Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


29.-31. märts 2010
Print

E-nädalakiri 10/2010


Sisukord:
1.    Euroopa Liidu 2020 strateegia sai lõpliku heakskiidu.
2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse ning sotsiaal- ja tööhõive töögrupi koosolek.
3.    Euroopa Komisjon võttis vastu oma 2010 aasta tööprogrammi
4.    Ülevaade eelseisvatest olulisematest üritustest.

1.    Euroopa Liidu 2020 strateegia sai lõpliku heakskiidu

Liikmesriikide juhid nõustusid vastuvõetud ühisavalduses enamusega pakutud meetmetest, kaasa arvatud riiklike ja EL majanduspoliitikate suurem koordineeritus.
Nad väitsid, et suurem majanduslik koostöö oli vajalik finantskriisist ülesaamiseks ja astuda vastu eesseisvatele väljakutsetele nagu globaliseerumine, kliimamuutused ja vananev rahvastik.

Samuti toetasid nad kolme kvalitatiivset eesmärki tööhõive suurendamiseks, kulutuste suurendamiseks teadusuuringutesse ja – arengusse ning EL keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisesse. Kaks komisjoni ettepanekut- haridustaseme tõstmiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks- lähevad otsustamiseks juuni täiskogule.

Valitsusjuhid leppisid kokku vastavalt  komisjoni soovitusele, et kõik Euroopa ülesed eesmärgid tuleb siduda paremini riiklike eesmärkidega- see on midagi sellist, mida eelmise EL strateegia ajal ei tehtud. Komisjon hakkab neid diskussioone pidama, kuid liikmesriigid ütlevad oma lõppsõna.

Täpsem info:
http://ec.europa.eu/news/economy/100326_et.htm

http://www.eu2010.es/en/documentosynoticias/noticias/mar22moratinos.html - meie välisminister ka pildil.

Kohtumisel  püütakse määrata mõistet “üldine majanduslik valitsus” ja arutatakse milliseid meetmeid selleks on vaja rakendada. Inglismaa leiab, et Euroopa Liit püüab saavutada kontrolli nende majanduse üle - “Britain faces losing power over its own Budget under new plans for EU an 'economic Government
26 March Mail This is Money . Kommentaarides kirjutatakse: Welcome to the United States of Europe!

Europe 2020    

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuse ning sotsiaal- ja tööhõive töögrupi koosolek.

Koosolek toimus 30.-31. märtsil Brüsselis CEMR-i majas. Koosolekul osalesid Lätist 4 esindajat, Rootsist 5, Soomest 3, Tsehhist 2 jne  ja mina üksi Eestist.

CEMR peasekretär Frédéric Vallier tutvustas CEMR prioriteete 2010 aastaks ja edaspidiseid arenguid.  

CEMR 2010 aasta prioriteetseid teemasid tutvustasin juba oma eelmises nädala aruandes.

CEMR poolt liikmete hulgas läbi viidav uuring, diskussioon CEMR poliitiliste esindajate vahel ja paneeli (kuhu kuuluvad liikmete poolt nimetatud esindajad ja CEMR töötajad) ettepanekud, peaks lõppema CEMR strateegia ja eesmärkide uuendamisega.

See kõik toimub CEMR 60 aastapäevaga seoses (2011 aastal). Küsimused millele vastust oodatakse on: “ Mis on meie täpne roll ja koht teiste üleeuroopaliste regionaalsete esinduste seas? Milline on CEMR pärast oma 60ndat sünnipäeva? Mida saab CEMR pakkuda sellist mida teised ei saa?”

Loodud on temaatilised töörühmad, kuhu kuuluvad liitude poolt nimetatud esindajad. (Kas meilt ka keegi sinna kuulub? Ja kui siis millises nendes?).

CEMR tahab muutuda aktiivsemaks partneriks Euroopa Komisjonile, et mitte alati oodata ära komisjoni ettepanekut, vaid tõstatada ise rohkem kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustel olulisi küsimusi.

Juunis 2010 tutvustatakse läbiviidud uuringu tulemusi CEMR poliitikakomiteele.

Septembris toimuval peasekretäride ja direktorite koosolekul esitletakse läbiviidud uuringu tulemusi ja vahepealsel perioodil saadud tagasisidet. Oktoobris toimub spetsiaalne koosolek, kus analüüsitakse erinevaid seisukohti ja valmistatakse ette CEMR strateegiadokumendi eelnõu, mis esitatakse 2010 aasta detsembris toimuvale poliitikakomiteele heakskiitmiseks.

Struktuurifondide tulevikust rääkis Euroopa Komisjoni tööhõive peadirektoraadist Dirk Reyntjens (ESF koordinatsiooni osakonnast). Käimas on aktiivsed konsultatsioonid nüüd kus uus volinik on paigas. Mais esitab komisjon ettepanekud finantsregulatsioonide kohta. Septembris esitleb komisjon eelarvereformi ettepanekuid. Oktoobris tuleb ühtekuuluvusraport, mis sisaldab ka ettepanekuid ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

2011 aasta kevadel tulevad ettepanekud finantsperspektiivi kohta. ESF on põhiline vahend tööturu küsimuste reguleerimisel (Lepingu artiklid 162 ja 175). Peale kriisi täheldatakse muutusi majanduses ja see nõuab ka töötajatelt teistsugust kvalifikatsiooni, samuti suurenenud vaesust, millega ESF peab tulevikus arvestama. Nad soovivad et arutelud parlamendis ja nõukogus toimuksid vastavates töörühmades. 23-24 juunil toimuval ESF konverentsil tutvustatakse võimalikke arenguid tulevikus. Juunis toimuval ESF komisjoni arutatakse milline on selle instrumendi täiendav väärtus,
geograafiline kaetus (kas kõigile või ainult mahajäänud regioonidele- see diskussioon on siiani avatud),
jaotusmehhanismid (suurem tähelepanu eesmärkide saavutamisele ja jätkuvad lihtsustamise ettepanekud),
ulatus (peab olema kooskõlas EU2020 eesmärkidega, kuid lahtine on küsimus kui paljudele eesmärkidele ta keskendub) ja
seosed teiste EL fondidega (on osa ühtekuuluvusvahenditest, kuid eraldi fondina ja nad nõustuvad vajadusega suurema integreerituse järele, kuid see algab sektoraalse poliitika tasemel).

Sotsiaalpartnerid on ad.hoc komisjoni töösse kaasatud (kolm esindajat igast liikmesriigist, sealhulgas sotsiaalsed partnerid). Lõplikud ettepanekud peaksid tulema selle aasta mais. Rohkem infot- http://ec.europa.eu.esf

Osalejate poolt mainiti, et ESF ei tohiks olla seotud ainult EU2020 eesmärkidega ja peaks olema võimalik muuta programme perioodi jooksul, sest näiteks sel perioodil kui tegevusi kavandati, oli majandustõus, kuid nüüd on majanduslangus ja vajadused on oluliselt muutunud. Komisjoni esindaja sõnul on OP muudatused tehtud kuni kolme kuu jooksul kui rakendusasutus või liikmesriik on seda taotlenud. Samuti rõhutati vajadust kohaliku tasandi paremaks kaasamiseks, sest see garanteerib vahendite efektiivsema kasutamise.

Komisjoni esindaja sõnul ei ole lõplikke poliitilisi otsuseid veel tehtud. Neil pole veel õrna aimugi milliseks kujuneb ESF maht järgmisel perioodil. Partnerluse printsiibi rakendamine on neile jätkuvalt oluline ja ESF rakendamine nõuab kohaliku tasandi aktiivset osalust, kuid see võib olla liikmeriigiti erinev, sõltuvalt riikide administratiivsest ülesehitusest. Ta leiab, et ei ole õige lähenemine, et on ainult üks eelarve (single fond)  ja selle sees pole jaotusi erinevate eesmärkide jaoks. Lissaboni leping ei räägi mitte ühtekuuluvuspoliitikast vaid ühtekuuluvusest.

Ta lisas, et arusaamine sellest, mis on territoriaalne ühtekuuluvus, pole veel selge. Ta arvas, et isegi need, kes selle Lissaboni lepingusse lisasid, ei tea seda.

Struktuurifondide kasutamise lihtsustamise alaseid ettepanekuid ja käesolevate programmide rakendamisega seotud probleemidest andis ülevaate Serafin PAZOS-VIDAL. Euroopa Liidu finantsregulatsioon ja lihtsustamise ettepanekud kajastuvad sellistes baasdokumentides nagu Barca raport (Barca Report) ja eelmise regionaalvoliniku ettepanekutes  (Samecki Orientation Paper). Peamisi ettepanekuid ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta oodatakse selle aasta oktoobris koos viienda ühtekuuluvusraportiga.

Serafini sõnul on  struktuurifondide kasutamise lihtsustamine on olnud selle perioodi oluline teema, mis on olnud väga kasulik ja aidanud kaasa vahendite paremale kasutamisele.  

Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal tegi sissejuhatuse Calin CHIRA, kes on ühtekuuluvuse fookusgrupi liige. CEMR selleteemalist poliitikadokumenti tutvustas CEMR poliitiline raportöör Carola GUNNARSSON.

Uue regionaalvoliniku Dirk Ahner'i ettekandes  territoriaalse ühtekuuluvuse teemal on toodud ka järgnevate arutelude ajakava.

Leheküljelt territoriaalpoliitika konverents leiate palju huvitavaid ettekandeid selle kohta mida territoriaalse ühtekuuluvuse all mõeldakse.

Küsimused, millele vastust otsitakse, on:

1.    Kas ühtekuuluvuspoliitika peab kontsentreeruma vähemarenenud regioonide järeleaitamisele või peab see olema suunatud kõigile regioonidele?

2.    Millised on prioriteedid?

3.    Millised on selle poliitika finantsinstrumendid? (toetused, laenud, riskikapital jne).

4.    Kuidas peaks toimuma lihtsustamine? (ettepanekud finantsregulatsioonide muutmiseks esitatakse mais 2010).

5.    Kuidas muuta territoriaalne ühtekuuluvus reaalsuseks? (vt. Ahneri kõnet). Ta tõstatab järgmised küsimused
- millised on administratiivsed/funktsionaalsed regioonid;
- kuidas tõsta taas ausse alt üles kohalikud initsiatiivid;
- linna ja maa partnerlus- ehk keskendumine suurematele suurlinna piirkondadele ühelt poolt ja maapiirkondades linnalistele keskustele.

Regionaalvolinik sooviks näha tuleviku diskussiooni keskmes järgnevate kuude jooksul järgmisi küsimusi:
Ø    Kuidas võtta vastu “mitmekesisusele keskendunud” poliitika, mis  koondaks ressursid mõnedele prioriteetidele ja sihtidele, pakkudes samal ajal piirkondadele ja riikidele võimalust kohandada programmid nende spetsiifilistele vajadustele. Vaja on sobivat poliitikat, mis annab käegakatsutavaid tulemusi kodanikele. See on oluline osa meie 2020 strateegiast;

Ø    Kuidas arendada katalüsaatorpoliitikat. Vaja on rohkem kui kunagi varem kasutada piirkondade potentsiaali. On vaja tugevdada praeguse ühtekuuluvuspoliitika eesmärke, kinnitades, et suurem hulk vahendeid suunatakse kõige vaesemate piirkondade järeleaitamisele, luua õiglasem ülemineku süsteem ning suurendada sekkumisi rohkem arenenud piirkondades;

Ø    Kuidas arvestada territoriaalset ühtekuuluvust. Terve ja jõuka euroopa jaoks on vaja  arendada kaasavat linnapoliitikat, keskendudes energiasäästu saavutamisele transpordis ja energias. Uus territoriaalne koostöö peab põhinema makroregionaalsel lähenemisel.

CEMR lobby strateegia ühtekuuluvuspoliitika osas. Lühikese ettekande sel teemal esitas  Serafin PAZOS-VIDAL (¦oti liit), CEMR ühtekuuluvuspoliitika fookusgrupi koordinaator. Ta ütles, et CEMR poliitikadokumendi ettevalmistamine oli keeruline väga erinevate seisukohtade tõttu. Oluline on edastada sama sõnumit, mis kompromissina saavutati. Meie roll on rõhutada kohaliku tasandi kaasatust ja tähtsust ühtekuuluvuse vahendite kavandamisel ja rakendamisel. Tuleks informeerida ka CEMR sellest mida erinevates liikmesriikides selles valdkonnas tehakse või kavatsetakse teha.

Euroopa Liidu 2020 Strateegia dokumenti ja hiljutisi arenguid tutvustas Gaelle Garnier Euroopa Komisjoni ülddirektoraadist (ettekanne lisatud).

Cornelia SCHRÖDER
tutvustas CEMR poolt koostatud sisendit (sellest on antud ülevaade eelnevates aruannetes). EL 2020 strateegia testimisest Rootsi Somland regioonis rääkis Elisabeth LANGGREN LUNDOV.

Osalejaid kutsuti arutlema järgmiste küsimuste ja üle:
Ø    kuidas suurendada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste (KRO) rolli strateegia kujundamises ja rakendamises;

Ø    kuidas parandada KRO kaasatust pilootprojektide elluviimisesse;

Ø    kuidas sundida liikmesriike suurendama KRO rolli rahvuslikes reformi programmides;

Ø    kuidas motiveerida kõiki tasemeid pöörama strateegia rakendamisel suuremat tähelepanu arengu ja kvaliteedi aspektidele.

Võimalikest CEMR poolsetest tegevustest tulevikus, kaasa arvatud poliitilise sõnumi koostamisest, arutleti koos raportööri Carola Gunnarssoniga. Üldine arusaamine oli, et EU2020 ei näe piisavalt kohaliku tasandi rolli strateegia rakendamisel. Kas on vaja uusi finantsinstrumente selle rakendamiseks? Selles kaheldi, sest strateegia peaks olema seotud olemasolevate eelarvete parema kasutamisega nende eesmärkide tarbeks. Sõnum võiks olla, et meil peaks olema juurdepääs erinevatele sektoraalsetele programmidele.

Põhisõnumis peaks väljendama ka rahastamise küsimus. Üks sõnum võiks ka olla, et tuleks keskenduda rohkem väljundile ja kvaliteedile kui auditeerimisele. Samuti peaks rõhutama integreeritud ja paindlikku lähenemise printsiipi. Järgmisel nädalal konsulteeritakse EU2020 fookusgrupi liikmetega, et lisada veel võimalikke ettepanekuid.

Kohaliku arengu metoodika
(Local development methodology- LDM).
10-11.detsembril 2009 Rootsis Kirunas toimunud konverentsi “Ühtekuuluvuspoliitika ja regionaalne areng: kasutage ära territooriumide potentsiaal” alusdokument on leitav: http://ec.europa.eu/regional_policy/consultation/terco/kiruna_20091211.pdf

26.märtsil 2010 toimus sellel teemal kohtumine Euroopa Komisjoni esindajatega  Wladyslaw PISKORZ, DG REGIO ja Bas VAN DEN BARG, IPO. Osalesin ka sellel kohtumisel.

Inglismaa omavalitsusliit (LGA) on ette valmistanud dokumendi Paper, mis toetab kohaliku arengu metoodika väljatöötamist eesmärgiga “tagada, et kohaliku arengu põhine lähenemine oleks ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kavandamisel täielikult  arvesse võetud.

Kasuna, mida LDM pakub, toob Inglismaa omavalitsuste liit välja järgmised aspektid:
Ø    sekkumine tegelikul või funktsionaalsel majanduse tasandil;

Ø    paindlik arengu metoodika kõikide territooriumide jaoks;

Ø    kohaliku juhtimise edasi delegeerimine;

Ø    fondide omavahelise integreerituse ja koordinatsiooni suurenemine;

Ø    kohapõhine lähenemine.

Euroopa Komisjoni regionaalarengu peadirektoraat toetab põhimõtteliselt ettepanekut kohaliku tasandi paremaks kaasamiseks. Kuid liikmesriigid on sellele vastu, et teatud kaasamise põhimõtted sätestataks juba EL tasandil, toetudes oma põhiseadusele ja muutele seadustele, mis ei luba EL sekkuda riiklikesse korraldustesse. Eriti olid vastu mõned uued liikmesriigid, keeldudes võimu delegeerimisest kohalikule tasandile.

CEMR soovib jätkata lobby selles suunas, et anda suurem otsustusõigus kohalikule tasandile ja nad otsustasid koostada vastav positsiooni dokument, rõhutamaks, et küsimus pole mitte võimu delegeerimises vaid integreeritud ja paindlikus lähenemises.

T¨ehhi esindaja ütles, et nende linnad on sellele lähenemisele vastu, sest lihtsam on koostada konkreetseid projekte kui integreeritud arenguplaane. Paluti oma näited saata CEMR võimalikult kiiresti (hiljemalt kahe nädala jooksul), sest PISKORZ soovib juba järgmise kuu algul tulla välja konkreetsete ettepanekutega.

Euroopa Komisjoni teatis „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” visandab Euroopa Liidu ja liikmesriikide jaoks sobiva raamistiku, mille abil väljuda kriisist ning tegeleda Euroopa majanduse struktuuriliste nõrkuste ja makromajanduslike probleemidega, mis on kriisiga suurenenud. Strateegia konteksti silmas pidades arutles töörühm selle üle
Ø    Mida innovatsiooni all mõista?

Ø    Millist innovatsiooni me soovime?

Ø    Kuidas neid tegevusi toetatakse? Millist kvalifikatsiooni on selleks vaja?

Ø    Kuidas ühtekuuluvuspoliitika aitab innovatsioonile kaasa?

Ø    Milline on kohalike omavalitsuste roll ja nende nõudmised?

Ø    Mida saaks EL teha, et suurendada innovatsiooni poliitikate osa kohalikul tasandil?

Ø    Kas FP8 peaks leidma suuremat rakendust kohalikul ja regionaalsel tasandil?

Töörühma liikmete poolt avaldati arvamust, et innovatsiooni tuleb käsitleda laiemalt ning seda tuleb käsitleda ka seoses omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste kontekstis. Otsustati luua fookusgrupp, kes hakkaks koostama omapoolset sisendit selles küsimuses.

Sotsiaalse dimensiooni tugevdamine omavalitsuste arengus

Oxford Brooks ülikooli poolt läbi viidud uuringu tulemuste ja järeldustega on võimalik tutvuda järgmisel lingil: uuring.

Paneeldiskussioonis osalejad Tor Hatlevoll (SALAR), Rachel Palma (LGA) ja  Matthias Schulze-Böing ( Offenbach, Saksamaa Linnade Liit) arutlesid järgmistel teemadel:
Ø    Kuidas saavad kohalikud omavalitsused rakendada integreeritud lähenemist, et teha kogukonnad ja ühiskonnad kaasavaks, abistades samal ajal rohkem spetsiifilisi ühiskonnagruppe?

Ø    Kuidas oleks võimalik siduda sotsiaalpoliitikad paremini teiste poliitikavaldkondadega?

Ø    Kuidas teha koostööd erinevate huvigruppidega, teenuste osutajatega  ja kohaliku administratsiooni enda erinevate osakondade vahel?

Ø    Kuidas need küsimused kajastuvad CEMR liikmesliitude töös ja kuidas nad peegelduvad CEMR tegemistes?

Integreeritud lähenemise realiseerimiseks on vaja head juhtimist poliitilisel tasandil. Oluline on samuti töötajate juhtimisoskuste parandamisel ja selle alaste teadmiste tõstmisel ning samuti üldisema lähenemise tähtsuse tõstmisel, et näha puude taga metsa ja käsitleda küsimusi laiemalt.

Oluline on pöörata tähelepanu tööhõive-, hariduse-, elamupoliitikate integreeritud lähenemisele.  Saksamaa algatus “Sotsiaalne linn” muutus integreeritud lähenemiseks ja osutus lõpuks väga edukaks.

Selleks, et teha paremat koostööd erinevate huvigruppidega, on vaja samuti head poliitilist juhtimist ja oskuste arendamist, et osata kaasata erinevaid osapooli ja suhelda ka erinevate rahvusgruppidega.

Vananev rahvastik - see on suur väljakutse kohalikele omavalitsustele. UK on püüdnud arendada teenuseid, et võimaldada inimestel võimalikult kaua elada oma kodus. Poliitikud on välja pakkunud idee, et sotsiaalteenused peaksid olema vanurite tasuta.

Euroopa tasandil ei ole eriti häid näiteid selle probleemiga tegelemisest. Mis roll peaks neil olema ja milliseid meetmeid EL tasandil arendada? Saksamaal on demograafiline küsimus seotud ka migrantidega ning tervishoiuteenuste osutamisega. Soome esindaja ütles, et selle kuu algul algas regionaalne koostöö just nende piirkondade vahel, kes on kõige rohkem mõjutatud demograafilistest muutustest. Rootsis läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et hoida sotsiaalkindlustuse süsteemi tänasel tasemel, tuleb kohalikke makse tõsta 10%. Need on suured diskussioonid mis seisavad Rootsis ees. Samuti on päevakorras immigrantidega seotud küsimused - need on otseselt seotud vananeva rahvastiku küsimustega.

Angelika leidis, et hea on nende sensitiivsete küsimustega edasi tegeleda. Oleks väga hea avada sel teemal diskussiooni ning koguda informatsiooni olukorrast erinevates riikides.

Säästvate linnade võrgustik - vastu on võetud harta, mis kutsub liikmesriike välja töötama võrdlusraamistikku. Põhilised printsiibid sellel on
1.    integreeritud lähenemine

2.    vaadata erinevaid valdkondi sügavuti

Selleks on veebipõhine instrument, mis aitaks välja arendada säästvat linnastrateegiat.

Instrumendis on 25  küsimust, millele oodatakse vastust. Samuti pakutakse veebilehe vahendusel hea praktika näiteid. Selle abil on samuti võimalik mõõta olemasolevat olukorda ja võrrelda ennast teistega võrreldavatel alustel. Ministeeriumide vaheline koosolek toimub selle aasta juunis. Igast liikmesriigist soovitakse kaasata linnu sellesse projekti. Samas on see vabatahtlik instrument ja selle eesmärk ei ole teha linnadest edukuse nimekirja. See on suunatud erineva suurusega linnadele ja see peaks olema tõlgitud kõikidesse keeltesse. Komisjon toetab seda projekti rahaliselt.

Ühtekuuluvuse töörühm valis uue esimeheks Calin CHIRA (Rumeenia) ja aseesimeheks Bas VAN DEN BARG (Holland).

Maaelu areng põllumajanduspoliitika osana. Maaregioonid on administratiivsed üksused mitte sektoraalse poliitika osa. Maapiirkondade areng on protsess, mis sisaldab ka palju sektoraalseid poliitikaid, aga ei ole horisontaalsete lahenduste pakkuja.

Põllumajanduspoliitika ütleb, et nende eesmärk on toidu tootmine ja ettevõtluse arendamine, mis reeglina toimub hoopis keskustes. Üks ettepanekutest  PP osas on - ühtlustada maksesüsteemid vanade ja uute liikmesriikide vahel. Maaelu arengu vahendeid on kasutatud kui kompenseerimisvahendit esimese samba kaotuste korvamiseks. Täna suunatakse 1/5 põllumajanduse toetamise vahenditest maaelu arengusse. CEMR ettepanek võiks olla, et maaelu arengu vahendid võetaks CAP alt ära ja suunataks ühtekuuluvusvahendite hulka (ERDF vahendite hulka – 1/ 4 vahenditest peaks olema sihitusega maaelu arenguks.)

Inglismaa esindaja arvas, et vaja on teha vahet kas tulevikus räägitakse maaelu arengust või põllumajanduspoliitikast. Seetõttu arvab ta, et kui räägitakse maaelu arengust, siis tuleks rääkida ka majanduse arendamisest maapiirkondades. Calini sõnul on ka uus volinik seda meelt, et tuleb need kaks sammast ühendada ja koordineerida paremini nende kahe fondi vahendite kasutamine. Maaelu arendamiseks on vaja kaasata ka farmereid. Carola GUNNARSSON arvas, et vaja on paremini seostada maaelu areng ja põllumajandus ja ettevõtluse arendamine.

Otsustati luua selle teemaline fookusgrupp.

Maa ja linna suhted - jätkusid diskussioonid samal teemal kas maaelu areng on ainult põllumajanduspoliitika või veel midagi.

Ettekandega esines  David SWEET,  DG REGIO, makroregioonide teemal ja kuidas saavad sellest kasu kohalikud ja regionaalsed omavalitsused ja mis on selle seos ühtekuuluvuspoliitika tulevikuga. Nimetust “makroregioonid” kasutati esmakordselt 2008 aastal toimunud konverentsil. See on praegu protsess mida võib nimetada “learning by doing”. Komisjon püüab luua uut konteksti kus kõik EL poliitikad võiks koos toimida. See pole kindlasti uus rahastamisvahend. Sellega ei kaasne ka uut EL alast seadusandlust või uute töökohtade loomist komisjonis. Inimesed peavad aru saama sellest et eesmärk on luua olemaolevaid vahendeid paremini ja mitte luua uusi väikesi riike EL sees. See on eesmärk luua tingimused  paremini koordineeritud tegevusteks regiooni sees. See ei loo mingit spetsiifilist eelist vaid loob platvormi kõikide EL eesmärkide ja seadusandluse integreeritud rakendamiseks linnade tasandil. Eesmärgiks on viia kavandatud tegevused ka reaalselt ellu.

Läänemere strateegia: BSS
Põhjamere regiooni strateegia: www.northsea.org
Doonau piirkonna strateegia: http://ec.europa.eu/regional_policy/cooperation/danube/index_en.htm

Täpsem informatsioon EL makroregioonide strateegiate kohta  (“Samecki paper”): Samecki

3.    Euroopa Komisjon võttis vastu oma 2010 aasta strateegilised eesmärgid.

Kaua oodatud dokument nägi ilmavalgust 31.märtsil 2010.

Euroopa Komisjon näeb ette tegevusi neljas põhilises valdkonnas
Ø    Tulla toime kriisiga  ja muuta euroopa sotsiaalne majandus säästlikus (finantsturgude toimimise parandamine, järelevalve, viis EU2020 võtmeprojekti ja tegelemine kitsaskohtadega euroopa tasandil)

Ø    Panna inimene euroopa tegevuste keskmesse (Stockholmi tegevusplaan, kodanike õigused, tööaja direktiivi üle vaatamine,  roheline raamat pensionide tuleviku teemal, uus bioloogilise mitmekesisuse strateegia, euroopa võime tulla toime hädaolukordadega jne.)

Ø    Ülemaailmse haardega ambitsioonika ja sidusa välistegevuse kava loomine (välissuhete teenistuse loomine jne.)

Ø    Euroopa Liidu instrumentide ja töömeetodite moderniseerimine (tark reguleerimine ja   ELi rahaline raamistik, mis teenib poliitilisi prioriteete läbi  eelarve läbivaatamise)

Euroopa Komisjoni 2010 aasta tööprogramm

Selle tööprogrammi eesmärk on  pakkuda strateegilisi algatusi  2010  aastal, kusjuures nende algatuste nimekiri ei ole lõplik vaid peab paindlikult reageerima muutuvatele oludele. Need algatused on kavandatud selleks, et vastata viivitamatult uutele  väljakutsed ja muuta saavutused pikaajaliseks kasuks euroopa kodanikele.

4. Ülevaade eelseisvatest olulisematest üritustest

Ø    Makroregioonide teemaline konverents 13.04.2010 Brüsselis foorum

Ø    Regioonide Komitee täiskogu istung 14-15.04.2010 Brüsselis

Ø    Seminar “Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll tulevikus EL keskkonnapoliitikas” – 16.04.2010 Brüsselis - seminar

Ø    Konverents “Jätkusuutlikud linnad” 19- 20.05.2010 Dunkerque - http://www.dunkerque2010.org/

Ø    Konverents “Regioonid majandusmuutuste jaoks” 20-21.05.2010 Brüsselis - konverents

Ø    Konverents “ 8. Euroopa infoühiskonna konverents” 20-22.05.2010 Bilbao - http://www.eisco2010.eu/eisco/index_en.jsp

Ø    Brüsseli majandusfoorum 25-26.05.2010 Brüsselis - foorum

Ø    Foorum “Kohalikud ja regionaalsed tegevused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks” 8.06.2010 Brüsselis - foorum

Ø    Euroopa sotsiaalteenuste konverents 21-23.06.2010 Barcelona - http://esn-conference.org/

Ø    Avatud Päevad 4-7.10.2010 Brüsselis - avatud päevad

Ø    Ülevaade Regioonide Komitees toimuvatest muudest konverentsidest ja seminaridest: Regioonide Komitee

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

05.04.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit