Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


08.-12. veebruar 2010
Print

E-nädalakiri 05/2010

Sisukord:
1.   Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
2.   Regioonide Komitee täiskogu istung
3.   Regioonide Komitee juhatuse istung
4.   Euroopa Parlamendi täiskogu istung
5.   Riigipeade kohtumine 11.veebruaril 2010

1.   Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
Koosolek toimus 9.veebrauril.

Enne administratsiooni esindajatega kohtumist toimus koordinaatorite omavaheline arutelu kohtumise päevakorras olevate küsimuste üle.

Kohtumisel osalesid eesti delegatsiooni koordinaator Kaimo Käärmann-Liive ja kaaskoordinaator Ille Allsaar.

Kinnitati päevakord ja 2. veebruaril toimunud koosoleku protokoll. Päevakorras olid ettevalmistused juhatuse ja täiskogu istungiks ja rahvuslike ekspertide nimekirjaga seotud küsimused.

Taani delegatsiooni koordinaatori poolt tõstatati küsimus seoses taotlusega 2010 aasta eelarve vahendite suurendamiseks. Tema sõnul on nende liikmetel raske mõista miks Regioonide Komitee suurendab oma eelarvet olukorras kus piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused peavad oma tegevusi kokku tõmbama. Administratsiooni esindaja selgitas, et EL selle aasta eelarves on planeeritud reserv 300 miljonit eurot, mis on ette nähtud Lissaboni Lepingu jõustumisega kaasnevate täiendavate kulude katteks. Kui CoR lisavahendeid ei taotle, siis jaotatakse need lihtsalt teiste institutsioonide vahel.

Küsimus on eelkõige selles mis otstarbeks neid vahendeid kulutatakse - kas toodud põhjendused on piisavalt veenvad. Koordinaatorite poolt leiti, et tuleks selgemini välja tuua milliseid täiendavaid tegevusi nende vahendite arvelt kavandatakse.

2.   Regioonide Komitee täiskogu istung

Uue koosseisu esimene täiskogu istung toimus 9-10. veebruaril.

Teisipäev, 9. jaanuar 2010 toimus täiskogu kell 14.30-15.30. Istungil osalesid meie delegatsiooni liikmed Uno Silberg, Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp, Teet Kallasvee, Jüri Pihl, Toomas Vitsut, Kaido Kaasik ja delegatsiooni koordinaator Kaimo Käärmann-Liive ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar (delegatsiooni kaaskoordinaator).

Peale ajutine presidendi poolt  ajutise juhatuse määramist kinnitati päevakord ja 3.-4. detsembril 2009 toimunud täiskogu istungi protokoll ja  valimiskord.

Kolmapäev, 10. veebruar 2010 toimus täiskogu kell 9.00-11.00 ja 14.30- 21.00
Järgmisel päeval valiti komitee uus president, kelleks sai:  MERCEDES BRESSO (IT/PES)  ja esimene asepresident: Ramón Luis VALCÁRCEL SISO (ES/EPP).

Kinnitati ka eelnevalt delegatsioonide poolt valitud 27 asepresidenti  ja  teised juhatuse liikmed ja  fraktsioonide poolt valitud esimehed. Eesti delegatsioon valis juhatuse liikmeks Kurmet Müürsepp´ a (EPP), kes on ka ühtlasi komitee asepresident. Tema nimeline asendaja on Teet Kallasvee (EPP), kes asub juhatuse liikme ja asepresidendi kohuseid täitama perioodi teisel ametiajal (kus tema asendajaks saab omakorda Kurmet Müürsepp). Lisaks valis eesti delegatsioon ka uue esimehe, kelleks sai Väino Hallikmägi (ALDE) ja kaks aseesimeest- Toomas Vitusti (ALDE) ja Jüri Pihli (PES).

Regioonide Komitee äsjavalitud president Mercedes Bresso (IT/PES) kutsus esinduskogu üles pürgima julgemalt oma poliitiliste eesmärkide poole. Ta avaldas tunnustust 15 aasta jooksul saavutatud tohutule poliitilisele edule ning rõhutas, et komitee peamine ülesanne on tõhusalt esindada kõigi Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühiseid huve. „Arutelu institutsioonide üle on lõppenud. Aeg on Lissaboni leping ellu viia. Enam me pelgalt ei palu, et kohalike ja piirkondlike omavalitsustega arvestataks. Me ei ole tühipaljad heakskiitjad. Me toome poliitilisse arutellu kaasa konkreetsed ettepanekud ning, kui vaja, ei kohku me tagasi ka poliitiliste vastuolude ees.”

Endine Euroopa Parlamendi liige ja kauaaegne Regioonide Komitee liige Mercedes Bresso oli aastatel 2006 kuni 2010 Regioonide Komitee PESi fraktsiooni esimees. Ta on esimene naine komitee presidendi ametikohal. (Mercedes Bresso CV leiate siit). Kohe pärast valimist peetud kõnes visandas Piedmonti maavanem järgmise kahe ja poole ametiaasta prioriteedid.

Hispaania Murcia piirkonna president Ramón Luis Valcárcel Siso (ES/EPP) valiti Regioonide Komitee esimeseks asepresidendiks. Ta on sel ametikohal kuni 2012. aastani, mil ta vastavalt Regioonide Komitee PESi ja EPP fraktsioonide kokkuleppele võtab komitee juhtimise Mercedes Bressolt üle.

Eesistujariigi Hispaania esindaja tutvustas istungil eesistujariigi prioriteete.

Kinnitati Regioonide Komitee komisjonide uued volitused ja koosseisud (R/CdR 11/2010 pt 5b), lisades idapartnerluse CIVEX komisjoni pädevuste alla ning jättes muutmata NAT komisjoni pädevusvaldkonnad. Meie delegatsiooni liikmed osalevad järgmistes komisjonides (sulgudes on asendusliikme nimi, kes alaliselt asendab põhiliiget teise komisjoni töös):

Kaido Kaasik
NAT
ENVE (Kadri Tillemann)

Uno Silberg
ECOS
COTER (Saima Kalev)

Väino Hallikmägi
COTER
EDUC (Kersti Kõosaar)

Kurmet Müürsepp
CIVEX
NAT (Urve Erikson)

Toomas Vitsut
ECOS
ENVE (Andres Jaadla)

Jüri Pihl
CIVEX
COTER (Juri Gotmans)

Teet Kallasvee
CIVEX
EDUC (Kersti Sarapuu)

Komisjonide koosolekud toimusid järgmisel päeval, kus valiti komisjonide esimehed, aseesimehed ning kinnitati tööprogramm.

Kiideti heaks ettepanek moodustada Regioonide Komitee tulevase koosseisu ajutine komisjon (CdR 23/2010) ja ettepanek  eelarve läbivaatamise sihtkomisjoni moodustamiseks (R/CdR 11/2010 pt 6). Meie delegatsiooni poolt on tulevase koosseisu ajutise komisjoni liige Uno Silberg (EA).

Regioonide Komitee parandatud lisaeelarve aastaks 2010- kiideti heaks otsus täiendavate vahendite taotlemiseks (poolt 139, vastu 33), kuid jäeti lahtiseks nende vahendite kasutamise otstarve.

Ülevaate täiskogul arutatud arvamustest ja meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekutest on antud nädalakirjas nr 2/2010. Lisan aruandele pressiteate, kus on kajastatud lühidalt noortega seotud arvamuste sisu. Kõik arvamuse võeti täiskogul vastu.

Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne.
Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile, COM(2009) 295 final,CdR 209/2009 rév. 2 – COTER-IV-027,   
Raportöör: Flo Clucas (Liverpooli linnavolikogu liige, R-U/ALDE).

Selle arvamuse kohta oli esitatud kokku 62 muudatusettepanekut, sellest 7 meie delegatsiooni poolt. Põhiline vaidlus käis selle üle kas SKP on piisavalt hea näitaja ka järgmise perioodi vahendite jaotamisel, kas ühtekuuluvuspoliitika peab olema peamine vahend kliimamuutustega võitlemisel ja milline roll on territoriaalsel ühtekuuluvusel ja asukohapõhisel lähenemisel.
Näiteks arvasid meie Läti kolleegid, et “Arvamuse eelnõus pööratakse liiga palju tähelepanu kliimamuutuste küsimustele ja ühtekuuluvuspoliitika panusele nende probleemide lahendamisel (vt punktid 3, 4, 6, 7, 19, 22, 40 ja 41). Sellistele globaalsetele väljakutsetele nagu kliimamuutused vastamiseks on kõikides ELi poliitilistes ja rahastamisvahendites vaja kooskõlastatud meetmeid. Ühtekuuluvuspoliitika ei peaks kliimamuutuste vastu võitlemises võtma juhtiva rolli.

Uute väljakutsetega peaks arvestama ELi piirkondade ja liikmesriikide poolt vastuvõetud poolt vastuvõetud uues arengustrateegias (NUTS II), mille elluviimist toetatakse ühtekuuluvuspoliitikaga. Ühtekuuluvuspoliitikas peaks kliimamuutuste küsimustega tegelema ka riikide arengustrateegiate kujundamisel, sest kliimamuutuste mõjud on piirkonniti erinevad, mistõttu võivad ka lahendused erineda.”

Ning seoses territoriaalse mõõtmega: “Lissaboni lepingut ei ole õigesti tõlgendatud. Lepingus sätestatakse, et liit rakendab meetmeid majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks. Territoriaalne ühtekuuluvus ei ole uus ELi poliitika, vaid selle poliitika mõõde.

Lissaboni tegevuskava ja ühtekuuluvuspoliitika vahelist seost ei ole vaja tingimata tugevdada, kuna viimane on vaid Lissaboni strateegia elluviimise vahend. Ettepanek võib muuta ühtekuuluvuspoliitika vahendite jaotamise põhimõtet.”

Sama väidab ka Müller:
“Territoriaalne ühtekuuluvus ei ole ühtekuuluvuseesmärgi täiendus, vaid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse käsituse lahutamatu koostisosa. Sellega ei looda ühendusele uusi pädevusi.

Järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, peaks ka edaspidi jääma liikmesriikide ja piirkondade otsustada, millist tähtsust nad ühtekuuluvuspoliitikas territoriaalsetele aspektidele omistavad. Euroopa tasandil ei saa kasutada spetsiifilisi geograafilisi omadusi toetusmeetmete õigustamiseks, samuti ei ole sel tasandil võimalik koostada killustunud loetelusid toetusmeetmetest, et pakkuda eri lahendusi territoriaalse mitmekesisuse kui Euroopa Liidu ühe tugeva külje arvesse võtmiseks.”

Arvamuses väljendatud seisukoht: “ et N+2 alusel kasutamata jäänud raha ei tuleks komisjonile tagasi maksta ja seejärel liikmesriikide vahel jagada, vaid seda raha võiks kasutada piirkondlike riskikapitali fondide või Euroopa Komisjoni Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi rahastamiseks. Teine võimalus on kliimamuutustega kohanemise Euroopa fond, et aidata rahastada selliseid kohalikke projekte, mille eesmärk on võimaldada eri tegevusvaldkondadel kohaneda praeguste ja tulevaste keskkonnakohustustega.” Tekitas ka vastakaid arvamusi. Oli terve rida ettepanekuid, mis vaidlesid sellel vastu ja väitsid, et “kasutamata jäänud vahendite tagastamine liikmesriikidele peaks olema reegel ka edaspidi”.

SKP kasutamise kaitseks väideti: “ kuni puuduvad teaduslikult tõestatud ja veenvad alternatiivid, tuleks struktuurifondivahendite eraldamisel jääda esialgu SKP kriteeriumi juurde.

Hoolimata SKP kriteeriumi puuduste suhtes väljendatud tuntud kriitikast, puudub ka teaduses veenev põhjendus selle kohta, milliseid uusi või täiendavaid kriteeriume tuleks kasutada. Uute või täiendavate kriteeriumide kasutuselevõtuga kaasneb nn valikulisuse oht, st on karta, et piirkonnad valivad need näitajad, tänu millele eraldatakse neile kõige enam vahendeid.

Ühekuuluvuspoliitikat ei tohiks aga kasutada uute kriteeriumide sisseviimise katselavana. Samuti ei tohiks sellest kujuneda eelmainitust tulenevate võimalike moonutuste põhjus.”

Läti kolleegide põhjendus: “Fondide jagamisel tuleks arvestada SKPd kogu NUTS II piirkonnas või kõnealuses riigis, kuna see näitab arengu ja majandustegevuse üldist taset. Seda, et NUTS II piirkonna või riigi sisemise ebaühtlase arengu probleemi ei ole lahendatud, ei tohiks kasutada ettekäändena, et alustada arutelu NUTS II rahastamise suurendamise üle.

SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on kindel, selge ja asjakohane kriteerium
, mis võimaldab koostada piirkondade nimekirja, kes kuuluvad ühtekuuluvuse eesmärgi alla, sest see näitab tegelikke erinevusi ELi riikide vahel ja teeb kindlaks Euroopa tasandil kõige vähem arenenud liikmesriigid ja NUTS II piirkonnad.

Liikmesriigid võivad jõuda kokkuleppele teatud näitajates, mille eesmärk on hinnata territoriaalse ühtekuuluvuse edukust ELi tasandil. Kuid neid näitajaid peaks kasutama omavahel võrreldavate liikmesriikide territoriaalsete üksuste (piirkondade) puhul ja nad ei tohiks avaldada mõju abikõlbulike piirkondade valikukriteeriumitele, mida kasutatakse Euroopa ühtekuuluvuspoliitika raames fondidest raha eraldamise üle otsustamisel.”

Kriteeriumide osas oli esitatud kokku 11 muudatusettepanekut ja enne arutelu peetud sõnavõttudes pooldas nii Michael SCHNEIDER (DE/EPP) kui ka raportöör meie delegatsiooni poolt tehtud ettepanekut punkti 29 muutmiseks: “on seisukohal, et [kustutada: tegelikult on olemas muud tõelised ja usaldusväärsed] tuleks mõelda täiendavate näitajate kasutamisele lisaks SKP-le, ent nendes ei ole veel ELi tasandil kokku lepitud ja need ei ole veel NUTS II tasandil kättesaadavad. Seepärast toetab komitee Euroopa Komisjoni teatises „SKP täiendamine” tehtud ettepanekut esitada hiljemalt 2012. aastaks aruanne Euroopa näitajate süsteemi väljatöötamise kohta”.

Samuti võeti vastu praktiliselt ka kõik teised meie delegatsiooni poolt pakutud ettepanekud, välja arvatud teatud seiskohad.

Läti delegatsiooni ja Mülleri poolt pakutud ettepanekud, mis puudutasid ettepanekut, et N+2 alusel kasutamata jäänud raha ei tuleks komisjonile tagasi maksta- ei võetud vastu. Samuti ei leidnud toetust ka ettepanekud seoses territoriaalse ühtekuuluvuse tähendusega ja asukohapõhise lähenemisega. Meie ettepanek punkti 35 muutmiseks: “nõuab, et viiendas ühtekuuluvusaruandes esitatakse selge poliitiline sõnum, kutsudes üles järgima ambitsioonikat ühtekuuluvuspoliitikat, mis oleks suunatud sotsiaalse-, majandusliku- ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks kooskõlas uue ELi toimimise lepingu artikliga 174 ja mida saaksid lisaks mahajäänud regioonidele [kustutada: tugineks tugevale asukohapõhisele lähenemisviisile, mida saaksid] kasutada kõik ELi territooriumid, kus EL saab pakkuda tõelist lisaväärtust nii olemasolevate majanduslike ja sotsiaalsete ebasoodsate tingimuste parandamiseks kui ka territoriaalsete võimaluste kasutamiseks”- võeti vastu pakutud täiendav sõnastus, kuid ei nõustutud ettekanekuga lauseosa kustutamisega. 

Kahjuks ei  toimunud selle punkti osas diskussiooni, et põhjendada mittenõustumist lause kustutamisega. Asukohapõhine lähenemine tähendab sisuliselt seda (vastavalt Barca raportile) , et ka kõrge SKPga piirkonnad saaksid ühtekuuluvusvahendeid, kui teatud “kohal” piirkonna sees on probleeme. “Koha” mõiste on täpsustamata ja annab võimaluse seda väga laialt piiritleda (see võib olla ka piirkonna ülene). Usun, et ühtekuuluvuspoliitika tuleviku arutelude osas tõusetub see küsimus taas teravalt päevakorrale. Sellel istungil toimunud arutelu puudutas seda rahastusperioodi ja võimalikke muutusi olemasolevas süsteemis.

Samuti ei nõustutud meie ettepanekuga punkti 33 sõnastuse muutmiseks: “teeb ettepaneku, et jõupingutused hoonete ja transpordi energiatõhususe parandamiseks peaksid saama ühtekuuluvusvahendite [kustutada: peamiseks] osaks ning ELi abikõlbliku arendusmeetme [kustutada: nõutavaks] võimalikuks sambaks. See tähendab meie jaoks, et sellel perioodil tuleks olemasolevate struktuurivahendite kasutamine teha kohustuslikuks ning lisada energiatõhusus selle kohustuslikuks sambaks. Meie pakutud sõnastus oli avaram ja pakkus võimaluse paindlikumaks lähenemiseks.
Kogu arvamus võeti vastu 3 vastuhäälega.

Arvamuse eelnõu “Säästva arengu toetamine: ausa kaubanduse ja valitsusväliste organisatsioonide kaubandusliku jätkusuutlikkuse tagamise kavade roll”
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ,COM(2009) 215 final, CdR 214/2009 rév. 1 – RELEX-IV-026.
Raportöör: Kerstin Kiessler (Riiginõunik, Bremeni liidumaa valitsuse liige, Vaba Hansalinna Bremeni föderaalasjade volinik, DE/PES) arutelul lükkas komitee tagasi meie poolt tehtud kaks olulist ettepanekut.

Ettepaneku “võtab huviga teadmiseks, et komisjon võttis hiljuti vastu teatise keskkonnahoidlike riigihangete kohta, vastamaks paremini tellija vajadusele suuniste järele jätkusuutlike riigihangete rakendamise kohta (täiendavalt keskkonnahoidlikke riigihankeid käsitlevale komisjoni juhendile), ning koostab praegu sarnaseid suuniseid sotsiaalhangete kohta. Need suunised moodustavad jätkusuutlikke riigihankeid (keskkonnaalased ja sotsiaalsed) käsitleva ulatusliku juhendi. Samas on oluline tagada, et väljatöötatud juhised ei oleks vastuolus siseturu reeglitega ning tagaksid kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumise. Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel peab olema  nende rakendamine vabatahtlik ning jätma piisava vabaduse kohalike oludega arvestamiseks” tagasilükkamisega ütles komitee, et ta on vastu euroopa nelja põhivabaduse tagamisele.

Samuti ei võetud vastu meie ettepanekut: on juba märkinud, et riigihangetele praegu kehtivad eeskirjad on üsna keerulised ning paljudel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on raskusi nende nõuetekohase rakendamisega. Seetõttu on oluline tagada komisjoni erinevate osakondade parem koostöö ja väljatöötatud reeglite ühtlustamine ning lihtsustamine. [kustutada: palub komitee komisjonil tulevikuks välja töötada sotsiaalhangetele kehtivad selged ja üksikasjalikud juhised, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid kasutada ausa kaubanduse toodetele suunatud riigihangetes;.] “ Selle ettepaneku tagamaa on seotud Euroopa Kohtu otsusega (LAVAL juhtum), kus kohus andis õiguse Läti ehitusfirmale, kes võitis avalikel hangetel õiguse renoveerida Rootsi koolimaja ja kelle tegevust Rootsi ametiühingud takistasid, sest Läti firma ei järginud ametiühingute poolt sõlmitud kollektiivlepingus sätestatud nõudeid. Nüüd püütakse sellele probleemile lahendust leida läbi sotsiaalsete hangete.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

3.   Regioonide Komitee juhatuse istung

Regioonide juhatuse istung toimus 10.veebrauril. Juhatuse koosolekul osales Eesti delegatsiooni poolt valitud uus juhatuse liige Kurmet Müürsepp ja delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Kinnitati juhatuse päevakord ja 2009 aasta 2.detsembril toimunud juhatuse 119.koosoleku protokoll.

Sõnavõtuga esines vastvalitud komitee president, kes andis ülevaate detsentraliseeritud arengukoostööst, arengutest seoses Euroopa ja Vahemere kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM) osas ja informatsiooni selle koosseisu kohta. President arvas, et mõistlik on luua ka ARLEM vaatlejate positsioonid.

Liikmetel paluti asendada Regioonide Komiteed esindanud, aga nüüd mandaadi kaotanud ARLEM liikmed. Liikmekohad jaotataks vastavalt fraktsioonide suurusele: EPP-10; PES-10; ALDE-5 UEN-3. Lisaks neile 28 liikmele kuuluvad delegatsiooni komitee president, esimene asepresident ning välissuhtlusega tegeleva komisjoni esimees ja aseesimees. Väino Hallikmägi nimetati ARLEM ja ALDE fraktsiooni vahelise koostöö koordinaatoriks, mitte ARLEM liikmeks, nagu eelmises nädalakirjas kirjutatud.

Detsentraliseeritud arengukoostööd kavandades tuleb arvesse võtta, et 2010. aasta on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aasta ning et käesoleva aasta septembris toimub kõrgetasemeline kohtumine, mille raames ÜRO teeb ülevaate aastatuhande arengueesmärkide ja muude rahvusvaheliste arengueesmärkide saavutamise edukusest. Regioonide Komitee on oodatud osalema  Euroopa Liidu seisukoha väljakujundamises ettepaneku alusel, mille Euroopa Komisjon esitab umbes teise kvartali keskel ning järelduste alusel, mille nõukogu esitab 2010. aasta juunis. Regioonide Komitee panust ettevalmistavad dialoogid, arvamuste vahetused ja seminarid kuuluvad lahutamatult teise detsentraliseeritud arengukoostöö konverentsi korraldusprotsessi juurde.

Teine detsentraliseeritud arengukoostöö konverents, mis leiab ilmselt aset Regioonide Komitee 2010. aasta viimase istungjärgu paiku, korraldatakse ka seekord koostöös Euroopa Komisjoniga. Konverentsi teemad määratakse kindlaks koos komisjoniga ning pärast konsulteerimist Euroopa Liidu ja arengumaade kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ja nende ühendustega. Regioonide Komitee partnerid ja liikmed on juba pakkunud välja sellised aruteluteemad, nagu „Tööjaotus kui abi tõhususe võtmetegur arengupoliitikas” või näiteks „Arenguabivajaduse ja lisandväärtuse mõistmine Euroopa ühiskonnas”. Ettepanekud on oodatud e-posti aadressil: LRA4DEV@cor.europa.eu.

Ametist lahkuva juhatuse soovitused uueks ametiajaks 2010-2015 sisaldavad nii ettepanekuid kui ka tegevusi nende täideviimiseks.
Strateegiline visioon on:

  • kinnitada komitee staatust poliitilise koguna ja tugevdada komitee rolli kohalike ia piirkondlike omavalitsuste häälekandjana Euroopa mõtevahetuses;
  • olla tunnustatud kui Euroopa Liidu poliitiline võrdlusraamistik seoses põhimõtete ja mehhanismidega, mis puudutavad head valitsemistava, detsentraliseerimisprotsesside järelevalvet, parema õigusloome tegevuskava ning eelkõige subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete järgmist;
  • levitada piirkondades  ja linnades teavet Euroopa kohta ja ergutada kodanike osalemist Euroopa-teemalises arutelus;

Tegevussoovitused uue koosseisu ametiajaks 2010–2015
·   Regioonide Komitee komisjonid: tugevdada Regioonide Komitee põhitegevust;
·   Tagada täiskogu istungjärkude poliitiline asjakohasus ja sidusus;
·   Tugevdada suhteid ELi teiste institutsioonidega;
·   Poliitilise juhtimise ja läbipaistvuse tagamine väljaspool Regioonide Komitee komisjonide tööd;
·   Eelarveprioriteetide määratlemine;

President ütles oma sõnavõtus, et keskenduda tuleb eelkõige komitee institutsionaalse ja poliitilise rolli tugevdamisele.

Läti delegatsiooni esindaja juhatuses ütles oma sõnavõtus, et
·   Vaja on tagada parem järelevalve selle üle kuidas teised institutsioonid arvestavad Regioonide Komitee arvamustes väljendatud seisukohtadega.  EP liikmetega rääkides selgub, et nad ei ole sageli kursis komitee arvamusega.
·   Oleks vaja välja töötada soovitused majanduskriisiga toimetulekuks kohalikul tasandil;
·   Vaja on parandada koostööd EL Ülemkoguga.

Ka teiste juhatuse liikmete poolt tehti ettepanekuid komitee tegevuse parandamiseks. President ütles, et tegelikult on kõik hästi ja arvestades väljatöötatud prioriteetides kavandatuga - läheb veelgi paremaks.

Arutelus uute komisjonide ja nende pädevuste üle tegi Bore (UK) ettepaneku viia rahvatervise küsimused NAT alt EDUC pädevuste alla. Soome esindaja tegi ettepaneku lisada CIVEX komisjoni pädevustesse Läänemere strateegia ja Põhjadimensiooni küsimused.

Pärast pikka diskussiooni otsustati jätta rahvatervise küsimused siiski NAT komisjoni pädevusse ja lisada põhjadimensioon CIVEX komisjoni alla. Läänemere strateegia küsimusi käsiteletakse COTER komisjoni makropiirkondade teema all.

Otsustati uued komisjonid ja nende pädevused.

Lisaks kiideti heaks esitada ettepanek täiskogule eelarve ajutise komisjoni moodustamiseks.

Töörühmad ja muud juhatuse pooltloodavad rühmad:
-   rahandus- ja halduskomisjon (CAFA) – meie delegatsioonist kuulub komisjoni Uno Silberg (EA)- määratud EA fraktsiooni poolt
-   ühised nõuandekomiteed
-   töörühmad
-   kontaktrühmad

Soovitused Regioonide Komitee tulevase kooseisuga tegeleva ajutise komisjoni moodustamise.
·   Koosseis- 27 liiget (üks iga liikmesriigi kohta) + Regioonide Komitee president või asepresident, kes juhib komisjoni tööd
·   Esimene koosolek- 11.veebruar 2010 kell 14.30-15.30
Koosolekul kiideti heaks ka Regioonide Komitee komisjonide 2010 aasta tööprogrammi suunad.


Koosolekul kinnitati 10.veebruaril 2010 toimuva täiskogu istungjärgu päevakorra kavand ja 14-15 aprillil 2010 toimuva 84. täiskogu päevakorra esialgne kavand.

Ametist lahkuva rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) esimees andis ülevaate tehtust.
Fraktsioonid on andnud teada, et 2010. aastal soovivad nad prioriteetidena ellu viia allpool loetletud projektid. Üksikasjalikke projekte ei ole veel peasekretärile esitatud ega tema poolt kinnitatud.

EPP
1.   Regioonide Komitee EPP fraktsiooni suveülikool kohalikele ja piirkondlikele ajakirjanikele, 2.–3. juuni 2010
2.   Regioonide Komitee EPP fraktsiooni korraldatav õppekülaskäik Euroopa õpingute magistrantidele, 1.–3. detsember 2010
3.   60 sekundi pikkuste filmide võistlus ja filmide linastus, 15. märts – 15. juuni 2010 + oktoobris korraldatav üritus
4.   Regioonide Komitee EPP fraktsiooni korraldatav õppekülaskäik Euroopa õpingute õppejõududele, 18.–19. oktoober 2010

PES
1.   Algatus teemal „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastane võitlus”. Korraldatakse noorte fotokonkurss ja kõnealusele küsimusele pühendatud konverents ning konkursi ja konverentsi tulemuste tutvustused avaldatakse..

ALDE
1.   Ühisseminar Euroopa noorte liberaalidega (LYMEC) Liverpoolis – 2010. aasta juuli
2.   Brüsselis korraldatav ALDEsse kuuluvate erakondade kohalike ja piirkondlike esindajate „kongress” – 2010. aasta november

EA

1.   Regioonide Komitee UEN-EA fraktsiooni 5. iga-aastane keskkoolide konkurss
2.   Algkoolide algatus

 Juhatus kiitis heaks ka väljaspool Brüsselit 2010 aasta esimesel poolaastal toimuvate erakorraliste ürituste kava.

Parandatud lisaeelarve aastaks 2010:
Komitee tegevuse maht võib arvestuste kohaselt seoses Lissaboni lepingust tulenevate uute pädevusvaldkondadega kasvada 10-30 % võrra. Kuna see puudutab Regioonide Komitee põhitegevust, võib väita, et ideaalis peaks eelarve kogumaht suurenema 10-30 % võrra ehk 8–24 miljonit euro võrra. Siiski ületab ülempiir mõistlikke ootusi, eriti praeguses majanduslikus kontekstis. Sellest tulenevalt pakuti 25. jaanuaril 2010 toimunud rahandus- ja halduskomisjoni (CAFA) koosolekul välja kaks võimalust. CAFA liikmed valisid stsenaariumi A, mille järgi prognoositakse komitee töömahu 10 %-list suurenemist.

Võimaluses A, mida soovitab CAFA, nähakse ette 6,4 miljoni euro ulatuses täiendavaid assigneeringuid (ehk komitee 2010. aasta eelarvele lisandub 8 %). Lisaks vajatakse 37 uut töötajat, sealhulgas 6 ajutist töötajat fraktsioonide ja presidendi kabineti jaoks.
Selle ettepaneku ümber käis juhatuses äge vaidlus. Otsustati esitada ettepanek täiskogule ja võtta seal  vastu lõplik otsus.

Regioonide Komitee 2010. aasta uurimisprogrammi jaoks ette nähtud eelarvevahendid summas 499 353 eurot jagunevad järgmiselt:
·   Tugi nõuandetegevuselel ja võrgustikele: 350 000 EUR
·   Lühiajalistele ja kaugeleulatuvatele strateegiatele: 150 000 EUR

Kiideti heaks ettepanekud teadustööde konkursi eeskirjade muutmiseks ja kinnitati piirkondadevaheliste töörühmade uus koosseis.

4. Euroopa Parlamendi täiskogu istung

8.-11. veebruarini toimus Strasbourgis  Euroopa Parlamendi istung,

Istungi olulisemad teemad:
·   Parlament hääletas Euroopa Komisjoni uue koosseisu üle
·   ELi kandidaatriigid peavad jätkama reforme
·   SWIFT: Parlament tegi otsuse vahelepingu osas
·   Saadikud arutasid kehaskännerite kasutamist lennujaamades
·   Haiti, Iraani ja Jeemeni resolutsioonid

·   ELi regionaalarengu vahenditest toetust eluasemete renoveerimiseks
·   Euroopa peab võitlema koduvägivallaga ja tagama isapuhkuse
·   Guantanamo kinnipeetavate üleviimise arutelu
·   Süstlatorkevigastused - tõsine ja laialt levinud oht EL tervishoiutöötajaile

peamised teemad istungil

5.   Riigipeade kohtumine 11.veebruaril 2010

Toimusid kõnelused majandusliku situatsiooni üle. Arutati uuendatud majandus- ja tööhõive kava (EU 2020)  ja kuidas aidata lahendada Kreeka eelarvekriisi. CEMR/EPSU saatis Ülemkogule ka oma ühisavalduse (kajastatud eelmises nädalakirjas). Samal ajal toimusid Brüsselis suured meeleavaldused, mille tõttu oli suletud Schumani metroojaam ja korraldatud ümber avalik transport.

Eurotsooni liikmesriigid on valmis astuma vajalikke ja koordineeritud samme, et tagada eurotsooni finantsstabiilsus. Tehakse ettepanek kiita EL Nõukogu 16.veebruari istungil heaks Komisjoni poolt pakutud metmed ja Kreeka poolt välja pakutud täiendavad meetmed. Kreeka valitsus ei ole palunud mingit finantsabi. Riigipeade ühisavaldus: avaldus

Euroopa Ülemkogu 10-11.detsember 2009 järeldused

Sel ajal kui ELi juhid arutasid Brüsseli tippkohtumisel EL 2020 strateegia ettepanekuid Euroopa majanduse uuendamiseks ja finantsstabiilsuse tagamiseks, omistati Regioonide Komitee peahoones Brüsselis toimunud tseremoonial kuuele Euroopa piirkonnale, mis juba tegelevad töökohtade loomise ja oma kohaliku majanduse edendamisega ettevõtlusvisiooni kaudu, esimesed Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlid.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


24.02.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit