Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


01.-05. märts 2010
Print
 
E-nädalakiri 07/2010


Sisukord:
1.    Regioonide Komitee kodakondsuse, valitsemisasjade, institutsiooniliste küsimuste ja välisasjade komisjoni koosolek
2.    ELAN võrgustiku koosolek
3.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energia komisjoni koosolek
4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo- , kultuuri- ja teaduskomisjoni koosolek
5.    Linnaline dimensioon Euroopa Liidu poliitikates
6.    Euroopa jätkusuutlike linnade konverents 2010 aasta mais
7.    EUROSTAT ülevaade rikkamatest ja vaesematest Euroopa Liidu regioonidest
8.    Euroopa 2020: komisjon esitas uue majandusstrateegia
9.    Kohtumine Euroopa Komisjonis seoses BSSSC aastakonverentsi ja Läänemere Strateegia Foorumi korraldamisega Tallinnas


1.    Regioonide Komitee kodakondsuse, valitsemisasjade, institutsiooniliste küsimuste ja välisasjade komisjoni koosolek
Koosolekul  toimus teisipäeval, 2. märtsil 2010. Osalesid Regioonide Komitee liikmed Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee ja Jüri Pihl.

Edasise töökorralduse osas otsustati:
määrata uued raportöörid:
otsused arvamuste koostamisest loobuda;
omaalgatuslike arvamuste ettepanekud;
uuringud 2010. aastal.

Teadmiseks võeti CIVEXi komisjoni 2010. aasta tööprogrammi kavand (CdR 31/2010), käimasolev tööprogramm (CdR 32/2010) ja  endise RELEXi komisjoni ning endise CONSTi komisjoni arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus.

Komisjoni president Luc Van den Brande edastas liikmetele aruande, mis koostati mitmetasandilise valitsemise teemalise valge raamatu osas läbi viidud konsultatsiooni tulemuste põhjal. Eesti Linnade Liit esitas oma seiskohad läbiviidud konsultatsiooni käigus. Kokku saadi ligikaudu 150 vastust ja ettepanekuid selle kohta kuidas kõige paremini tõhustada Euroopa valitsemist. Regioonide Komitee mitmetasandelise valitsemise teemaline veebisait on: http://www.cor.europa.eu/governance

Omaalgatuslik arvamus teemal „Kohalik ja piirkondlik koostöö lapse õiguste kaitseks Euroopa Liidus” CdR 54/2010, CIVEX-V-001.
Raportöör: Arnoldas Abramavicius (LT/EPP)

Arvamuses rõhutatakse, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleb käsitleda oluliste partneritena ELi lapse õiguste strateegia väljatöötamisel ja rakendamisel ning samuti teistes selle valdkonna Euroopa algatustes. Väljendatakse kahetsust, et kõnealuses valdkonnas ei nimetata selgelt kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja peab oluliseks võtta nende vajadusi ja teadmisi arvesse Stockholmi programmile järgneva tegevuskava koostamisel. Euroopa Komisjon peaks programmi vastu võtma 2010. aasta esimesel poolaastal.

Raport leiab, et kõik strateegia raames koostatavad programmid ja vahendid peavad olema kättesaadavad kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele. Kutsutakse vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta 2010 valguses üles paremale koordineerimisele asjaomaste organite ja spetsialiseeritud asutuste vahel kõigil tasanditel, et tõhusamalt võidelda laste tööalase ekspluateerimisega, ning soovitab pöörata erilist tähelepanu lastele, kes kannatavad nii materiaalsete kui ka moraalsete ebasoodsate tingimuste all.

Euroopa Komisjoni õigus- vabadus- ja turvalisuse küsimuste peadirektoraadi esindaja Anna Zito ütles oma sõnavõtus, et tuleb anda noortele endile  võimalus kaasa rääkida kuidas nende õigused peaksid olema kaitstud. Sel aastal on kavas igal liikmesriigis luua platvormid noorte kaasamiseks. Komisjon kavatseb tutvustada oma selle teemalist teatist  detsembris toimuval foorumil. Samuti ütles ta, et igas liikmesriigis on kasutusel erinevad indikaatorid laste õiguste mõõtmiseks. Nad kavatsevad teha ettepaneku ühiste indikaatorite kasutamiseks, et tulemused oleksid võrreldavad.

Arvamustevahetuse käigus avaldati arvamust, et raport peaks sisaldama ka ettepanekuid kuidas saada lapsi tänavalt ja arvutite juurest ära ning lisaks õigustele tuleks määratleda ka kohustused (Pavirziz). Tehti ettepanek käsitleda ka puuetega laste probleeme ning laste kaitsmisega seotud küsimusi ( sh. nii füüsilise kui moraalse vägivalla vastu).

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 26.–27. aprillil 2010 ning  arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. juunil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Ühinemiseelne rahastamisvahend (IPA) – viimastest arengutest andis ülevaate  Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadi IPA üksuse juhi kohusetäitja Gianantonio Ballette.

Arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009–2010: kandidaatriigid” ,KOM(2009) 533 lõplik, CdR 344/2009, CIVEX-V-002
Raportöör: Georgios Papastergiou (EL/EPP)


Raportis hinnatakse Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ja Türgi edusamme ühinemisprotsessis ja kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamisel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 20 muudatusettepanekut ja lisaks raportööri enda 4 ettepanekut raporti eelnõu täiendamiseks. Muudatusettepanekud soovisid rõhutada Kopenhaageni kriteeriume kui tähtsaimat nõudmist laienemisprotsessis ja et eelarvekärped ei ole õigustuseks miks diskrimineerimisvastaseid õigusakte täielikult ei rakendata. Samuti tehti ettepanek välja jätta mõned soovitused, kus komiteel ei ole pädevust. Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine.

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2009-2010: potentsiaalsed kandidaatriigid” , KOM(2009) 533 lõplik, CdR 345/2009, CIVEX-V-003.
Raportöör: Uno Aldegren (SE/PES).


EL on teinud suuri jõupingutusi, et lähendada potentsiaalseid kandidaatriike ELile. Hiljutised jõupingutused hõlmasid muu hulgas finantskriisi mõju leevendamist ning ettepanekuid viisanõuete lihtsustamiseks. Mõlemal puhul on tegemist algatustega, mis näitavad inimestele selgelt ELi väärtust. Leitakse, et laialdase üldsuse toetus tulevasele liikmelisusele on oluline tegur eduka integratsiooniprotsessi saavutamiseks. Kohalik ja piirkondlik tasand saaks sellele kaasa aidata, nagu ka suurendada suutlikkust ELi õigusakte rakendada ja finantstoetust vastu võtta. Eraldi ettepanekud on esitatud teavitamise, haldussuutlikkuse suurendamise, kohaliku- ja piirkondliku tasandi ning kodanikuühiskonna rolli kohta.

Konkreetsed märkused esitatakse Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Montenegro kohta.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 6 muudatusettepanekut, mis põhiliselt ajakohastasid arvamuse eelnõus edastatud teavet. Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine. Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmine koosolek toimub  26.–27. aprillil 2010 Barcelonas, Hispaanias.

2.    ELAN võrgustiku koosolek

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu prioriteete aastaks 2010 tutvustas uus peasekretär Frederic Vallier.

Esimese teemana mainis ta järgmisel aastal CEMR 60 aastapäeva täitumist ja vajadust üle vaadata senine tegevus ja mõelda kuidas edasi.

Selle aasta olulisemate prioriteetidena tõi ta välja
  • EU2020 strateegia. Tema sõnul ei ole see eriti õnnestunud- vaja on mõelda teistmoodi, et sellest ei saaks samasugune läbikukkumine nagu Lissaboni Strateegiast. Kavas on luua fookusgrupp, et arutada võimalikke meetmeid majanduse kasvuks ja regioonide õitsenguks;
  • Kliimamuutused on teine prioriteetne teema. Vaja oleks vaadata selle finantsaspekti. Küsimus on – milliseid rahalisi vahendeid on vaja, et linnad ja vallad saaksid rahastada vajalikke tegevusi;
  • Järgmine EL finantsperiood. Oluline on selles debatis kaasa rääkida nii ühtekuuluvuspoliitika kui teiste poliitikate raames.

Ta ütles, et loomulikult jätkub töö ka teiste teemadega (business as usual).
Kuna ta mainis ka CEMR töö tõhusamaks muutmist ja vahendite kokkuhoidu, siis küsis Austria liidu esindaja kas kavatsetakse liita Brüsseli ja Pariisi kontorid. Vastus oli, et mitte. 

Dominic (Inglismaa omavalitsuste liit- LGA) soovis, et CEMR poolt koostatud dokumente oleks paremini tutvustatud väljaspool CEMRi.

Peasekretär ütles, et oodatud on ettepanekud poliitiliste raportööride osas. Kavas on edaspidi korraldada raportööride kohtumisi Euroopa Parlamendi liikmetega ja ka komisjoni esindajatega. Samuti on tal kavas muuta koosolekute formaati ja siduda need rohkem erinevate temaatiliste üritustega.

Veel teavitas ta, et otsitakse pressiesindajat ja sõprusomavalitsuste temaatikaga tegelevat ametnikku.

Lisaks anti ülevaade erinevate valdkondade tegevusest, kuid kahjuks pidin ma minema Regioonide Komitee kodakondsuse, valitsemisasjade, institutsiooniliste küsimuste ja välisasjade komisjoni koosolekule. Kuna märtsis toimuvad paljud CEMR temaatiliste töörühmade koosolekud, siis loodan uusimat informatsiooni kajastada vastavate töörühmade teemade tutvustamise läbi.

3.    Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energia komisjoni koosolek

Koosolekul toimus kolmapäeval, 3. märtsil 2010. Osalesid Regioonide Komitee liikmed Kaido Kaasik ja Andres Jaadla ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Vastavalt eelmisele koosoleku protokollile valiti komisjoni esimeheks Ilmar Reepalu (SE/PES) - kelle juured on Eestimaal  ja kes räägib ka hästi eesti keelt.

Otsustati:
-      Raportööride määramised-

Paula Baker (UK/ALDE) määrata raportööriks arvamuse koostamisel “Piirkondlike ja kohalike omavalitsuste roll tuleviku keskkonnapoliitikas” ning

Linda Gillham (UK/EA)- arvamuse “EL ja rahvusvaheline bioloogilise mitmekesisuse poliitika 2010+” raportööriks.

-      Arvamuste koostamisest loobumised (CdR 35/2010)

-      ENVE komisjoni 2010. aasta tööprogramm (CdR 37/2010)- väljaspool Brüsselist toimuv komisjoni koosolek ja seminar leiavad aset 28-29. juunil Küprosel. Septembri koosoleku aeg on muudetud- ja see toimub 22.septembril Brüsselis.

Teadmiseks võeti
-      Käimasolev tööprogramm (CdR 36/2010)
-      Arvamuste järelmeetmed

Arvamus: „Keskkonnamõju hindamise direktiivi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi parandamine”


Aruanne keskkonnamõju hindamise direktiivi kohaldamise ja tõhususe kohta, COM(2009) 378 final (direktiiv); aruanne keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohaldamise ja tõhususe kohta, COM(2009) 469 final ( direktiiv).
Raportöör: José Macário Correia (PT/EPP), CdR 38/2010 – ENVE-V-001

Arvamuses nenditakse, et  mõlema direktiivi kohaldamine põhjustab ettevõtjatele ja riigiasutustele lisakulusid ning seepärast on vaja teha liikmesriikidele selgeks, et kõnealused kulud moodustavad vältimatu osa keskkonnaalasest kasust, mis saavutatakse keskkonnaalase ettevaatuspõhimõtte rakendamisest. Raporti eelnõus ei olda rahul sellega, et direktiivid ei kehtesta kohustuslikke keskkonnanorme vaid on jäetud liikmesriikide otsustada - kas toetame seda seisukohta?!

Arvamuses soovitatakse hulgaliselt ettepanekuid keskkonnamõju hindamise direktiivi täiendamise kohta, nagu:
  • et  direktiiv kehtestaks kohustusliku ulatuse määramise, mis määratleb keskkonnateabes käsitletavate küsimuste sisu ja ulatuse, ning konsultantide akrediteerimise, et tagada keskkonnamõju hindamise dokumentides esitatud andmete kvaliteet;
  • samuti soovitatakse direktiivis täpsustada, et alternatiivsete lahenduste hindamine, keskkonnamõju hindamise kehtivusaja määramine ja projektide rakendamisel ilmnevate oluliste keskkonnamõjude seire on kohustuslikud, kuna need aitavad kaasa kvaliteedi parandamisele ja sellest tulenevalt ka keskkonnamõju hindamise tõhususele;
  • et üldsusele tuleb anda võimalused tõhusaks ja õigeaegseks osavõtuks otsustamisest. Üldsusega konsulteerimine peaks näiteks ulatuse määramise ja sõelumisetapil toimuma võimalikult vara. Samuti tuleb välja töötada praktilised suunised selle kohta, kuidas teha keskkonnamõju hindamise dokumendid asjaomasele üldsusele kõige paremini kättesaadavaks;
Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi osas tehakse ettepanek:
  • piirata direktiivi rakendusala (artikli 3 lõige 2 punkt a ja lõige 3), andmata liikmesriikidele võimalust otsustada, kas projektil võib olla keskkonnamõju või mitte;
  • paremini määratleda teave, mis tuleb esitada keskkonnamõju hindamise aruandes (artikkel 5 ja I lisa). Esitavate andmete õige ulatuse ja hindamise üksikasjalikkuse kindlaksmääramine ning standardsete keskkonnakriteeriumide lisamine võiks aidata parandada direktiivi tõhusust;
  • esitada keskkonnamõju hindamise aruandes (artikli 5 lõige 1) mõistlike alternatiivide täpne määratlus ja lisada kohustuslikus korras veel üks alternatiiv – minimaalselt võimalus mitte midagi teha;
  • teha kohustuslikuks kehtestada meetodid ja näitajad, et tagada järelevalve kavade või programmide rakendamisega kaasneva olulise keskkonnamõju üle (artikkel 10);
Kuigi kogemused on näidanud, et keskkonnamõju strateegilise hindamise kasutusele võtmine kohaliku ja piirkondliku tasandi maakasutuse planeerimisel suurendab asjaomaseid kulusid 0,1–1 % ja pikendab nõusoleku saamiseks kuluvat aega 20–25 % tavapärasega võrreldes. Sellega peab arvestama kõigi keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi tehtavate muudatuste puhul.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad soovivad parandada oma dokumentide kvaliteeti, kuid nad ei saa sundida liikmesriike võtma vastu otsuseid mida nad ei soovi.

Toimus avamuse eelnõu arutamine ja vastuvõtmine. Arvamuse kohta oli esitatud 2 muudatusettepanekut, mis võeti ka vastu. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.      Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus: „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”
Teatis „SKP täiendamine. Edu mõõtmine muutuvas maailmas”" ,COM(2009) 433 final. teatis 
Raportöör: Vicente Álvarez Areces (ES/PES), ENVE-V-002

Raportöör leiab, et on oluline arutada võimalusi täiendavate indikaatorite kasutusele võtuks ja peaks olema võimalik saavutada poliitilist kokkulepet selles osas. Vaja on saavutada lisaks sotsiaalsele- ja majanduslikule ühtekuuluvusele ka keskkonna alast ühtekuuluvust. Järgnevate kuude jooksul on vaja mõelda milliste indikaatorite kasutuselevõttu lisaks SKPle olema valmis kasutusele võtma. Komisjoni teatises pakutakse välja hulgaliselt võimalusi. Ei tohiks olla liiga palju indikaatoreid, kuid peaksime leidma selliseid, mis on paindlikud ja katavad mitut erinevat aspekti. Raportöör arvab, et see on akadeemiline ülesanne mitte tehniline. Sellega seoses tõusetub ka küsimus mis on Euroopa. Ta on ette valmistanud kuus küsimust mis aitaks teemat selgitada.

Euroopa Komisjoni keskkonna direktoraadi esindaja ütles oma sõnavõtus, et ta püüab selgitada komisjoni seiskohti ja mis on selle ettepaneku taga. Tuleb meeles pidada, et SKP on saanud põhiliseks indikaatoriks, kuna SKP kasv iseloomustab ka majanduskasvu ja heaolu tõusu. Samas on ilmnenud uued probleemid millega on vaja tegeleda. SKPd on hakatud pidama ka ühiskonna üldise arengu ja progressi representatiivseks näitajaks.

Oma olemuselt ja eesmärgilt ei sobi SKP siiski kõigi poliitiliste arutelude toetamiseks. Ennekõike ei võimalda SKP mõõta keskkonna jätkusuutlikkust ega sotsiaalset kaasatust ning SKPd poliitilistes analüüsides ja aruteludes kasutades ei tohi seda unustada.  Indikaatorid on vajalikud, et mõõta saavutatud edu. Samas näeme, et on erinevusi ametliku statistika ja tegeliku olukorra vahel riikides. See tendents vähendab demokraatiat, sest SKP ei mõõda inimeste heaolu vaid ühiskonna heaolu tervikuna.

On tehtud ettepanekuid sätestada indikaatoreid mis mõõdavad jätkusuutlikku arengut.
Teatises pakutakse välja koostada tegevusplaan, et
  • Paremini kommunikeerida, et kasutada olemasolevat statistikat paremini ja näha  puude taga metsa;
  • Olla valmis parandama oma statistilisi näitajaid.
Sel alal on viis suuremat konkreetset tegevust
  • Keskkonna ja heaolu näitajate väljatöötamine
  • Kasutada paremini säästva arengu indikaatoreid ja täiendada neid näitajatega, mis iseloomustavad käesolevat olukorda
  • Uuendada majandusnäitajad nii et nad iseloomustaksid paremini olemasolevat olukorda (meil on näiteks teada finantsturgude näitajad iga tunni kohta)
  • Vaja on analüüsida paremini erisusi nii regioonide kui ka erasektori vahel- kes saab kasu ja kes peab selle eest maksma
  • Kuidas integreerida keskkonna näitajad ja sotsiaalsed näitajad majandusnäitajatega- seda EUROSTAT juba teeb. Vaja on teha paremaid uuringuid teatud valdkondades – näiteks keskkonna valdkonnas.
Vaja on paremini kasutada ökosüsteeme ja nende teenuseid.

Kuue kuu jooksul peale teatise avaldamist on loodud eraldi töögrupp teemaga tegelemiseks. Samuti on kaasatud rahvuslikud statistika ametid. Nad usuvad, et on võimalik teatises määratud tähtaegadel välja tulla uute ettepanekutega. EU2020 kontekstis, mis just täna heaks kiideti, on visioon, mis seab 3 eesmärki
  • Jätkusuutlik areng
  • Kaasav areng
  • Intelligentne (teaduslik) areng
Ka arutelud EU2020 strateegiaga on seotud aruteludega uute indikaatorite üle.
Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on siin väga olulised, et teha õigeid otsuseid.

Pärast komisjoni esindaja ettekannet toimus arvamustevahetus, kus paljud toetasid täiendavate näitajate kasutuselevõttu, kuid need peavad olema põhjendatud, võrreldavad globaalses mõistes ja samuti ei tohi neid olla liiga palju. Indikaatorid peaksid põhinema uuel euroopa mudelil, mis peab olema jätkusuutlik, kaasav ja intelligentne.

Raportöör palub saata ettepanekud talle kirjalikult, et ta saaks seisukohtadega arvestada juba arvamuse koostamise käigus.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine komisjonis 20. aprillil 2010.

Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. juunil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Ümarlauaarutelu „Järgmised sammud ELi keskkonnapoliitikas”

Ümarlaua esimees ütles, oluline on omada visiooni, sest ilma visioonita tegutsemine võib viia õudusunenäoni. Me ei pea mudelid üle võtma vaid me võime neid luua. Oluline on teada kuidas komisjon kavatseb kaasata Regioonide Komiteed oma seisukohtade kujundamisel.

Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles, et on vaja kindlustada, et keskkonna standardid on tagatud kõige mõistlikumal moel. Hommikul just kiideti heaks nende ettepanekud EU2020 strateegia kohta. Tulevik peab põhinema teadmistepõhisel arengu, kuid ka rohelisel ja jätkusuutlikul arengul. Kuna maailma rahvastiku arv kasvab, on hea elukeskkonna tagamine ja toiduga varustatus järjest suurema tähtsusega. Peab suutma kasutama ressursse efektiivselt ja mõistlikult. Oleme õppinud hindama meie looduse ressursse. Me peame suurendama oma konkurentsivõimet ja olema jätkusuutlikud.

Meie poliitikad peavad looma tingimused, et kaitsta meie ressursse. Käitumise muutmiseks tuleb välja anda õigeid signaale. Sel aastal ta tutvustab ökomajanduslikku lähenemist. Keskkonna  mõjud tuleb integreerida kõikidesse poliitika valdkondadesse. Samuti on oluline kaasata kõiki partnereid. Kohalikud ja regionaalsed omavalitsused mängivad selles protsessis olulist rolli. 2014+ debatis tuleb eriti arvestada keskkonna majanduslikku mõju. Kavas on vastu võtta uus ambitsioonikas kava bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Rakendamine- meil on väga ambitsioonikad keskkonna alased eesmärgid, kuid seadusandlusel pole mõtet kui seda nõuetekohaselt ei rakendata. Märkis positiivse näitena ka Euroopa rohelise pealinna tiitlit, mis on teadaolevalt Jüri Ratase initsiatiiv.

Volinik ütles, et neil on kavas teha kohustuslikuks jäätmete sorteerimine ning samuti on tuleviku jaoks väga oluline diskussioon kas ühtekuuluvuspoliitika kohustuslik kasutamine kliimamuutuste vähendamiseks on kokkulepe või mitte.
 
Euroopa Parlamendi liige, Euroopa Parlamendi keskkonna, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni esimees Jo Leinen ütles, et lisab voliniku poolt välja öeldule ainult mõned lisaideed.
- Kliimamuutused  on esimene prioriteet ja Kopenhaageni kliimakonverents oli suur läbikukkumine. Nüüd töötatakse välja uut strateegiat. Kopenhaagenis oli näha kuidas arengumaad ei usaldanud arenenud tööstusmaid.
- Nõustub, et kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel on oluline roll kliimamuutustega võitlemisel. Linnapeade Pakt on väga oluline initsiatiiv ja annab linnadele väljundi oma tegevusteks energia efektiivsuse saavutamisel ja kliimamuutustega võitlemisel. Maa ja õhu ressursside parema kasutamise küsimus on nagu Lochnessi lohe.

Valitsusvälise organisatsiooni European Environmental Bureau peasekretär John Hontelez ütles, et keskkond on üks valdkond, kus EL on tõesti teinud suuri edusamme. On kahju, et subsidiaarsuse printsiibid on takistanud ambitsioonika seadusandluse vastuvõtmist- nagu pinnase direktiivi puhul just juhtus, kus 5-6 riiki olid vastu edasisele harmoniseerimisele. Ökoloogilise jalajälje muutmine on oluline ja järgmise 20 aasta jooksul tuleb vähendada ökoloogist jalajälge vähemalt 20% ja suurendada looduslike ressursside kasutamise efektiivsust vähemalt 3% aastas. Progress on ka see, et EU20202 strateegia raames ei räägita ainult SKPst vaid ka uutest keskkonna alastest  näitajatest.

Järgmine koosolek toimub 30. aprillil 2010, Brüsselis.

4.    Regioonide Komitee haridus-, noorsoo- , kultuuri- ja teaduskomisjoni koosolek

Koosolek  toimus neljapäeval, 4. märtsil 2010. Koosolekul osalesid delegatsiooni liikmed Kersti Sarapuu ja Andres Jaadla (vaatlejana) ning Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Vastavalt eelmise koosoleku protokollile valiti komisjoni esimeheks Alin Adrian Nica (ALDE/RO)
Otsustati:
-      Raportööride määramised- määrati raportöörid euroopa kultuuripärandi märgise  ja euroopa digitaalse tegevuskava kohta arvamuse koostamiseks.

Teadmiseks võeti:
-       käimasolev tööprogramm (CdR 57/2010);
-       arvamuste vastuvõtmise järgne tegevus;
-       EDUCi komisjoni 2010. aasta tööprogramm (CdR 296/2009);
-       EDUCi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuvad tegevused.

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustus piirkondliku partnerlust programmi „Aktiivsed noored” raames.
Oluline on soodustada kodanikuaktiivsest väljapool akadeemilist õpet. Eelarve on 885 miljonit eurot kogu perioodiks . Sihtrühm on noored vanuses 15-28 aastat. Toetatakse noortevahetust, vabatahtlikku teenistust, noorte algatusi oma ettevõte alustamiseks ja rahvusvahelist noorte koostööd.

Komisjon leiab, et mitteakadeemilise hariduse roll suureneb, et omandada nn pehmeid oskusi ja see on eriliselt oluline riskirühmade noorte puhul. On tehtud ettepanek luua partnerlus regioonidega - soovitakse kombineerida programmis juba olemasolevad tegevused ja panna need üldisesse raamistikku. See annab piirkondadele võimaluse parandada nende poolt noortele pakutavaid tegevusi läbi euroopa dimensiooni lisamise. Toetatakse neid tegevusi, mida nagunii piirkondades tehakse, kattes 50% kavandatud kuludest. Lisainfot leiab:
http//easea.ec.europa.eu/youth/funding/2009/call_action_4_6_en.php

Üldine arvamus teemal „Digitaalse dividendi muutmine sotsiaalseks kasuks ja majanduskasvuks ning tuleviku Internetti käsitlev avaliku ja erasektori partnerlus”, KOM(2009) 586 lõplik, KOM(2009) 479 lõplik, CdR 14/2010 – EDUC-V-001.
Raportöör: Jean-François Istasse (BE/PES).

Raportöör leiab, et digitaalse dividendi kasutamine ja tuleviku Interneti arendamine võivad aidata oluliselt vähendada digitaalset lõhet ning täita Lissaboni strateegia ja sellele järgnenud ELi 2020. aasta strateegia eesmärke, samuti rahuldada Euroopa kodanike teatavaid olulisi sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke vajadusi, rõhutades piirkondlike ja kohalike omavalitsuste rolli.

Lairibaühendusele taskukohase juurdepääsuvõimaluse nõue on ülioluline sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ja majanduskasvu, samuti e-kaasatuse tagamiseks ELis, seda eriti praeguse tõsise majandus- ja sotsiaalse kriisi taustal. Komitee leiab, et juhul kui turg ei suuda tagada kiiret interneti ühendust kui baasteenust igaühele, siis peab valik sektor selle lünga täitma (pressiteade lisatud).

Näiteks leiab raportöör, et digitaalse dividendi kasutamine nõuab traadita võrgu puhul rohkemate antennide kasutamist kui raadiolevi puhul, mis võib avaldada mõju linnaplaneerimisele ja keskkonnale. Samuti märgib komitee, et see küsimus kuulub üldiselt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse. Seega on vaja leida sobiv tasakaal uute võrkude vältimatu kasutuselevõtu ja asjaomase pädevuse teostamise vahel.

Sõna võttis Philippe Lefebvre ja Peter Fatelnig Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia peadirektoraadist,
kes meenutas piirkondlikku kasu  mida see kaasa toob. Vaja oleks rohkem spektrit jagada.

Teine teema on lairibaühendus ja eesmärk saavutada kiire ühendus kõikides piirkondades. Vaja on säilitada mitmekesine ringhääling Euroopas. Tuleks üle vaadata, kas senine vabatahtlik lähenemine on õige või mitte- samuti on vaja läbi rääkida EL naaberriikidega, eriti Venemaaga, et avada turg ka nendele. Traadita mikrofonid- ei ole selge kuidas kavandatavad muudatused mõjutavad nende toimimist. Muudatused mõjutavad ka ringhäälingu tootjaid. Tuleviku interneti arendamine tagab omavalitsuste ja riikide süsteemide parema ühildavuse.  Vajalik on mõista, et räägitakse avatud platvormist ja kutsutakse regioone olema aktiivsed  PPPde toetamisel.

Komisjoni eesmärgiks on algatada projekte juba aasta lõpul, tagades samal ajal ka  sünergia erinevate projektide vahel.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja ühehäälne vastuvõtmine. Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Võtmetehnoloogiate ühise strateegia väljatöötamine ELis”. Arvamuses viidatakse selgesõnaliselt teatisele „Nanoteadused ja nanotehnoloogia: Euroopa tegevuskava 2005–2009.
Teine rakendusaruanne 2007–2009”,    KOM(2009) 512 lõplik, KOM(2009) 607 lõplik,    CdR 15/2010 – EDUC-V-002.    
Raportöör: Veronica Diaconu (RO/EPP)

Arvamuses rõhutatakse ühtekuuluvuspoliitika erilist osatähtsust uuendustegevuse toetamisel piirkondades. Leitakse, et Euroopa Regionaalarengu Fond võib pakkuda rahalist toetust oskuste arendamiseks ning haridusstruktuuride ja –süsteemide ajakohastamiseks, rahastades äriinkubaatoreid ja teadusparke, soodustades seega väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete sidemeid ülikoolidega. Vaja on parandada koostööd ka riigiga. Vaja on analüüsida miks mõned projektid nurjuvad ning ettepanek rakendada tulemuslikumalt  teadusuuringute tulemusi praktikas.

Sõna võttis Hasan Alkas Euroopa Komisjoni ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadist ja ütles, et oluline on regionaalse ja kohaliku tasandi rolli rõhutamine. Nõustub, et ökosüsteemide puhul võivad VKEd mängida olulist rolli. Nõustus ka raportööri seisukohaga, et on vaja parandada teadusuuringute rakendamist toodetes ja teenustes.

Sõna võttis Nicholas Deliyanakis Euroopa Komisjoni teadusuuringute peadirektoraadist, kes tõi välja eripärad seoses nanotehnoloogiatega. Vaja on tagada kaitse võimalike ohtude eest. Komisjon on ka teadlik paljudest ohtudest, kuid need teadmised ei ole siiski piisavad. Kolmas võtmeelement on ühiskondlik aspekt. Oluline on tagada tark kasv ja muud keskkonnalased eesmärgid.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 3 muudatusettepanekut. Nende muudatusettepanekute sisu on tagada majanduskasv ja kaitsta EL õigustatud majanduslikke huvisid. Kui konkurentsi moonutavate subsideerimise tavade globaalne reguleerimine ja karistamine ei õnnestu, siis peab ühendus olema võimeline adekvaatselt reageerida.

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmine koosolek toimub 10.–11. mail 2010 Ateenas. Samal ajal toimub ka seminar, mis puudutab omavalitsuste, ülikoolide ja ettevõtjate koostööd. Hea meelega kuulatakse hea praktika näiteid, mida teistes EL piirkondades on esitatud.

5.    Linnaline dimensioon Euroopa Liidu poliitikates

Euroopa Komisjon on välja andnud juhised, mille eesmärgiks on anda ülevaade linnalisest dimensioonist EL poliitikates, andes ühtlasi ka ülevaate võimalikest rahastamisallikatest : the ways in which cities can benefit from EU policies.
 
6.    Euroopa jätkusuutlike linnade konverents 2010 aasta mais

Konverents toimub 19-21. mail 2010 Prantsusmaal Dunkerques  2010 European Sustainable Cities and Towns Conference, kus hinnatakse säästev arengu valdkonnas saavutatud edu ja kavandatakse tuleviku suundumisi tuginedes Aalborgi kohustustele ja instrumentidele.

Konverentsil esitatakse näiteid kuidas kohalik jätkusuutlik areng kujutab endast vastust  majandus-, sotsiaal- ja kliimakriisile. Osalema oodatakse üle 1000 omavalitsusjuhi, võrgustike esindaja, El institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindaja.
 
7.    EUROSTAT ülevaade rikkamatest ja vaesematest Euroopa Liidu regioonidest

SKP ühe elaniku kohta varieerub 26% Bulgaarias  Zeverozapadenis kuni 334 % Londonis. Eesti ei ole õnneks  20 kõige vaesema hulgas- seal on eelkõige Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja  Ungari regioonid. Täpsem ülevaade: EUROSTAT

8.    Euroopa 2020: komisjon esitas uue majandusstrateegia


ELi ajaloo pikima ja sügavaima majanduslanguse lõppedes viitab komisjon oma kauaoodatud kavas „Euroopa 2020”  eelseisvatele tõsistele väljakutsetele. Majanduskriis on toonud välja tõsised puudused majanduses, millele avaldasid juba niigi survet globaliseerumine, ressursside piiratus ja vananev elanikkond. Komisjoni arvates on need probleemid lahendatavad, kui Euroopa on valmis muutusteks keskkonnasõbralikuma ja innovatiivsema turu suunas, mis edendab sotsiaalset heaolu.

Strateegia keskmes on vähese süsinikdioksiidiheitega tööstuse edendamine, investeerimine uute toodete väljaarendamisse, digitaalmajanduse arendamine ning hariduse ja koolituse moderniseerimine. Strateegias on esitatud viis kvantitatiivset eesmärki, sealhulgas tööhõive määra tõstmine 75 %-ni (praegu 69 %), ning teadus- ja arendustegevusse suunatavate kulutuste suurendamine 3 %-ni sisemajanduse koguproduktist (praegu ainult 2 %, mis on oluliselt vähem kui USAs või Jaapanis).

Valitsusjuhid peaksid üldist lähenemist arutama sellel kuul toimuval kohtumisel. Üksikasjad, sealhulgas riiklikud eesmärgid, tuleksid arutlusele mõnel käesoleva aasta tippkohtumisel (võimalik, et juunis). Euroopa 2020    

Ülevaate Lissaboni strateegia hindamise kohta leiate: ülevaade- lugege, kasulik teave.

Ülevaates tuuakse välja, et EL SKP langes 2009. aastal 4 % võrra. Tööpuudus läheneb 10 %-le. Liikmesriikide rahanduse seis on halb, puudujääk on praegu juba 7 % SKPst ja võlg on kahe aasta jooksul kasvanud 20 protsendipunkti võrra, nullides 20 aasta konsolideerimissaavutused.

Samas leitakse, et järeldus, mille kohaselt strateegiat võiks lugeda eesmärkide saavutamata jäämise tõttu läbi kukkunuks, oleks siiski liiga lihtsustatud. Lisas sätestatud põhjustest järeldub, et strateegiaga on loodud uued võimalused, millega edendada ühiseid meetmeid, et reageerida ELi peamistele pikaajalistele väljakutsetele.

10.    Kohtumine Euroopa Komisjonis seoses BSSSC aastakonverentsi ja Läänemere Strateegia Foorumi korraldamisega Tallinnas

Kohtumine toimus Euroopa Komisjoni Regionaalpoliitika Peadirektoraadis Colin Wolfiga.

Eesti alalisest esindusest EL juures osales kohtumisel Kadri Uustal.

Põhiline arutelu oli Läänemere Strateegia foorumiga seotud organisatsiooniliste üksikasjade ümber. Arutati kes võiks olla kustutud osalema avaistungile (kuskil viis inimest) ja kes võiksid olla moderaatorid töörühmades. Paralleelsed töörühmad toimuvad strateegia neljas olulises valdkonnas. Komisjon tutvustab ülevaadet strateegia rakendamisest, mis peaks valmis saama selle aasta juuni lõpus. Nemad soovivad, et Foorumi avaistungil osaleks ka Eesti president.

Siit kerkis kohe küsimus kuidas tagada, et võtmeisikud osalekid mõlemal üritusel- on ju selge, et ei regionaalpoliitika volinik ega ka president ei saa osaleda mõlemal üritusel. On ebatõenäoline, et nendel on aega jääda kaheks/üheks ööks. Seega peaks kutsuma presidendi ja ka Tunne Kelami foorumile. BSSSC avaüritusel võiks avasõnad ütelda Eesti välisminister. Kadri lubas ise täpsustada nende võimalused osalemiseks.

Leiti, et oleks vaja korraldada täiendav kohtumine erinevate ürituste korraldajate vahel, et kokku leppida rahastamises ja muudes organisatsioonilistes küsimustes.

12.aprillil toimub ettevalmistav kohtumine Helsingis (loodetavasti saab ka komisjoni esindaja osaleda) ning järgmisel päeval võiks üle vaadata konverentsi ja foorumi toimumiskoha Tallinnas.

Enne lihavõtteid võiks olla veel üks täiendav kohtumine Brüsselis. Aeg täpsustatakse.

Osalejate arvuks foorumil planeeritakse 400 inimest. Leiti, et vaja on koostada kutsutute nimekiri. (sellega töötab edasi komisjon). Küsimus oli ka paralleelsete töörühmade toimumises- kui teha ühel päeval kaks ja teisel kaks töörühma, siis see nõuab saale mahutavusega 200 inimest. Kui üritada korraldada korraga nelja erineva töörühma toimumist, siis on vaja neli erinevat saali mahutavusega 120 inimest.

Komisjoni esindaja lubas tegeleda ka hotelli reserveerimise rahalise küljega.
Kohale soovitakse kutsuda pressiesindajad nii Eestist kui teistest põhjamaadest.

Mais toimub uus kohtumine Euroopa Komisjonis.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

05.03.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit