Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2010 Brüssel


11.-15. jaanuar 2010
Print

E-nädalakiri 01/2010

Sisukord:
1. Komisjoni tulevase koosseisu kandidaadid peavad vastama Euroopa Parlamendi küsimustele ajavahemikul 11.-19. jaanuar.
2. Essen, Pécs ja Istanbul tähistavad Euroopa kultuuripealinnadeks saamist
3. Hispaania eesistujaks olemise ajal on tähelepanu all Lissaboni leping
4. 2010 – vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta
5. Aruande kohaselt peaksid kõige tugevama majandusega riigid lõpetama töökohtade subsideerimise ja muud töötajate kaitsmise kavad ning minema üle pikaajalistele reformidele, et muuta tööturud paindlikumaks ja kaitstumaks.
6. Komisjoni president José Manuel Barroso väljendas pettumust Kopenhaageni kliimakonverentsil nii-öelda viimasel minutil saavutatud kokkuleppe üle, mis ei vastanud kaugeltki ELi ootustele.
7. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine peasekretär Gerhard Stahl´ga 11.01.10
8. Dr. Michael Schneider (DE/EPP) kohtumine omavalitsusliitude esindajatega 12.01.10
9. Sir Albert Bore (UK/PES) kohtumine omavalitsusliitude esindajatega 14.01.10
10. Roheline raamat euroopa kodanike initsiatiivi teemal.

1. Komisjoni tulevase koosseisu kandidaadid peavad vastama Euroopa Parlamendi küsimustele ajavahemikul 11.-19. jaanuar.

ELi õigusaktidega on ette nähtud kuulamised, et kodanike poolt Euroopa Paralmenti valitud isikud – Euroopa Parlamendi liikmed – saaksid teha oma otsuse selle kohta, kes saab komisjoni uue koosseisu liikmeks.

26 volinikukandidaati (sealhulgas ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ) on esitanud juba oma elulookirjeldused ja kirjalikud vastused neile esitatud küsimustikule. Kolm tundi kestva avaliku kuulamise käigus esitavad volinikukandidaatidele küsimusi nende tulevase vastutusalaga seotud poliitikavaldkonnaga tegelevad parlamendikomisjonid.

Euroopa Parlamendi liikmed hindavad kandidaatide teadmisi ja pädevust, ELile pühendumust, nende isiklikku sõltumatust ning poliitilisi prioriteete. Samuti avaldab Euroopa Parlament oma arvamuse nii esitatud vastutusvaldkondade jaotuse kui ka poliitilise programmi kohta.
José Manuel Barroso tagasivalimise komisjoni presidendi ametikohale teiseks ametiajaks on Euroopa Parlament juba heaks kiitnud.

26. jaanuaril toimuval täiskogu istungil otsustavad Euroopa Parlamendi liikmed häälteenamusega, kas kiita heaks esitatud komisjoni täiskoosseis. Kui heakskiit on antud, saab Euroopa Ülemkogu uue komisjoni ametlikult ametisse nimetada. Volinikud nimetatakse ametisse viieks aastaks, mille jooksul nad on vastutavad parlamendi ees – kellel on õigus komisjon umbusaldushääletusega laiali saata.

Siim Kallas on kandidaat transpordivoliniku kohale.

Regioonide Komitee president Luc Van den Brande tõi regionaalpoliitika volinikukandidaadi Johannes Hahniga toimuval arutelul välja Euroopa Liidu regionaalabi tulevikuga seotud rohujuure tasandi probleemid. Esimene kohtumine toimus Komisjoni volinikukandidaat Johannes Hahn ja Luc Van den Brande vahel juba 7. detsembril Brüsselis.

Regioonide Komitee president ütles: „Meie sõnum tulevasele Euroopa Komisjonile on ühene: regionaalpoliitika annab meie kodanikele konkreetseid tulemusi ja see peab jätkuma ka tulevikus. Seetõttu toetab Regioonide Komitee täielikult Euroopa tasandi regionaalpoliitikat, mis on tugevalt keskendunud territoriaalsele ühtekuuluvusele ning põhineb solidaarsuse ja õigluse põhimõttel.

Regionaalpoliitika vajab reformimist, et kohandada see uutele väljakutsetele, lihtsustada tuleb selle rakendussätteid ja tugevdada hindamisprotsessi, ent me oleme selgelt vastu regionaalpoliitika mis tahes taasriigistamise katsele. Uue Lissaboni lepingu sätted edendavad selgelt regionaalpoliitikat, tuues sisse Euroopa Liidu uue territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi ning tõhustades koostööd kõigi poliitiliste osapoolte vahel mitmetasandilise valitsemise vaimus. Regionaalpoliitikas on seda võimalik saavutada territoriaalsete paktide sõlmimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõelise kaasamise kaudu poliitika põhiprioriteete käsitlevasse arutellu. Ootame huviga koostööd volinikukandidaat Hahniga, et muuta need põhimõtted reaalsuseks.”

Arutelu toimus neljapäeval, 14. jaanuaril Brüsselis Euroopa Parlamendis. 
 
Volinike kandidaatide nimekiri

Euroopa Parlamendi veebisait kuulamiste kohta
Poliitilised suunised komisjoni uuele koosseisule
ülevaated kuulamistest 11.01
kuulamiste kokkuvõte 12.01
Kallase kuulamine

2. Essen, Pécs ja Istanbul tähistavad Euroopa kultuuripealinnadeks saamist

Kolm Euroopa linna on valmis alustama kogu aasta kestvat kultuuripidu näituste, muusika ja teatriga. Käesolevaks aastaks on Euroopa kultuuripealinnadeks valitud Saksamaa Ruhri piirkond koos Esseni linnaga, Pécs (Lõuna-Ungari) ja Istanbul (Türgi). Need kolm linna võtavad teatepulga üle Linzilt (Austria) ja Vilniuselt (Leedu). Nad on koostanud ürituste programmi, mis peaks pakkuma huvi kümnetele tuhandetele külastajatele.

Täiendav informatsioon Euroopa kultuuripealinnade kohta on leitav: 
http://ec.europa.eu/culture/our-programmes-and-actions/doc413_en.htm

Essen - kultuuripealinn 2010
Istanbul - kultuuripealinn 2010
Pécs - kultuuripealinn 2010

3. Hispaania eesistujaks olemise ajal on tähelepanu all Lissaboni leping

Aasta alguses sai Euroopa Liidu eesistujariigiks Hispaania, kes lubab muuta Lissaboni lepingu oma peamiseks prioriteediks.

Leping jõustus eelmise aasta detsembris ning sisaldab mitmeid muudatusi, mis aitavad ELil tõhusalt otsuseid teha ja etendada välisküsimustes olulist rolli. Muudetakse ka senist kuuekuulist eesistumiskorda, et tagada lepinguga loodud kahe uue ametkonna – Euroopa Ülemkogu eesistuja ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – tihe koostöö.

Olles pärast lepingu jõustumist esimene eesistujariik, saab Hispaanial määrata kursi.

Järgmise poole aasta jooksul püüab Hispaania tugevdada ELi rolli maailmas, tehes tihedat koostööd uue Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga, eesmärgiga väljendada Euroopa ühtsust ja aidata ELil rääkida ühel häälel.

Hispaania osaleb ka ELi välisministeeriumi ja diplomaatilise korpuse (või Euroopa välisteenistuse) rajamises, mille eesotsas on kõrge esindaja Catherine Ashton.
Lepinguga on nõutav ELi eesistujariigi tihe koostöö kahe järgmise eesistujariigiga, kelleks Hispaania puhul on Belgia ja Ungari. Kolmiku koostöö praktiline tulemus on ühine 18-kuuline kava.

2009. aastal oli tööpuudus ELis 9,3 % (Hispaanias isegi 19,3 %) ja seepärast pööratakse suurt tähelepanu ka majanduse taastamisele. Prioriteediks on majanduskasvu ja töökohtade loomist ning rahvusvahelise finantssüsteemi järelevalve täiustamist käsitleva uue Euroopa strateegia vastuvõtmine. Hispaanial on kavas erilist tähelepanu pöörata soolisele võrdõiguslikkusele.

Kodanike Euroopa edendamises väljendub Hispaania tegevuskava mõte – tuua EL tavakodanikele lähemale Lissaboni lepingus sisalduva kodanike petitsiooniõiguse kaudu.
Samuti soovib Hispaania teha edusamme energiajulgeoleku, kliimamuutuste ja sisserändepoliitika valdkondades.

ELi eesistujariigi Hispaania veebisait

Lisateave
· Lissaboni leping on ELile uus algus

4. 2010 – vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta

Kümme aastat tagasi võtsid Euroopa juhid omale kohustuse teha aastaks 2010 lõpp vaesusele ELis. Tähtaeg läheneb, kuid kõnealust eesmärki ei ole veel saavutatud.
Vaesus ei ole probleem üksnes arengumaades, vaid ka Euroopa ühiskonnas. Vaesus on keerukas küsimus, mis võtab inimestelt võimaluse elada sellist elu, mis enamiku jaoks on iseenesestmõistetav. Selle põhjused võivad olla väga erinevad – madal haridustase, sõltuvus või lapsepõlv piiratud kultuurialaste, sotsiaalsete ja materiaalsete võimalustega.

ELi määratluse kohaselt on inimesed vaesed, kui nende sissetulek on alla 60 % mediaantulust nende elukohariigis. Selle määratluse kohaselt elab peaaegu 80 miljonit eurooplast (üle 15 % elanikkonnast) allpool vaesuspiiri. 10 % eurooplastest elab leibkonnas, kus keegi ei tööta, ning 8 % eurooplaste puhul ei piisa vaesusest pääsemiseks üksnes töökohast.

Olukord ei ole aga lootusetu. Üks Euroopa põhiväärtusi on solidaarsus. Seepärast on EL kuulutanud 2010. aasta vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise aastaks. Suure hulga kavandatud algatuste ja meetmete hulgas on näiteks mais toimuv üritus, mille raames kohtuvad vaesuses elavad inimesed kõikjalt Euroopast, ning oktoobris korraldatav ümarlauaarutelu. Lisaks on igal ELi liikmesriigil oma programm konkreetsete probleemide käsitlemiseks.

Vaesuse kaotamine oli üks 2000. aastal liikmesriikide poolt vastu võtud majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva tegevuskava  (Lissaboni strateegia) eesmärkidest. Loodetavasti tagab Euroopa aasta vaesusevastase võitluse püsimise ELi prioriteedina ning aitab muuta püstitatud eesmärgid reaalsuseks. Aruandele on lisatud strateegiline raamdokument “Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta (2010)”

5. Aruande kohaselt peaksid kõige tugevama majandusega riigid lõpetama töökohtade subsideerimise ja muud töötajate kaitsmise kavad ning minema üle pikaajalistele reformidele, et muuta tööturud paindlikumaks ja kaitstumaks.

2009 aasta lõpus avaldatud ELi aruande kohaselt ei olnud tööpuuduse kasv nii järsk, kui seda oleks võinud eeldada tootmise vähenemise põhjal. Aruandes tuuakse välja, et tänu kriisimeetmetele ja ELi rahalisele abile ei kujunenud olukord tööjõuturul kõige teravamaks.
Majanduskriisi üle Euroopa kandudes võttis enamus riike massilise koondamise vältimiseks meetmeid. Mitmed riigid laiendasid oma sotsiaalsüsteeme, et hõlmata rohkem inimesi, kes on jäänud tööta, ning vähendasid palkasid (peamiselt riigiteenistujatel). Paljud riigid suurendasid ka rahalist abi sellistele kavadele, mille ülesanne oli mõjutada ettevõtteid töötama osalise tööajaga selle asemel, et töötajaid vallandada.

Aruandes väidetakse, et selliste meetmete abil päästeti tuhandeid töökohti. Kuid meetmete puhul eeldati, et nad jäävad ajutisteks. Nüüd on majandus taastumas ning komisjon hoiatab, et meetmed võivad häirida majanduskasvu ning pikendada tööpuuduse kestmist.
Aruande kohaselt peaksid kõige tugevama majandusega riigid lõpetama töökohtade subsideerimise ja muud töötajate kaitsmise kavad ning minema üle pikaajalistele reformidele, et muuta tööturud paindlikumaks ja kaitstumaks.

Kuid mis saab riikides, kus väljavaated ei ole nii helged? Eriti sellistes riikides, kus majanduse päästmise käigus on tekkinud suur eelarvepuudujääk? Komisjon soovitab seal suunata jõupingutused töökohtade kaitsmiselt töökohtade loomisele, et töötud ei jääks liiga kauaks tegevuseta. Komisjon lisab siiski, et riikide puhul, kus tööpuudus on järgmisel aastal suurim, oleks õigustatud praeguste meetmete säilitamine.

Aruanne edastatakse nüüd liikmesriikide tööhõiveministritele. Tehakse ettevalmistusi üle-euroopaliseks töökohtade ja majanduskasvu kavandamiseks. Varasem Lissaboni strateegia aegub 2010. aastal.

ELi majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia

6. Komisjoni president José Manuel Barroso väljendas pettumust Kopenhaageni kliimakonverentsil nii-öelda viimasel minutil saavutatud kokkuleppe üle, mis ei vastanud kaugeltki ELi ootustele.

Vähem kui kolme lehekülje pikkune tekst ei sisalda ELi jaoks üliolulisi elemente, sealhulgas ühiseid eesmärke kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selles ei seata ka eesmärki sõlmida leping aastaks 2010. Veelgi enam, tekstis isegi ei mainita vajadust õiguslikult siduva kokkuleppe järele.

Samas oli ka asjaomase kokkuleppeni jõudmine raske. Mida aeg edasi, seda suuremaks muutus läbirääkimiste ebaõnnestumise oht. Tööstusriigid ja arenguriigid ei suutnud jõuda kokkuleppele selles, millised peaksid olema kiiresti arenevate riikide kohustused kasvuhoonegaaside vähendamisel.

Maailma riikide juhid pidid seejärel otsustama, kas kokkuleppega nõustuda või minna koju tühjade kätega. See tingis reedel lõppema pidanud konverentsi venimise kavandatust pikemaks. Laupäeval, pärast öö läbi kestnud pingelist arutelu, otsustasid nad lepinguga nõustuda.

„Ma ei varja oma pettumust,” sõnas president Barroso. „Saavutatud kokkulepe ei ole kaugeltki nii ambitsioonikas kui lootsime.”

Siiski on asjaomane leping parem kui üldse mitte midagi.

Kõige konkreetsem tulemus oli ehk arenenud riikide kokkulepe kulutada järgmise kolme aasta jooksul 30 miljardit dollarit (21 miljardit eurot) ja 2020. aastaks 100 miljardit dollarit (70 miljardit eurot) projektide rahastamiseks, mis edendavad nn puhta energia kasutamist ning aitavad tulla toime põua, meretaseme tõusu ja muude kliimamuutuse tagajärgedega vaesemates riikides. EL on juba otsustanud eraldada 7,2 miljardit eurot kiireks rahastamiseks. Vahendid pärinevad nii era- kui ka avalikest allikatest.

Barroso kõne

Maailma liidrid tunnistasid Kopenhaagenis teaduslikku seisukohta, et globaalse temperatuuri tõus peab jääma alla 2 kraadi Celsiuse järgi, ning olid ühel meelel vajaduse osas piirata heitkoguseid läbipaistval viisil. „Nüüd ootavad nad, et tuhanded kohaliku ja piirkondliku tasandi juhid võtaksid need kohustused oma piirkondade ja linnade kanda ning veenaksid kodanikke astuma ja aktsepteerima konkreetseid samme Kopenhaageni kokkulepe elluviimiseks ja tõelise muutuseni jõudmiseks. Neil ei lasu mitte ainult poliitiline vastutus selgitada seda väljakutset oma kodanikele, vaid ka finantsiline vastutus, sest nemad peavad leidma piisavad vahendid,” lisas Van den Brande.  Täieliku pressiteate tekstiga saate tutvuda siin: pressiteade

7. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine peasekretär Gerhard Stahl´ga 11.01.10

Arutati Regioonide Komitee täiskogu päevakorrapunkti nr 13, mille sisuks on komitee tulevane koosseis. Vastavalt 2.detsembril 2009 toimunud juhatuse koosolekul vastu võetud otsusele (nädalakiri nr 32/2009) otsustati luua eraldi ad hoc komisjon, kuhu kuuluvad kõikide riikide delegatsioonide esindajad. 

Diskussioonide aluseks saab juhatuse 2.detsembri 2009 koosolekuks  ettevalmistatud dokument. Stahl andis lühikese ülevaate senisest asjade käigust ja kavandatud edasistest tegevustest. Vastavalt esitatud dokumendile kuulub ad hoc komisjoni koosseisu üks liige igast rahvuslikust delegatsioonist (kokku 27 liiget) ning komitee president ja asepresident. (enam ei kuulu ad hoc komisjoni koosseisu poliitiliste fraktsioonide esindajad).

Vastavalt esitatud ettepanekule toimub esimene koosolek 11.veebruaril 2010 kell 14.30-15.30.  Esialgselt on välja pakutud ka järgnevate koosolekute toimumise ajad- 11.märtsil (täpne kellaaeg puudub) ja 14.aprillil 2010 kell 9.00-10.30. Lisaks on kavas küsimust arutada presidentide konverentsil 2010 aasta aprillis/mais. 8.juunil toimuval juhatuse istungil otsustatakse selle ettepaneku esitamine 10.juunil toimuvale täiskogule. Lõplik otsus võetakse vastu juuni täiskogu istungil.

Koordinaatorite poolt sooviti teada kas ad hoc komisjoni liikmetele määratakse ka asendusliikmed ning kas välja pakutud koosolekute arv ja nende toimumise aeg on piisav otsuse vastuvõtmiseks ja küsimuse aruteluks. Sooviti ka selgemat juriidilist hinnangut Lissaboni lepingu vastavate sätete tõlgendamisel. Stahli sõnul otsustab ad hoc komisjon oma esimesel koosolekul järgnevate kohtumiste toimumise kuupäevade ja pikkuse üle. Samuti ei ole tema sõnul tegemist mitte juriidilise vaid poliitilise otsustusega ja seega ei oma juriidilistel tõlgendustel erilist tähtsust.

Dokumendi osas on võimalik esitada muudatusettepanekuid nagu iga teise täiskogu päevakorras oleva dokumendi osas.

Lisaks andsid administratsiooni esindajad veel ülevaate muudatustest uute kavandatavate komisjonide osas vastavat 2009 aasta detsembris toimunud juhatuse istungi otsustele. ENVE alla kuuluvad keskkonna ja kliima küsimused, aga mitte uuringud ja tehnoloogia, mis lähevad EDUC komisjoni alla. NAT komisjoni teemade hulka lisandub tervishoid. Uus komisjon CIVEX= CONST+RELEX.  Muutuvad ka koosolekute toimumise ajad: CONST komisjoni toimumise ajad võtab üle uus CIVEX komisjon, DEVE toimumise ajad võtab üle NAT komisjon ja RELEX toimumise ajad võtab üle ENVE komisjon.

8. Dr. Michael Schneider (DE/EPP) kohtumine omavalitsusliitude esindajatega 12.01.10

Konsultatsiooni eesmärgiks oli arutada Regioonide Komitee arvamuse “Ühtekuuluvuspoliitika tulevik, vastused üleminekuregioonidele” võimalikku sisu. Regioonide Komitee poolseks raportööriks arvamuse koostamisel on Dr. Michael Schneider (DE/EPP).

Probleemiks on see, et ühtekuuluvuspoliitika selle  rahastamisperioodi lõpuks kaotavad paljud regioonid oma senise staatuse, ületades 75% SKP piiri EL keskmisest ning kaotavad seeläbi võimaluse saada jätkuvalt vahendeid ühtekuuluvuspoliitika arvelt. Oma näiteid tutvustasid UK Cornwall regioon, Poola Mazovia regioon, Belgia Vallooni regioon, Saksamaa Mecklenburg-Vorpommern regioon ja Hispaania Murcia regioon.

Michael Schneideri sõnul on ühtekuuluvuspoliitika eesmärgiks aidata kaasa majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Samas on oht, et regioonid, kes uuel perioodil ei kvalifitseeru enam abikõlbulikeks, kaotavad oma seni saavutatud edu ja nende SKP tase langeb taas. Küsimus on selles kuidas kindlustada, et nende poolt saavutatud majanduslik tase jääks püsima.

Eric von Breska Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist ütles, et see on nii tehniline kui ka poliitiline küsimus ja on seotud tulevase ühtekuuluvuspoliitika ülesehitusega, mis hetkel on veel teadmata. Komisjon töötab välja erinevaid stsenaariume praegu kehtiva süsteemi muutmiseks. Põhiliseks väljakutseks nimetas ta võrdse kohtlemise printsiibi rakendamist (mis täna ei toimi). Järgneval perioodil peaksid vahendid jaotuma ka ühtlasemalt kogu rahastamisperioodi jooksul.

Vaja on lahendada sellised küsimused nagu- mis on abikõlbulik, rahvastiku arvu seosed, eelarve rakendamine (erinevate stsenaariumide maksumuste hindamine), võrdlusaasta küsimus.

Kõik regioonid, kelle SKP jääb 75 ja 90% vahele, kvalifitseeruvad üleminekuregioonideks. Kui seda vahemikku suurendada 100%ni, siis see nõuab lisavahendeid. Küsimus on ka obj.2 regioonides, mis sellisel juhul jäävad kehvamasse seisu. Üks võimalus on jätkuvalt rahastada regioone, kes olid sellel perioodil alla 75% SKPst üleminekuregioonide vahenditest.

Diskussioonide käigus tehti ka ettepanekuid uute indikaatorite rakendamiseks ja senise toetuse jätkumiseks nendele regioonidele, kes on ületanud 75% piiri. Komisjoni esindaja sõnul on vastavalt Lissaboni Lepingule ühtekuuluvuspoliitika vahend mahajäänud regioonide järeleaitamiseks. Vastasel juhul on tegemist mingi muu poliitikaga, mitte ühtekuuluvuspoliitikaga.

Kokkuvõtvas sõnavõtus ütles Schneider, et tähtis on laiapõhjaline arutelu selle teemal ja võimalike lahendite leidmine.

9. Sir Albert Bore (UK/PES) kohtumine omavalitsusliitude esindajatega 14.01.10

Sir Albert Bore peab esitama oma arvamuse eelnõu Regioonide Komiteele 26.jaanuariks. Ta palus kirjalikud kommentaarid saata  24.jaanuariks, et lülitada need vajadusel oma arvamusse. Esimest tööversiooni arvamuses eelnõust “Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava” tutvustas raportöör eelmise aasta 20.novembril toimunud COTER komisjoni koosolekul.

Arvamuse koostamisel oli oluline subsidiaarsuse küsimus.  Tema sõnul tõid arutelud Parlamendis  jällegi esile hoiatavaid signaale ja seetõttu oli vaja edasi minna ja koostada arvamus linnaliikluse tegevusplaani teemal. Sir Albert Bore andis ülevaate seni Regioonide Komitee poolt väljendatud seisukohtadest ja ettepanekutest.

Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava võttis  Regioonide Komitee vastu aprillis 2009 vastusena Euroopa Parlamendi omaalgatuslikule aruandele linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava kohta.

Euroopa Komisjon toob välja, et 72 % Euroopa elanikkonnast elab linnapiirkondades. 2050. aastaks kasvab see arv 84 protsendini. Ka 85 % Euroopa Liidu SKPst luuakse linnades ning linnapiirkonnad seisavad silmitsi ülesandega kujundada välja transpordisüsteem, mis on keskkonnasäästlik (õhusaaste, müra) ning konkurentsivõime seisukohast (ummikud) jätkusuutlik. Seetõttu peaks Regioonide Komitee  kõnealust olukorda arvestades rõhutama, et linnapiirkonnad peaksid konkurentsivõime ja majanduskasvu tegevuskava ning kliimamuutuste tegevuskava propageerimisel püüdlema tõhusa ja kooskõlastatud tegevuse poole, millega saavutataks säästvad transpordisüsteemid ja säästva linnalise liikumiskeskkonna meetmed.

Ühe ettepanekuna kutsutakse komisjoni üles looma rahastamisvahendit, mis julgustaks linna- ja linnastupiirkondi arendama liikumiskeskkonna kavasid. See rahastamisvahend peaks olema piirkondadele ja linnapiirkondadele otse kättesaadav, sõltumata liikmesriigi heakskiidust. Linnalise liikumiskeskkonna kava peaks olema linna enda vastutusalas.

Küsimus on selles kas tulevase perioodi rahastamismehhanismid on sektoraalsed või integreeritud, kus teatud eesmärgi saavutamise nimel on liikmesriigil (regioonil) endal võimalus oma parema äranägemise järgi otsustada millised konkreetsed tegevused on selle eesmärgi saavutamisel kõige efektiivsemad.

10. Roheline raamat euroopa kodanike initsiatiivi teemal.

Euroopa Komisjoni poolt on algatatud konsultatsioon Rohelise raamatu “ Euroopa kodanike initsiatiiv” teemal. roheline raamat

Vastavalt uuele Lissaboni Lepingule on vähemalt 1 miljonil euroopa kodanikul algatada seadusemuudatus või eelnõu kui see on vajalik Lepingu paremaks toimimiseks. Rohelises raamatus esitatakse rida küsimusi selle kohta kuidas konkreetselt seda õigust on parem realiseerida.  Ka CEMR kavatseb avaliku konsultatsiooni korras oma vastuse koostada. Oma ettepanekud ja vastused rohelises raamatus esitatud küsimustele tuleb esitada 26.jaanuariks CEMR sekretariaadile e-posti aadressile: emilie.blondy@ccre.org või otse Euroopa Komisjonile. 

Kogu konsultatsiooniga seotud (tausta)materjalid on saadaval siin. Komisjon ootab vastuseid 31.jaanuariks 2010.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


18.01.2010

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit