Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


01.-05. veebruar 2010
Print
   
E-nädalakiri 04/2010

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee valis uued poliitiliste fraktsioonide esimehed ja kandidaadid Regioonide Komitee presidendi kohale
2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) peasekretäri pöördumine
3.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek
5.    Sotsiaaldialoogi koosolek
6.    EP kriisikomisjon kriisi sotsiaalsest mõjust: "ärge kartke reforme"
7.    Maaelu areng: pärast viimast hääletamist ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise ja majanduse elavdamise paketi üle suunati maaelu arengu kavadesse kokku viis miljardit eurot
8.    Rootsi ja Soome said Euroopa Komisjonilt esimese hoiatuse


1.    Regioonide Komitee valis uued poliitiliste fraktsioonide esimehed ja kandidaadid Regioonide Komitee presidendi kohale

Kõik Regioonide Komitee poliitilised fraktsioonid on enne järgmise nädala täiskogu korraldanud oma erakorralised istungid, et valida uued esimehed ning kandidaadid Regioonide Komitee presidendi kohale. Uus president ja asepresident valitakse veebruaris toimuval täiskogu istungil.

UEN-EA Liit Rahvusriikide Euroopa Eest muutis oma nimetuse lühemaks- nüüd on nende nimi Euroopa Allianss (European Alliance Group)- EA
President:                    Mr Jerzy Zająkała (PL)
Esimene asepresident- Dr Uno Silberg (ET)
Asepresident   -           EFA partei – nimi täpsustakse
Juhatuse liikmed-       Ms Linda Gillham (UK)
                                    Mr Brian Meaney (IRL)

EPP Euroopa Rahvapartei
President:                   Michael SCHNEIDER (DE)
Esimene asepresident: Michel LE BRUN (BE)
Kandidaat komitee presidendi kohale: Ramón Luis VALCÁRCEL SISO (HISPAANIA)

PES Euroopa Sotsialistide Erakond
President:                      Karl-Heinz KLÄR (DE)
Esimene asepresident:  Anna Terroni Cusi (Hispaania)
Kandidaat komitee presidendi kohale: Mercedes BRESSO (IT)

ALDE Euroopa Liberaalide ja Demokraatide Liit
President:                       Mrs Flo CLUCAS (UK)
Esimene asepresident:    Mr Bas VERKERK (NL)
Teine asepresident:         Mr Cristian ANGHEL (RO)
Kolmas asepresident:    Mr Gianmario SPACCA (IT)
Kandidaat komitee presidendi kohale: fraktsiooni esimees Mrs Flo Clucas.

Meie delegatsiooni liikmetest on
Jüri Pihl PES juhatuse liige,
Väino Hallikmägi on ALDE juhatuses ja fraktsiooni esindaja ARLEMis. Lisaks täidab Väino Hallikmägi ka oma fraktsiooni COTER komisjoni asekoordinaatori roll ning on Türgi töörühma liige asendusliige ja Horvaatia töörühma liige.
Uno Silberg on oma fraktsiooni esimehe nimeline asendaja Regioonide Komitee juhatuses.

2.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) peasekretäri pöördumine

CEMR uus valitud peasekretär , Frédéric Vallier alustas tööd 1.veebrauril 2010.
Tema poolt kõikidele CEMR liikmes liitudele koostatud pöördumist saata kuulda inglise keeles, klõpsates alljärgnevale ligile:  http://www.youtube.com/watch?v=NJssBAIrfe8

Pöördumises tutvustab ta iseennast ja peamisi CEMR  prioriteete nii nagu tema neid näeb.

3.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek 9. veebr.

Enne kohtumist Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega toimus koordinaatorite omavaheline kohtumine, kus kujundati võimalikud seisukohad kohtumiseks administratsiooni esindajatega, arutati uue mandaadiperioodiga  ja veebruari täiskoguga seotud korralduslikke küsimusi.

Koordinaatorite poolt oli palju kaebusi seoses vastuolulise informatsiooniga mida komitee erinevate osakondade poolt on antud. Probleemid samad mis meiegi delegatsiooni puhul- ei ole saadud isiklikke paroole, pole selge kas vanad liikmed peavad ikka kõik andmed uuesti esitama või mitte jne.

Administratsiooni esindajad andsid ülevaate esialgsest liikmete jaotusest poliitiliste parteide vahel. EPP ja PES liikmete arv jääb umbes 130 piiresse, ALDE liikmeid on 50 ja ülejäänud kuuluvad EA ridadesse. Küsimus oli kas liikmed võivad perioodi keskel vahetada poliitilist parteid. Vastus oli, et põhimõtteliselt on, kui see ei sea ohtu fraktsiooni vastavuse kehtivatele nõetele (liikmete arv langeb alla nõutud piiri) või on liikme kodupartei seisukohad vastuolus selle poliitilise grupi põhimõtetega kuhu ta tahab üle minna.

Küsimusele kas liikmetel, kes jätkavad oma tööd, on vaja esitada uuesti finantsandmed või mitte- oli lõplik vastus “ei”, kui on saadetud kinnitus selle kohta, et kõik andmed on samad (uus vorm on vaja täita juhul kui on mingeid muudatusi- näiteks elukoha aadressis).

Teised vormid tuleb ikkagi uuesti esitada. Administratsiooni esindaja lubas järgmise nädala teisipäevaks anda ülevaate kellel mis puudu on. Foto on vaja saata ainult siis, kui soovitakse saada reisipassi (badge jaoks seda vaja ei ole- selleks vajalik foto tehakse kohapeal).

Täiskogu istung algab Euroopa Parlamendi suures istungisaalis kell 14.30.  Vanade liikmete pääsmed kehtivad veebruari kuu lõpuni, uutel on vaja parlamenti sissepääsuks vormistada sissepääsuluba (badge). Pääsmeid saab Regioonide Komitee peahoone turvaosakonnast, mis on avatud 9.veebruari hommikust kuni hilisõhtuni.

Kõigil, ka täisliikmetel on vaja saata kinnitus osalemise kohta- hiljemalt 5 päeva enne täiskogu istungi algust.

Ad.hoc komisjon uue koosseisu arutamiseks- iga liige võib delegeerida osalema oma asendusliikme tavalises korras. Eraldi asendusliikmeid ei määrata. Komisjoni võib kuuluda mis delegatsiooni iga põhiliige (ei pea olema juhatuse liige või delegatsiooni juht).

Komisjonidesse kuulumine. Administratsiooni poolt valmistatakse ette eraldi vorm mille täitmisega antakse teada liikmete kuulumine erinevatesse komisjonidesse. Peale täiskogu toimuvatel komisjonide koosolekutel saavad osaleda ainult täiskogul osalejad, sest teiste kulusid komitee poolt ei kaeta. Delegatsiooni poolt on vaja esitada dokument (allkirjastatud) selle kohta kes millisesse komisjoni kuulub. EL eelarve komisjoni liikmed määratakse poliitiliste fraktsioonide poolt.

Määramised- andmed valitud  juhatuse liikme kui delegatsiooni juhi, ad,hoc komisjoni liikme  kohta tuleb saata administratsioonile 9.veebruari õhtuks.

Veebruari lõpus on kavandatud koordinaatorite kohtumine kabineti juhiga, et arutada kuidas paremini korraldada struktureeritud dialooge, korraldada detsentraliseeritud suhtlust komitee ja rahvuslike delegatsioonide vahel ja kohtumisi komitee presidendi ja rahvuslike delegatsioonide esimeeste vahel.

Muude küsimuste all tõstataks Inglismaa delegatsiooni koordinaator küsimuse seoses kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindatusega valitud ametikohtadel. Richardi poolt tehtud analüüs näitab, et domineerivad piirkondade, kellel on ka seaduste väljaandmise õigus, esindajad. Oluline oleks tagada suurem tasakaal piirkondlike ja kohalike omavalitsuste esindajate valimisel erinevatele juhtivatele positsioonidele.

Arvan, et see on ka meie kontekstis oluline küsimus, kuna meil puudub piirkondlik tasand. See annab ka komitee poolt koostatud arvamuste ja seisukohtade kujundamisel tunda.

Administratsiooni esindajad vabandasid segaduste pärast, sest korraga toimus liiga palju muudatusi- uued liikmed, uus elektrooniline suhtlussüsteem, uue Lissaboni lepingu jõustumine ja uus kodukord.

4.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek

Koosolek toimus 3.veebrauril.

Koosolekul kinnitati eelmise koosoleku protokoll ja koosoleku päevakord.

Arutati tööandjate platvormi tegevusi 2010 aastal, lähtudes Hispaania eesistumise aja ja Euroopa Parlamendi tegevustest. Samuti jätkati arutelusid platvormi prioriteetide määratlemiseks. Seoses uute volinike määramisega ei ole Euroopa Komisjoni tööplaan selleks aastaks veel kinnitatud. Vastavalt Hispaania kui eesistujariigi prioriteetidele, on suur tähelepanu kriisist ülesaamisel, noorte tööpuuduse vähendamisel ja EU2020 strateegia kujundamisel. Teadaolevalt koostas ka CEMR omapoolsed ettepanekud EU2020 strateegia osas (saadetud liitudele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks).

Lõpliku heakskiidu peaks strateegia saama juunis toimuval Euroopa Liidu Nõukogu istungil. Samamoodi hoiab CEMR silma peal Euroopa Parlamendi tegemistel. Ka parlamendis jätkuvad arutelud EU2020 teemal, kuid lisaks on parlamendil kavas vastu võtta omaalgatuslik arvamus mitte tüüpiliste töölepingute, paindlikkuse ja uute sotsiaaldialoogi vormide teemal.  Hetkel ei ole selge mis aspektist ja mida täpselt arvamusega soovitakse öelda. Parlamendi sotsiaalkomisjoniga on koostöö hea ja nad on väljendanud valmisolekut kuulama ära CEMR poolseid seisukohti. Loomisel on Euroopa Parlamendi uus intergrupp sotsiaalse majanduse teemal. Kreeka esindaja lubas saata ülevaate sellest milliseid tegevusi  Kreeka valitsus sotsiaalse majanduse raames kavandab.

Lisaks on töörühmal kavas selle aasta jooksul keskenduda sotsiaalse dimensiooni arvestamisele avalikes hangetes. Komisjon töötab jätkuvalt suuniste väljatöötamise kallal, millega nad loodavad ühele poole jõuda selle aasta lõpuks. Angelika Poth-Mögele andis ülevaate CEMR avalike hangete töögrupi tööst ja nende poolt koostatud pöördumisest (ka see informatsioon on liitudele eelnevalt edastatud). CEMR pooldab seisukohta, et nii sotsiaalse kui keskkonna dimensiooni arvestamine avalikes hangetes peab olema vabatahtlik ja võimaldama arvestada kohalike oludega.

Töörühma tegevus on seotud ka CEMR infoühiskonna ja e-valitsemise töörühma ning ühtekuuluvuspoliitika töörühma tegemistega.

Järgmisel töörühma koosolekul aprillis keskendutakse demograafiliste muutuste ja tööjõu juhtimise küsimustele.

Töörühma liikmed andsid ülevaate sellest kuidas käesolev finants- ja majanduskriis on mõjutanud liikmesriikides toimuvaid sotsiaaldialooge.

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi poolt on läbi viidud rida uurimusi.

a) Euroopa teine elukvaliteedi uuring: Elutingimused, sotsiaalne tõrjutus ja vaimne heaolu. Aruanne käsitleb elutingimuste, sotsiaalse tõrjutuse ja vaimse heaolu vahelisi seoseid. Aruanne uurib EQLSi tulemuste põhjal tegureid, mis mõjutavad kogetud sotsiaalsest tõrjutust ja selle mõju vaimsele heaolule. Need tegurid on muu hulgas juurdepääs turule, sissetulek ja elukvaliteet ning sotsiaaltoetuse kättesaadavus. Kommenteeritud kokkuvõte:
http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2009/881/et/1/EF09881ET.pdf

b) “Majanduslangusega võitlemine. Tööhõive alased riiklikud algatused Euroopa Liidu  liikmesriikides ja Norras.” Tööalased meetmed on liigitatavad peamiselt kolme rühma:
·    Ennetavad

·    Töökohtade loomise meetmed

·    Meetmed, mis pakuvad koondatuile rahalist tuge

Uurimuses soovitatud poliitikameetmed on järgmised:
·    Riiklik töökohtade säilitamise ja loomise toetus peab säilima ka siis, kui majandusnäitajad paranevad.

·    Töökohtade säilitamiseks ja loomiseks on oluline pöörata erilist tähelepanu majanduskasvu toetavale poliitikale, näiteks järgmiste valdkondade toetamise kaudu: haridus, teadusja arendustegevus, innovatsioon, investeeringud ja juurdepääs rahastamisele.

·    Pankade ümberkorraldamine peab toimuma kiiremini.

·    Tööhõive toetamine peaks olema ajutine, hõlmama kõiki majandussektoreid ja keskenduma töötajate hoidmisele tööturul, mitte töötajate koondamisele ja ümberõppele.

·    Valitsused peaksid tugevdama töötutele sissetuleku tagamise meetmeid, näiteks töötushüvitised, sotsiaalabi ja pensionid.

·    Traditsioonilises tööstussektoris tegutsevate suurettevõtete toetamise eeltingimuseks peab olema nende ümberkorraldamine.

·    Kompleksseid kriisipakette tuleb eelistada üksnes majanduskasvu või tööturu edendamisele keskendunud üksikmeetmetele.

·    Riigi tasandi sidusrühmade vahel on vaja head koostööd, samuti on vaja üleeuroopalist kooskõlastatud lähenemisviisi.

Kommenteeritud kokkuvõte on leitav:
http://www.eurofound.europa.eu/publications/htmlfiles/ef09471_et.htm

Statistiline ülevaade olukorrast Euroopa Liidus 2010 aastal võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega on leitav: ülevaade

Ülevaade olukorrast Horvaatias- CEMR koostas kirja Horvaatia peaministrile kohalike – ja piirkondlike omavalitsuste töötasude teemal (Local and Regional Government Salary Bill). Pöördumises kutsutakse üles tagama kohalike tasandi sotsiaalpartnerite õigust  palgaläbirääkimiste pidamiseks. Vastavalt Horvaatia valitsuse ettepanekule määratakse ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste töötajate palgad riigi ja ametiühingute vaheliste läbirääkimiste käigus.

Kutsutakse Horvaatiat kui Euroopa Liidu kandidaatriiki järgima EL seadusandlust ja sotsiaaldialoogi kontseptsiooni. Minu jaoks on natuke kummaline see, et kritiseeritakse ka Horvaatia valitsuse otsust vähendada omavalitsustöötajate palku (see peaks olema küll siseriiklik küsimus!). Pöördumises viidatakse ka Euroopa Kohalike Omavalitsuste Harta artiklile 6, mis kohustab tagama nõuetekohased administratiivsed struktuurid ja vajalikud ressursid kohalike omavalitsuste ülesannete täitmiseks.

Artikkel 6. Kohalike võimuorganite ülesannete täitmiseks sobivad haldusstruktuurid ja vahendid

1. Kui see ei kahjusta üldisemaid seadusandlusega sätestatud tingimusi, võivad kohalikud võimuorganid oma sisemised juhtimisstruktuurid ise kindlaks määrata, et kohandada need kohalikele vajadustele ning tagada efektiivne juhtimine.

2. Kohalike omavalitsuste töötajate töötingimused peavad olema tasemel, mis võimaldab palgata kõrge kvalifikatsiooniga personali isikuomaduste ja kompetentsuse alusel. Selleks tuleb tagada piisavad väljaõppevõimalused, palk ja ametialase edutamise väljavaated.

Arutati võimalust käsitleda vägivalda töökohal ja korralda selleteemaline konverents näiteks Eestis. Küsimus on kas selleks on võimalik saada ka toetust Euroopa Komisjonilt ja kas meil on selle vastu huvi.

Järgmine töörühma koosolek toimub 26.aprillil 2010, millele järgneb sotsiaaldialoogi komitee koosolek 27.aprillil.

5.    Sotsiaaldialoogi koosolek

Sotsiaaldialoogi koosolek toimus 4.veebrauril.

Kohtumise teemaks oli arutelu mida CEMR (tööandjate esindusorganisatsioonina) ja EPSU (avaliku sektori töötajate ametiühingute esindusorganisatsioonina) saavad koos nii euroopa kui rahvuslikul tasandil teha finants- ja majanduskriisi  tingimustes.

Ülevaate CEMR poolt läbi viidud teisest uuringust kuidas finants- ja majanduskriis on mõjutanud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi tegi Boris Tonhauser CEMRist.

Läbi viidud uuring näitas, et euroopa omavalitsused on väga pessimistlikud ja ei jaga valitsuste optimismi selles suhtes, et kriis on möödas. Samal ajal kui on vähenenud tulude pool, on  suurenenud ka  kulutused (eriti sotsiaalvaldkonnas). Need trendid on ühesugused üle Euroopa. Omavalitsuste eelarved on keskmiselt vähenenud 10%, kusjuures erinevused riikide ja omavalitsuste lõikes võivad olla suuremad.

Omavalitsuste eelarvete defitsiit on kasvanud üle kolme korra. Kahenenud on ka omavalitsuste manööverdusvõime- enamasti kuluvad vahendid igapäevaste hädavajalike kulutuste tegemiseks ja ei ole võimalik teha investeeringuid arengusse.  Piiratud võimalused investeeringuteks pikendavad kriisi kestvust. Samuti näitab uuring, et riikide keskvalitsused on lahendanud oma probleeme omavalitsuste arvelt. Kriisi on kasutatud ka õigustusena natsionaliseerimisel ja detsentraliseerimisel.

Omavalitsusliidud on abistanud oma liikmeid, pakkudes neile nõuandeid uute lahenduste rakendamiseks ja teenuste efektiivsemaks muutmisel.

Osalejate poolt märgiti kommentaarina, et järjest sagedamini antakse omavalitsustele täiendavaid ülesandeid ilma rahalise katteta.

Samuti on vähendatud omavalitsuste võimet laenu võtta.

CEMR tegi tihedat koostööd Euroopa parlamendi raportööriga, kes oli vastutav parlamendi arvamuse koostamise eest seoses finants- ja majanduskriisiga. Parlamendi arvamuses võeti arvesse ka CEMR poolt esitatud ettepanekuid.

Uurimuse tulemustega on võimalik põhjalikumalt tutvuda:
http://www.ccre.org/docs/second_survey_ec_crisis_en.pdf

2009 aastal koostati CEMR-EP/EPSU ühine pöördumine Euroopa Nõukogu kevadiseks tippkohtumiseks  (CEMR-EP/EPSU Joint Message to the Spring European Council 2009) – lisatud.

Sotsiaaldialoogi komitee koosolekul arutati kas on vajadus muutunud majandustingimustes sõnumi tekst üle vaadata. Otsustati koostada lisaks olemasolevale uus pöördumine. Kõige suurem diskussioon oli uue pöördumise teksti punkt 4 üle, mis rääkis maksusüsteemi muutmisest. Lõpuks leiti kõikidele osapooltele vastuvõetav sõnastus. Muudeti ka esilagu välja pakutud punkt 1 sõnastust, mis esialgu viitas, et nõrga avaliku sektoriga riigid on kõige rohkem mõjutatud kriisist ja võimest sellega toime tulla. Selle asemel öeldi, et uuring näitab, et tugevad, iseseisava maksubaasiga ja autonoomsed omavalitsused on võimelised raskused paremini ületama ja tagama jätkusuutliku arengu.

Lõplik pöördumise tekst edastatakse komitee liikmetele järgmise nädala alguses.

6.    EP kriisikomisjon kriisi sotsiaalsest mõjust: "ärge kartke reforme"

Kuidas tuleb Euroopa toime kriisiga ja kuidas ette valmistuda aastate pärast avalduvateks järelmõjudeks? Töötus ja Euroopa sotsiaalmudeli ellujäämine olid teemadeks vastloodud kriisikomisjoni kolmandal avalikul kuulamisel 28. jaanuaril, millel saadikud ja eksperdid proovisid ette näha töötuse ja pensionitega seonduvaid probleeme.

Euroopa Linnade ja Piirkondade Nõukogu endine peadirektor Jeremy Smith märkis, et kriis on osutunud väga keeruliseks kohalikele omavalitsustele, kes suures osas liikmesriikides jagavad sotsiaalabiraha. Tema sõnul on edasised kärped vältimatud.

Ka erikomisjoni esimees, liberaalist parlamendiliige Wolf Klinz ütles, et õõvastav olukord seoses töötusega ja ebapiisav avalik rahastamine sunnivad Euroopat pikaaegseteks reformideks, et jääda konkurentsivõimeliseks.

Liikmete poolt pakuti välja palju huvitavaid lahendusi nagu näiteks Oxfordi ülikooli professor Sir Tony Atkinson poolt, kes soovitas  sisse viia "tagatud miinimumsissetulek lastele, mida rahastataks pensionäride maksustamise kaudu".

Lisateave :
Pressiteade
EP finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi komisjon

7. Maaelu areng: pärast viimast hääletamist ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise ja majanduse elavdamise paketi üle suunati maaelu arengu kavadesse kokku viis miljardit eurot


Maaelu arengu komitee on nüüdseks hääletanud liikmesriikide ja piirkondade viimaste ettepanekute üle selle kohta, kuidas kasutada ELi majanduse elavdamise kava ja ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise ning ühise põllumajanduspoliitika raames tehtud muude ülekandmiste tulemusena saadud vahendeid majandus- ja piimanduskriisi ning kliimamuutusi hõlmavate küsimuste lahendamiseks.

Ajavahemikul 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta jaanuarini on muudetud kõiki maaelu arengu kavasid ning nüüd on võimalik investeerida ligikaudu viis miljardit eurot põllumajandusse, keskkonda ja maapiirkondade lairibaühenduse arendamisse. 2010. aasta jaanuaris hääletas maaelu arengu komitee viimase seitsme üle neist muudatustest (vt IP/09/1568 , IP/09/1813 ja IP/09/1945 oktoobris, novembris ja detsembris heaks kiidetud muudatused), (vt lisa 1 tabelid).

Valdav osa investeeringutest suunatakse bioloogilise mitmekesisuse valdkonda (31,2% kõigist vahenditest ehk 1,5 miljardit eurot) ja veemajandusse (26,9% ehk 1,3 miljardit eurot). Piimasektori ümberkorraldamiseks eraldati kogu täiendavast eelarvest 14,5% (0,7 miljardit eurot), kliimamuutustega seotud probleemide lahendamiseks 14,2% (0,7 miljardit eurot), taastuvenergiale 5,6% (0,3 miljardit eurot).

Lairibaühenduse infrastruktuuri arendamine on maapiirkondade jaoks jätkuvalt tähtis poliitiline küsimus. Seepärast otsustasid liikmesriigid investeerida lairibaühendusse 35% ELi majanduse elavdamise vahenditest ehk 360,4 miljonit eurot selleks eraldatud ühest miljardist eurost. 

Eesti saab selle kava kohaselt kokku 9 miljonit eurot, sellest 3 läheb piimasektori ümberkorraldamiseks ja 6 lairibaühenduse loomiseks.

Teavet liikmesriikide maaelu arengukavade kohta leiate järgmiselt aadressilt: http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/countries/index_en.htm

8. Rootsi ja Soome said Euroopa Komisjonilt esimese hoiatuse

Euroopa Komisjon saatis Soomele ja Rootsile hoiatuse kuna nad ei ole suutnud täita direktiivist tulenevaid nõudeid asulareovee puhastamise osas (direktiiv). Direktiivis on sätestatud nõuded mis ajaks on vaja liikmesriikide kogumis- ja puhastussüsteemid viia vastavusse direktiivi nõuetega. Sama direktiivi rakendamise kohta on võetud vastu veel rida õigusakte, millel viited leiate:
http://europa.eu/legislation_summaries/environment/water_protection_management/l28008_en.htm

Samasuguse hoiatuse said eelmisel aastal Belgia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa  (IP/09/1794)

Euroopa Komisjon on leidnud vastavalt liikmesriikide poolt esitatud aruannetele, et nii mitmeski EU-15 liikmesriigis ei ole nõudeid täielikult täidetud. Andmed näitavad, et 26 piirkonda Soomes ja 17 Rootsis ei täida direktiivis esitatud nõudeid täielikult.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

01.03.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit