Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


15.-19. märts 2010
Print
E-nädalakiri 08/2010

Sisukord:

1.    Regioonide Komitee haldus- ja rahanduskomisjoni koosolek
2.    ELAN võrgustiku koosolek
3.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) transpordi ja avalike hangete töörühma koosolek

1.    Regioonide Komitee haldus- ja rahanduskomisjoni koosolek

Koosolekul  toimus esmaspäeval, 15. märtsil 2010. Osales Uno Silberg.

Komisjoni esimees tõstataks kaks teemat
- koosolekute korraldusega seotud küsimused (kellaajad, tõlketeenuste kasutamine jne) ning
- liikmete kulude katmise küsimus (puudutab väljaspool erutsooni osalejate kulude katmist seoses vahetuskursi muutustega).

Uno Silberg tõstataks küsimuse seoses pankade poolt võetava ülekandetasuga alates eelmise aasta septembrist. Administratsiooni esindaja ütles, et sel juhul tegeleb Regioonide Komitee konkreetsete juhtumitega ja hüvitab pankade poolt võetud tasu.

Järgnevalt arutleti selle üle kas Regioonide Komitee liikmed peavad oma tulud avalikustama või mitte (vana teema- kas Regioonide Komitee liikmed peavad deklareerima oma tulud sarnaselt EP liikmetega).

Komisjon võttis teadmiseks 2008. ja 2009 aasta eelarve täitmise aruande ning 2010  aasta paranduseelarve. 3. märtsil kohtusid rahandus- ja halduskomisjoni esimees Gabor Bihary ja komitee peasekretär Euroopa Parlamendi Regioonide Komitee 2010 aasta eelarve raportööri Vladimir Mankaga, et selgitada komitee 2010 aasta paranduseelarve tausta. Regioonide Komitee taotleb suurendada töötajaskonda 37 töötaja võrra ning assigneeringuid kokku 6,4 miljoni EUR võrra. 2010 aasta eelarve kasv realiseerub järgmisel poolaastal ja sõltuvalt sellest milliseks see kujuneb, sõltub ka 2011 aasta eelarve. Komisjonile oli esitatud kaks alternatiivset varianti:

A-    2011 aasta eelarve kasvuga 5,8 %, kus kasv tuleneb vältimatute kulude suurenemisest ja eelarvemahu üldisest suurenemisest;

B-    2011 aasta eelarve kasvuga 6,0% (sisaldab ka 2010 aasta paranduseelarvet).

Komisjon toetas ühehäälselt varianti A, mis esitatakse juhatusele heakskiitmiseks.

Arutati esitatud aruannet “Regioonide Komitee enesehindamine ühtse hindamisraamistiku meetodil. Järgmisel koosolekul esitletakse konkreetset tegevuskava. Enesehindamise tulemusel peaks toimuma pidev tööprotsessi, tegevuse ja toimimise läbivaatus, et tegevused oleksid pidevalt kooskõlas organisatsiooni eesmärkides ja prioriteetides toimuvate muutustega.

Koosolekul kiideti heaks 2010 aastal väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste kava. Selle kava juures kritiseeriti eelmisel nädalal Hispaanias Valladolids toimunud juhatuse koosoleku korralduslikku aspekti. Komisjoni liikmete sõnul oli see tõeline katastroof. Sooviti kehtestada reeglid väljaspool Brüsseli toimuvate ürituste korraldamisele, et ära hoida ilmnenud korralagedust.

Ülevaates Regioonide Komitee personali kohta tõdeti, et tänu rakendatud ajutistele meetmetele (peale EL laienemist) on personali seas rohkelt esindatud Poola, Sloveenia, Tsehhi, Eesti, Leedu ja Rumeenia päritolu töötajad. Samas on mõned vanad liikmesriigid nagu  Saksamaa, Ühendkuningriigid, Prantsusmaa, Itaalia ja Luksemburg alaesindatud (nagu liikmete poolt märgiti, ei ole Regioonide Komitee palgad nende jaoks konkurentsivõimelised – Luksemburgist pole ühtegi töötajat. Eestist on kokku 13 töötajat (ühtegi pole tippametnike hulgas).

Küsimus - millised on järgnevad sammud, et olukorda muuta. Naiste osakaal kõrgema astme juhtivtöötajate seas on 18,2%, kusjuures assistentide kohtadel on naisi 71,9%.

2.    ELAN võrgustiku koosolek

Koosolek toimus 16.märtsil. Koosoleku korraldajaks oli Soome Omavalitsusliit.

Põhiliseks teemaks päevakorras oli Mr. Tonnie De Koster Euroopa Komisjonist ettekanne komisjoni teatise “Euroopa 2020.aastal” 3.märtsil avaldatud versiooni kohta : http://ec.europa.eu/growthandjobs/pdf/complet_et.pdf



Komisjon teeb ettepaneku kehtestada ELile 2020. aastaks viis mõõdetavat eesmärki, mis juhivad protsessi ja mille alusel seatakse riiklikud sihid. Eesmärgid seatakse

1. tööhõive,
2. teadusuuringute ja innovatsiooni,
3. kliimamuutuste ja energeetika,
4. hariduse ning
5. vaesusevastase võitluse valdkonnas.

Eesmärgid kajastavad soovitud arengusuunda ja võimaldavad meil mõõta edusamme.
Kavandatud eesmärgid on auahned, kuid saavutatavad. Eesmärkide saavutamise tagamiseks toetatakse neid konkreetsete ettepanekutega.

Euroopa Ülemkogul palutakse nüüd toetada strateegia üldist lähenemisviisi ja ELi peamisi eesmärke ning anda strateegiale oma lõplik heakskiit.

Osa olulisi küsimusi, mis puudutavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, jäävad strateegias siiski endiselt lahtiseks:
- vajadus diferentseeritud eesmärkide järele piirkondlikul tasandil,
- vajadus SKPd täiendavate näitajate järele,
- kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegelik roll uue strateegia kujundamisel ja elluviimisel,
- seosed Euroopa 2020. aasta strateegia, ühtekuuluvuspoliitika ja ELi eelarve vahel ning
- vajadus tutvustada uut strateegiat kõigile ELi kodanikele (vt taustteave I lisas).

On väga oluline neile küsimustele asjakohaselt vastata enne Euroopa 2020. aasta strateegia lõplikku vastuvõtmist juunis toimuval Euroopa Ülemkogul. Seetõttu on Regioonide Komitee saatnud välja küsimustiku, millele ootab vastuseid 12. aprilliks 2010- konsultatsioon

Lisaks anti lühike ülevaade hiljutistest arengutest prioriteetsetes valdkondades nagu keskkond, energia, transport, tööhõive ja sotsiaalküsimused. Kõik need teemad leiavad põhjalikumat käsitlemist CEMR töörühmade all.

3.    Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) transpordi ning avalike teenuste ja - hangete töörühma koosolek

CEMR transpordi töörühma koosolek toimus 16.03.2010 14.00-18.00 ja 17.03.2010 kell 9.00-15.00  CEMR majas.

CEMR 2010 aasta tööprogramm on leitav:
http://www.ccre.org/docs/cemr_work_programme_en.pdf

Marie tutvustas CEMR transpordi töörühma 2010 aasta tööprogrammi, mis on segu Euroopa Komisjoni tööprogrammist ja muudest teemadest. Üha rohkem tuleks vaadata transpordi küsimusi seoses muude teemadega nagu energia, keskkond ja avalikud hanked. Sel aastal arutatakse liitudega CEMR rolli üle peagi läbi viidava konsultatsiooni käigus. Samuti oodatakse liitude poolt ettepanekuid selle kohta milliseid teemasid  peaks veel transpordi töörühmas käsitlema.

Vincent Leiner Euroopa Komisjonist rääkis linnapoliitikast ja selle seostest EL ühtse transpordipoliitikaga. 75% elanikkonnast elab linnades  ja linnad peavad rahuldama oma elanike liikumisvajadusi. Linnaline liikumiskeskkond muutub kodanike jaoks üha olulisemaks. Üheksa ELi kodanikku kümnest leiab, et nende elukohas tuleks liiklusolukorda parandada. See, millise liiklemisviisi inimesed valivad, ei mõjuta mitte üksnes linnade tulevast arengut, vaid ka kodanike ja ettevõtjate majanduslikku heaolu.

See on oluline ka selleks, et saavutada edu ELi üldise strateegiaga kliimamuutuste vastaseks võitluseks, saavutada 20-20-20 eesmärk (vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaase 20%, võrreldes aastaga 1990; suurendama taastuvenergeetika allikate kasutamist 20%; vähendama energiatarbimist 20% võrra) ja edendada ühtekuuluvust.

Tutvustas erinevaid programme ja võrgustikke, mis on osa EL transpordipoliitikast, samuti EL vastu võetud transpordipoliitikaid. Linnad on erinevad, neil on erinevad väljakutsed ja vajadused. Seetõttu ei saa kõiki ühtemoodi kohelda. Kavandatud meetmed on jaotatud kuue teema alla vastavalt rohelist raamatut käsitleva arutelu peamistele tulemustele. Meetmed rakendatakse olemasolevate ELi programmide ja vahendite abil. Meetmed täiendavad üksteist ja muid ELi algatusi – kokku on kuus meedet:
Ø    Tervikliku poliitika edendamine;
Ø    Keskendumine kodanikele;
Ø    Keskkonnahoidlikum linnatransport;
Ø    Paremad rahastamisvõimalused;
Ø    Kogemuste ja teadmiste jagamine;
Ø    Linnalise liikumiskeskkonna optimeerimine.

Iga meetme all on välja toodud ka tegevused nende elluviimiseks. Täpsem informatsioon: tegevuskava

Ülevaade puhta linnatranspordiga seotud teemadest ja tegevustest:
http://ec.europa.eu/transport/urban/urban_mobility/action_plan_en.htm

Tegevuskava intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtuks Euroopas tutvustas Guido Müller Euroopa Komisjoni linnatranspordi üksusest.

Tuleb ületada mitu tõsist takistust, et Euroopa transpordisüsteem suudaks anda kogu oma panuse Euroopa majanduse ja ühiskonna liikumisvajaduste rahuldamiseks.
Ø    Liiklusummikud maanteedel mõjutavad hinnanguliselt 10 % teedevõrgust ning
aastased kulud ulatuvad 0,9–1,5 %ni Euroopa Liidu SKPst.
Ø    Maanteetranspordist pärineb 72 % transpordiga seotud CO2 heidetest, mis
ajavahemikus 1990–2005 suurenesid 32 %4.
Ø    Kuigi liiklusõnnetustes hukkunute arv väheneb pidevalt (alates 2000. aastast EL 27 riikides langus 24 %), on nende arv (2006. aastal 42 953 hukkunut) siiski ligi 6 000 võrra suurem kui eesmärgiks seatud 50 % vähenemine aastatel 2001–2010.

Mõiste „intelligentsed transpordisüsteemid” tähendab info- ja sidetehnoloogia rakendamist transpordis. Kõnealuseid rakendusi töötatakse välja eri transpordiliikide jaoks, samuti nende omavahelise suhtlemise tarbeks (muu hulgas sõlmpunktide jaoks, kus on võimalik transpordiliiki vahetada).

Euroopa Komisjoni teatisega on võimalik põhjalikumalt tutvuda: teatis

Eesmärgiks on  muuta transport ja reisimine:
• puhtamaks,
• tõhusamaks, sealhulgas energiatõhusamaks,
• ohutumaks ja turvalisemaks.

Rahastamisvõimalusi, mida pakub Intelligent Energy Europa programm tutvustas Vincent Berrutto Euroopa Komisjoni energia efektiivsuse osakonna juht (ettekanne lisatud “STEER”)

EL rahastamisallikad jätkusuutliku energia tarbeks on ühtekuuluvuspoliitika ja 7 raamprogrammi vahendid.

Intelligent Energy Europa programmis on perioodil 2007-2013 730 miljonit eurot. Programm katab 75% abikõlbulikest kuludest (ei rahasta infrastruktuuri projekte). Uus voor, millel kasutatav summa on 56 miljonit EUR, avatakse lähipäevil. Kokku rahastatakse ligikaudu 50 projekti. Informatsioon programmi ja selle rahastamisvõimaluste kohta on leitav :
http://ec.europa.eu/intelligentenergy

2010 aastal rahastatakse
- energia efektiivsuse alaseid projekte,
- energia kokkuhoidu alaseid projekte transpordi sektoris,
- taastuvenergiaga seotud ja integreeritud tegevusi.

Transpordi valdkonnas rahastatakse järgmisi tegevusi:
- turvaline jalutamine ja rattasõit,
- auditeerimine ja sertifitseerimine linnaliikluse poliitikates,
- ökoliikumise skeeme jne.

Rahastatakse ka õppega seotud tegevusi nagu kohalike ja regionaalsete agentuuride töötajate koolitus, samuti akadeemilist õpet.

Selle perioodi  prioriteetne teema on kohalike omavalitsuste vaheliste võrgustike rahastamine ja kogemuste vahetamise toetamine.
ELENA- www.eib.org/elena
Call 2010: http://ec.europa.eu/intelligentenergy

Lisan ka koosolekul tehtud ettekande.
Innovatiivsed lahendused avaliku transpordi  rahastamisel.

Oliver Mietzsch Saksamaa liidust tutvustas oma USA koolitusreisilt saadud kogemusi, lisaks esitati veel mitmete linnade ja piirkondade näiteid innovaatilistest lahendustest linnaliikluse paremaks korraldamiseks (kõik ettekanded on leitavad CEMR extranetist),

Avaliku reisijateveoteenuse osutamine raudteel ja maanteel - teatis

Käesoleval ajal ei paku mitmete üldise huvi seisukohalt vajalike riigisiseste reisijateveoteenuste osutamine majanduslikku huvi. Liikmesriikide pädevad asutused peavad suutma tagada selliste teenuste osutamise. Avalike reisijateveoteenuste osutamise tagamiseks saavad nad kasutada järgmisi mehhanisme:
- avaliku teenuse osutajatele ainuõiguste andmine,
- avaliku teenuse osutajatele rahalise hüvitise eraldamine ja
- kõikidele teenusepakkujatele kohaldatavate üldeeskirjade määratlemine avaliku transporditeenuse osutamise kohta.

Kui liikmesriigid otsustavad vastavalt käesolevale määrusele jätta teatavad üldeeskirjad määruse reguleerimisalast välja, tuleks kohaldada riigiabi andmise üldist korda.

Mitmetes liikmesriikides on vastu võetud õigusaktid, millega sätestatakse läbipaistvate ja ausal konkurentsil põhinevate menetluste teel ainuõiguste andmine ja avaliku teenindamise lepingute sõlmimine vähemalt osa nende ühistranspordi turu ulatuses. Selle tulemusena on teenuste vahetus liikmesriikide vahel märkimisväärselt arenenud ning mitmed avaliku teenuse osutajad osutavad nüüd avalikku reisijateveoteenust rohkem kui ühes liikmesriigis.

Siiski on liikmesriikide õigusaktide areng toonud kaasa väga erisuguste menetluste rakendamise ning loonud teatava õigusliku ebakindluse avaliku teenuse osutajate õiguste ja pädevate asutuste kohustuste suhtes. Nõukogu 26. juuni 1969. aasta määrus (EMÜ) nr 1191/69 (liikmesriikide tegevuse kohta seoses avalike teenuste hulka kuuluvate kohustustega raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis) ei käsitle avaliku teenindamise lepingute sõlmimise korda ühenduses ning eelkõige tingimusi, mille korral nende sõlmimine peaks toimuma võistleva pakkumismenetluse alusel. Seega tuleb ühenduse õigusraamistikku ajakohastada.

Jan Scharp Euroopa Komisjonist kommenteeris seda korda. Komisjon on palunud erinevatel partneritel kommenteerida käesolevat olukorda ja selle määruse rakendamist. Enne suvevaheaega tutvustatakse läbiviidud uuringu tulemusi seminaril, kuhu on kutsutud osalema ka omavalitsuste esindajad. On tänulik informatsiooni eest mida ta täna sai.

Küsimus oli mis on ainuõigus ja kuidas seda defineeritakse. Vajalik oleks selle õigusakti ühesugune tõlgendamine erinevates liikmesriikides. Eriti hädaldasid vanad liikmesriigid, kus liberaliseerimine tekitab palju probleeme.

Avalike teenuste ja -hangete töörühma koosolek toimus 17. märtsil kell 15.00- 18.00 ja 18.märtsil kell 9.15-13.30 CEMR maja I korrusel.

Euroopa Parlamendi Avalike teenuste intergrupi liige rääkis mida intergrupp kavatseb teha. Töörühma esimees on sotsialistliku partei esindaja Prantsusmaalt. Kaardistatakse olukorda ja kutsutakse esinema eesistujariigi esindaja. Järgmine koosolek toimub aprillis Strasbourgis. Reeglite järgi peaks kõik koosolekud toimuma Strasbourgis. Nad arutavad riigi abi ja Monti/Kroes paketti.

7. juulil toimub samuti Strasbourgis koosolek, kuhu kutsutakse osalema ka huvigruppide esindajad. Septembris loodavad nad saada CEMR sisendit EL2020 strateegia osas. Oktoobris toimub foorum. Novembris toimuval koosolekul Brüsselis räägitakse era- ja avaliku sektori koostöö teemadel. Detsembris on jälle koosolek Strasburgis. Nad on huvitatud koostööst CEMRiga, et leida lahendused kitsaskohtadele.
 
Lissaboni Lepingu artikkel 14- “Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingu artikli 4 ja käesoleva lepingu artiklite 93, 106 ja 107 kohaldamist ning arvestades kohta, mis liidu ühistes väärtustes kuulub üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele, nagu ka nende osa ühiskondliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisel, hoolitsevad liit ja liikmesriigid, igaüks oma vastavate volituste ja aluslepingute kohaldamisala piires, et niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste ning eelkõige majandus- ja rahandusalaste tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid. Euroopa Parlament ja nõukogu määratlevad määruste abil nimetatud põhimõtted ja tingimused seadusandliku tavamenetluse kohaselt, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust kooskõlas aluslepingutega niisuguseid teenuseid osutada, tellida ja rahastada”- millist ohtu me selles näeme?

EK esindaja - see ei ole uus artikkel, kuid seal on teatud uusi aspekte. Selge see, et artikkel ütleb “regulatsioone” ja midagi enamat. Seaduslikud instrumendid tuleb muuta kodanikele paremini mõistetavaks. Juriidiliste instrumentide sisu ei ole muutunud.

Küsimus on kas regulatsioonid on parimad instrumendid seaduste muutmiseks või mitte. Sõna “shall” on tõlgendatud kui kohustust, kuid kuna artikkel ei sätesta tähtaegu, siis see tähendab, et neid kohustusi võib täita pikema aja jooksul.

Artikkel 106- need ei ole vastuolulised, kuid neil on erinevad eesmärgid.
Artikkel 106
(endine EÜ asutamislepingu artikkel 86)
1. Riigi osalusega äriühingute ja nende ettevõtjate puhul, kellele liikmesriigid annavad eri- või ainuõigused, ei jõusta ega säilita liikmesriigid mingeid meetmeid, mis on vastuolus aluslepingute eeskirjadega, eelkõige nendega, mis on sätestatud artiklis 18 ja artiklites 101–109.
2. Ettevõtjad, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, alluvad aluslepingute eeskirjadele, eriti konkurentsieeskirjadele niivõrd, kuivõrd nimetatud eeskirjade kohaldamine juriidiliselt ega faktiliselt ei takista nendele määratud eriülesannete täitmist. Kaubanduse arengut ei tohi mõjutada määral, mis oleks vastuolus liidu huvidega.
3. Komisjon tagab käesoleva artikli sätete kohaldamise ja vajaduse korral adresseerib
liikmesriikidele asjakohased direktiivid või otsused.

Simona rõhutas, et eriline tähendus on sellel kas artiklis 14 kasutatakse sõna “regulatsioon” ainsuses või mitmuses. EL Nõukogu istungi protokollis on kirjas, et mitmus oli sihipärane sõnastus, mis võimaldaks selles valdkonnas vastu võtta mitmeid regulatsioone.

Riigiabi mõiste tuleneb artikli 14 esimesest lausest ja see ei mõjuta artikli 106 sisu. Vastasel juhul kaotaks artikkel 106 oma sisu. See on komisjoni ametlik juriidiline tõlgendus.

Juriidiliste instrumentide puhul antakse mitmusega võimaluse vastu võtta rohkem kui ühe direktiivi või otsuse (artikkel 106 punkt 3).

Protokoll 26 -  puudub seos artikliga 14. See on seotud Barroso poliitiliste eesmärkidega. Küsimus on selles, et kui üldhuviteenuste osutamine on vastuolus teiste Lissaboni lepingu printsiipidega, siis tuleb muuta senist osutamise viisi, et viia need vastavusse lepingu muude põhimõtetega.

Artikkel 14 osas on Parlamendi intergrupp avanud konsultatsiooni ja kõik võivad saata oma vastused - tähtaeg 15.märts. Vastused on saatnud nii mõned liidud (Austria Linnade liit, Saksamaa linnade ja valdade liit, Prantsusmaa omavalitsusliit), aga ka mõned linnad. Ma ei tea kas ELL ja EMOL on saatnud oma vastused või mitte. Angelika näeb, et CEMR võiks saata kirja, mis põhineb CEMR poolt heakskiidetud Hartal.

CEEP esindaja tutvustas käimasolevaid projekte avalike teenuste kaardistamise alal.
Hiliste maksete direktiiv EK ettepanek

Dominic Rowles
ütles, et nad said selle teemaliste avaldustega ka pressi tähelepanu. Teatud juhtudel on võimalik ületada 30 päeva piiri, kuid selleks peavad olema mõjuvad põhjused. Komisjoni ettepanekus on kolm karistuselementi:
- päevane intressimäär,
- hüvitis kulude katmiseks,
- trahvisumma, mille suurus on 5% kogu võlgu oleva summa maksumusest.

Nõudsime võrdset kohtemist erasektoriga. Praegu liiguvad asjad selles suunas mille eest CEMR on võidelnud. Parlament nõustub 30 päevase limiidiga, kuid ka erandjuhtudel ei tohiks maksmisega viivitada rohkem kui 60 päeva. Eriliselt tugevat lobby on teinud tervishoiu organisatsiooni esindaja. Erasektorite vahel on võimalik maksmise  reziimi määrata lepingutega, aga kui neid ei ole sõlmitud, siis kohustuvad nad jälgima üldist süsteemi ja kavandatavad karistused laienevad ka erasektorile. Inglismaa võitleb selle eest, et ära jätta see 5% karistussumma ja vähendada päevaintresside määra. Euroopa Parlamendi arvamuse eelnõu on leitav: Euroopa Parlamendi raport

Nõukogus on olukord isegi parem kui parlamendis. Paljud liikmesriigid tahavad üldtrahvisummat ära jätta ning kehtestada progresseeruv päeva intressimäär. Arutatakse ka tervishoiuasutustele selle 30 päeva pikendamist 60 päevale. Mõned tahavad minna isegi kaugemale. Hispaania tahab saada esimest kokkulepet juba oma eesistumisaja lõpuks.

Riigi abi reeglid- küsimus on näiteks spordikeskuse rahastamises, kus hommikul kasutavad seda koolilapsed, kuid õhtul on see avatud kõigile, kes maksavad selle kasutamise eest tasu. Seda on käsitletud kui riigi abi.

Barrosso poliitilised eesmärkide hulka kuulub ühisturu toimimise garanteerimine. Hinnanguliselt toimib täna see 95% ulatuses. Mida oleks vaja teha, et see lõplikult toimuma panna. Komisjon soovib läbi viia sektoraalsed uuringud. Raport peaks valmima selle aasta kevadel. On teada, et kavatsetakse välja tulla uute ettepanekutega, sealhulgas seadusandlikega. Nad tahavad kaasata sellesse ka suuremal määral rahvuslikke parlamente. Nad on loonud ühisturu mitteametliku töögrupi, kuhu kuulub ka CEMR esindaja. Töögrupi eesmärgiks on arvamuste vahetamine ühisturu olukorrast. On toimunud juba esimene kohtumine, järgmine toimub aprilli algul. Hetkel on see initsiatiiv natuke abstraktne.

Pikk diskussioon oli selle üle kas CEMR seisukohtade punkti 45 täiendamine on hea ettepanek või mitte. Saksamaa liidu esindaja oli väga selgelt selle ühe lause lisamise vastu. Enamik oli seda meelt, et võib nõustuda selle lisandusega. Jäeti ära viimane lause.

The European Court of Justice has recently issued rulings that clarified that there is no mandatory requirement for inter-communal cooperation to be tendered, provided certain conditions – as CEMR argues in its charter – are met. We welcome that the jurisprudence of the ECJ provides further clarification on this issue and wish that there was no need for further legislative measures. Kustutada: The jurisprudence of the ECJ is clear to such an extent that we do not need any new legislative measures. However, if necessary in the future we could ask for legal clarification.

Euroopa Parlamendi omaalgatuslik arvamus avalike hangete kohta.

Raporti eelnõu tutvustas saadik Heide Rühle.  Arvamuse eelnõu on nüüd natuke ümberstruktureeritud vastavalt parlamendi reeglitele millele omaarvamus peab vastama.  Raportöör ütles, et on olnud probleeme ka tõlkega (mõned inglise keelsed peatükid ei ole sisulises mõttes arusaadavad). Euroopa reeglid ja rahvuslikud tõlgendused on väga erinevad. Samuti on erinevad tõlgendused Komisjoni poolt ja mittepaindlikud juriidilised raamistikud. On olnud kaebusi just praktikute poolt.

Paljude avalike hangete läbiviimisel on vaja juriidilist ekspertiisi, mis teeb nad kalliks ja aeganõudvaks. Raporti alguses tutvustab raportöör situatsiooni ja palub komisjonilt praktilist abi juriidiliste tõlgenduste puhul. Samuti on vaja paremat koordineeritust komisjoni erinevate direktoraatide vahel. Peab olema üks juhtiv üksus, kes selle eest vastutab.

On erinevad regulatsioonid avaliku ja erasektori koostöö ja valiku-avaliku sektori koostöö vahel. Kriteeriumide suhtes on tendents välja anda erinevaid juhendeid ja käsiraamatuid, kuid samas on mõned olulised puudujäägid.
Raportis tuuakse välja üldised tähelepanekud, nagu:
Ø    et siiani ei ole saavutatud eesmärke, mille nimel vaadati 2004. aastal läbi riigihankeid reguleerivad direktiivid; loodab siiski, et Euroopa Liidu Kohtu viimased otsused aitavad kaasa lahtiste õigusküsimuste lahendamisele ning et rikkumismenetluste arv väheneb;

Ø    et Euroopa Liidu, riikliku ja piirkondliku õiguse koostoime, mille on eelkõige põhjustanud Euroopa Komisjoni ja tema teenistuste mittesiduvatel õigusaktidel põhinevate algatuste arvukus ning Euroopa Liidu Kohtute tõlgendused, on tekitanud keerulise ja arusaamatu õigussüsteemi, mis seab nii väiksemate linnade ja omavalitsusüksuste kui ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ette keerulised õigusprobleemid, mida nad ilma suuri kulusid kandmata või välist õigusnõustamist taotlemata enam lahendada ei suuda;
kutsub komisjoni tungivalt üles võtma meetmeid olukorra parandamiseks ja uurima parema õigusloome algatuse raames ka mittesiduvate õigusaktide mõju ning hindama neid subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse seisukohast;

Ø    et Euroopa Liidu algatusi riigihangete valdkonnas tuleb paremini kooskõlastada, et mitte ohustada vastavust riigihankedirektiividele ja vältida direktiivide rakendajate õiguslike probleemide ette seadmist; nõuab seetõttu kohustuslikku kooskõlastamist Euroopa Komisjoni siseselt, kaasa arvatud ühtset veebiportaali, et muuta õigussätteid läbipaistvamaks ja hõlpsamini kohaldatavaks;

Ø    komisjonisisese riigihangete nõuandekomitee koosseisu ja töötulemuste vähese läbipaistvuse üle ning kutsub komisjoni üles tagama nii eespool nimetatud komisjoni kui ka kavandatud avaliku ja erasektori vahelise partnerluse nõuandekomisjoni tasakaalustatud koosseisu ning nende töö suuremat läbipaistvust;

Ø    kutsub komisjoni üles võtma riigihankedirektiivide läbivaatamisel arvesse käesolevas raportis esitatud seisukohti; eeldab, et läbivaatamine toimub võimalikult paljude sidusrühmade igakülgsel kaasamisel; juhib tähelepanu sellele, et ta peab direktiivide läbivaatamist praegusel ajahetkel liiga varaseks; on arvamusel, et direktiivi hilisema läbivaatamise korral tuleks läbi vaadata ka direktiiv õiguskaitsevahendite kohta riigihankelepingute sõlmimisel, et ennetada riigihankeid reguleeriva õiguse edasist lõhenemist; on seisukohal, et viimati nimetatud direktiivi praktilist mõju ei ole hetkel võimalik veel hinnata, sest kõik liikmesriigid ei ole seda direktiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse veel üle võtnud;

Raportiga saab tutvuda: raport

Eile toimus eriline arutelu ja kõik poliitilise grupid toetavad põhilisi raporti seisukohti. Erinevad arusaamised on teenuste ühtekuuluvuse osas. Nad soovivad eraldi regulatsiooni teenuste ühtekuuluvuse kohta.

Ajagraafik- arutelu 27 aprillil ja 28 aprillil ja arvamus läheb mai täiskogu istungile.

Nad on arusaamisel, et uus seadusandlus teeb olukorra ainult keerulisemaks. Komisjon ei pea selle väljaandmisel konsulteerima parlamendi ja nõukoguga. Vaja oleks enne saada ülevaade olemasolevast paketist enne kui tulla välja uute ettepanekutega.

Dominic ütles, et avalike hangete alane seadusandlus ja PPP ja avalik-avalik vahelise koostöö küsimused puudutavad kõiki omavalitsusi, mitte ainult väiksemaid.

Saksamaa omavalitsusliidud on selle raporti sõnastusega väga rahul- see on väga kritiseeriv ja mitte niivõrd diplomaatiline nagu tavaliselt ollakse harjunud.

Ülevaade CEMR eelnevatest tegevustest on leitav:
http://www.ccre.org/champs_activites_detail_news_en.htm?ID=1767&idca=3118

Klaus Wiedner Euroopa Komisjonist jagas oma arvamusi avalike hangete teemal.
Selle teatise idee on tuua avalikele hangetele tagasi nende esialgne tähendus. Nad püüavad veenda komisjoni erinevad direktoraate, et nad peaksid oma tegevused koordineerima selles küsimuses. See on üks osa EL2020 tegevustest.

Töögrupi liikmed soovisid, et liikmesriikide ekspertgruppi oleks kaasatud ka kohalike omavalitsuste esindajad, sest enamus avalikke hankeid viiakse läbi kohalikult tasandil ja sotsiaalsete hangete küsimus. Sotsiaalsed juhiste väljatöötamisel hoiab komisjon silma peal. Miks seda pole veel avaldatud- sest seal on teatud lobby grupid, kes kaitsevad ausa kaubanduse põhimõtteid. See on näiteks küsimus, et kui ostad laua, siis teatud osa peaks minema kohalikule puidutöötlejale. Praegu on kõik sellega seotud küsimused kasvanud üle pea ja väga raske on leida õiget lahendust.

Keskkonna tingimuste osas on teine väljaanne juhistest kuidas kasutada avalikke hankeid, et osta keskkonnasõbralikke tooteid. Kinnitas, et CEMR on üks partneritest, keda hoitakse arengutega kursis. Vaja on leida ka tasakaal bürokraatlike reeglite (avalikele hangetele kulutatud aja) ja selle tulemuse vahel.

Töörühma ase-esimeheks valiti  Tanja Struve (Saksamaa).

Järgmine koosolek 9-10 oktoober 2010 Münichis. Enne kui hakata broneerima lende ja hotelli, on  vaja saada siiski kinnitust Münich linnast.

Taani liidu esindaja kritiseeris CEMR seisukohtade dokumenti, mis on liiga üldine  ja peaks sisaldama rohkem praktilist ja tehnilist informatsiooni. Taani liit tegeleb ka tervishoiu valdkonnaga ja on eriti huvitatud näidetest mis toimub teistes riikides selle valdkonna avalike hangetega.

Samuti soovib Taani, et töörühmas arutataks rohkem avalike hangete läbiviimisega seotud praktilisi küsimusi. CEMR võiks koguda informatsiooni probleemide kohta kohalikul tasandil.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

22.03.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit