Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


22.-26. märts 2010
Print
E-nädalakiri 09/2010

Sisukord:
1.    Vananevast rahvastikust tulenev üha suurem surve riiklikele tervishoiusüsteemidele paneb valitsused otsima abi infotehnoloogiast.
2.    Projekt (LG Action) kaasamaks omavalitsusi Euroopa Liidu ja rahvusvahelistesse aruteludesse energia ja kliimamuutuste teemadel.
3.    CEMR energia töörühma koosolek.
4.    Regioonide Komitee ootab ettepanekuid täiendavate näitajate kohta.
5.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.
6.    Paika sai järgmise koolituse toimumise aeg, teemad ja osalejate arv.
7.    Eurotsooni riigipeade ja valitsusjuhtide  avaldus.



1.    Vananevast rahvastikust tulenev üha suurem surve riiklikele tervishoiusüsteemidele paneb valitsused otsima abi infotehnoloogiast


Euroopa Komisjon hakkas infotehnoloogia kasutamist tervishoiusektoris edendama 2004. aastal. Elektroonilistes teenustes nähakse ühise Euroopa tervishoiuturu laiema väljakujundamise võtit ning need on olulised suurenevate tervishoiukulutustega toimetulekuks. ELis moodustavad tervishoiukulutused 4–11% sisemajanduse koguproduktist ning 10–18% valitsemissektori kõikidest kulutustest.

Peamiselt vananevast rahvastikust tulenev suurenev nõudlus teenuste järele muudab maksutuludel põhinevate tervishoiusüsteemide ülalpidamise üha kallimaks. Prognooside kohaselt on käesoleva sajandi keskpaigaks peaaegu 40% ELi rahvastikust vanem kui 65 aastat. Nende tervishoiukulutuste eest tasuvaid töötajaid on aga vähem. Rohkem informatsiooni:
·  Euroopa e-tervise nädal    
·  E-tervis: parema tervishoiu võti Euroopas    
·  EL ja rahvatervis    

2.    Projekt (LG Action) kaasamaks omavalitsusi Euroopa Liidu ja rahvusvahelistesse aruteludesse energia ja kliimamuutuste teemadel

Projekti tutvustav kohtumine toimus 22.märtsil.

Euroopas on üle 100 000 omavalitsuse ja LG Action pakub võimalusi nende hääl kuuldavaks teha. Selleks soovitakse projekti raames

Ø    Teha kindlaks omavalitsuste vajadused (takistused, võimalused, väljakutsed);

Ø    Koguda ja analüüsida vastavat informatsiooni;

Ø    Tutvustada omavalitsuste probleeme ja võimalusi nii liikmesriikidele kui komisjonile;

Ø    Tunnustada omavalitsuste rolli kõikidel valitsuse tasanditel;

Ø    Nõuda vastavate võrgustike ja tingimuste arengut.

Selleks pakub LG Action projekt
Ø    Küsimustikku, et koguda andmeid;

Ø    Üritusi kogemuste vahetamiseks;

Ø    Toetust rahvuslike dialoogide arendamiseks liitude ja keskvalitsuse vahel;

Ø    Juhiseid kohalike kliimamuutuste vastaste tegevuste kohta;

Ø    Nõuandeid

Ø    Selget sõnumit kõikidele partneritele.

Projekti koordinaatoriks on ICLEI (Local Government for Sustainability) Euroopa büroo. Täpsem informatsioon projekti kohta: http://www.lg-action.eu/

Rootsi ja Taani liidud on juba allkirjastanud eellepingu (lisatud), kusjuures CEMR ja EUROCITIES on omalt poolt toetuskirja, kus näitavad ära nendepoolsed võimalused toetada ja nende huvid. Nad loodavad, et leidub rohkem huvilisi kes tahavad olla kaasatud.

LG Action on lühiajaline projekt, mille üheks väljundiks on ka olemasolevate tegevuste, nagu linnapeade pakti toetamine. Projekti sarnasus linnapeade paktiga seisneb selles, et nad soovivad ärgitada nii paljusid omavalitsusi kui võimalik võtma tarvitusele meetmeid kliimamuutuste ja energia valdkonnas. Kui linnapeade pakt koos oma toetavate struktuuridega pakub rohkem praktilisi nõuandeid, siis LG Action pakun rohkem strateegilisi ja poliitilisi nõuandeid.

Kaasamise võimalused on:
1.    on-line küsimustikule vastamine või oma profiili lisamine kataloogi (City Climate Catalogue);
2.    osalemine Dunkerque 2010 konverentsil
3.    või kasutada mõlemat vahendit enda positsioneerimiseks;

Veelkord kutsutakse üle omavalitsusliite allkirjastama eellepingut või aitama informeerida omavalitsusi ning  levitada teavet oma liikmete seas (tõlkida materjale, koguda liikmete arvamusi jne).

Igaüht, kes on projektiga seotud, mainitakse LG Action kodulehel koos nende logo ja rolli kirjeldusega.

3.    CEMR energia töörühma koosolek

Koosolek toimus 24.märtsil Brüsselis. Koosolekul osales omavalitsusliitude esindajana Aare Vabamägi.

Ettekandega esines järgmise EL eesistujamaa Belgia esindaja  Ms. Maria-Antoinetta Simons, kes tutvustas nende kavatsusi energia valdkonnas. Nad on väga ambitsoonikad, kuid saavad aru, et nende taotlusi ei toeta kaugeltki mitte kõik liikmesriigid. Nad on mures sellepärast, et energia teemad on nagu oma aktuaalsust kaotamas. Nad näevad, et järgmiste ettepanekutega ei tulda välja enne 2011 aastat. Praegusel perioodil keskendutakse rohkem 2006.a tegevusplaani tulemuste hindamisele. 

Hetkel on kasutamata 2010 aasta majanduse taastamiskava raames ette nähtud vahendid. Kui neid sel aastal ei kasutata, lähevad need tagasi liikmesriikidele. EL 2020 strateegia kontekstis näeb Belgia, et süsinikdioksiidi vähendamine saab toimuda peamiselt taastuvenergiate osakaalu suurendamisega. Neil on ambitsioonikad eesmärgid võtta EL tasemele vastu mitmeid siduvaid õigusakte seoses energia efektiivsusega, biomassi kasutamisega ja tuumaenergia jäätmete ohutuma transpordi ja ladestamise küsimustes.

Ettekandja hinnangul on uus volinik oma eesmärkides tunduvalt tagasihoidlikum kui eelmine ja ka liikmesriikide poolt pole näha eriti valmisolekut uute siduvate kohustuste vastuvõtmiseks (poolt on 5 liikmesriiki). Komisjoni initsiatiiv “Smart cities and municipalities” annab võimaluse kasutada majanduse taastamise kava raames ette nähtud vahendeid energia efektiivsuse suurendamise meetmete rahastamiseks.

CEMR 2010 aasta tööplaanis on mitmed tegevused, mis on seotud energia teemadega:
Ø    Anda omapoolne sisend Euroopa Komisjoni “Valge raamat” rakendamisse ja   kliimamuutusega kohanemise alastesse tegevustesse pärast ÜRO Kopenhaageni konverentsi detsembris 2009;

Ø    Kaaskorraldada ja osaleda järgmisel jätkusuutlike linnade  konverentsil Dunkerque (19-21 mai) teemal: "Lissaboni säästva linnad - kohaliku juhtimise väljakutse”;

Ø    Kaasa rääkida tuleviku aruteludes  jätkusuutlikkuse mõõtme üle Lissaboni strateegias, eelkõige teemadel mis puudutavad ökoloogiliselt tõhusat ja vähese süsinikdioksiidiheitega majandust;

Ø    Panustada asjaomastesse energia algatustesse, eriti uue ELi energiatõhususe tegevuskava (2010 - 2014) raames, kus vaadatakse läbi hoonete energiatõhususe direktiiv, taastuvenergia kasutamist reguleerivad sätted ja “Linnapeade pakt ".

Vastavalt CEMR poliitikakomitee poolt väljendatud soovile prioritiseerida 2010 aasta tegevuskavas ette nähtud tegevused, pakkus CEMR poliitika eest vastutav meeskond välja järgmise tähtsuse järjekorra (paljudes neis on ka energia teemadel kas otseselt või kaudselt oma osa):
Ø    Lissaboni Lepingu rakendamine ja selle mõju kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele;

Ø    Diskussioonid ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemadel;

Ø    EL 2020 strateegia seos teiste seotud strateegiatega (jätkusuutlik areng, infoühiskond jne);

Ø    Jätkusuutlik linnaline areng;

Ø    Kliimaalased tegevused;

Ø    Energia efektiivsus;

Ø    Demograafilised muutused ja sellega seotud teemad;

Ø    Õiguslik selgus üldhuviteenuste osas siseturul;

Ø    Avalike teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamine (kaasa arvatud e-teenused ja e-valitsemine);

Ø    Sektoraalse sotsiaaldialoogi tugevdamine kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes.

Osalejate poolt tehti ettepanekuid täiendada tööplaani järgmiste tegevustega: rahastamine 2014+;
CO2 kauplemine (hind liiga madal ja see ei motiveeri investeerima energia efektiivsuse ja taastuvenergia kasutuselevõtu  meetmetesse).

Norra tutvustab järgmisel koosolekul CO2 kauplemise skeemi, kuhu on kaasatud ka kohalikud omavalitsused (energia ja transport). Arutatud on ka C02 maksustamise süsteemi rakendamist.

EL Parlamendi ja Nõukogu direktiiv ehitiste energiatõhususe kohta ning EP, Regioonide Komitee ning Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused on leitavad:
http://www.europarl.europa.eu/oeil/file.jsp?id=5716032

EPBD on ühenduse peamine õiguslik vahend, mis pakub terviklikku lähenemisviisi tõhusale energiakasutusele ehitussektoris. EPBD peamine eesmärk on soodustada ehitiste üldise energiatõhususe kulutõhusat suurendamist. EPBDs ei kehtestata kogu ELis kehtivaid tasemeid, vaid sellega nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid konkreetsed nõuded ja asjakohased mehhanismid.

Lisaks EPBDle käsitletakse ehitiste energiaaspekte veel mitmeski direktiivis, nt energiat tarbivate toodete ökodisaini käsitlev direktiiv (2005/32/EÜ), soojus- ja elektrienergia koostootmise edendamist käsitlev direktiiv (2004/8/EÜ), energia lõpptarbimise tõhusust ja energiateenuseid käsitlev direktiiv (2006/32/EÜ) ja kavandatav direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta. Ehitisi käsitlevaid asjakohaseid sätteid sisaldavad ka ehitustooteid käsitlev direktiiv (89/106/EMÜ) ning säästvat tarbimist ja tootmist ning säästvat tööstuspoliitikat käsitlev tegevuskava.

Arvestades direktiivi suurt mõju kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tegevusele ja poliitikatele, on CEMR energia töörühm tegelenud selle teemaga juba rohkem kui kaks aastat. CEMR poolset ettepanekut direktiivi kohta on aktiivselt kasutatud arvamuste kujundamisel erinevates institutsioonides. Ülevaade CEMR poolsest lobby'st ja saavutustest ning põhilistest sätetest leiate aruandele lisatud dokumentidest.

Parlamendi raport võetakse vastu 2010 aasta mais toimuval täiskogu istungil.

Küsimused, mida CEMR töörühm arutas, on
Ø    Millised direktiivi sätetel on tugevaim mõju kohalike ja regionaalsete omavalitsuste pädevusvaldkondadele ja poliitikate kujundamisele?

Ø    Milliseid raskusi näete direktiivi rakendamisel?

Ø    Kuidas kavatsete tagada, et teie liiduga on konsulteeritud nii nagu direktiivis nõutud?

Inglismaa esindaja sõnul tuleb omavalitsustel dirketiivi nõuete täitmiseks vajalikud vahendid leida avalike teenuste mahu ja kvaliteedi arvelt.  Artikkel 22 (karistused) – annab liikmesriikidele suurema võimaluse omavalitsuste trahvimiseks kui nad ei täida nõudeid.

EL Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, 23. aprill 2009, taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta - direktiiv

Euroopa energiatarbimise kontrollimine ja taastuvatest energiaallikatest saadud energia ulatuslikum kasutamine moodustavad koos energiasäästu ja suurema energiatõhususega tähtsa osa meetmepaketist, mis on ette nähtud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli täitmiseks ja pärast 2012. aastat võetavate edasiste ühenduse ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

Nendel faktoritel on oluline osa ka energiavarustuse kindluse tugevdamisel, tehnoloogilise arengu ja uuendustegevuse edendamisel ning tööhõivevõimaluste loomisel ja regionaalarengus, eriti maapiirkondades ja eraldatud piirkondades.

Ülemkogu kinnitas kohustusliku eesmärgi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia osakaalu ühendusesiseses energia kogutarbimises 2020. aastaks 20 %ni ja kohustusliku miinimumeesmärgi 10 %, mille kõik liikmesriigid peavad saavutama aastaks 2020 seoses biokütuste osakaaluga transpordis kasutatava bensiini ja diislikütuse tarbimisest, tehes seda kulutõhusal viisil.

Liikmesriigid on esitanud omapoolsed nägemused selle kohta kuidas nad kavatsevad seatud eesmärke saavutada. 11.märtsil 2010 avaldatud pressiteates kinnitas Euroopa Komisjon, et ilmselt saavutatakse seatud eesmärgid. Ainult viis liikmesriiki ei suuda oma kohustusi täita ainult kohalike energiaallikaid kasutades. Tutvu kokkuvõttega.

Euroopa komisjon avaldas 25.veebruaril ülevaate “report on sustainability requirements" , mis käsitleb biomassi ja biogaasi kasutamist elektri tootmisel kütmiseks ja jahutamiseks.

EL tegevusplaan energia efektiivsuse valdkonnas EU’s action plan on energy efficiency võeti vastu 2006 aastal. Plaanis nähakse ette tegevused kuues prioriteetses valdkonnas , mis hõlmab kokku 85 meedet. Tegevusplaan peab olema ellu viidud aastaks 2012. Plaanis seatakse mittesiduvad eesmärgid vähendada energia tarbimist aastaks 2020 20%.

19-20. märtsil 2009 aastal kutsusid liikmesriikide juhid komisjoni üle vaatama energia efektiivsuse alast tegevusplaani. Selle tulemusel viis komisjon 2009 aasta suvel läbi avaliku konsultatsiooni, mille käigus saatis ka CEMR oma seisukohad (leitavad extranetist neile, kes omavad vastavaid paroole)

Vastavalt 2009 aasta augustis avaldatud konsultatsiooni raportile (report on the consultation) leidsid vastajad, et vaja on rohkem eesmärgistatud lähenemist. Rõhutati valdkondi nagu energia efektiivsus hoonetes, juurdepääs rahastamisele, väikeettevõtted, struktuurivahendite kasutamine projektides, mis toovad kaasa energia efektiivse kasutuse, kaugküte, jne. Samuti toodi välja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste roll ja linnapeade pakt kui üks vahend selle saavutamiseks.

Koosolekul kandis Aare Vabamägi ette Andres Jaadla poolt ettevalmistatud ettekande, mis andis ülevaate Rakvere linna poolsetest tegevustest energia efektiivsuse saavutamisel. Rakvere on liitunud linnapeade paktiga ja oli üks kuuest auhinna kandidaadist kategoorias “Sustainable Energy Communities”, kus peaauhinna sai Taani projekt. Vt. pressiteade.

22-26.märtsil toimus Brüsselis energia nädal. Günther OETTINGER, Euroopa Komisjoni energiavoliniku ettekandega sellel nädalal on võimalik tutvuda: kõne

4.    Regioonide Komitee ootab ettepanekuid täiendavate näitajate kohta

Komisjoni teatis Nõukogule ja Euroopa Parlamendile “SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas” avaldati 2009 aasta augustis ( teatis). Teatise eesmärk on töötada välja sisukamad näitajad, mis toetaksid avalikke arutelusid ja poliitikakujundamist usaldusväärsemate teadmistega.

Regioonide Komitee valmistab ette omapoolset arvamust. Seose sellega on raportöör ette valmistanud kahe leheküljelise dokumendi, kus küsitakse vastust kuuele küsimusele. Küsimustik kõikides ametlikes EL keeltes on leitav: (DOWNLOAD IT HERE IN YOUR OWN LANGUAGE). 

Raportöör ootab ettepanekuid hiljemalt 15.aprilliks - analysis@cor.europa.eu

Saadud vastuseid tutvustatakse 2010 aasta avatud päevade raames toimuvas töögrupis 5.oktoobril.

5.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega.

Koosolek toimus Regioonide Komitees 25. märtsil.

Põhiline teema, millel peatuti, olid  arutelud seoses Regioonide Komitee tulevase koosseisuga. Arutelude alusdokumendiks on endiselt detsembris tehtud ettepanek ja on konsensus, et tuleb arvestada tulevaste laienemistega (Horvaatia, Island). Tehnilise töögrupi loomist ei toetatud Hispaanias (Valladolid) toimunud ad hoc komisjoni koosolekul. Selle asemel peaksid toimuma komisjonide vahepeal kohtumised rahvuslike koordinaatoritega, et arutada üles kerkinud küsimusi.

Nagu kokku lepitud, võivad kõik komisjoni liikmed esitada omapoolseid ettepanekuid (tähtaeg 29.märts), kuid see pole mitte kohustus vaid võimalus. Leedu esindaja on oma ettepanekud juba esitanud (kahjuks ei olnud leedu koordinaatoril informatsiooni selle sisu kohta). Esitatud ettepanekute alusel  koostatakse ettepanekud aruteluks järgmisel ad hoc komisjoni koosolekul, mis toimub 15.aprillil kell 14.30- 17.30 Euroopa Komisjoni Charlemange hoones. Meie poolne ettepanek on aruandele lisatud.

Peasekretär valmistab koosolekuks ette vähemalt kaks alternatiivset ettepanekut.

Administratsiooni sõnul on printsiip, millest tuleks lähtuda jätkuvalt kahanev proportsionaalsus - nagu Euroopa Parlamendis. Pakutakse välja ka üleminekuperioodi (see tähendab kohtade arvu jaotuse muutust peale  2015+ ) Ja seda nimetasid nad kompromissiks!

Kõik saabunud ettepanekud tehakse avalikuks. Komisjoni dokumendid peaksid olema kättesaadavad 31.märtsil. Enne 15.aprilli komisjoni koosolekut kohtutakse uuesti rahvuslike koordinaatoritega (13.aprillil).

Küsimus oli - kuidas võtab komisjon vastu otsuseid? Vastus - nagu iga teine komisjon vastavalt kinnitatud kodukorrale - see tähendab lihthäälte enamusega. Kui komisjonis kokkuleppele ei jõuta, ei saadeta ka mingit ettepanekut täiskogule.

Presidendi ja rahvuslike delegatsioonide esimeeste kohtumine toimub juuni täiskogu ajal (täpsem aeg määratakse ad hoc komsjoni istungil).

Regioonide Komitee avaldas brozüüri, mis on mõeldud kõikidele kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele, kes on selle saamisest huvitatud. Avaldati arvamust, et konkreetne jaotusmehhanism tuleks iga delegatsiooni koordinaatoriga eraldi kokku leppida. Sellest tehakse ka elektrooniline versioon - mis oleks meie jaoks ehk kõige sobilikum lahendus?

Liikmete reisikindlustus.
Kõik liikmed saavad reiskindlustuse kaardi, mis saadetakse neile postiga koos kaaskirjaga. Kirjas puudub kontaktnumber, mille Monika saadab täiendavalt rahvuslikele koordinaatoritele. Reiskindlustuskaart peaks kõikideni jõudma kas selle või järgmise nädala lõpuks.

Muud küsimused
Ø    Täiskogu istungi toimumise aja ettepoole toomine nullib delegatsioonide koosolekute aja. Administratsioon lubas, et palub poliitilistel fraktsioonidel  lõpetada oma koosolekud pool tundi varem.

Ø    Ad. Hoc komisjoni dokumendid lubati saata ka koordinaatoritele

Ø    Inglimaa koordinaator kaebas halva kommunikatsiooni üle liikmete ja CoR vahe. Paluti esitada konkreetsed juhtumid, et nendega siis tegeleda.

Ø    Koordinaatorid palusid võimalust reserveerida koht komisjonide koosolekutel (sageli on kohtade puudus).

6.    Paika sai järgmise koolituse toimumise aeg, teemad ja osalejate arv.

Euroopa Komisjoni eesti esindus sai vastuse esitatud taotlusele järgmise koolituse osas. Komisjon rahuldas taotluse 25 inimese koolituse osas.

Kavandame ajavahemikul 31.mai-2.juuni 2010 koostöös omavalitsusliitude Brüsseli esinduse ja Euroopa Komisjoni Eesti esindusega koolitusreisi Brüsselisse, kus läbivaks teemaks on haridusvaldkonna küsimused.

Meiepoolse grupi suuruseks on 12 inimest, neist 6 ELL ja 6 EMOL esindajat. Lisaks osalevad koolitusel Eesti Koostöö Kogu (http://www.kogu.ee/index.php?id=10466) esindajad. Grupi suuruseks kokku on 25 inimest.

Euroopa Komisjon katab sõidu- ja majutuskulud.

Päevaraha ja soovi korral reisikindlustuse vormistavad/korraldavad osalejaid koolitusreisile lähetavad kohalikud omavalitsused.

Brüsselis on meie koolitusgrupi poolseks saatjaks/korraldajaks Omavalitsusliitude Brüsseli esindaja Ille Allsaar.

Vastav teade on saadetud läbi liitude omavalitsustele.

Kavandatav programm Brüsselis sisaldab:
Ø    EV alalise esinduse Euroopa Liidu juures külastust- kohtumine esinduse asejuhi Gert Antsuga ning ettekanded EL hariduse- ja noortepoliitika (Ülle Kurvits), tööhõive (Carita Rammus), ühtekuuluvuspoliitika tuleviku ja Läänemere Strateegia teemadel (Kadri Uustal);

Ø    Euroopa Parlamendi külastust- tutvumine majaga, parlamendi tööga ja kohtumine saadikutega;

Ø    Euroopa Komisjoni koolitusprogrammi- elukestev õpe, täiskasvanuharidus, tööhõivestrateegia ja EL rahanduspoliitika (ettekandjad täpsustamisel);

Ø    Üleriigiliste omavalitsusliitude esinduse külastust- ülevaade esinduse tööst ja Soome liidu esindaja ettekanne (teema täpsustub);

Ø    Euroopa Liidu Nõukogu külastust- tutvumine majaga ja selle tööga (hetkel veel lahtine).

Lõplik programm valmib lähiajal.

7.    Eurotsooni riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus

Vastavalt ühisavaldusele otsustasid riigipead ja valitsusjuhid, et euroala iga riik aitab Kreekat  summa ulatuses, mis on proportsionaalne tema sisemajanduse kogutoodangu ja  elanike arvuga.

Otsus sekkuda kõnealuste laenudega võtsid kuueteistkümnele euroala riigid vastu  ühehäälselt, kaasa arvatud need, kes ei osale tagatismeetmetes. http://www.eu2010.es/en/documentosynoticias/noticias/mar25_eurogrupo.html

Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide avaldusega on võimalik tutvuda:
http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/113563.pdf


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

29.03.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit