Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
  Eesti Linnade Liit (ELL)
  Õigusaktide eelnõude kooskõlastamine (ELL)
  KOV koalitsioonileppes (2007)
  KOV koalitsioonileppes (2005)
  KOV R3 koalitsioonileppes (2003)
  Riigikontrolli otsus OV eelarvete osas (2000)
  Riigikontroll riigimaa munitspailiseerimisest (2004)
  Riigikontrolli ülevaade KOV infoühiskonnas (2006)
  Õiguskantsleri otsused
  Kohalikust demokraatiast Eestis (CLRAE)
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Seisukohad > Eesti Linnade Liit (ELL)


31.03.2010 ELL kiri Siseministeeriumile / Kohaliku omavalitsuse ülesannetest majanduskriisi tingimustes
Print

Siseministeerium
12.03.2010 nr 12-1/1825
Meie 31.03.2010 nr 1-7/49

Kohaliku omavalitsuse ülesannetest
majanduskriisi tingimustes


Eesti Linnade Liidul on heameel tõdeda, et Siseministeerium on esitanud algatuse, et vaadata kriitilise pilguga üle kohalikule omavalitsusele pandud ülesanded, selgitamaks välja, missugused neist on tarbetud või liiga keerulised ning reeglid, mille kaotamisel või leevendamisel saaks kohaliku omavalitsuse tööd tõhustada. Algatus on seda ajakohasem ja vajalikum, et 16. märtsil 2010 võttis Riigikohtu üldkogu  vastu otsuse, millega andis  õigusliku hinnangu kohalike omavalitsuste rahastamise praegusele korraldusele.

Riigikohtu üldkogu tõdes, et kehtiv kohalike omavalitsuste rahastamise korraldus ei võimalda teada saada, milline on omavalitsusüksuses täitmist nõudvate kohalike ülesannete minimaalne maht, ega ka seda, kui palju raha on omavalitsusüksustel võimalik kohalike ülesannete täitmiseks saada. Kehtivas õiguses valitseb ebamäärasus riiklike ja kohalike ülesannete piiritlemisel, mistõttu pole omavalitsuslike ülesannete maht tuvastatav. Samuti ei erista olemasolev omavalitsusüksuste rahastamise korraldus, milline raha on omavalitsusüksustele ette nähtud kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ning milline raha on mõeldud seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks.

Üldkogu sedastas, et riik peab PS § 154 lg 1 nõuete järgimiseks looma sellise omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi, mis võimaldaks igal üksikjuhul omavalitsuslike ülesannete rahastatuse piisavust ka hinnata. Samuti tuleb PS § 154 lg 2 teise lause kohaselt kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riiklikke kohustusi rahastada viisil, mis võimaldab kontrollida, kas riik ka tegelikult katab kõik seadusega kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Seejuures eeldab PS § 154 lg 1 ja lg 2 teise lause nõuetele vastav kohalike omavalitsuste rahastamise korraldus seda, et oleks selgelt eristatav, milline raha on ette nähtud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ja milline raha on mõeldud kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks. Samuti on vaja, et seadused, mis panevad kohalikule omavalitsusele kohustusi, sätestaksid, kas mingi ülesanne on omavalitsuslik või riiklik.

Tulenevalt Riigikohtu üldkogu otsusest peab Riigikogu vastu võtma seadused, mis võimaldaksid eristada omavalitsustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast. Need seadused peavad tagama, et riiklikud kohustused saaksid rahastatud riigieelarvest ja et kohalike ülesannete jaoks oleks omavalitsustel piisavalt raha. Samuti peab Riigikogu looma selguse selles, millised seadusega omavalitsustele pandud ülesanded on riiklikud ja millised olemuselt omavalitsuslikud.

Linnade Liidu poolt vaadatuna ei saa eeldada  tulemusrikkaks küsimusele lahenduse saamist viisil, kus omavalitsused esmalt arvamuse pinnal ülesandeid loetleda ja kirjeldada püüavad ning erineval üldisuse astmel ülesannete olemuse kohta oletusi püüavad teha. Tulenevalt Riigikohtu üldkogu otsusest tuleb esmalt  üheselt määratleda, millised üldse on kohalikule omavalitsusele seadusega või seaduse alusel pandud riiklikud ülesanded ning millised on kohalikud ülesanded. Tuleb kujundada üldine seisukoht, millisel üldisuse astmel ülesanded määratletakse. Kas see toimub Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 sätestatud üldisuse astmel, sellele üldisuse astmele tugineval süsteemsel loogikal või hierarhial või mingitel teistel printsiipidel ning millise üksikasjalikkuse tasemeni  määratluste ulatus viiakse.

Leiame siinkohal, et vastastikku aktsepteeritava selguse saamiseks kohaliku omavalitsuse kohustustes tuleb need esmalt süsteemselt  kaardistada ning määratleda millised on riiklikud ja millised kohalikud ülesanded. Kohustuse kindlakstegemisele saab järgneda ülesande täitmiseks  vajalike tegevuste ja tingimuste ning nõuete kirjeldamine, mille pinnal oleks võimalik hinnata ülesande täitmiseks tehtavaid kulutusi.

Eeldades, et edasises töös võib vaja minna varasemalt omavalitsusliitude ja Siseministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös saadud ühe võimaliku töö lähteülesande koostamisel saadud kogemusi, lisame “Kohaliku omavalitsusele seadusega pandud ülesannete maksumuse hindamise ning kohaliku omavalitsuse teenusstandardite, alusmetoodikate  ja jätkusuutlikkuse hindamise metoodika väljatöötamise” projektitaotluse faili.

Kulude kokkuhoiu võimaluste leidmine eeldab lisaks kohaliku omavalitsuse kohustuste ja nende täitmiseks vajalike tegevuste väljaselgitamisele ka selliste õigusaktide ja nende täitmiseks vajalike tegevuste kaardistamist, mis otseselt ei käsitle avaliku teenuse osutamist, kuid mille nõuete täitmisega kaasnevad olulised halduskulud (osa Avaliku teabe seaduse norme, Isikuandmete kaitse seadus, Riigihangete seadus jne).

Mõistes, et Riigikohtu otsuses käsitletud kohustusi ei ole võimalik ühe hetkega süsteemselt määratleda, teeme ka ettepaneku kõrvuti Riigikohtu otsusest tuleneva süsteemse korralduse ettevalmistamisega, kaaluda näiteks omavalitsuse kulude (mõned paljudest) kokkuhoiuks järgmisi võimalusi:

1.    analüüsida, kui suuri kulutusi nõuab omavalitsuselt kõigi Avaliku teabe seaduse, Isikuandmete kaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 252 “Infosüsteemide turvameetmete süsteem” (nn ISKE määrus) nõuete täitmine. Analüüsi tulemustele tuginedes võiks otsustada, kas kõikide nõuete rakendamise kulud on majanduskriisi tingimustes mõistlikud; 

2.    selgitada, milline riigiorgan konkreetselt vastutab jätkuvalt riigi omandis olevatel maadel asuvate teede korrashoiu ja remondi eest  ja tagada, et ta seda kohustust ka täidaks. Omavalitsused on kulutanud märkimisväärseid summasid nende teede remondiks, korrashoiuks ja lumetõrjeks, kuna elanikud peavad saama koju ja tööle;

3.    lõpetada poolikute IT-lahenduste kiirkorras rakendamine. Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistri (STAR) kasutuselevõtmine on vaid üks paljudest Sotsiaalministeeriumi poolt viimasel paaril aastal läbi viidud eksperimentidest.  Nende eesmärgid võivad olla iseenesest õiged, kuid rakenduskorralduslik läbimõtlematus tekitab kasutajatele pingeid, suurendab nende töökoormust ja toob kaasa tõrkeid teenuse kättesaamisel.

4.    muuta väärtegude kohtuvälise menetluse läbiviimine omavalitsuse kohustusest omavalitsuse õiguseks;

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Jüri Võigemast
Eesti Linnade Liidu tegevdirektor


08.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit