Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


22.-26. veebruar 2010
Print

E-nädalakiri 06/2010


Sisukord:
1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolek
2. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitik komisjoni koosolek
3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni koosolek
4. Taastumine majanduslangusest on veel habras
5. Island on valmis alustama läbirääkimisi ELiga ühinemiseks
6. Euroopa Kohalike Omavalitsuste tippkohtumise tulemused


1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolek

Koosoleku  toimus teisipäeval, 23. veebruaril 2010.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Urve Erikson ja Kadri Tillemann ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Formosa Maltalt kutsus üles mälestama Madeiral hukkunuid ühe minutilise leinaseisakuga. Nädalavahetusel mudalaviinide ja tulvavete all kannatanud Madeira pole aastaid nii tugevaid vihmasadusid näinud, kui sel talvel. Kõige ulatuslikumad oli purustused Madeira suurimas linnas Funchal, mis asub amfiteatri kujuliselt mäeorus.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Edasine töökorraldus. Uute raportööride määramise osas ei olnud ettepanekuid. Sotsialistide fraktsiooni poolt on tehtud ettepanek  koostada omaalgatuslik arvamus põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013 aastat.  Avaldati arvamust, et selle arvamuse koostamine on oluline, kuid me peame mõtlema millal on õige ajastus. Oluline on teha täna otsus, mida juhatus saab oma järgmisel koosolekul arutada. Koosolekul  otsustati hääletamise tulemusel, et tehakse ettepanek arvamuse koostamiseks, mida arutatakse järgmisel juhatuse koosolekul 12.märtsil.

Võeti teadmiseks käimasolev tööprogramm, mille eesmärk on esitada suunised 5. ametiajal läbiviidavale tööle ning seeläbi aidata kaasa sidususe ja järjepidevuse tagamisele praeguste prioriteetide jätkamisel. Tööprogramm võib muutuda, pidades silmas Euroopa Komisjoni tulevast, 2010. aasta õigusloome- ja tööprogrammi, samuti Regioonide Komitee võimalikke tulevasi resolutsioone oma poliitiliste prioriteetide kohandamiseks ning ülesannete jaotust komitee komisjonide vahel 2010. aastaks. Tööprogramm kiideti heaks Regioonide Komitee juhatuse koosolekul 10. veebruaril 2010.

Väljaspool Brüsselit toimuvad üritused - kas korraldada kaks seminari või 3 õppevisiiti. Kõikidele komisjoni liikmetele saadetakse küsimustik, kus tuleb valida kahe võimaluse vahel. Õppevisiidid on vahendiks komitee nähtavuse parandamisel. Lõplik otsus võetakse vastu juunis toimuval juhatuse istungil.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus”” KOM(2009) 567 lõplik, NAT-V-001,CdR 47/2010.
Raportöör: Dave Wilcox (UK/PES).

On neli olulist tegurit, mis mõjutavad tervisenäitajaid:
·    Elamistingimused
·    Töötamise tingimused
·    Keskkond
·    Käitumine

Arvamuse eelnõus väljendatakse seisukohta, et laiaulatuslikumat piiriüleste tervishoiuteenuste korda tuleb hoolikalt kaaluda, tagamaks, et patsientide liikumine üle piiri ei annaks juba tervishoiusüsteemiga kaetud elanikerühmadele eelist teiste rühmade ees ja ei suurendaks nii tervisealast ebavõrdsust. Kõigile piirkondadele tuleks selgelt lubada, et piiriülene kord annab võrdse võimaluse edendada nende haavatavate ja madala saavutusvõimega elanikerühmade tervisenäitajaid, kes peavad oma õiguste saamiseks üksteisega tervishoiu ressursside pärast konkureerima.

Raportöör leiab, et piiriülesed tervishoiuteenused peaksid olema kättesaadavad ainult eelneva loa saamisel, nii et väikse sissetulekuga isikutel oleks teenustele võrdne juurdepääs.

Pikaealisus on tervitatav, aga kui soovitakse säilitada sotsiaalkaitsesüsteemid tasemel, mida eurooplased on harjunud ootama, tuleb teha rohkem, et hallata nõudlust tervishoiuteenuste järele. Seega on prioriteetne suurendada tervena elatud aastate arvu kõige halvemate väljavaadetega elanike jaoks.

Arvamuse eelnõus leitakse, et ELi struktuurifonde võiks ja tuleks kasutada tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks kogu Euroopas. Põhjus on selles, et kõigi Euroopa kodanike jaoks ei ole võrdsed võimalused kättesaadavad, sh tervishoius, ja nende kättesaadavaks tegemine on ELi ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondide üks põhieesmärke. Et tagada struktuurifondide suurem tõhusus tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel, toetab komitee näitajate laiendamist SKP näitajast kaugemale, et hõlmata tervena elatud aastate näitajad või tervislike eluviiside olulisust arvestavad lähenemisviisid.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et  tervisenäitajates regioonide vahel suur, aga samuti on suured erisused sotsiaalsete gruppide vahel.  Neid probleeme on võimalik lahendada ainult partnerluses erinevate osapoolte vahel.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu. Rootsi delegatsiooni liige Norrman ütles, et arvamuses puudub viide soolisele võrdõiguslikkusele ja see tuleks kindlasti lisada. Samuti ei käsitleta piisavalt vanurite probleeme. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kolm muudatusettepanekut, mis kõik võeti vastu. Kogu muudatusettepanek võeti vastu nelja vastuhäälega.  Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 14.–15. aprillil 2010.

Sõna võttis mr. Petersen, kes informeeris liikmeid uue piirkondade vahelise töörühma moodustamisest, kes hakkab just arutama tervishoiuga seotud teemasid. Meie delegatsiooni liikmest on avaldanud soovi osaleda selles töögrupis Kaido Kaasik.

Arutelu aktuaalsel teemal „Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat”. Sõna võtsid:
George Lyon (UK/ALDE) – Euroopa Parlamendi raportöör teemal „Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat” .

Tema sõnul on toimunud põllumajandussektoris suured muutused ja ei ole vaja karta eelolevaid reforme. Farmerid on muutunud palju enam turule orienteerituteks ja palju multifunktsionaalsemateks. ÜPP võtab suure osa EL eelarvest, mida on ka kritiseeritud. Oluline on toiduga varustatuse tagamine mitte ainult Euroopas vaid kogu maailmas. Oluline on silmas pidada ka põllumajanduse mõju kliimamuutustele. Vaja on toota rohkem toitu vähema maaga, vähema energiaga ja vähema mõjuga keskkonnale. Vaja on järgida kõrgeid standardeid tootmisel. Loomulikult avaldab ka elanikkonna vananemine oma mõju - kas noored ikka tahavad tegeleda põllumajandusega.

Vaja on tagada stabiilne ja piisav sissetulek põllumajandustootjatele. Väga selge eesmärk on tootmise muutmine vähem keskkonda saastavaks ja kliimamuutusi esilekutsuvaks.

María Echevarría Viñuela – Hispaania alalise esinduse põllumajanduse, kalanduse ja toiduainete nõunik. Hispaania soovib tugevamat ÜPP poliitikat ja suuremat konkurentsivõimet. Ainult kaks aastat tagasi algas uus periood. Sellest hoolimata on just nüüd õige aeg hakata rääkima järgmisest perioodist, kuna käimas on arutelud uue finantsperspektiivi  ja ka EU 2020 strateegia üle. Seetõttu on oluline üle vaadata ka senised  seisukohad. Nende seisukoht on, et tulevane ÜPP peab saama piisavalt vahendeid, et vastu võtta uusi väljakutseid.

Poliitika peab olema suunatud eesmärgile varustada Euroopat toiduga (võttes arvesse, et maa rahvastik kasvab oluliselt). Samuti on see vahend majandusliku aktiivsuse suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. On vaja toetada farmereid uute väljakutsetega toimetulekuks. Otsene abi peab tagama stabiilsuse põllumajandustootjate sissetulekutes. On vaja kompenseerida tootmisega seotud täiendavad kulud. Uus ÜPP mudel peab olema turule avatud. Uus ÜPP peab omama turu reguleerimise vahendeid, et nad saaksid vastata uutele vajadustele ja teha koostööd. Sissetulekute garanteerimine on oluline. Maaelu areng ja avalikud teenused peavad tagama parema elukvaliteedi külades ja linnades. Vaja on suurendada ka põllumajanduse tootlikkust ja moderniseerimist.

Anastassios Haniotis – Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi majandusanalüüsi, planeerimise ja hindamise direktoraadi direktor. Tema sõnul on selge, et selles diskussioonide käigus püütakse leida põhilisi ÜPP eesmärke. Mis on põhilised selle sektori juhtivad tegurid?

Nendeks on eelarve, erinevate poliitikate tasakaal, majanduskriisi mõju ja kliimamuutused.  Need on teemad mis mõjutavad tuleviku ÜPPd. Debatid on kolme suure valdkonna vahel - turu uuringud, sissetulekute stabiilsus ja maaelu areng.

Põllumajandus seisab täiesti uue situatsiooni lävel- kus teatud näitajad on üheskoos tõusnud ja ka langenud (majandus- ja finantskriisi mõju). See nõuab debatti milliseid meetmeid me vajame, et võimaldada farmeritel kohaneda muutunud tingimustes.

Muutused on sageli seotud üldise majandusolukorra muutusega.   Ka otsemaksed on seotud tugevasti ÜPP tuleviku arengutega. Tulevikus on vaja ka tagada baassissetulekud ja  arvestada majanduskriisi ja kliimamuutuste mõjuga. On vaja otsetoetuste puhul vaadata kust me tuleme ja kuhu liigume. On vaja suuremat tasakaalu liikmesriikide vahel. See on otsetoetuste vahelise debati põhiline sisu. Paralleelselt on vaja ka maaelu arengu poliitikat. Maaelu arengu poliitika toetab seda mis juhtub esimeses sambas.  Maaelu arengu vahendit võib kasutada väga erineval moel, sõltuvalt kohalikest tingimustest.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Integreeritud merenduspoliitika: vahend juhtimise parandamiseks Vahemerel”” KOM(2009) 466 lõplik ,NAT-V-002, CdR 48/2010.
Raportöör: Michael Cohen (MT/PES).

Vahemere piirkonna puhul kalduvad probleemid veelgi keerukamaks kujunema, eriti seepärast, et piirkonna teatud osades valitseb mõnikord pingeline poliitiline õhkkond. Olukorda halvendavad veelgi selged majanduslikud erinevused Vahemere rannikul asuvate ELi liikmesriikide ja Sahara-taguse Aafrika riikide vahel. Need erinevused on osaliselt pideva ebaseaduslike immigrantide voo põhjus, kes loodavad Euroopa Liidus leida veidi paremat elu endale ja oma perekonnale. Seesugused ebaseaduslike sisserändajate reguleerimata vood põhjustavad pingeid Euroopa Liidu aladel, mille tulemusena suureneb Euroopas sallimatus, kui mitte lausa rassism.

Raportöör on esitanud arutamiseks ja heakskiidu saamiseks teinud ettepaneku  rõhutada vajadust, et Euroopa Komisjon töötaks välja – võimalik, et tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitustega – vahendid, mis aitaksid tõhusamalt ja lühema ajaga saavutada seatud eesmärke.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 3. mail 2010.  Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul, mis toimub 9.–10. juunil 2010.

Järgmise koosoleku toimub 3. mai 2010 Brüsselis.

2.Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek

Komisjoni koosoleku  toimus kolmapäeval, 24. veebruaril 2010. Koosolekul osalesid Regioonide Komitee liikmed Uno Silberg ja Andres Jaadla ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Poliitiliste koordinaatorite koosolekul otsustati, et tööprogramm selleks aastaks esitatakse 21. aprillil kui EK poolne tööprogramm on paigas. Arutati ka väljaspool Brüsselit toimuvate ürituste korraldusega seotud küsimusi. Seminari võiks korraldada üks kord aastas ja täiendavalt korraldada väiksemale grupile koolitusreise. Täna ei ole vaja otsustada. Sekretariaat on ette valmistanud küsimustiku, millele palutakse liikmetel vastata. Juunis planeeritud üritus Kreekas toimub hoolimata sellest millised on tulevased arengud.

ECOSe komisjoni 2010. aasta koosolekute kuupäevad:
11.02;
24.02;
21.04;
21- 22.06;
29.09;
24.11.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)”” KOM(2009) 180 lõplik, CdR 212/2009 rev 2 ECOS-IV-037.
Raportöör: Rob Bats (NL/ALDE)

Arvamuses hinnatakse komisjoni teatist „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis” teatis, milles tõdetakse, et vananemine avaldab märkimisväärset mõju pensionitele, tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub vastutus vananemise tagajärgedega loominguliseks ja uuenduslikuks tegelemiseks EL2020 strateegia raames. See eeldab ka solidaarsust eakate ja noorte vahel, kasvava ja kahaneva rahvastikuga alade vahel ning piirkondade ja liikmesriikide vahel. Arvamus toetab uue programme kolme põhilist suunda:

·    Hea tervise juures vananemine. Eesmärk on aidata Euroopa elanikkonnal jääda võimalikult kaua hea tervise juurde ja aktiivseks;

·    Tööhõive ja tööviljakus. Eesmärk on edendada sellist Euroopa ühiskonda, kus kõigil on kogu elu jooksul võimalus õppida, osaleda ja töötada;  

·    Juurdepääs teenustele ja infrastruktuuridele. Eesmärk on mitmekesistada vananevale elanikkonnale suunatud teenuste pakkumist.

Regioonide Komitee pooldab seega terviklikku lähenemist vananemisele kui laiaulatusliku demograafilise ülemineku osale. Kõnealune lähenemine põhineb elutsüklipõhisel lähenemisel, võimaluste maksimaalsel kasutamisel ja võtab arvesse piirkondlikku mitmekesisust. Eesmärk on uue programmi (new deal) rakendamine vananemise mõjuga tegelemiseks ELis, milles arvestatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vastutust loovate ja uuenduslike lahenduste väljapakkumisel nende oma piirkondades.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et tuleb avada tööturg vanematele inimestele, reformida pensionisüsteemid, vähendada vaesuse riski jne. Samuti on oluline ühildada hooldusega seotud tegevused ja töö. 2012 aasta  on EL aktiivse vananemise aasta.

Toimus arvamuse eelnõu teine arutelu. Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 7 muudatusettepanekut, nendest 4 Uno Silbergi poolt (lisatud)  ja 1 raportööri enda poolt.  Vastu võeti 6 muudatusettepanekut, nendest kaks kompromissina (Uno poolt esitatud kaks esimest muudatusettepanekut). Uno poolt esitatud kolmas ettepanek lükati tagasi. Arvamus võeti vastu häälteenamusega. Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu teemal „Kodutuse vastu võitlemine” ,CdR 18/2010 ECOS-V-001.
Raportöör: Tore Hult (SE/PES)


Kodutuks loetakse inimesed, kellel:
·    puudub peavari (isikud, kes magavad välistingimustes või kodutute öömajas);
·    puudub elukoht (kodututele kohandatud ajutised eluasemed, teatud rühmade muu kollektiivne elukoht, toetatud eluasemed, rehabilitatsioonikeskused ja kinnised asutused);
·    on ebakindel elukoht (elamine korteris ilma kindla allüürilepinguta või elamispinna puuduse tõttu perekonna või sõprade juures);
·    on nõuetele mittevastav elukoht (elamine kuuris, elamine elamus, kus puuduvad sanitaarruumid või mis on riikliku õigusaktiga tunnistatud elamiskõlbmatuks, elamine haagissuvilas või kämpingumajas, mis ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks, ning elamine kitsastes oludes).

Regioonide Komitee praegune algatus võtab tähelepanu keskmesse rolli, mida EL peaks sellises tähtsas sotsiaalvaldkonnas täitma. Omaalgatusliku arvamuse eesmärk on juhatada sisse arutelu eri osapoolte rolli üle ja selle üle, milline vastutus tuleb eri tasandeil võtta. Kui suur peaks olema ELi roll ja milliseid liikmesriikidele suunatud algatusi oleks sobiv ellu viia?

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et suureks probleemiks on võrreldava statistika puudus ja siin ootab ta ka omavalitsuste poolset abi. Oluline on ka sotsiaalteenuste arendamine ja vabatahtlike kasutamine. Sotsiaalelamufondi ja munitsipaalelamufondi piisav maht on ka üks võimalik lahendus. Linnad on juba pööranud suurt tähelepanu kodutuse probleemiga tegelemisel.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 21. juunil 2010. Arvamus on kavas vastu võtta 6.–7. oktoobril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu teemal „Finantskriisist õpitud õppetunnid finantsjärelevalve ja riigi rahanduse jaoks” , CdR 19/2010 ECOS-V-002.
Raportöör: Karl-Heinz Klär (DE/PES)


Arvamuses esitatakse teiste hulgas sellised märkused (arvamus lisatud):
-    hoiatab liikmesriikide valitsusi teostamast riikide eelarvete konsolideerimist omavalitsuste turjal;

-    rõhutab selgesti, et progresseeruva tulumaksu süsteem on sobiv vahend tulemaks toime erakordse koormaga, mis on tekkinud avalikus sektoris finantskriisi ja selle tõttu süvenenud tsüklilise languse tõttu;

-    juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendatavate tasude ja lõivude suurendamine ja kommunaalteenuste vähendamine tabab kõiki kodanikke ühtmoodi ja koormab seega proportsionaalselt kõige enam madala sissetulekuga inimesi;

-    pooldab pigem kohalike krediidiasutuste taaselustamist ja kutsub omavalitsusi üles astuma selles suunas vastavaid samme;

-    peab varasemat dereguleerimise, privatiseerimise ja liberaliseerimise iseenesestmõistetavaks pidamist suureks liialduseks ning soovitab era- ja avaliku sektori huvide pragmaatilisemat tasakaalustamist.

Lõpetuseks märgitakse järgmist:

·    Euroopa Liit ei kujuta endast edusammu maailma ajaloos mitte ainult rahvusvahelise õiguse aspektist, vaid ka majanduslikult. Raske on ülehinnata väärtust, mis on sellistel saavutustel nagu ühine siseturg ja ühine vääring, mis loovad ühenduse õiguse ning liikmesriikide ja nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsionaliseeritud koostöö katuse all tõhusa konkurentsi ja solidaarsuse ala;

·    ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajana Brüsselis peab komitee oma ülesandeks tugevdada ELi kodanike ühtsust ja ühtsustunnet ning takistada ühtsuse lagunemist;

käesolevas arvamuses lähtutakse just nendest eesmärkidest.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad toetavad  finantssektori reguleerimise kohta tehtud ettepanekuid. Parlamendil on üsna radikaalsed ideed ja leiab, et komisjon ei ole olnud piisavalt ambitsioonikas. Samas ei toeta ta ettepanekut avalik-õigusliku staatusega ELi reitinguagentuuri loomise kohta, sest see ettepanek on vastuolus vaba turu põhimõtetega. Kavas on korraldada konverents on 19.märtsil, mis räägib kriisi reguleerimiseks vajalikest tegevusteks. Uus finantsstabiilsuse ameti loomise idee on see mida ka komisjon toetab. Kriisist väljumise strateegia – on vaja tagada suhtuskanalid, et stabiliseerida liikmesriikide võlg, kuigi selle realiseerimine võib võtta aega.

Avaliku sektori kulude puhul tuleb rohkem keskenduda nende efektiivsuse suurendamisele ja tuleb tähelepanelikult kaaluda milliseid kulutusi vähendada.

Arvamustevahetuses leiti, et vaja on globaalset lähenemist, mitte ainult EL probleemide lahendamist. Tuleb teha palju tööd, et esitatud dokumendist saaks selline, mida on võimalik toetada (UK).

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine toimub 21. aprillil 2010.Arvamus on kavas vastu võtta 9.–10. juunil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

ECOS komisjoni istungile järgnes Ümarlaua arutelu ja debatt teemal „Konkurentsivõimelised, säästvad ja kaasavad Euroopa linnad 2030” .

Selle raames tutvustati Lissaboni strateegia järelevalveplatvormi (EU 20202 järelevalveplatvormi) uuringu täistekstEuroopa majanduse elavdamise kava piirkondades ja linnades: üks aasta hiljem” uuringu tulemusi

Küsitlus käivitati 2009. aasta oktoobri keskel ning vastamise lõpptähtaeg oli 30. novembril. Kokku vastasid küsimustikule 74 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust 19 liikmesriigist (sh kõik suured liikmesriigid).  Eestist oli ainuke vastaja Kose Vallavalitus - tänud Uno Silbergile!

Peamised järeldused:
·    Majandus- ja finantskriis on avaldanud tugevat mõju ning ei ole veel kaugeltki lõppenud

·    Enamik piirkondi ja linnu on kriisile vastu seismiseks võtnud poliitikameetmeid, mida rakendatakse märkimisväärses osas ELi poliitikainstrumentidele toetudes

·    Kooskõlastamise puudumine valitsustasandite vahel ja rakendamise aeglus nõrgendavad piirkondlikul tasandil arusaama Euroopa Majanduse elavdamise kavast

Peamised poliitikameetmed 2010. aastaks, et sellest saaks piirkondade ja linnade
majanduse elavnemise aasta


·    2010. aasta on piirkondade ja linnade jaoks pöördelise tähtsusega. Vastanud on väljendatud muret 2009. aasta pärast ja 2010. aasta väljavaadete pärast

·    Kõnealuse küsitluse järeldused toetavad Regioonide Komitee seisukohta, et Euroopa majanduse elavdamise kava võimalikult tõhusaks rakendamiseks ja ELi majanduse elavnemise edendamiseks on vaja mitmetasandilist valitsemist. Paljudel juhtudel on kiireloomuliste kriisivastaste poliitikakavade koostamisel edukaks osutunud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koostöö ning ka nimetatud omavalitsuste ja erasektori partnerlus.  Nagu vastanud märkisid, on nii kohaliku ja riigi tasandi kui ka riigi ja ELi tasandi koostöö osas siiski veel palju arenguruumi.

·    Kriisi mõjude tagajärjel võib nõrgeneda territoriaalne ühtekuuluvus, kui kriisiga ei võidelda diferentseeritult, konkreetsetele probleemidele suunatud meetmetega.

Majanduse arengustrateegiaid ja arendustegevust tutvustasid London, Madrid ja Budapest. Kahjuks peab ütlema, et näited baseerusid suuresti vananenud statistilistele näitajatele ja seega ei ilmestanud käesolevat situatsiooni ja sellega seotud uusi väljakutseid. Näiteks tõi Budapest oma näiteid ajast, mil nende tööpuuduse tase oli kõigest 2,4%!!!!.

Euroopa Komisjoni esindaja tutvustas ka EL 2020 strateegiat.

Järgmise koosoleku toimub 21. aprill 2010, Brüsselis.

3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni koosolek

Koosoleku toimus reedel, 26. veebruaril 2010.
Osalesid Regioonide Komitee liikmed Väino Hallikmägi, Saima Kalev ja Jüri Gotmans ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Edasine töökorraldus

Otsustati uute raportööride määramised
·    Omaalgatuslik arvamus teemal “ETKR: uued väljavaated eeskirja läbivaatamiseks”- Hispaania delegatsiooni liige (nimesid ei suutnud üles kirjutada)

·    Linnade taaselustamine ja selle roll Euroopa linnaarengus - Kreeka delegatsiooni liige

·    Põhja mere ja Inglise kanali piirkonna kohta- Inglismaa esindaja


Otsustati toetada ettepanekut  arvamuste koostamisest loobumiste kohta  (CdR 350/2009) ning võeti teadmiseks   COTERi komisjoni 2010. aasta tööprogramm (CdR 292/2009)- lõplik programm sõltub Euroopa Komisjoni tööprogrammis tehtavatest muudatustest.

Perspektiivarvamuse eelnõu teemal „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik”.
Raportöör: Michael Schneider (DE/EPP) , CdR 210/2009 rev.1 COTER-V-001.

Peab tõdema, et raporti eelnõu on tänu eelnevatele toimunud konsultatsioonidele suhteliselt tasakaalus (arvamuse eelnõu lisatud). Arvamuse põhilised sõnumid on:
·    Tugev ühtekuuluvuspoliitika

·    Ei taasriigistamisele

·    Suurem toetus madalama elatustasemega riikidele (peamiselt uued liikmesriigid)

·    Toetus üleminekuregioonidele

·    Toetus objectiv 2 regioonidele

·    Toetus territoriaalsele ühtekuuluvusele (objectiv 3)

Albert Bore on seadnud küsimärgi alla konkurentsivõime. Vaja on leida tasakaalustatud areng mõlema eesmärgi- sotsiaalse- ja majandusliku ühtekuuluvuse ja konkurentsivõime tõstmise eesmärgi vahel. Samuti on seatud küsimärgi alla EU 2020 ja ühtekuuluvuspoliitika seotuse.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et

·    Arvamuse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni seisukohtadega ja selles on väga selged sõnumid

·    2010 aasta sügisel avaldatakse kuues aruanne ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohta.

 Sellest hoolimata esitati eelnõu kohta 88 muudatusettepanekut, nendest 10 Väino Hallikmäe poolt (ettepanekud lisatud). Meie ettepanekud rõhutasid piirkondade vahelise sotsiaal- ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamise jätkuvat olulisust, vahendite kasutamise paindlikkust (mitte väga selgelt määratledes toetatavaid valdkondlikke  tegevusi) vastavalt kohalikele oludele, bürokraatia vähendamist ja vahendite kasutamise lihtsustamist ning kohaliku tasandi kaasamist nii planeerimise, rakendamise kui hindamise faasis.

Nagu arvata võis, esitati ka selliseid täiendavaid ettepanekuid, mida raportöör oli targu vältinud- nagu uute näitajate rakendamine vahendite jaotamisel, vahendite eraldamist “koha” põhisest printsiibist lähtudes jne. Raportöör nõustus meie 7 ettepanekuga (nendest kolm kompromissina) ja kolme ta ei aktsepteerinud.

Läti delegatsiooni liige Neimanis esitas ka hulgaliselt ettepanekuid, mis osaliselt kattusid meie omadega. Üks nende ettepanek, mis leidis heakskiidu oli eriti kaval- lisanäitajaid on vaja ühtekuuluvuspoliitika hindamiseks, mitte rakendamiseks. Sama punkti kohta oli esitatud veel kas ettepanekut, mis liideti kõik üheks kompromissiks.

Punkti 37 kohta oli nii meie kui Läti delegatsiooni ettepanek. Kahjuks ei nõustunud Läti esindaja pakutud kompromissiga, mis oleks tunduvalt parem kui esialgne sõnastus. Hallikägi ja Neimanis leppisid raportööriga kokku, et esitame selle ettepaneku uuesti plenaarile ja ta on nõus seda kompromissi taas vastu võtma. Raportöör palus, et esitaksime oma ettepanekud võimalikult vara, et saavutada võimalikud kompromissid.

Kokku võeti vastu 55 muudatusettepanekut, osad nendest kompromissina. Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat”    KOM(2009) 248 lõplik,
Raportöör: Paulina Haijanen (FI/EPP), CdR 255/2009 COTER-V-002.

Ka selle arvamuse (lisatud) kohta esitas Väino Hallikmägi kaks muudatusettepanekut (lisatud), mis tuginesid Eesti Linnade Liidu poolt avaliku konsultatsiooni käigus saadetud seisukohtadele. Raportöör nõustus täielikult ühe ettepanekuga ning teise osas pakkus välja kompromisslahenduse. Meie ettepanekud täiendasid arvamust järgmise ettepanekuga: “Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et strateegia peaks toetama ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärke. Avalike teenuste ja infrastruktuuri osas on kohalikul ja piirkondlikul tasandil suuri erinevusi.”

Teise ettepaneku osas pakkus raportöör välja kompromissi:

Lisada punkti 30 järele uus punkt.„Regioonide Komitee arvates on võimalused Läänemere piirkonna identiteedi loomiseks kasinad, kui samas puudub kaugeleulatuv ambitsioon moodustada Läänemere piirkonna ühine teaberuum. On selge, et ilma elujõulise meediaplatvormita on see kaasaegses maailmas võimatu.”


39. Regioonide Komitee toetab tegevuskavas esitatud ideed iga-aastase foorumi korraldamise kohta, ent leiab, et sellest ei piisa strateegia rakendamise järelevalveks. See ei ole piisav, et foorum „tooks kokku strateegia eri aspektidest huvituvaid partnereid, sealhulgas ka asjaomastest kolmandatest riikidest, ning seal saaks teha kokkuvõtte strateegia edukusest ja anda soovitusi strateegia rakendamise kohta”. Strateegia rakendamise järelevalve nõuab konkreetsemat seiret ka kohapeal. Siinkohal tuleks mõelda ka sellele, milline oleks eri meetmete tulemustest teavitamiseks parim viis. Samuti tuleks leida sobiv viis Läänemere piirkonna kohta olemasoleva teabe kogumiseks, et toetada sellega strateegias püstitatud eesmärkide saavutamist.

Motivatsioon

Algses muudatusettepanekus rõhutatakse üksnes teabe olulisust. Teabe kättesaadavaks tegemine strateegia elluviimiseks (nt kavad, foorumid) aitaks tõsta teadlikkust Läänemere strateegiast. See tekst sobib siiski kõige paremini punkti 39 lõppu.

Raportöör tutvustab arvamuse eelnõu, millele järgnes ümarlauaarutelu, milles osalesid Anders Lindholm Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadist, Regioonide Komitee Läänemere strateegiat käsitleva omaalgatusliku arvamuse kaasraportöör Uno Aldegren ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ECO sektsioon) Läänemere strateegia teema raportöör Michael Smyth.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles, et mis puudutab strateegia välisdimensioon, siis tõesti on riigid, mis pole EL liikmed, kaasatud aruteludesse, kuid nad ei ole strateegia osas. Venemaa suhtes on Komisjon pakkunud rida projekte, kus nad võiksid olla kaasatud. Põhjadimensioon on sobivaks vahendiks arutada Venemaa kaasamist strateegia rakendamisse. Komisjon on loonud konstruktiivse dialoogi Venemaaga.

Sisedimensiooni osas, mis puudutab kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamist strateegia rakendamisse, on ettepanek igati tervitatav ja komisjon teeb kõik, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused oleksid paremini kaasatud. Partnerite koosolek toimub selle aasta oktoobris Tallinnas (BSSSC koosolek).

Strateegia kõrgetasemelise grupi moodustamine on hetkel käimas ja nad otsivad võimalust Regioonide Komitee esindaja kaasamiseks selle grupi töösse.

Uno Aldegren ütles, et strateegia annab ühise poliitilise platvormi piirkonnas tegutsemiseks ja loob eeldused ka paremaks koostööks rahvuslikul tasandil. Rõhutas ka Brüsselis asuvate regionaalsete esinduste koostöö olulisust. On olnud kriitikat kolmandate riikidega koostöö suhtes. Enne Põhjadimensiooni oli väga raske seda koostööd korraldada, aga nüüd annab see hea platvormi koostööks. Tähtis on muidugi, et oleks ka piisavalt vahendeid strateegia rakendamiseks, kuid tegelikult on piirkonnas piisavalt vahendeid mida hea tahte korral on võimalik kasutada ka strateegias kavandatud tegevuste elluviimiseks.

Vaja on mõelda kuidas toimub rahastamine järgmisel rahastusperioodil +2013.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ECO sektsioon) Läänemere strateegia teema raportöör Michael Smyth ütles, et makropiirkondade moodustamine ja nende areng on tulevikusuund.

Kokku oli selle arvamuse kohta esitatud 15 muudatusettepanekut. Ettepanek, mille kohaselt oleks makropiirkonnad kujutanud endast uut valitsemise vormi kohalikul, piirkondlikul, riigi- ja ELi tasandil, võeti esitajate poolt tagasi.  Makropiirkonnad ei peaks muutuma uueks institutsioonileseks tasandiks Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel, vaid need peaksid olema koostöövahend piirkondade, liikmesriikide ja ELi vahel.

Vastu võeti  9 ettepanekut, nendest osa kompromissidena. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamuse eelnõu teemal „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” KOM(2009) 490 lõplik,   
Raportöör: Sir Albert Bore (UK/PES), CdR 256/2009 COTER-V-003.

Arutelusid selle arvamuse teemal olen tutvustanud juba oma varasemates aruannetes. Meie liikmete poolt selle arvamuse kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Arvamuses oli viide ka Väino Hallikmäe poolt koostatud arvamusele transpordi tuleviku kohta.

Arvamuses kutsub Regioonide Komitee komisjoni
·    suunama struktuurifondide ja ühtekuuluvuspoliitika, Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu Euroopa rahastamisvahendeid linnalisse liikumiskeskkonda tehtavatesse selgete säästvuse kriteeriumidega investeeringutesse ELi linna- ja linnalähedastes piirkondades;

·    looma ühtekuuluvuspoliitika raamistikus uue rahastamisvahendi, et toetada ühistranspordisüsteemide arendamist;

·    võtma ELi finantsperspektiivi tulevase läbivaatamise käigus arvesse linnatranspordi vajadusi, eelkõige olulise panuse tõttu, mille rahastatavad linnalise liikumiskeskkonna kavad saavad anda suurlinnapiirkondade säästva arengu majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsesse sambasse.

Arvamus kutsus üles looma ühtekuuluvuspoliitika raamistikus uut rahastamisvahendit, et toetada ühistranspordisüsteemide arendamist. Esitatud muudatusettepanek, mille motivatsiooniks oli:
“Linnadel ja piirkondadel on linna- ja linnalähedases liikumiskeskkonnas olulised pädevused ja vastutused. Majandust aitaks tugevdada hea transpordipoliitika. Seega tuleks ühtekuuluvuspoliitikas võtta arvesse transpordiküsimust. Arvestades, et piirkondadel ja linnadel peab olema teatav vabadus piirkondliku poliitika väljatöötamisel, ei ole soovitab luua ELi tasandil investeerimiskohustusi (punkt 35) või uut rahastamisvahendit (punkt 36). See õõnestab samuti alt-üles strateegia olulisust, mis võimaldab tänu üldisele kohalikule ja piirkondlikule lähenemisele tugevdada transpordi majandusstruktuuri.”,
leidis komisjoni liikmete poolt toetuse.

Samuti oli suur diskussioon selle üle kas on vaja muuta linnaliikumise kavade koostamine kohustuslikuks ning kutsuda üles komisjoni koostama vastavasisulist direktiivi.

Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmise koosoleku toimub 22.–23. aprillil 2010 Jaénis (Hispaania)

http://public.fotki.com/illeallsaar/cor-uued-liikmed/ - mõned pildid, mis tehtud Regioonide Komitee komisjonide koosolekutel Eesti delegaatidest

4. Taastumine majanduslangusest on veel habras


Komisjon eeldab, et SKP liigub ELis järkjärgult majanduslanguse eelsetele tasemetele. Kuid majanduse taastumine ei kulge takistusteta.

ELi ajaloo pikim ja sügavaim majanduslangus lõppes 2009. aasta kolmandas kvartalis, kui SKP hakkas jälle kasvama. Kuid kasv aeglustus sama aasta neljandas kvartalis, nagu seda ka eeldati. Tulevikku vaadates on tõenäoline, et majanduskasv on 2010. aastal ainult 0,7 protsenti, s.o vastavalt 2009. aasta sügisesele prognoosile.

ELile oli kasuks 2009. aasta teises pooles aset leidnud oodatust suurem globaalne majanduse taastumine. Globaalsed tingimused on positiivsed ka praegu.

Maailmamajanduse (ilma ELita) kasvuks prognoositakse 2010. aastal 4,25 protsenti.
Vaatamata soodsale keskkonnale ähvardavad mitmed tegurid 2010. aastal ELi majanduskasvu piirata. Nende hulka kuuluvad nõrgenenud eluasemeturud mitmetes liikmesriikides ning vähenenud tööstustoodang ja jaemüük. Finantsturu väljavaated jäävad vaatamata alates 2009. aasta algusest saavutatud headele tulemustele ebakindlaks. Töötuse määr on tõusuteel, mis vähendab tarbimist.

2009. aastal kajastas väga mõõdukas inflatsioon majanduse nõrgenemist. ELis oli see 1,0 protsenti ja euroalal 0,3. Nüüd eeldatakse, et 2010. aastal on inflatsiooni määr kogu ELis kuni 1,4 protsenti. See on veidi rohkem, kui eelmises prognoosis. Euroala suhtes jääb prognoos samaks, mis on 1,1 protsenti.

Majanduse taastumist ähvardavad ohud on praeguse prognoosi kohaselt tasakaalustatud. Viimased sündmused finantsturgudel annavad aimu võimalikust lisanduvast ebakindlusest. Kuid oodatust tugevam maailma majanduse taastumine võib anda tõuke ka ELi majandusele.

Komisjon avaldab tavaliselt majandusprognoose neli korda aastas. Kevadel ja sügisel on need põhjalikumad ning veebruaris ja septembris vähem mahukad vaheprognoosid.

Järgmine prognoos esitatakse maikuus.

2010. aasta kevadine majanduse vaheprognoos

EU economy: rebound better than expected

5. Island on valmis alustama läbirääkimisi ELiga ühinemiseks

Komisjoni aruande kohaselt, milles hinnatakse Islandi sobivust ELi liikmesriigi kohale, peaks EL alustama Islandiga ametlikke ühinemisläbirääkimisi.

Kuid aruandes on samuti kirjas, et see 320 000 elanikuga Põhja-Atlandi saareriik peab tegema tõsiseid jõupingutusi oma seaduste vastavusse viimiseks ELi õigusaktidega, eelkõige kalanduse, põllumajanduse ja finantsteenuste valdkondades.

Kui ELi liikmesriigid kiidavad Islandi ametliku kandidaatriigi staatuse heaks, kestavad läbirääkimised tõenäoliselt vähemalt ühe aasta. Oletades, et läbirääkimiste lõppedes esitatakse Islandile ühinemiskutse, plaanib riik kõnealuses küsimuses korraldada rahvahääletuse.
Island pöördus ELi poole riiki tabanud majanduskriisi ajal. Islandi taotlus viitab ELi rollile majandusliku ja poliitilise stabiilsuse edendajana.
Lugege täiendavalt ELi laienemise kohta
ELi-Islandi suhted    

6. Euroopa Kohalike Omavalitsuste tippkohtumise tulemused


“Barcelona Agenda" kiitis heaks parandada koostööd kohalike omavalitsuste ja EL vahel - Barcelona Agenda
 
Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


01.03.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit