Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


13.04.2010: Seisukohad ja ettepanekud kaubandustegevuse registreerimiskohustuse kaotamisettepaneku kohta
Print

Justiitsministeerium
Majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti töögrupp
                                                                                Meie 13.04.10 nr 5-2/55


Seisukohad ja ettepanekud kaubandustegevuse
registreerimiskohustuse kaotamisettepaneku kohta

Majandushaldusõiguse kodifitseerimisprojekti töögrupi (edaspidi töögrupp) esindajad korraldasid 30. märtsil nõupidamise, millel esindasid Linnade Liitu Tallinna, Tartu ja Viljandi Linnavalitsuse ametnikud. Nõupidamise teemaks oli ettevõtjate halduskoormuse vähendamine majandushaldusõiguses. Arutati töögrupi ettepanekut kaotada kaubandustegevuse seaduses sätestatud registreerimiskohustus. Töögrupp on kõiki Eestis kehtivaid teatamis- ja loakohustusi analüüsides jõudnud järeldusele, et kaubandustegevuse suhtes kehtestatud registreerimiskohustus ei ole proportsionaalne sellel tegevusalal esinevate võimalike ohtudega.

Linnade Liidu esindajad teatasid oma mittenõustumisest nimetatud ettepanekuga ning soovist asendada kaubandustegevuse registreerimiskohustus vähemalt teatamiskohustusega. Alljärgnevalt esitab Linnade Liit oma seisukoha põhjendused kirjalikult.

Töögrupi saadetud kutsest võib lugeda, et perioodil 15.12.09-18.03.10 on toimunud hulgaliselt majandushaldusõiguse kodifitseerimiskomisjoni kohtumisi, mille tulemusena on saavutatud kokkulepe majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MTSÜS) eelnõu osas. Kahjuks ei ole ühelegi kohtumisele kaasatud Linnade Liidu esindajaid ning seetõttu ei ole valla- või linnavalitsustel olnud võimalust kaasa rääkida neid nii oluliselt puudutavas kavandatud muudatuses, s.o asendada kaubandustegevuse registreerimiskohustus teatamiskohustusega, mis tänaseks on muutunud kavaks kaotada registreerimiskohustus üldse.

Töögrupi poolt esitatud kaubandustegevuse seaduses sätestatud registreeringu kaotamise põhjendustes (lisa 4, 22.03.2010) ei ole mingit informatsiooni selle kohta, mida ettevõtjad ise registreerimiskohustuse kaotamisest arvavad, samuti ei ole analüüsitud, miks on registreerimiskohustust (sh tegutsemis- ja kauplemislubade väljastamist) peetud 20 aasta jooksul vajalikuks ning mis tagajärjed võivad registreerimiskohustuse kaotamisel olla.

Esitame alljärgnevalt ülevaate kaubandustegevuse registreerimiskohustuse eelsest praktikast ja hetkeolukorrast.


Valla- või linnavalitsused väljastavad tegutsemislubasid alates 1990. aastast, s.o ajast, kui hakkas kehtima ettevõtteseadus, mis lõi aluse erinevate ettevõtlusvormide, sealhulgas eraomandil põhinevate ettevõtete tekkimisele. Aastate jooksul on tegutsemisloa väljaandmise aluseid, korda ja ka loa nimetust muudetud. Kuni 2004. a aprillini pidasid kohalikud omavalitsused ise arvestust väljaantud tegutsemis-(kauplemis-)lubade üle ja neil olid vastavad andmekogud. 2004. aasta 15. aprillil jõustus majandustegevuse registri seadus ja kaubandustegevuse seadus. Nimetatud seaduste alusel asutati majandustegevuse register, s.o riiklik ühetasandilise digitaalne andmekogu, ning asendati kauplemisload kauplejate registreerimisega majandustegevuse registris. Registri asutamisel lõpetasid kohalikud omavalitsused oma andmekogude pidamise. Kõik need load on olnud ja on tegevuskohapõhised. Kuue aasta jooksul on majandustegevuse registrisse kantavaid andmeid muudetud ja täiendatud ning selle tulemusena on täna meil olemas terviklik andmekogu, mis sisaldab muuhulgas aktuaalseid õigusliku ja informatiivse tähendusega andmeid kauplejate tegevuskohtade üle.

Aastatepikkusele kogemusele tuginedes võib väita, et ettevõtjad ei ole pidanud registreerimiskohustust koormavaks, pigem on tõdetud, et asjaajamine on läinud palju lihtsamaks ja registri näol on legaalne majandustegevus hõlpsasti tuvastatav. Järjest rohkem ettevõtjaid esitab registreerimistaotlusi X-tee kaudu ja on kiitnud registri mugavat kasutamist. Siiani on tegutsemis-, kauplemislubasid väljastanud ja kaubandustegevust majandustegevuse registrisse kandnud tegevuskohajärgne valla- või linnavalitsus. Üldjuhul ei ole ettevõtjad kursis kavandatud tegevusaladele ja tegevuskohtadele õigusaktides sätestatud nõuetega, mistõttu on lubade väljastamisega/registreeringuga kaasnev nõustamine äärmiselt oluline nii ettevõtja, tarbija, kohaliku omavalitsuse kui ka riigi kui terviku vaatenurgast. Samuti annab registreering ettevõtjale teadmise ja kindlustunde, et kavandatud tegevus taotletud tegevuskohas on lubatud ja nõuetekohane. Pisut ebamugavaks on peetud ettevõtja kohustust esitada igal aastal registreeringu õiguse kinnitamise taotlust, kuid see probleem on leidnud lahenduse MTSÜSi eelnõus.

Majandustegevuse register on avalik ja selle andmeid, sealhulgas kaubandustegevuse seaduse alusel sisestatud andmeid, kasutatakse laialdaselt. Register oluline järgmistel põhjustel:

1) annab kohalikele omavalitsustele ülevaate ja vajaliku informatsiooni nende haldusterritooriumil tegutsevate kauplejate, nende tegevuskohtade ja tegevusalade kohta;

2) registri andmed on olulised osade maksude kogumise aspektist. Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast tulenevalt on kõigil kohalikel omavalitsustel õigus kehtestada kohalikke makse. Taoline võimalus on sätestatud ka kohalike maksude seaduses, mille kohaselt näiteks üks kohalikest maksudest – müügimaks on otseselt seotud majandustegevuse registreeringuga;

3) registrist saadakse statistilisi andmeid (piirkonnad, kaubad, teenused), mis on vajalikud kohaliku omavalitsuse planeerimisülesannete täitmiseks, samuti erinevate arengukavade ja analüüside koostamiseks;

4) registri andmeid kasutavad kohalikud omavalitsused ja muud järelevalve organid järelevalve planeerimisel ja teostamisel;

5) annab ettevõtjatele, tarbijatele ja muudele isikutele informatsiooni ettevõtjate tegevuskohtade asukohtade, pakutavate kaupade ja teenuste ning tegevuskoha lahtioleku aegade kohta;

6) annab vajalikke andmeid ettevõtjatele oma äriplaanide koostamiseks kui ka tegevuskoha valikuks.

Praegu teostab registreerija, s.o. valla- või linnavalitsus, enne ettevõtja registreerimist majandustegevuse registris eelkontrolli ettevõtja staatuse ja tegevuskoha üle, st tegevuskohta ei registreerita, kui ei ole täidetud õigusaktides tegevuskoha kohta kehtestatud nõuded. Registreerija kontrollib, kas ettevõtja on registreeritud vastavas registris (äriregistris, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris vm), kas tegevuskohas kavandatav tegevus on kooskõlas ehitise kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ning sõltuvalt tegevusalast ja -kohast ka muude eriseadustes sätestatud nõuetega. Vajadusel tutvub enne registreerimist tegevuskohaga.

Asjaolu, kas ettevõtja kasutab ruume vastavalt kasutusloas märgitud otstarbele, on oluline mitmes aspektis. Esiteks, tagab ruumide otstarbekohane kasutamine tegevuskoha ohutuse, st et tegevuskohas on täidetud kõik ehituslikud, keskkonnaalased, tuleohutuse-, tervisekaitse- jms nõuded. Teiseks, tagab see ehitise kasutamise vastavalt detailplaneeringus, selle puudumisel üldplaneeringus sätestatule. Kolmandaks, see kindlustab maa maksustamise vastavalt maakasutuse sihtotstarbele. Kuna ärimaale kehtestatud maamaks on kordades kõrgem elamumaale kehtestatud maamaksust, siis jääb ehitise kasutuse otstarbe muutmata jätmisel saamata oluline osa maamaksust.

Samas ei ole ehitise kasutamine ka kasutusloas märgitud otstarbel alati võimalik. Näiteks, kui kasutusloas märgitud otstarve on kohvik, baar, söökla, siis samas hoones või vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste suhtumine sellesse ettevõttesse võib olla erinev sõltuvalt sellest, kas ettevõte on avatud ainult päevasel või ka öisel ajal, sest öisel ajal ettevõtte tegevusest tekkiv müra (sõiduautodega ja jalgsi saabuvad ja lahkuva külastajad, kostuv muusika jms) võib oluliselt kahjustada nende huve. Ka see, kui elamus asuvasse kauplusesse, mis ei ole toidukauplus, soovitakse avada lemmikloomakauplust, võib oluliselt kahjustada vahetus läheduses elavate või pidevalt viibivate inimeste huve, sest kauplusest mööda ventilatsioonitorustikku leviv spetsiifiline lõhn võib levida eluruumidesse. Kehtiv kaubandustegevuse seaduse § 16 annab võimaluse hinnata ettevõtja tegevusega kaasnevaid mõjusid vahetus läheduses elavatele või pidevalt viibivatele inimestele ning põhjendatud juhul keelduda registreerimisest, keelata teatud kaupade müük või teenuste osutamine või piirata kauplemisaega. Seda võimalust kohalikud omavalitsused ka kasutavad. MTSÜSi rakendussätete eelnõus tunnistatakse aga eelnimetatud paragrahv kehtetuks, samas ei pakuta alternatiivi.  

Põhjendused, miks ei saa nõustuda kaubandustegevuse registreerimiskohustuse kaotamisega

1. Kohalikul omavalitsusel on vajalik omada informatsiooni ja ülevaadet oma haldusterritooriumil tegutsevate ettevõtjate kohta. Registriandmed on vajalikud ka teistele eelpoolt nimetatud isikutele. Kaubandustegevuse osalisel vabakslaskmisel muutub küsitavaks müügimaksu kehtestamise võimalikkus võrdsuse printsiibist lähtuvalt, seades näiteks rõivaid ja jalatseid müüvad ettevõtjad ilma mõjuva põhjuseta eelisseisu võrreldes toidu käitlemisega kokkupuutuvate ketikauplustega. Samuti võib siinkohal lisada, et kohalike maksude kehtestamise printsiibist lähtuvalt on omavalitsuste jaoks äärmiselt oluline, et eksisteeriks tegevuskohapõhine register, see tähendab andmekogu, mille alusel oleks võimalik määrata omavalitsuse territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid. Juhul, kui registreerimiskohustus kaotatakse, peaksid kohalikud omavalitsused leidma võimaluse asutada oma andmekogud, mis sisaldaksid nii majandustegevuse registrisse kantud teatamis- ja loakohustusega ettevõtjate tegevuskohti kui ka nende kaubandustegevusega tegelevate ettevõtjate tegevuskohti, kellele teatamis- ja loakohustus ei laiene. Uue andmekogu asutamine ei ole aga kooskõlas Avaliku teabe seaduses sätestatud andmekogudele kehtestatud nõuetele (§ 433. Keelatud on asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi andmekogusid).

2. Registreerimiskohustuse kaotamisega suurendatakse oluliselt järelevalveasutuste halduskoormust. Kuigi tuleb tõdeda, et ka kehtiva süsteemiga esineb illegaalset tegevust, suureneb registreerimiskohustuse kaotamisega rikkumise juhtumite arv ning seda mitte ainult pahatahtlikkusest vaid ka nii-öelda teadmatusest. Järelevalveasutused, sealhulgas kohalikud omavalitsused, on sunnitud tegelema vaba majandustegevuse ettearvamatute tagajärgedega. Järelevalvetoimingute arvu suurenemise tõttu tuleb tõenäoliselt suurendada ametnike koosseisu ning kulutada täiendavaid vahendeid nende väljaõppeks, see eeldab riigieelarvest täiendavate rahaliste vahendite eraldamist.

3. Registreerimiskohustuse kaotamine seaks tegutsevad ettevõtjad ebavõrdsesse seisu uute ettevõtjatega, sest varem alustanud ettevõtjad on pidanud oma tegevuse/tegevuskoha vastavusse viima õigusaktides sätestatud nõuetele enne tegevuse alustamist. Uued saavad tegutseda nõuetele mittevastavates tingimustes, kuni järelevalveasutus selle ükskord avastab.

4. Kahekümne aasta jooksul on ettevõtjad pidanud üle elama palju suuremaid ja väiksemaid muudatusi, nad on pidanud seaduste muutmisest tulenevalt ennast reorganiseerima, ümber registreerima, taotlema erinevatel alustel erinevaid lubasid jms. Kuus aastat, mille jooksul on majandustegevuse register olemas olnud, on piisavalt pikk aeg hea rutiini tekkimiseks, ettevõtjad teavad, mida ja millal nad tegema peavad, registri kasutajad teavad, milliseid andmeid on võimalik registrist saada. Seetõttu peaks olema väga mõjuv põhjus, et hakata taas kord olemasoleva ja toimiva süsteemi lõhkumisega segadust ja ebakindlust tekitama. Leiame, et sellist põhjust täna ei ole.

5. Kehtivas kaubandustegevuse seaduses sätestatud registreerimiskohustus sarnaneb sisuliselt MTSÜSi eelnõus sätestatud loakohustusega. Praeguse registreerimiskohustuse asendamine teatamiskohustusega muudab majandustegevuse alustamise ettevõtjale tunduvalt lihtsamaks. Töögrupp on ise põhjendustes öelnud, et vaba majandustegevusega tegelemine ei välista teatamiskohustuse, st informatsioonikohustuse seadmist ettevõtjale, kuna teatamiskohustuse täitmisest ei sõltu majandustegevuse alustamise lubatavus. Leiame, et teatamiskohustuse tulemusel saadud informatsiooni vajalikkus kaalub üle ettevõtjale teatamiskohustusest tekkiva väikese koormuse.

Kaubandustegevuse registreerimiskohustuse kaotamise teema kokkuvõtteks.

Linnade Liit ei nõustu väitega, et peamiseks võimalikuks meetmeks kaubandustegevuse valdkonnas halduskoormuse vähendamisel on registreerimiskohustuse kaotamine. Juba teavitamiskohustuse rakendamine, elektroonilise menetlemise võimaluse laiendamine ning muud eelnõuga ettenähtud protseduurilised lihtsustused aitavad märgatavalt kaasa halduskoormuse vähendamisele ning leiame, et see on piisav samm vaba majandustegevuse poole. Seega, võttes arvesse eelpool kirjutatut oleme seisukohal, et kaubandustegevuse valdkonnas peaks vastavalt konkreetsele tegevusalale säilima kas teavitamise või loa kohustus, säilitades seejuures ka majandustegevuse registri põhimõttel toimiva registri, mis on äärmiselt vajalik kohaliku omavalitsuse töö korraldamisel.


Täiendavad märkused MTSÜS ja MTSÜS rakendamise eelnõudele

1. Registreerimiskohustuse asendamisel teatamiskohustusega tuleb vaadata üle MTSÜSi eelnõu § 16 ning täiendada seda nii, et majandustegevuseregistris säiliksid olemasolevad registriandmed, sealhulgas tegevusala, kaupade ja teenuste loetelu, tegevuskoha määrang, kauplemisaeg. Ka teatamiskohustus loob ettevõtjatele eelise nende ettevõtjate seas, kes on alustanud samal tegevusalal tegevust registreerimiskohustuse ajal. Nad saavad oma tegevust alustada näiteks siis, kui neil on tegevuskoha ruumid kohandamata, kasutusluba taotlemata või kasutusloas määratud otstarve muutmata, st nad ei ole teinud erilisi kulutusi. See võimaldab neil kaupu ja teenuseid pakkuda soodsama hinnaga. Kuna eelnõus on teatamiskohustuse mittetäitmise tagajärjed ja teatamiskohustuse täitmiseks kohaldatavad sunnivahendid oluliselt leebemad, kui praegu registreerimiskohustuse mittetäitmise puhul, siis on oluline sätestada tõhusad meetmed, mida on võimalik kasutada teatamiskohustuse täitmata jätmise korral, samuti on vajalik sätestada vastutus teatamiskohustuse täitmata jätmise eest.

Kuna ehitise kasutusloa olemasolu ja ehitise kasutamine vastavalt kasutusloas määratud otstarbele on olulised asjaolud, mida praegu kontrollitakse enne tegevuse registreerimist ning küllaltki paljudel juhtudel ei tea ettevõtjad, kas ehitisel on kasutusluba ja mis otstarve seal on, neil on ainult üürileping, siis oleks vajalik täiendada majandustegevusteadet ja küsida ettevõtjalt andmeid kasutusloa kohta. See ei ole küll kooskõlas põhimõttega, et ei tohi küsida andmeid, mis on avalikest registrites kättesaadavad, aga kuidagi tuleks see teavitus ja vastavalt ka vastutus rikkumise eest ettevõtjani viia.

Kindlasti tuleks säilitada võimalus peatada või keelata majandustegevus kaubandustegevuse seaduse § 16 lõikes 6  sätestatud alustel.
 
2. Kui kaubandustegevus muudetakse teatamiskohustusega majandustegevuseks, siis MTSÜSi eelnõu kohaselt peaksid ettevõtjad esitama teate asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Siiani on ettevõtjate nõustamisega tegelenud valla- ja linnavalitsused. MTSÜSi eelnõu § 11 kohaselt tehakse ettevõtjatele osa teavet kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu, samuti on neil õigus esitada selgitustaotlus majandushaldusasutusele (kaubandustegevuse puhul siis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile?) ja taotlus õigusalaste selgituste saamiseks notarile. Selliste võimaluste kasutamine ei pruugi ettevõtjale kiirem ja odavam olla. Kindlasti ei asenda need senist kohalike omavalitsuste poolset nõustamist, sest iga ettevõtja tahab saada konkreetseid vastuseid oma küsimustele. Samuti on nõustamisel oluline teada kohalike olusid ja õigusakte ning omada ülevaadet tegevuskoha asukohtade kohta (elamurajoon, õppeasutuste vahetu lähedus jms.). Praegu on ebaselge, kuidas töögrupp kavatseb nõustamisprobleemi lahendada. Rõhutame, et nõustamisteenus peab olema kättesaadav asu- või tegevuskohajärgse valla- või linnavalitsuse haldusterritooriumil.  

3. Siiani on kohalike omavalitsuste territooriumil tegelenud kaubandustegevusele lubade väljastamisega/registreeringute tegemisega, järelevalvega ja väärteomenetlustega valla- või linnavalitsused. Töögrupp on tõstatanud küsimuse, kas kohalikud omavalitsused peaksid olema Põhiseaduse järgi teatamis- või loakohustuse täitmist tagavateks haldusorganiteks. Kuna vastusest sõltub kohaliku kogukonna huvide kaitstus (praktika on näidanud, et riiklikud järelevalveorganid jõuavad oma väikeste koosseisude ja suure järelevalve piirkonna tõttu reageerida vaid kaebustele) ja valla- või linnavalitsuste töökorraldus, palume selgust nimetatud küsimuses.

Linnade Liit saab teha sisulisi märkusi MTSÜS ja MTSÜS rakendamise eelnõudele siis, kui on selge, kas registreerimiskohustus asendatakse teatamis- või loakohustusega ning mis roll jääb kohalikele omavalitsustele. Palume selle kohta teavet. Linnade Liit peab oluliseks, et nende esindajad kui kaubandustegevuse registreerimise praktilist poolt tundvad spetsialistid oleksid kaasatud igasuguste muudatuste tegemise juurde, mis puudutavad nende senise pädevuse muutmist või kaotamist.



Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor












helle.uusorg@raad.tartu.ee
736 12 09
aave.jyrgen@tallinnlv.ee
640 42 28
ljudmila.nugis@viljandi.ee
435 47 35
peep.kirsima@ell.ee
694 34 13





13.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit