

-    teine osa koosneb tervest reast lisadest, milles esitatakse strateegilisel, tegevuslikul ja üksikasjalikul viisil praeguse teabevahetuse põhialused. Need administratsiooni poolt välja töötatud teabevahetusvahendid ja -teenused on suures osas liikmete käsutusse antavad võimalused oma ülesannete ja volituste tutvustamiseks.

Arvamusuuringud ja Euroopa Parlamendi viimaste valimistulemuste analüüs viitavad ühele ja samale tõsiasjale: Euroopa kodanikel ei ole Euroopa Liidu kohta piisavalt teavet.

Ehkki kodanikud tunnistavad oma skeptilisust ja vähest teadlikkust Euroopa Liidu toimimise üle ning kaebavad, et selle institutsioonid on kauged, tahavad nad sellest hoolimata saada Euroopa kohta rohkem ja paremat teavet: kes Euroopat juhib ja kuidas, milline on Euroopa koht ja kaal maailmas, kuidas Euroopa meid globaliseerimise mõjude eest kaitseb, milliseid eeliseid annab Euroopa sotsiaalsele, säästvale majandusele ja ettevõtetele, kuidas Euroopa muudab kodanike elusid, või proosalisemalt, mida mina Euroopa Liidult saan?

Linnapead, omavalitsuste esimehed või volikogude liikmed, kellest ligikaudu 700 on Regioonide Komitee liikmed, on üha sagedamini kodanikele Euroopa Liidu saadikute või häälekandjate rollis.

-    Koos nendega on ELi või riikliku tasandi poliitilised rühmitused ja omavalitsuste võrgustikud operatiivsed teabevahendajad.

-    Nende juures omavalitsusüksustes töötavad avaliku sektori teabevahetuse spetsialistid, kelle ülesanne on teabekampaaniate väljatöötamine ja elluviimine, ürituste korraldamine, teabevahetusvahendite loomine ja edendamine, samuti suhete arendamine kohaliku ja piirkondliku pressi ja meediaga.

-    Kõnealustel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on sageli märkimisväärne eelarve ja vahendid teabevahetuseks, mida nad saavad vajadusel kasutada Regioonide Komiteega ühisteks teabekampaaniateks.

2010. aastal on teabe-, pressi- ja protokollidirektoraadi käsutuses 1 790 922 euro suurune eelarve. Sellele lisandub 408 000 eurot eelarverealt, mis on eraldatud fraktsioonide väljaannete, teabe levitamise ja avalikel üritustel osalemise kulude katmiseks. Tuleb märkida, et üritus Open Days moodustab ligikaudu ühe kolmandiku kuludest. Teabe-, pressi- ja protokolli direktoraadis töötab 45 inimest kõikidest palgaastmetest ja tegevusüksustest.

Juhatuse liikmete sõnavõttudes tehti ettepanekuid  suhtluse parandamiseks.  

Rahandus- ja halduskomisjon (CAFA)
a) 2010. aasta eelarvemenetluse raames taotles Regioonide Komitee esialgses eelarveprojektis 7,8 %-list tõusu. Eelarvepädevate institutsioonide otsusega suurendati Regioonide Komitee 2010. aasta eelarve mahtu 4,2 % võrreldes 2009. aastaga. 2010. aastaks vastu võetud lõpliku eelarve maht on 79,7 miljonit eurot, mis sisaldab nelja uue ametikoha loomist.

Regioonide Komitee taotles 2010 aasta paranduseelarve taotluses 6,4 miljoni euro suurust tõusu (s.o 8,0 %-line tõus) ja 37 uut ametikohta. Kõik taotlused esitati Lissaboni lepingust tulenevate uute kohustuste täitmise eesmärgil (olen sellest ka oma varasemates aruannetes kirjutanud)- selle tutvustamine ja kaitsmine toimub nõukogus aprilli kuus.
 
b) Regioonide Komitee 2011. aasta tulude ja kulude eelarvestus
Regioonide Komitee 2011. aasta eelarve üldine suurenemine oleks 5 miljonit eurot ehk 5,8 %, mis annaks eelarve mahuks 91 miljonit eurot. Eelarve suurenemine 2011. aastal tuleneb suures osas (5,8 %-lisest üldisest suurenemisest kokku 5,0 %) personaliga seotud kuludest (palkade indekseerimine, edutamised) ja 2010. aasta eelarve menetluse käigus saadud 4 ametikoha ülekandeefektist ning 2010. aasta paranduseelarves taotletud veel 37 uuest ametikohast.

Keymer tegi ettepaneku, et jätkataks ikkagi paberkandjal dokumentide saatmist liikmetele, kui nad seda soovivad. Bihary arvas, et kui see on liikmete soov, võib tänaseid reegleid muuta. Malta esindaja toetas Keymeri ettepanekut. Nüüd oleks vaja Uno sõnavõttu, et vastu võetud korda kaitsta!
 
Juhatus kinnitas Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2010. aastal
 
Euroopa Ülemkogu eesistuja kabineti liikme Richard Corbetti sõnavõtt teemal „Arvamustevahetus Euroopa Ülemkogu kevadise tippkohtumise järelmeetmete ja Euroopa 2020. aasta strateegia järgmiste sammude üle”

Ta ütles oma sõnavõtus, et neil on juba tihedad sidemed Regioonide Komiteega ning avaldas kahetsust, et Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman van Rompuy  ei saanud ise osaleda. On sisse viidud kolm väikest muudatust:
·    Laienemisega seoses on väga raske kohtumisi korraldada, et kõik riigipead saaksid osaleda;

·    Ta on valitud peaministrite ja riigipeade poolt;

·    Tema kabinet ei ole enam ainult kuueks kuuks vaid viieks aastaks, mis annab olulise eelise- aja, et vastu võtta olulisi otsuseid.

Põhiline vajadus selle strateegia välja töötamiseks on tagada pidev majanduskasv ja tulla välja kriisist. Vajalik on panna paika juhtimine ning fokuseerida väikese arvule eesmärkidele. Hariduse küsimus on liikmesriikide mitte EL kompentents, kuid  vajalik on tagada kõigi valitsustasandite hea koostöö ning piisav paindlikkus, et arvestada liikmesriikide erisustega.

Tema ettekandele järgnesid juhatuse liikmete sõnavõtud. Jostmeier leidis, et EU 2020 strateegias on regioonide osalus välistatud ja et nende rolli tuleks oluliselt suurendada.

Schneider rääkis EPP fraktsiooni nimel ning ütles, et neil on hea meel näha, et EU2020 strateegiat muudeti vastavalt esitatud ettepanekutele (nad on saatnud oma fraktsiooni nimel mitu kirja eesistujale).

Eesti seisukohad EU2020 kohta on leitavad:
seisukohad EL2020.pdf
http://www.riigikantselei.ee/failid/100318_VV_seisukohad__K.pdf

Resolutsioon Euroopa Komisjoni tööprogrammi kohta- muudatusettepanekuid on võimalik esitada selle dokumendi kohta kuni 14.04.2010 kella 15.00ni.
 
Otsus luua piirkondadevaheline terviseküsimusi käsitlev rühm lükati edasi järgmiseks korraks.


Vastavalt kodukorra artiklile 10 teatasid Dave Wilcox (UK/PES) ja Karsten Uno Petersen (DK/PES) Regioonide Komitee presidendile Mercedes Bressole 9. veebruaril 2010 saadetud kirjas, et nad soovivad luua Regioonide Komitees terviseküsimusi käsitleva piirkondadevahelise töörühma. Kõnealuse rühma liikmeks saamise soovi on seni väljendanud järgmised 25 liiget (mina andsin edasi Karsten Uno Petersenile  Kaido Kaasiku soovi olla selle töörühma liige, kuid millegi pärast ei olnud tema nime nende 25 hulgas).

Rühmas leiaks arutlemist näiteks sellised teemad, nagu struktuurifondide kasutamine, tervishoiutöötajad, patsientide liikuvus, toitumine ja ülekaalulisus ning tervisealase ebavõrdsuse näitajad. See hõlbustaks konstruktiivset dialoogi Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, tugevdades niiviisi administratsiooni tasandil kohalike ja piirkondlike tervishoiuvõrgustike tööd, mis on sisse seatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste või liitude ning nende Brüsseli esinduste algatusel (nt EUREGHA, ENRICH).

Klär oli selle töögrupi loomise vastu. Parlamendis on loodud mitmeid sarnaseid gruppe, kuid nende eesmärk on erinevate lobby gruppidega konsulteerimine. Ta leidis, et neid piirkondade vahelisi gruppe on juba liiga palju ning tegi ettepaneku võta otsus vastu juunis toimuval juhatuse koosolekul.

Mohr leidis samuti, et ei ole õige erinevate väikeste gruppide loomine, sest see seab väikesed riigid raskesse olukorda, sest nad ei suuda oma väikese liikmete arvu tõttu igas grupis osaleda. Ta leidis, et arutelud nende teemade üle peaks toimuma vastavas komisjonis aga mitte väikestes fookusgruppides.

Schneider leidis samuti, et otsustamine tuleks edasi lükata juuni istungile kui on selge lähenemine seoses piirkondadevaheliste rühmade loomisega.

Bore leidis nende rühmade loomine on õigustatud siis, kui nende poolt arutatavad teemad ületavad ühe komisjoni pädevuse piire (ja see on just see juhtum).

Bihary (CAFA esimees) juhtis tähelepanu seoses nende gruppide loomisega kaasnevatele kuludele.

Hanniffy (Iiri) leidis, et fookusgrupi teemad jäävad ühe komisjoni pädevuse piiresse ja selle grupi loomine ei anna mingit lisandväärtust ning toob kaasa kulutuste kasvu. Seetõttu ta ei toeta selle grupi loomist ning teeb ettepaneku otsustamine edasi lükata.
Järgmine koosolek toimub 8.juunil Brüsselis
  
4.    Regioonide Komitee täiskogu istung

Täiskogu istung toimus 14. ja 15.aprillil Brüsselis. Istungil osalesid Regioonide Komitee liikmed Väino Hallikmägi, Teet Kallasvee, Kurmet Müürsepp, Jüri Pihl, Toomas Vitsut, Kaido Kaasik ja Uno  Silberg ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Istung algas Poola lennukatastroofis hukkunute mälestamisega. Poola delegatsiooni juht pidas kõne, kus ta mõistis hukka teise maailmasõja ajal toime pandud kuriteod Katõnis.  Ta kutsus CoR liikmeid minema Euroopa Parlamenti, et tutvuda seal üles pandud näitusega, mis selgitab Katõnis toimunut. Ta tänas kõiki nende rahvale avaldatud toetuse eest.

UEFA presidendi Michel Platini sõnavõtt teemal  “jalgpalli roll sotsiaalses integratsioonis, majanduslikus arengus ja linnapoliitikas”.


Ta ütles, et talle pakub erilist huvi just Regioonide Komitee kui kõige lähem tasand kodanikele. Euroopa spordi mudel põhineb erinevatel regionaalsetel lahendustel. See puudutab nii rahastamist, infrastruktuuri kui ka koolitust. Mängureeglid peavad olema selged ja tuleb ka selgelt välja öelda, et spordil on sotsiaalne roll ja sellele ei saa üle kanda ettevõtluse kohta käivaid reegleid. Praegu kasutatakse ära majanduslangust, kritiseerimaks tema plaane, mis ei vasta vabaturu põhimõtetele ja teda on süüdistatud isegi kommunismis.

Aga põhimõte on lihtne - eelarve peab olema tasakaalus. Varsti rakenduvad reeglid, mis muudab rahastamise selgemaks ja läbipaistvamaks. Oluline on rääkida ka litsentsi süsteemidest ja nende muutmisest. Lissaboni leping ka lõpuks tunnustab spordi rolli.

Tuleb tagada struktureeritud dialoog ja öelda välja seda, et sporti saavad esindada ainult demokraatlikult valitud esindused. Nad ei soovi piirata laste sporti, aga ei tohi ajada segamini erinevaid eesmärke ja koolituskeskusi. On lubamatu, et rikkamad klubid tõmbavad ära parimad mängijad ja tuleb kaitsta laste huve, kes spordiga tegelevad.

Vaja on ka reegleid spordi kihlvedude kohta - ei tohi toetada kuritegevust. Pole ju mõtet matsi pidada kui tulemus on ette teada. Samuti tuleb väidelda vägivalla vastu ja rassistlike ilmingute vastu. Kutsus üles tervele mõistusele ja ütles, et sport peegeldab seda mis toimub ühiskonnas. Sport on vahend noortele identiteedi andmiseks ja oma ideede levitamiseks (ka rassistlike, mille vastu tuleb võidelda).

On räägitud ka spordipolitsei loomisest. On vaja hakata mõtlema selle peale kuidas muuta jalgpallimatsid kultuurisündmusteks. Selleks soovivad nad teha paremat koostööd linnadega. Ta ütles, et tuleb kaitsta rahvusmeeskondi ja spordipüramiide. “Spordil on võime muuta maailma, sest ta paneb inimesed unistama “(N. Mandela).

Regioonide Komitee pressiteade: pressiteade

Põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşi sõnavõtt.


Volinik ütles, et oluline selle teema puhul on ka maa haldamise küsimus. Oluline on kaasata sellesse diskussiooni regioonid nii rakendamise kui ellurakendamise faasis.

Vaja on säilitada põllumajanduslik mitmekesisus. Loodab edaspidisele tihedale koostööle. Nad viivad läbi põllumajanduspoliitika reformi, et arvestada erisusi regioonide vahel. On vaja vahendeid kriisiolukordadega toimetulekuks ja nende ennetamiseks. Avatus aitab ühelt poolt leida uusi turge kuid ka tähendab samal ajal suurt hindade kõikumist. Reforme on vaja ka seetõttu, et see vastaks paremini EL ees seisvatele väljakutsetele (mahub ka EU2020 raamistikku, et tagada intelligentne ja jätkusuutlik majanduskasv). Põllumajanduspoliitika aitab säilitada ja luua uusi töökohti maapiirkondades. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kliimamuutuste ärahoidmisele, kus põllumajandusel on suur roll mängida. Ta soovib enne konkreetsete ettepanekutega välja tulemist konsulteerida erinevate huvigruppidega.

Juuni kuuni kestab avalik arutelu ja novembri alguses tuleb komisjoni teatis. Juunis on vaja välja tulla järeldustega- kutsub kõiki, kellel on ideid, oma ettepanekutega välja tulema. On loodud interneti lehekülg, kus on võimalik oma ettepanekuid esitada. Juunis on samas saalis kavas korraldada konverents põllumajanduspoliitika tuleviku teemal.

Tahab reformi raames luua instrumendi, mis lubaks pöörata tähelepanu väiksemate tootmiste toetamiseks. Soovib aru pidada selle üle kuidas ja milliseid mehhanisme on vaja, et toota kvaliteetseid kohalikke tooteid kohalikule turule. Maapiirkondade turismi edukus sõltub ka kohapealsetest põllumajandustoodetest. Ta arvas, et maaelu areng on põllumajanduspoliitika osa.

Täiskogu istungil arutati järgmisi arvamusi:

Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. COM(2009) 567 final, CdR 47/2010 rev 1 – NAT-V-001.
Raportöör: Dave Wilcox (UK/PSE), Derbyshire' krahvkonna volikogu liige.

Arvamuse sisu ja arutelu käiku on tutvustatud nädalakirjas nr 06/2010. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut (3 raportööri enda poolt). Oluline on, et need muudatusettepanekud, mis olid seotud ühtekuuluvuspoliitika tulevikuga, viidi kooskõlla Schneideri arvamusega ühtekuuluvuspoliitika kohta. Sisse jäi ka oluline lause punktis 11 “ Piiriülesed tervishoiuteenused peaksid olema kättesaadavad ainult eelneva loa saamisel, nii et väikese sissetulekuga inimestel oleks teenustele võrdne juurdepääs.”

Meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanek (lisatud) toetust ei leidnud. Paari muudatusettepaneku osas toimus ka elektrooniline hääletus, kuna toetajate ja vastu olijate osakaalu oli raske kindlaks määrata. Nagu näiteks:

·    Tuleks kasutada esmajoones olemasolevaid andmeid ja struktuure tervisealaste andmete kogumiseks- +93/-63

·    Kas eraldi ära märkida romide olukorra parandamine või mitte. Ettepanekut mitte neid eraldi mainida toetas +89  ja vastu oli 66 liiget.

·    Terviselaste ebavõrdsustega võitlemine liikmesriikides on riikliku tervishoiupoliitika pädevuses +86/-77

Arvamus koos heaks kiidetud muudatusettepanekutega võeti vastu.

Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga Euroopa Liidus
(2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 180 final, CdR 212/2009 rév.3 – ECOS-V-004.
Raportöör: Rob Bats (NL/ALDE), Drenthe provintsivalitsuse liige .

Arvamuse sisu ja arutelu selle üle ECOS komisjonis on tutvustatud nädalakirjas nr 06/2010. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 33 muudatusettepanekut. Meie delegatsioon ei esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Esitatud muudatustest võeti vastu 28 muudatusettepanekut, tagasi võeti 2 muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 248 final, CdR 255/2009 rev 2 – COTER-V-002.
Raportöör: Pauliina Haijanen (FI/EPP), Laitila linnavolikogu liige FI/EPP).

Arvamuse sisu ja arutelu selle üle COTER komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 06/2010. Selle arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa Komisjoni laienemise ja naabruspoliitika voliniku ¦tefan Füle sõnavõtt.


Ütles, et ühinemisläbirääkimised Türgiga arenevad, kuid aeglaselt. Probleeme on erinevate Küprose osapooltega. Usuvabaduse osas on vaja teha edasisi edusamme, kuigi praegu vastu võetud seadusandlikud muudatused on õiges suunas. Rände osas toimus 19.märtsil uus läbirääkimiste voor ja kavatsetakse lähiajal läbirääkimised lõpetada.

Türgiga jätkuvad ka viisa alased läbirääkimised. Kontrollkoda vaatab üle finantsinstrumendid. Finantsabi Türgile peaks jätkuma ka 2011 aastal. Kreeka ja Türgi välisministeeriumid leidsid võimaluse suhelda ja see on ka juba suur samm edasi.

Uno Silberg pidi kõnelema (kõne lisatud) oma fraktsiooni nimel, kuid tiheda ajakava tõttu jäid poliitiliste fraktsioonide esindajate sõnavõtud ära.

Laienemisstrateegia ja peamised väljakutsed aastatel 2009–2010: kandidaatriigid. Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile, COM(2009) 533 final, CdR 344/2009 rev.1 – CIVEX-V-002.
Raportöör: Georgios Papastergiou (EL/EPP), Piéria prefekt.

Arvamust ja selle üle peetud arutelu on kajastatud nädalakirjas nr. 07/2010.  

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut. Muudatusettepanekute arutelu oli väga pikk ning rohkete sõnavõttudega liikmete poolt. Põhiline vaidlus oli Kreeka ja Türgi suhted ning kui kaugele Regioonide Komitee oma arvamuses läheb.

Häältega +72/-59 võeti vastu muudatusettepanek, mis kustutas üleskutse avada viivitamatult Halki kreeka katoliku kool. Lisaks oli pikk arutelu selle üle kes ja mis määral on vastutav Kreeka ja Türgi suhete paranemise eest. Kas ainult Türgi peab pingutama heanaaberlike suhete nimel või on ka Kreeka kohustatud sama tegema. Kompromissina võeti vastu neutraalsem lause, mis kohustas Türgit jätkama püüdlusi heanaaberlike suhete saavutamisel ja rahumeelsel erimeelsuste lahendamisel.
Arvamus võeti vastu tulemusega 110 poolt, 15 vastu ja 5 erapooletut.

Võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 512 final. Arvamuses viidatakse selgesõnaliselt komisjoni teatisele Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, COM(2009) 607 final, CdR 15/2010 rev.1 – EDUC-V-002.
Raportöör: Veronica Diaconu (RO/EPP), Gorgota linnapea. Arvamust ja arutelu selle üle on kajastatud nädalakirjas nr 07/2010. Arvamuse kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud ja arvamus võeti täiskogu poolt vastu.

Regioonide Komitee 2011. aasta tulude ja kulude eelarvestus (R/CdR902010 pt 7b) 13.      Ülevaate esitas Regioonide Komitee peasekretär G. Stahl. Regioonide Komitee 2011 aasta tulude ja kulude eelarvestus võeti vastu ühehäälselt.

Resolutsioon Euroopa Komisjoni 2010. aasta tööprogrammi kohta (CdR 101/2010).
Resolutsiooni teksti ettevalmistamise osas tegid koostöö neli poliitilist fraktsiooni. Tööprogrammi kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut, sellest kaks meie ja läti delegatsiooni koostöös. Meie mõlemad ettepanekud võeti vastu.

Punkt 15
Muuta järgmiselt:

Muudatusettepanek
väljendab siiski kahetsust, et komisjoni ettepanekus ei käsitleta mõningaid teisi Regioonide Komitee tõstatatud olulisi küsimusi, nimelt a) kuidas kohustada liikmesriikide valitsusi täitma uue strateegia lubadusi, b) milline peaks olema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll väljapakutud suurprojektide kujundamisel ja rakendamisel, c) millised peaksid olema SKPd täiendavad näitajad edusammude hindamiseks ning kuidas integreerida need uue strateegia juhtimisse;

Motivatsioon

SKP elaniku kohta peaks jääma peamiseks näitajaks – seda rakendatakse ka praegu ning see kontrollitud ja usaldusväärne kriteerium abikõlblike piirkondade jaoks. Täiendavaid näitajaid võib kaaluda suunitlemise ja hindamise eesmärgil.

Punkt 52 Muuta järgmiselt:

Muudatusettepanek

väljendab kahetsust selle üle, et Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitiliste suuniste prioriteetides ei kajastata piisavalt ühtekuuluvuspoliitika olulisust vaatamata kõnealuse poliitikavaldkonna rahalisele ja poliitilisele osakaalule. Ühtekuuluvuspoliitika aitab oluliselt kaasa ELi majandusarengule ja tema sotsiaalmudeli tugevdamisele. Komitee kutsub üles võtma tugeva ja ambitsioonika kohustuse ühtekuuluvuspoliitika toetamiseks ELi eelarve läbivaatamise protsessis, vältides selle mis tahes tagasiviimist liikmesriikide tasandile, et konsolideerida nimetatud olulist poliitikavaldkonda selle peaeesmärgi ümber: majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamine ELi vähim arenenud piirkondade ja ülejäänud ELi vahel ning kõigi Euroopa piirkondade tasakaalustatud areng, võimaldades kõigile ELi kodanikele vaatamata nende elukohale võrdset ligipääsu Euroopa integratsiooni pakutavatele võimalustele;   

Motivatsioon

Aluslepingu peamine eesmärk on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning seda tuleb resolutsioonis vastavalt rõhutada.

Resolutsiooni eelnõu võeti koos vastu võetud muudatustega ühehäälselt vastu (eelnõu lisatud).

Regionaalpoliitika voliniku Johannes Hahni sõnavõtt

Volinik ütles oma sõnavõtus, et ühine huvi- regioonide tugevdamine, ühendab meid veelgi. Oluline on kohaliku tasandi kaasamine. Vaja on leida lahendusi, toetudes subsidiaarsuspoliitikale. Vaja on arendada valdkonnaülest poliitikat, tagades samal ka tasakaalu maksimaalse paindlikkuse, individuaalse lähenemise ja mõistliku kontrolli vahel.

Struktuurivahendeid ei tohi kasutada eelarveaukude lappimiseks. Tähtis on, et keegi ei jääks kõrvale. Ühtekuuluvuspoliitika on oluline vahend jätkusuutliku arengu tagamiseks. Ei tohi järsult lõpetada abi piirkondadele, kes on saavutanud edu. Oluline on jätkata nende toetamist. Vaja on investeerida piirkondade arengusse. Regionaalpoliitika peab olema poliitika, mis hõlmab kõiki piirkondi, panustades jätkuvalt nõrgemate toetamisele.

Peame vaatama, et ülemine faas oleks tasakaalustatud ja toetada tuleb ka regioone, kelle SKP on jäänud 75% ja 100% vahele, et nad ei läheks oma arengus tagasi. Järgmine finantsraamistik peab ette nägema maksimaalselt vahendeid üldarvudes. See ei tohiks takistada meid tulevikus intensiivsemalt tegeleda muude instrumentidega. Vaja on välja töötada uus lähenemine. Oluline on projektide kontrollimine. Vaja on pöörata rohkem tähelepanu sellele teemale. Piirkonnad kannavad vastutust vahendite kasutamise eest. Euroopa mitmekesisust tuleb hoida.

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik.
Perspektiivarvamus, CdR 210/2009 rev 3 – COTER-V-001.
Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP), föderaal- ja Euroopa asjade eest vastutav  riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses.

Arutelu COTER komisjonis ja arvamuse eelnõu on kajastatud nädalakirjas nr 06/2010.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 35 muudatusettepanekut, nendest 2 meie delegatsiooni poolt. Sooviti muuta raportööri poolt pakutud muudatusettepaneku sõnastust, mis põhines Euroopa Liidu toimimise artiklil 174 , kuid häältega 88 poolt ja 80 vastu võeti vastu siiski raportööri ettepanek.

Võeti vastu muudatusettepanek (+86/-77), et “leida meetod struktuurifondidest rahastatavate projektide süsinikdioksiidiheite suuruse hindamiseks” (jällegi lisakulu mis projektile lisandub - ja mitte väike!).

Meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekuid, millest ühte toetasid ka Läti delegatsiooni liikmed, võeti vastu (lisatud).

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 490 final, CdR 256/2009 rev.2 – COTER-V-003.
Raportöör: Albert Bore(UK/PES), Birminghami linnavolikogu liige

Arutelu  COTER komisjonis ja arvamuse eelnõu on kajastatud nädalakirjas nr 07/2010

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 25 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt, millest 2 võeti vastu ja 1 lükati tagasi. See mis tagasi lükati puudutas joonealust viitamist “Komitee üldise praktika järgi ei kasutata laialdaselt joonealust viitamist. Kõnealuses arvamuse eelnõus suurem osa joonealustest viidetest otseselt risustab arvamuse teksti ja ei loo täiendavat lisandväärtust. Kui on midagi eriti tähtsat, siis tuleks see teksti sisse kirjutada, mitte kasutada joonealust viitamist.
Või erandkorras leida kompromiss nende joonealuste viidete osas, mis tingimata peaksid alles jääma.”

Keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi parandamine
Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 378 final.
Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 469 final, CdR 38/2010 rev.1 – ENVE-V-001.
Raportöör: José Macário Correia (PT/EPP), Faro linnapea

Arutelu  ENVE komisjonis ja arvamuse eelnõu on kajastatud nädalakirjas nr 07/2010.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 40 muudatusettepanekut, millest vastu võeti 13.
Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks
Ja Tuleviku Internetti käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 586 final.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2009) 479 final, CdR 14/2010 rev.1 – EDUC-V-001.
Raportöör: Jean-François Istasse (BE/PES), Belgia Prantsuse kogukonna parlamendi liige.

Arvamuse sisu ja arutelu EDUC komisjonis on kajastatud nädalakirjas nr 07/2010. Kuna arvamus võeti töörühmas vastu ühehäälselt, siis selle kohta ei ole muudatusettepanekuid esitatud ja arvamus võeti täiskogu poolt vastu.

5.    Regioonide Komitee Läänemere piirkondadevahelise töörühma koosolek.

Koosolek toimus 15.aprilli hommikul Regioonide Komitee hoones. Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg,  Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul esines ettekandega Euroopa Komisjoni esindaja, kes rääkis Läänemere strateegia ja struktuurifondide seostest. Strateegia kõrgetasemeline töörühm on loodud (kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ning kaasatud on ka Regioonide Komitee esindaja) ning selle esimene kohtumine toimus 12.aprillil. Järgmine koosolek toimub oktoobris Tallinnas foorumi raames (osalejate arvuks planeeritakse hinnanguliselt 400-500 inimest).

Komisjoni esindaja ütles, et nad tunnetavad survet saavutuste näitamise osas. Samas on vaja enne leida lahendused planeeritud tegevuste rahastamiseks enne kui hakata rääkima saavutustest. Komisjon täitab organiseerija ja koordinaatori rolli. Uusi vahendeid tegevsute rahastamiseks ei erladata - tuleb kasutada olemasolevaid vahendeid. Raskus on selles, et otsused struktuurivahendite kasutamise kohta võeti vastu juba 2007 aastal, kuid strateegia alles 2009 aastal.

Nüüd on vaja tegeleda vahendite ümbersuunamisega strateegia tegevuste rahastamiseks.

Tema sõnul peaksid erinevate prioriteetsete valdkondade juhid seisma selle eest, et ühildada struktuurivahendite olemasolevad programmid strateegia eesmärkidega.

Liikmesriikide poolt on avaldatud survet, et komisjon töötaks välja juhised projektide rahastamiseks. Samuti on liikmesriigid pidanud vajalikuks korraldada rahvuslike koosolekuid liikmesriikides koos rakendusasutuste ja teiste partneritega. Tõusatunud on ka tehnilise abi küsimus - on vaja leida lahendusi täiendavate tegevuskulude katmiseks. Idee on luua nn “usaldusfond”, et katta projekti kulud ideest selle rakendamiseni.

Tuleviku silmas pidades märkis ettekandja, et on suuri lootusi kui ka palju paralleelseid tegevusi. Vaja on paremat koordinatsiooni ja koostööd. Oluline on, et liikmesriikide institutsionaalne ülesehitus aitaks kaasa tegevusplaani edukamale rakendamisele.

Hetkel on kuskil 15 erinevat initsiatiivi makroregioonide loomiseks. Arvamused 2013+ osas on liikmesriikide vahel väga erinevad. Üldine arvamus on, et komisjon ei tohi olla liiga ambitsioonikas. Oluline on omada ülevaadet piirkonnas olevatest ühistest probleemidest ning millised on ühised tegevused nende lahendamiseks. Ta rõhutas ka mitmetasandilise valitsemise printsiibi rakendamise olulisust.

Probleemiks on struktuurifondide kasutamine liikmesriikide üleste tegevuste rahastamiseks (erinev reeglistik, erinev aruandlus jne) ning erinevate fondide kasutamine ühe projekti rahastamiseks.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

16.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit