Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


06.-09. aprill 2010
Print
   
E-nädalakiri 11/2010

Sisukord:
1.    Samm edasi ELi ühise viisapoliitika vallas.
2.    Arutelud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku üle.
3.    Kavandatavad soovitused Euroopa Komisjonile ja Nõukogule Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta.
4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) fookusgrupi koosolek.


1.    Samm edasi ELi ühise viisapoliitika vallas

Alates 5. aprillist hakkab kehtima ELi viisaeeskiri, mis koondab ühte õigusakti kõik viisaotsuseid reguleerivad sätted. Viisaeeskiri suurendab läbipaistvust ja õiguskindlust ning tagab viisataotlejate võrdse kohtlemise. Samuti ühtlustab see ühist viisapoliitikat järgivate Schengeni ala riikide eeskirju ja tavasid. Schengeni alasse kuuluvad 22 liikmesriiki ja 3 assotsieerunud riiki.

Viisaeeskiri koondab endasse kõik olemasolevad viisasätted ning kehtestab viisade väljaandmise tingimusi ja menetlusi käsitlevad ühiseeskirjad. Eeskiri hõlmab üldsätteid, kuid samuti eeskirju, mis võimaldavad kindlaks teha, milline liikmesriik vastutab viisataotluse läbivaatamise eest. Lisaks näeb eeskiri ette ühtsed sätted taotluste läbivaatamise ja nende suhtes tehtavate otsuste kohta.

Ühtset ELi viisataotluse vormi on lihtsustatud, muutes selle väljade sisu nii taotlejate kui ka konsulaartöötajate jaoks mõistetavamaks.

Nende isikute ringi, kes on viisatasust vabastatud, on laiendatud ning 6–12aastatele lastele väljastatakse viisa vaid 35 euro eest (tavahinnaks jääb ka edaspidi 60 eurot).
Samuti maksavad viisa eest endiselt 35 eurot nende kolmandate riikide kodanikud, kellega EL on sõlminud viisare¸iimi lihtsustamise lepingu.

Samas parandab viisaeeskiri läbipaistvust ja õiguskindlust. Eeskirja kohaselt tuleb viisataotluse rahuldamata jätmist põhjendada, samuti annab see võimaluse eitavat otsust vaidlustada.

Lisaks suurendab viisaeeskiri ELi delegatsioonide rolli liikmesriikide koostöö juhtimisel kolmandates riikides (nn kohalik Schengeni koostöö). Ka see aitab kaasa menetluste ühtlustamisele.

Selleks et tagada viisataotlejate võrdne kohtlemine, on koostatud viisataotluste menetlemise käsiraamat, mille komisjon võttis vastu 19. märtsil 2010 ja mis tehakse kättesaadavaks kõikidele liikmesriikide konsulaartöötajatele.

Viisaeeskirja võtsid 2009. aasta juunis vastu Euroopa Parlament ja nõukogu.

2.    Arutelud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tuleviku üle

EL Nõukogu võttis 29-30.märtsil 2010 toimunud nõupidamisel, arvestades eesistujariigi ja kahe järgneva eesistujariigi (Belgia ja Ungari) seisukohti, vastu järeldused, mida toetas enamus delegatsioone “"Future of the CAP: market management measures post 2013", vaata  7451/1/10 REV 1.  Järeldused kajastavad ministrite poolt 22.veebrauril 2010 väljendatud seisukohti:  (6063/10).

Nõukogu tulemustega saab tutvuda: pressiteade

Komisjoni teatis “Toiduainete tarneahela parem toimimine Euroopas” - teatis

Väljakutsed, millega ühine põllumajanduspoliitika peab tulema toime pärast
2013. aastat, on:
Ø    maailma suureneva rahvastiku toiduga kindlustatus (arv kasvab kuuelt miljardilt üheksale miljardile inimesele 2050. aastaks) ja sellega seoses suurenev nõudlus toidu järele, eriti tärkava majandusega riikides suurema keskkonnasurve taustal (pinnas, vesi, energia);

Ø    ELi põllumajanduse vastuvõtlikkus kliimamuutuste mõjule ja keskkonnaseisundi halvenemine;

Ø    majanduskriis kui vahetu väljakutse (vähene juurdepääs laenudele, piirangud riigi kulutustele, suurenev tööpuudus);

Ø    ELi tarbijate kõrged ootused toidu kvaliteedi, loomade heaolu nõuete ning hea hinna ja kvaliteedi suhte osas;

Ø    ELi vananev maaelanikkond, maakasutuse lõpetamine ja elanikkonna lahkumine maapiirkondadest;

Ø    turuhinna kõikumiste suurenemine ja ülemaailmne energiakriis.

Üldised seisukohad põllumajanduspoliitika tuleviku 2013+ osas võetakse vastu põllumajandusministrite kohtumisel Hispaanias ajavahemikul 30.mai kuni 1.juuni 2010.

3.    Kavandatavad soovitused Euroopa Komisjonile ja Nõukogule Regioonide Komitee tulevase koosseisu kohta.


6.aprillil 2010 toimus rahvuslike koordinaatorite mitteametlik kohtumine Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega, et selgitada millised on ootused ja arvamused 15.aprillil toimuva Regioonide Komitee tulevase koosseisuga tegeleva ajutise komisjoni 3.koosolekuks välja pakutud võimalike variantide osas (lisatud). Koosolekule on välja pakutud kaks alternatiivi, kus
Ø    soovitab, et Regioonide Komitee iga tulevase koosseisu puhul [(1. võimalus:) järgitakse rangelt] [(2. võimalus:) võetakse ulatuslikult arvesse] kahaneva demograafilise proportsionaalsuse põhimõtet [(1. võimalus:) (mille kohaselt suhtarv liikmesriikide rahvaarvu ja talle eraldatud kohtade arvu vahel varieerub vastavalt rahvaarvule selliselt, et suurema rahvaarvuga riikidest pärit Regioonide Komitee liikmed esindavad igaüks suuremat hulka inimesi kui Regioonide Komitee väiksema rahvaarvuga liikmed, nii et ühelgi väiksema rahvaarvuga liikmesriigil ei ole rohkem kohti kui suurema rahvaarvuga liikmesriigil.  Sellest tulenevalt on ilmne, et kui väikse rahvaarvuga riigi rahvaarvu ja liikme suhtarv on suurem kui suurema rahvaarvuga riigi vastav näitaja või sellega võrdne, siis rikutakse selgelt kahaneva proportsionaalsuse põhimõtet)], mitmekesisuse põhimõtet (liikmesriikide delegatsioonid peavad esindama piirkondlike haldustasandite tähtsamaid poliitilisi suundumusi ja mitmekesisust) ning solidaarsuse põhimõtet (suurema rahvaarvuga liikmesriigid nõustuvad olema alaesindatud, et väiksema rahvaarvuga riigid oleksid paremini esindatud);

Ø    variandi 1 puhul on miinimum liikmete arv 4 ja maksimum 33 ning variandi 2 puhul on miinimum liikmete arv 4 ja maksimum 30.

Rahvuslike koordinaatorite poolt avaldati rahulolematust sellega, et nende poolt esitatud ettepanekutega ei ole nende kahe variandi puhul arvestatud, kuna dokument erinevates keeltes anti välja 31.märtsi seisuga, kuid ettepanekuid oli võimalik esitada kuni 29.märtsini. Administratsiooni poolt öeldi, et ainult 3 delegatsiooni soovisid säilitada olemasoleva miinimum ja maksimum liikmete arvu, mis pole aga tõsi. Tegelikult oli sarnase ettepaneku esitanud 8 delegatsiooni (meie oma oli neil hoopis kahe silma vahele jäänud - esitasin selle uuesti kohtumisel).

Regioonide Komitee poolt esitatud ettepaneku kohta oli võimalik esitada muudatusettepanekuid kuni 8.aprillini 2010 (kell 24.00ks Belgia aja järgi).

Meie delegatsiooni nimel esitas Uno Silberg järgmised muudatusettepanekud ja pakkus välja ka võimaliku tulevase kohtade jaotuse, arvestades eelmiseks tähtajaks esitatud ettepanekute sisuga (lisatud). Meie ettepaneku kohaselt ei ole vaja muuta olemasolevat kohtade jaotust välja arvatud juhul kui liituvad uued liikmesriigid. Sellisel juhul teeme ettepaneku jaotada delegatsioonid viide gruppi, sätestades igas grupis miinimum liikmete arvu, millest allapoole ei minda. Delegatsioonide kohtade arv väheneb igas viies grupis proportsionaalselt, vähendades üle miinimumi jäävate delegatsioonide liikmete arvu.

Toimus veel täiendav kohtumine Iiri, Taani, Tsehhi, Austria, Malta ja Küprose rahvuslike koordinaatoritega, kus arutati läbi Iiri koordinaatori poolt ette valmistatud muudatusettepanekud. Kuna meie olime oma ettepanekud juba saatnud, siis võime neid ettepanekuid toetada komisjonis toimuva arutelu käigus (lisatud) kui ka ülejäänud delegatsiooni liikmed nendega nõustuvad.

4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) fookusgrupi koosolek.

CEMR ühtekuuluvuspoliitika alase fookusgrupi koosolek toimus 9.aprillil CEMR majas. Arutelul osalesid veel lisaks minule Läti, Soti, Rumeenia omavalitsusliitude esindajad ja CEMR vastava valdkonna eest vastutav töötaja Marit Schweiker.

Arutati CEMR poolt koostatavat avaldust “CEMR Statement on Local Development in EU Cohesion Policy”. (kohalik areng EL ühtekuuluvuspoliitikas).

10-11.detsembril 2009 Rootsis Kirunas toimunud konverentsi “Ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalne areng: kasutage ära territooriumide potentsiaal” alusdokument on leitav: http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/terco/kiruna_20091211.pdf

26.märtsil 2010 toimus sellel teemal kohtumine Euroopa Komisjoni esindajatega  Wladyslaw PISKORZ, DG REGIO ja Bas VAN DEN BARG, IPO. Osalesin ka sellel kohtumisel.

Inglismaa omavalitsusliit (LGA) on ette valmistanud dokumendi Paper, mis toetab kohaliku arengu metoodika (LDM) väljatöötamist eesmärgiga “tagada, et kohaliku arengu põhine lähenemine oleks ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kavandamisel täielikult  arvesse võetud.

Kasuna, mida LDM pakub, toob Inglismaa omavalitsuste liit  välja järgmised aspektid:
Ø    sekkumine tegelikul või funktsionaalsel majanduse tasandil;

Ø    paindlik arengu metoodika kõikide territooriumide jaoks;

Ø    kohaliku juhtimise edasi delegeerimine;

Ø    fondide omavahelise integreerituse ja koordinatsiooni suurenemine;

Ø    kohapõhine lähenemine.

Fookusgrupi koosolekuks oli ette valmistatud eelnõu mida arutati ja viidi sisse mõningaid muudatusi (uus eelnõu versioon lisatud). Lisaks korratakse avalduses üle juba varem CEMR poliitikakomitee poolt heaks kiidetud seisukohad EL ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, mis on seotud kohaliku arenguga. Põhiline vaidlus oli järgmiste põhimõtete osas:
Ø    kas komisjoni poolt ettevalmistatav metoodika on kohustuslik või soovituslik;

Ø    kas tehakse ettepanek luua uus rahastamismehhanism;

Ø    kas soovitakse täiendavat seadusandlikku regulatsiooni EL tasandil

Ø    kas on vaja CEMR poliitikakomitee poolt heakskiidetud seisukohtadest välja tuua, et rahastuse peavad saama ka “rikka” regiooni vaesed piirkonnad.

Ettepanekuid eelnõu kohta on fookusgrupi liikmetel võimalik esitada 12.aprilliks kuni kella 16.00 (Belgia aja järgi). 13.aprillil tehakse eelnõu kättesaadavaks CEMR extranetis, kus kõik ühtekuuluvuse töörühma liikmetel on veel teoreetiline võimalus seda kommenteerida. Kolmapäeva hommikul saadetakse see dokument Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraadile.  Samuti on võimalik saata omapoolseid häid ja halbu näiteid selle kohta kuidas käesoleval rahastusperioodil on kohaliku arengu printsiibiga arvestatud.

Ootan Teie poolseid ettepanekuid CEMR avalduse muutmiseks ja täiendamiseks esmaspäeva lõunaks.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

12.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit