Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


25.-29. jaanuar 2010
Print
E-nädalakiri 03/2010

Sisukord:

1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu infoühiskonna ja e-valitsemise töörühma koosolek
2.    Sõpruslinnade projektitaotluste esitamise uued tähtajad
3.    Euroopa Liidu riigieelarvete kriisist väljumise strateegia
4.    Selle aasta Avatud Päevadel esineja on leitud
5.    Kohalikud omavalitsused ja kliimamuutused


1.    Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) infoühiskonna ja e-valitsemise töörühma koosolek

Koosolek toimus CEMR 25-26.jaanuaril 2010 CEMR majas Brussels. ELL esindaja selles töörühmas on Väino Olev Tallinnast, kes kahjuks ei saanud koosolekul osaleda.
Kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Ettekandega esines Maresa Meissl ( Euroopa Komisjoni esimese üksuse juht  DG INFSO) Lissaboni strateegia ja i2010 teemal. Tema sõnul on euroopa digitaalagenda ja e-valitsemise küsimused omandanud eriti nüüd, majandus- ja finantskriisi tingimustes,  palju suurema tähtsuse kui varem. Konsultatsioon digitaalagenda teemal toimus eelmise aasta augusti ja oktoobri vahelisel perioodil. Komisjon sai tõesti palju vastuseid. 

Ta andis ülevaate toimunud konsultatsiooni tulemustest ja põhilistest väljakutsetest. 65% vastustest tulid üksikvastajatelt ja ainult 35% vastustest oli organisatsiooni nimel. Elanike jaoks oli kõige suurem prioriteet juurdepääs kiirele interneti ühendusele. Kokku oli 92% vastanutest selle poolt, et  loodaks Euroopa Liidu IT strateegia. Üllatuseks oli see, et väga paljud ei maininud IT seoses CO2 sisalduse vähendamisega, samuti oli üllatavalt vähene huvi rahvusvahelise dimensiooni suhtes jne.

Konsultatsiooni tulemused avalikustatakse Euroopa Komisjoni kodulehel:
http://ec.europa.eu/information_society/eeurope/i2010/index_en.htm


Mis on digitaalagenda põhilised komponendid:
Ø    Euroopa Fibre
Ø    Digitaalne kaasamine
Ø    Elektrooniline ühisturg
Ø    Madala süsiniksisaldusega majandus
Ø    Digitaalse kasutaja õigused

Digitaalagenda ja selles kavandatud tegevused on olulised, et panna toimima ühisturg ning olla edukas ka rahvusvahelises kontekstis. Samuti on oluline kohaliku tasandi kaasamine, kes sageli need poliitikad ellu viib.

Ettekandja andis ülevaate ka sel aastal kavandatud tegemistest. Näiteks toimus selle aasta 18. jaanuaril tööstuse esindajate tippkohtumine Madridis, varakult märtsis toimub diskussioon EU2020 teemal, mis sisaldab ka Digitaalagendat, 18-20 aprillil toimub ministeeriumide vaheline kohtumine.

Freek Van Krevel (Euroopa Komisjoni DG INFSO IT teine osakond) andis ülevaate hiljutistest arengutest ja läbiviidud uuringutest e-valitsemise valdkonnas.
Euroopa Komisjoni poolt läbi viidud uuringud ja analüüsid::
* i2010 eGovernment Action Plan. Progress Study. Summary Report
i2010
* European eParticipation. Summary Report
kokkuvõte.

* Report from VINNOVA: "eGovernment of tomorrow, Future scenarios for 2020
http://www.vinnova.se/upload/EPiStorePDF/vr-09-28.pdf  

* Ministerial Declaration on eGovernment from the Malmø conference: http://www.egov2009.se/wp-content/uploads/Ministerial-Declaration-on-eGovernment.pdf  

* Report from ePractice workshop in Brussels September 2009: "Public services 2.0. Web 2.0 from the periphery to the centre of public service delivery
http://www.ifap.ru/pr/2009/n091113a.pdf

e-valitsemisplaani osad on:
Ø    Kaasav e-valitsemine
Ø    Efektiivsus ja kvaliteet (mõõtmine, heade praktikate vahetamine)
Ø    Mõju teenustele (elektroonilised avalikud hanked, teenuste direktiiv)
Ø    Võtmetähtsusega küsimused (elektrooniline identifitseerimise süsteem, e-dokumendid)
Ø    Elektrooniline osalus (kuidas parandada otsustusprotsessi ja kuidas paremini kaasata kodanikke)

Eesti on 2007-2009 aasta arvestuses 7 kohal e-valitsemise alaste teenuste elektrooniliselt kättesaadavaks tegemisel (esimesed viis  on: Austria, Malta, Portugal, Inglismaa, Rootsi).
Oluline dokument on Malmös vastu võetud  Ministerial Declaration

Liikmesriikide e-valitsemise tegevusplaan peaks valmima selle aasta mais. Omavalitsuste kaasamine selle plaani koostamisse sõltub liikmesriikides rakendatud konsulteerimistavadest.

Taani omavalitsusliidu esindaja Sidsel Kjær Scheibel andis ülevaate nende liidu tegemistest e-valitsemise teemal (strateegiline areng, administratiivse suutlikkuse tõstmine jne).
Alguse sai initsiatiiv sellest, et tavaliselt ei saanud kodanikud nende poolt saadetud e-kirjale või telefonitsi tehtud järelepärimistele pädevaid vastuseid või üldse mingeid vastuseid.

Konkreetsed tegevused:
Ø    Suurem strateegiline fookus- miks ja kuidas?
Ø    Suurenenud digitaalsete kanalite kasutamine- miks ja kuidas?

On välja töötatud erinevad tegevused ja sammud:
·    Digitaalsete saadikute “Code”- selles on 10 tingimust, millele digitaalne saadik peab vastama.
·    Käitumise põhilised indikaatorid-e2012.- selles sätestatakse eesmärgid selle kohta kui palju kasutada elektroonilist suhtlust.
·    Dokumenteerimise tuleviku suundumused

Ettekannetega esinesid veel Jacek Urbaniak Poolast (Lodzist), Jan Privarčák Tsehhist ja Alessandro Villani  Itaaliast. Poola kogemused näitavad, et paljud inimesed ei kasuta internetti ja ei hakka ka kunagi kasutama ning kasutavad jätkuvalt endisi suhtluskanaleid. Seega on vaja pakkuda inimestele teenust 24 tundi ööpäevas iga päev. Inimesed saavad ise valida suhtluskanali, tehes kindlaks, et sõltumata valitud suhtluskanalist saavad inimesed oma probleemile lahenduse. Selleks lõid nad keskuse kuhu kõik erinevad kaebused kohale jõuavad ja läbi integreeritud süsteemi lahenduse leiavad.

Kõik erinevad ettekanded on leitavad CEMR extranetist infoühiskonna töörühma materjalide alt.

Loodi  fookusgrupp, et koostada CEMR poolset poliitilist sõnumit e-valitsemise kohta (fookusgrupi liikmed on Soome, Rootsi, Hollandi, Tsehhi ja Itaalia esindajad).
Manuaali koostamine- see on vajalik, et liidud saaksid aidata omavalitsustel IT alaseid strateegiaid koostada ja ellu viia. Osalejate poolt tehti ettepanekuid käsiraamatu täiendamiseks ja selle kohta kuidas seda rakendada. Tuleks rakendada väga paindlikku lähenemist, arvestades liikmesriikide erineva arengutasemega IT valdkonnas. Selle juurde võiksid kuuluda ka lingid erinevatele interneti kodulehekülgedele. Kahjuks ei ole eelnevalt just paljud koostatud manuaali täiendanud ega kommenteerinud.

Võeti eesmärgiks esitada manuaal  juunis toimuvale poliitikakomiteele heakskiitmiseks. Seepärast on vaja omapoolsed ettepanekud ja täiendused esitada kahe nädala jooksul (ka võimalikud lingid headele praktikatele). Manuaali esialgne projekt on aruandele lisatud.

2009 aasta kevadel toimunud koosolekul otsustas töögrupp moodustada fookusgrupi (kuhu kuulusid EUDEL, Bengt SVENSON, Heikki LUNNAS, Herman CALLENS, Alessandro VILLANI ja CEMR esindaja), et panna paika 2010 aasta 20-22 mail Bilbaos toimuva EISCO konverentsi kava. Ettevalmistused konverentsiks olid seotud ka diskussioonidega ELANET tuleviku üle. Grupi poolt koostatud konverentsi programmi arutas töögrupp 2009 aasta septembris Haagis toimunud koosolekul.

Täiendavat informatsiooni on võimalik saada konverentsi kodulehelt:
http://www.eisco2010.eu/eisco/index_en.jsp, kuid see ei ole veel lõplikult valmis.

Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA)

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta


Programm üleeuroopaliste e-valitsuse teenuste koostalitlusvõimelise osutamise kohta riikide haldusasutustele, ettevõtetele ja kodanikele (ABC programm), nagu ka sellele eelnenud haldusasutustevahelise andmevahetuse programm (IDA programm), on aidanud järjekindlalt parandada komisjoni ja liikmesriikide haldusasutuste vahelist koostööd. IDA ja IDABC programmid on olnud ideede ja kogemuste vahetamise foorumiks ning aidanud ellu viia ühenduse poliitikat valdkonnaprojektide kaudu, mille tulemusel on loodud suur hulk toimivaid üleeuroopalisi võrgustikke ja teenuseid traditsioonilistes poliitikavaldkondades, näiteks põllumajanduses, kalanduses, tööhõives, ja ka uuemates poliitikavaldkondades, näiteks sise- ja õigusasjades, nakkushaiguste, tervishoiu ja tarbijakaitse valdkondades.
IDABC programm lõppes 31. detsembril 2009.

Komisjon tegi ettepaneku võtta vastu Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste jätkuprogramm (ISA programm), milles keskendutakse toetavatele lahendustele, mis soodustavad Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist ning ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist. ISA programm aitab lahendada probleeme ja tagada järjepidevuse, olles samas ideede ja kogemuste vahetamise foorumiks.

ISA programm peab hõlbustama tõhusat ja tulemuslikku piiriülest ja valdkondadevahelist elektroonilist suhtlemist Euroopa haldusasutuste vahel, võimaldades osutada elektrooniliselt ühenduse poliitika ja meetmete rakendamist toetavaid avalikke teenuseid, tagades ühiste raamistike, ühisteenuste ja üldvahendite kättesaadavuse ning suurendades teadlikkust ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalastest aspektidest.

ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2015 on 164,1 miljonit eurot, millest 103,5 miljonit eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2013, nagu on sätestatud finantsplaneeringus 2007–2013.

ISA programmiga toetatakse ja edendatakse järgmisi tegevusi:
a)    piiriülest ja valdkondadevahelist koostalitlusvõimet toetavate ühiste raamistike loomine ja täiustamine;
b)    kavandatud või vastu võetud ühenduse õigusaktide info- ja sidetehnoloogiaalase mõju hindamine ja kõnealuste õigusaktide rakendamist toetavate info- ja sidetehnoloogiasüsteemide rakendamise kavandamine;
c)    olemasolevate ühisteenuste osutamine ja täiustamine ning uute ühisteenuste loomine, industrialiseerimine, osutamine ja täiustamine;
d)    olemasolevate taaskasutatavate üldvahendite täiustamine ja uute üldkasutatavate üldvahendite loomine, kättesaadavaks tegemine ja täiustamine.

Koosolekul tutvustas Bent Hauschildt ( Euroopa Komisjoni e-valitsemise teenuste osakonna programmi juht (IDABC) ) uut programmi ja arutleti kuidas paremini kaasata kohalikke omavalitsusi sellesse protsessi.
ISA programmi põhilised printsiibid on:
·    Neutraalne tehnoloogia ja paindlikkus
·    Avatus
·    Taaskasutatavus
·    Andmete kaitse ja privaatsus
·    Turvalisus
Täpsem informatsioon: http://ec.europa.eu/isa

Komisjon tegeleb hetkel võimalike huvigruppide esindajate kindlaksmääramisega. Selleks on oluline teada kui esinduslikud nad on. Võimalike partnerite määratlemine toimub nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil. Omavalitsuste esindajatena näevad nad EL tasandil kindlasti CEMR ja Eurocities. Loomisel on vastav andmebaas (mulle tundub, et ELL ja EMOL nimetasid selleks isikuks Kaimo Käärmann-Liive).

 Liikmesriigid on esitanud oma esindajad programmi nõukogusse- EK esindaja lubas saata CEMRle nimekirja nendest asutustest kes liikmesriike esindavad. Bent Hauschildt ütles, et isegi kui meie käest ei küsita, tuleb ikkagi teha ettepanekuid programmis kavandatud tegevuste kohta. See on omavalitsuste endi huvides.

Komisjonil on oma visioon, kuid tal puuduvad õiguslikud vahendid liikmesriikide mõjutamiseks. Suundumusi on võimalik mõjutada läbi programmi tegevuste rahastamise.

Ülevaate lairibaühenduse arenduse toetustest maapiirkondades andis Dr Nivelin Noev Euroopa Komisjoni põllumajandusüksusest (EC/DG AGRI, unit G1 „Consistency of rural development“)- ettekanne lisatud.

Lisan ka mõned kasulikud lingid:
•Informatsioon maaelu arengu poliitika kohta:(EAFRD)
http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/index_en.htm

•ICT poliitika maapiirkondadele:
http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/employment/ict/index_en.htm

• Study on Availability of Access to Computer Networks in Rural areas (conducted for DG AGRI)
http://ec.europa.eu/agriculture/analysis/external/networks/index_en.htm

•Euroopa lairiba portaal:
http://www.broadband-europe.eu/

2. Sõpruslinnade projektitaotluste esitamise uued tähtajad

Kohalikud omavalitsused võivad oma sõpruslinnade projekte esitada Euroopa Komisjonile kuni 15.veebraurini 2010.

Aprilli tähtaeg on tühistatud ja järgmised projektitaotluste kuupäevad on 1.juuni ja 1.september 2010.

Taotluste vormid projektidele “Sõpruslinnade kodanike kohtumised” ja “Sõpruslinnade temaatilised võrgustikud” on leitavad Euroopa Komisjoni järgmisel interneti leheküljel: Executive Agency of the European Commission.

3. Euroopa Liidu riigieelarvete kriisist väljumise strateegia

Kahekümnel liikmesriigil läheneb ELi määratud tähtaeg eelarve korrastamiseks, mis on hädavajalik majandusliku stabiilsuse ja kasvu saavutamiseks surutisest taastumisel. Ülevaade olukorrast Ungaris, Lätis, Leedus ja Maltal näitab, et kõik need riigid on võtnud õigeid meetmeid eelarvepuudujäägi vähendamiseks.

Ungari ja Läti püsivad graafikus ning neid julgustatakse tegema jõupingutusi. Samas palub komisjon ELi rahandusministritel anda Maltale ja Leedule vastavalt 2011. ja 2012. aastani ajapikendust finantsdistsipliini taastamiseks. Nende majanduslangus on olnud suurem, kui eeldati juulikuus, mil kehtestati asjaomased tähtajad.

Liikmesriikide valitsused püüavad ohjeldada eelarvepuudujääke majanduslanguse tingimustes, mis on pärast Teist maailmasõda rängim omataoline. Eelarvepuudujäägid süvenesid, kui valitsused suurendasid kulusid oma pangandussüsteemide päästmiseks ja majanduse elavdamiseks. Paljud valitsused pidid võtma laenu maksutulude järsu vähenemise ja inimeste abirahade suurenemise tõttu. Laenu tagasimaksmine on vaatamata madalale intressimäärale ikkagi kallis. Laenuintresside suurenemine võib pidurdada majanduse taastumist.

ELi stabiilsuse ja kasvu pakt, mis on liikmesriikide kokkulepe oma fiskaalpoliitika koordineerimiseks, nõuab praegustelt ja potentsiaalsetelt euroala liikmetelt tugevat valitsemissektori rahandust, kus eelarvepuudujääk ei ületa 3 protsenti SKPst. Kui riik selle piiri ületab, annavad ELi rahandusministrid soovitusi puuduste kõrvaldamiseks. Mahajääjaid võivad tabada trahvid ja piirangud laenude saamisel Euroopa Investeerimispangalt.
3 protsendi piirangut ületavad praegu 20 liikmesriiki.

Ungari täitis oma eelarvepuudujäägi alase kohustuse (3,9 protsenti SKPst). Tal on puudujäägi vähendamiseks alla 3 protsendi künnise aega kuni 2011. aastani. Läti lõpetas aasta eelarvepuudujäägiga, mis jääb alla 10 protsendi tema SKPst, nagu soovitas ka EL. Läti eesmärk aastaks 2010 on 8,5 protsenti.

Leedu puudujääk tõusis eelmisel aastal peaaegu 9,5 protsendini SKPst; 2008. aastal oli see 3,2. Malta lõpetas 2008. aasta puudujäägiga 4,7 protsenti SKPst, mis langes 2009. aastal 3,8 protsendile.
Lisateave
·    Ohutsoonist välja
·    Majanduslangus on lõppenud, kuid probleemid püsivad

Euroopa Liidu Nõukogu eelmisel nädalal toimunud istungil  võttis Nõukogu pärast Eurostati käsitlevate küsimuste aruannet vastu järeldused Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääki ja võlga kajastava statistika kohta.

Nõukogu kutsus Kreeka valitsust tungivalt üles tagama, et lahendamata küsimusi käsitletakse põhjalikult ja prioriteetselt. Ta kutsus komisjoni üles tegema meetmete ettepanekuid, et viia Kreeka statistikasüsteem vastavusse ELi nõuetega, ja töötama veebruariks välja tegevuskava statistikaalaste, institutsionaalsete ja halduslike puuduste kõrvaldamiseks.

Nõukogu kiitis heaks direktiivi eelnõu, millega tugevdatakse liikmesriikidevahelist vastastikust abi maksude sissenõudmise valdkonnas. Tekstis vaadatakse põhjalikult läbi maksudest kõrvalehoidumise piiramiseks kehtestatud olemasolevad sätted.

Täpsem ülevaade: pressiteade

Euroopa komisjoni ettepanek vastastikuse abi kohta maksude, tollimaksude ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel: komisjoni ettepanek

4.    Jätkuvad otsingud võimalike esinejate leidmiseks selle aasta Avatud Päevadel

Oleme saanud kolm konkreetset pakkumist osalemiseks selle aasta Avatud Päevadel Brüsselis.

Üks on kutse Lissaboni regionaalselt esinduselt osaleda partnerina konglomeraadis “Smart Growth and Well Being” (arukas kasv ja heaolu). Osalema on oodatud linnad või regioonid kes läbi integreeritud poliitikate on meelitanud talente ja investeeringuid, et luua hea elu kvaliteet (sotsiaalselt, kultuuriliselt, ökoloogiliselt) ning on läbi selle on aidanud kaasa majanduskasvule. Oma huvist peab teada andma selle nädala lõpuks- 29.jaanuariks.

Teine pakkumine on NEEBOR võrgustikult (piiriäärsete regioonide võrgustik), kus teemadeks on piiriülene koostöö ja nende võimalikud programmid tulevikus ning nende seos ühtekuuluvuspoliitikaga.

Piiriülese koostöö all on eriti oodatud näited koostööst kolmandate riikidega (nii vähemalt otsustati koosolekul minu märkmete kohaselt). Huvi üles näitamise tähtaeg on 3.veebruar 2010.

Kolmas pakkumine on meie eelmise aasta partnerilt Alam-Austria esinduselt, kes soovib selle aasta Avatud Päevade raames osaleda esimese prioriteedi- see on kunkurentsivõime, raames. Nad tahavd keskenduda objective 2 raames saavutatule ja  põhjendustele miks järgmisel rahastamisperioodil on oluline selle alaste tegevuste rahastamise jätkumine. Nad on nõus täitma juhtpartneri rolli ning soovivad võimalikult palju partnereid. Nende eesmärgiks on koostada ka omapoolsed seisukohad järgmiseks rahastamisperioodiks. Usun, et meil on natuke teised eesmärgid kui Austrial ning meie sooviks on, et võimalikult suur osa vahenditest suunataks jätkuvalt vaesemate regioonide järeleaitamisele (kuhu me ka ilmselt järgmisel perioodil kuulume).

Kaimo Käärmann-Liive on aktiivselt püüdnud leida võimalikke partnereid ning pannud toimuva ürituse paremaks mõistmiseks kokku ka slaidikava- http://www.ell.ee/failid/ettekanded/muud/Open_Days_2010.ppt

Tänasel kohtumisel Regioonide Komitees meie delegatsiooni liikmetega jõudsime kokkuleppele, et sel aastal esindab omavalitsusi Haapsalu linn Portugali Lissaboni regiooni poolt pakutud konglomeraadis “Smart Growth and Well Being” (arukas kasv ja heaolu).  

Ettekande on valmis koostama ja esitama Regioonide Komitee liige Teet Kallasvee. Saatsin Lissaboni Regioonile ka vastava teate.
 
5.    Kohalikud omavalitsused ja kliimamuutused

26. jaanuaril kohtusid CEMR esindajad koos Eurocities, Climate-Alliance, Energie-Cités ja  ICLEI esindajatega Euroopa Komisjoni kliimaalaste kõneluste üksuse juhiga.

Kohtumise eesmägiks oli arutleda Kopenhaageni kliimakonverentsi teemal ja mõelda kuidas edasi.

“Local Government Climate Roadmap” partnerid, eriti UCLG ja ICLEI on põhjalikult analüüsinud COP15 tulemusi ja püüdnud kujundada arusaamist sellest kuidas kõnelused võiksid tulevikus jätkuda. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste ühist strateegiat aastaks 2010 pole veel otsustatud. (kokkuvõte kohtumisest lisatud)


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

01.02.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit