Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


30. november-04. detsember 2009
Print

E-nädalakiri 32/2009

Sisukord:

1. Ülevaade kohalike ja regionaalsete omavalitsuste põhilistest näitajatest
2. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
3. Regioonide Komitee juhatuse istung
4. Regioonide Komitee täiskogu istung
5. Barroso poliitilised eesmärgid järgmisele komisjonile
6. Komisjon algatab arutelu ELi 2020. aasta strateegia üle: uue strateegiaga muudetakse ELi turg senisest arukamaks ja keskkonnasäästlikumaks sotsiaalseks turuks
7. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) sai uue juhi

1. Ülevaade kohalike ja regionaalsete omavalitsuste põhilistest näitajatest

Dexia ja Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) on välja andnud uue ülevaate 2008 aasta näitajate osas. Ülevaade sisaldab sotsiaal-majanduslikke näitajaid, omavalitsuste arvu, avaliku sektori kulutusi, EL ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide vahendite kasutust, naiste esindatust ja sõprusomavalitsuste arvu jne. Ülevaade on leitav: factsheet on the state of sub-national government in Europe.

2. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek

Koosolek toimus 2. detsembril 2009. Koosolekul osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Kohtumine toimus kahes osas- rahvuslike koordinaatorite omavaheline kohtumine ja kohtumine Regioonide Komitee administratsiooni esindajatega.

CdR tulevane koosseis - esitatud on hulgaliselt muudatusettepanekuid, sealhulgas ka selle punkti väljaarvamine päevakorrast. Küsimus on tänase juhatuse päevakorras, sest seal võetakse vastu otsus täiskogu päevakorra suhtes. Arvestades kehtivaid protseduurireegleid, pole selge millist häälteenamust see otsustus nõuab.

Kodukorra muutmine- arutame kohtumisel administratsiooni esindajatega.

Uus mandaat- sellega seonduvad küsimused nagu uued loodavad komisjonid jne. Kahjuks on vähe riiklike delegatsioonide nimel saadetud ettepanekutest lülitatud lõplikku dokumenti. Oluline on küsimus kas jätkuvad ka delegatsioonide esimeeste kohtumised komitee presidendiga. Nende kohtumiste sisu ja väljund sõltuvad suuresti uuest presidendist.

Muud küsimused- Regioonide Komitee president on teinud ettepaneku kohtumiseks mne riigi alalise esindusega EL juures ilma riiklikku delegatsiooni informeerimata ja rahvuslikku delegatsiooni juhti kaasamata. Koordinaatorid väljendasid rahulolematust sellise käitumise suhtes.

Ettepanek oli arutada uut kandidaati rahvuslike koordinaatorite esimehe kohale. Ettepanek on valida Rumeenia delegatsiooni koordinaator Calin CHIRA- kes ka osutuks valituks.

Kohtumine administratsiooni esindajatega

Ametist lahkuva juhatuse soovitusi uueks ametiajaks ja tulevikuperspektiivide arutab juhatus ning need esitatakse veebruaris toimuvale täiskogule otsustamiseks. Suurem toetus on stsenaariumile nr 1. “Kliimamuutuste vastu võitlemine on ELi kõige tähtsamaid ja konkreetsemaid väljakutseid. Sellel on kõige suurem mõju kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.  Eriti praeguse pikaajaliste sotsiaalsete tagajärgedega majanduskriisi kontekstis oleks väga oluline luua kliima, energia ja teadusuuringute (ENVE) komisjon. Eraldi komisjon võiks tegeleda põllumajanduse, maaelu arengu ja loodusvarade küsimustega (NAT).

Praegu RELEXi komisjoni pädevusalasse kuuluvaid küsimusi võiks käsitleda CONSTi komisjon (mis nimetataks ümber INMEXi komisjoniks) (eelkõige detsentraliseeritud koostöö) ja ECOSi komisjon (näiteks läbirääkimised WTOs). RELEXi komisjoni praegusel ametiajal alustatud ELi laienemisega seotud töö võiks jätkuda ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade rolli tugevdamise kaudu, suurendades nendesse kuuluvate liikmete arvu ja parandades nende nähtavust, andes näiteks vastutuse kõnealuste töörühmade eest juhatuse väljapaistvatele liikmetele. “

Hetkel on need soovitused, kuid tulevikus võiks mõelda nende muutmist siduvateks, et liikmetel oleks varakult selge millised on komisjonid, et varakult oma otsuseid osalemise kohta langetada.

Regioonide Komitee tulevane koosseis- on osa ettepanekuid, mis vastavad kehtivatele protseduurireeglitele. Ilmselt saab täna toimuma väga tõsine diskussioon sellel teemal juhatuses, aga lõplik otsustus võetakse vastu täiskogul. Muudatusettepanekuid tänasel juhatusel ei arutada.

Euroopa Ülemkogu 2010. aasta kevadise tippkohtumise ettevalmistused- informatsioon on antud juhatuse päevakorra raames.

Detsembri täiskogu istung- on sisse viidud teatud muudatused päevakorda. Vastuvõtt algab neljapäeval peale kaheksat, selleks ajaks loodetakse ka lõpetada täiskogu istung.

Täna kinnitab juhatus lihtsa häälteenamusega täiskogu päevakorra eelnõu, mis esitatakse täiskogule kinnitamiseks. Täiskogul jälgitakse normaalset protseduuri, kus dokumendi heakskiitmisel arutatakse ka selle kohta esitatud muudatusettepanekuid tavapärases korras.

Veebruari täiskogu istung- selles osas ei ole mingit täiendavat informatsiooni. On saadud andmed uute liikmete kohta 16 riigilt, kuid seal on probleeme kontaktandmete õigusega.

Regioonide Komitee kontrollib üle nimekirjad ja kontakteerub rahvuslike koordinaatoritega, et tagada kõikide andmete korrektsus.

Kodukorra muutmine- esitatud on 38 muudatusettepanekut.  Põhiline vaidlusalune küsimus on seni selle üle kes võib esitada ettepaneku hagi esitamiseks ja millise häälteenamusega see ettepanek vastu võetakse.  Komisjoni esimees toetab ettepanekut, et otsus võetakse vastu häälteenamusega ja seetõttu on oluline tagada kõigi liikmete osalus.
 
Koordinaatorite pääsmed kehtivad kuni 2010 aasta veebruari kuu lõpuni. Just võeti vastu uued turvalisuse reeglid, mis kohustuvad, et kõigil peavad olema nõuete kohased pääsmed.

3. Regioonide Komitee juhatuse istung

Juhatuse istung toimus 2. detsembril 2009. Istungil osalesid juhatuse liige Uno Silberg ja delegatsiooni koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Komitee president andis ülevaate Regioonide Komitee 2008-2010 ametiajast ning presidendi ja esimese asepresidendi tegevusest peale oktoobri kuu täiskogu istungit.

Ametist lahkuva juhatuse soovitustes uueks ametiajaks ja tulevikuperspektiivide esimeses osas esitatud soovitused on  kokkuvõte suunistest ja meetmetest, mis pakuti välja esimeeste konverentsile usaldatud ettevalmistustööde käigus. Nende alusel määratleti strateegilised prioriteedid Regioonide Komitee poliitilise mõju suurendamiseks, samuti mitmed operatiivsemad meetmed, mis täiendavad dokumendi teises osas esitatud soovitusi ja milles keskendutakse pigem organisatsioonilisele reageerimisele 2010.−2015. aasta ametiaja kohestele väljakutsetele.

Osa neist meetmetest on puhtalt poliitilised, teised pigem tegevuslikud, mille eesmärk on tugevdada ja mitmekesistada komitee tegevusvahendeid, leida institutsioonidevahelise ja poliitilise koostöö uued vormid, algatada uusi partnerlussuhteid Euroopa piirkondade ja linnadega, pakkuda välja uusi lähenemisviise teabevahetuspotentsiaali arendamiseks ning tugevdada ekspertteadmisi komitee vahendite tõhusaks kasutamiseks, et saavutada ülesannete ja eesmärkide kirjelduses seatud sihid. (soovitused lisatud).

Sõnavõttudes avaldati toetust 1.stsenaariumile. Sõna võttis Uno Silberg, kes avaldas ka toetust esimesele variandile. Kritiseeriti seda, et komitee president kontakteerub riiklike esindustega ilma rahvuslikku delegatsiooni teavitamata ja kaasamata. Rahvusdelegatsioonide roll on toodud 4.leheküljel ja lisatakse lause, mis kohustab informeerima ja konsulteerima rahvusdelegatsioonidega.

Võeti vastu otsus 4.lehekülje esimese lause täiendamiseks lausega, mis kohustab informeerima ja konsulteerima rahvusdelegatsioonidega  ning võeti vastu soovitustes välja pakutud esimene stsenaariumi (kaks erapooletut) rakendamiseks uuel mandaatiperioodil.

Soovitused Euroopa Komisjonile ja nõukogule Regioonide Komitee tulevase koosseisu osas
- dokumendi eelnõu kohta oli esitatud kokku 10 muudatusettepanekut.

Meie delegatsiooni liikmed ei olnud ühegi ettepanekuga liitunud. Põhiline diskussioon oli selle üle kuidas jagunevad rahvuslike delegatsioonide liikmete arvud ning  millal see rakendub. Muudatusettepanekute sisu ,mille osas küsiti ka meie liikmete toetust, on tutvustatud nädalakirjas nr 28/2009.

Väljapakutud kohtade jaotusega ei olnud rahul ei need kes kohti juurde said ega ka need kes ettepaneku kohaselt oleks neid kaotanud. Nagu juba varasemas nädalakirjas kajastatud, olid eriti rahulolematud saksa delegatsiooni liikmed, kes soovisid välja pakutud kolmekümne koha asemel saada tunduvalt rohkem kohti. Milliseks kujuneb uus jaotus, on raske ennustada.

Meie jaoks on ilmselt oluline milliseks kujuneb minimaalne liikmete piirarv.

Otsustati, et seda ettepanekut ei panda homse täiskogu päevakorda. Luuakse eraldi ad hoc komisjon, kuhu kuuluvad kõikide riikide delegatsioonide esindajad. Otsus tulevase koosseisu osas võetakse vastu 2010 aasta juunis toimuval täiskogu istungil. Diskussioonide aluseks saab see ettevalmistatud dokument.

Euroopa Ülemkogu 2010. aasta kevadise tippkohtumise ettevalmistused
Lissaboni strateegia tulevik: järgmised sammud


Euroopa Ülemkogu peab 2010. aasta kevadel toimuval tippkohtumisel langetama otsuse Lissaboni strateegia tuleviku kohta pärast 2010. aastat. Üldiselt oodatakse, et ülemkogu võtab vastu uue strateegia, millega suudetakse täita Lissaboni strateegias täitmata jäänud eesmärgid.

2010. aasta algul avaldab uus Euroopa Komisjon eeldatavalt nõukogu otsuste ettepanekud koos tavapärase iga-aastase aruandega Lissaboni strateegia rakendamise kohta (Euroopa Liidu Lissaboni pakett ja riiklikud reformikavad).

2010. aasta juunis võtab Euroopa Ülemkogu vastu uue strateegia üksikasjaliku rakenduskava.

Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise osas alustasid komisjon ja nõukogu tööd koordineeritud strateegia koostamiseks esimese etapi meetmete (stimuleerivate meetmete pakett) lõpuleviimiseks. Samal ajal jääb Lissaboni strateegiaga seotud struktuurireformide elluviimine oluliseks tingimuseks säästva majanduskasvu ja paremate töökohtade loomiseks tulevikus.

9.–11. veebruaril 2010 toimuva täiskogu 83. istungjärgu ettevalmistamine

Veebruaris 2010 toimuv täiskogu istungjärk on Regioonide Komitee 5. koosseisu avaistungjärk ning selle korraldus ja planeerimine on erinev võrreldes tavalise istungjärguga.

Teisipäeva, 9. veebruari pärastlõunal toimuv istungjärgu esimene osa on kodukorra sätete kohaselt pühendatud komitee uue ametiaja ametlikule algusele ning päevakorra ja valimiskorra vastuvõtmisele.

Pärast istungi lõppu toimuvad fraktsioonide ja riikide delegatsioonide ettevalmistavad koosolekud.

Kolmapäeva, 10. veebruari hommikusel istungil valitakse komitee president, esimene asepresident, asepresidendid ja teised juhatuse liikmed ning fraktsioonide esimehed.

Pärast komitee juhatuse uue koosseisu esimest koosolekut (tõenäoliselt kolmapäeval kell 11.00–13.00) jätkab täiskogu tööd kell 14.30, et muu hulgas arutada esitatud arvamusi.

Üksikasjalikum teave nende koosolekute toimumise kohta edastatakse uutele liikmetele hiljem.

Komitee komisjonide avakoosolekud toimuvad paralleelselt ja järjestikku neljapäeva, 11. veebruari 2010 hommikul.

Ühise nõuandekomitee loomine Horvaatiaga

Kui taotlus kiidetakse heaks, toimub ühise nõuandekomitee esimene koosolek 2010. aasta esimesel poolel Brüsselis.

Juhatuse liikmetele teatatakse järgmisel koosolekul ühise nõuandekomitee Horvaatia liikmete nimed.

Juhatus kiitis heaks ELi ja Horvaatia ühise nõuandekomitee loomise.

Aastaaruanne Regioonide Komitee (RK) ja Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi (kongress) koostöö kohta- võeti teadmiseks.

Open Days 2009 hindamine ja 2010. aasta tulevikuväljavaated

Open Days 2009, millest võttis osa üle 6 000 osaleja 40 riigist, sh kõigist ELi liikmesriikidest, kandidaatriikidest ning Brasiiliast, Hiinast, Islandilt, Jaapanist, Venemaalt, Ukrainast ja Ameerika Ühendriikidest, tõi kokku kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitikud, praktikud, akadeemikud ning ettevõtete, pankade ja kodanikuühiskonna esindajad, et vahetada teavet ja sõlmida kontakte kohalike ja piirkondlike küsimuste teemal. Üritusel peeti 122 arutelu, millest paljudel keskenduti majanduskriisi ja kliimamuutuste kohalikele lahendustele. Esialgsest tagasisidest nähtub, et tänu selgemale teemajaotusele, tõhustatud teabevahetusstrateegiale ja arutelukesksele lähenemisviisile oli debattide ja seminaride tase kõrgem kui eelnevatel aastatel. Lühidalt öeldes on Open Days end tõestanud regionaalpoliitika iga-aastase tippsündmusena.

Open Days 2009 järelmeetmed põhinevad tagasisidemel nii Regioonide Komiteelt ja regionaalpoliitika peadirektoraadilt kui ka ürituse partneritelt, osalejatelt, kõnelejatelt ja ajakirjanikelt. See toimub järgmise ajakava alusel:

· 10. november: järelkohtumine, millel osalevad ürituse kõik partnerid;
· novembri keskpaik: osalejate, kõnelejate, piirkondlike partnerite ja ajakirjanike hinnangut käsitlev lõplik aruanne;
· 30. november: pilte sisaldav 16-leheküljeline aruanne (Report and photos) veebis ja trükituna; lõplik hindamisaruanne; meedia ülesvõtted ja -aruanne;
· 2. detsember: aruanne ja arutelu Regioonide Komitee juhatuse koosolekul;
· 10. detsember: 200-leheküljeline tegevusaruanne (Proceedings) veebis;
· 15. jaanuar: tegevusaruanne on trükitud ja välja saadetud.

Kaheksandat korda toimub piirkondade ja linnade Euroopa nädal Open Days 4.–6. oktoobril 2010. Ajastus on määrava tähtsusega, kuna eeldatavasti võtab Euroopa Komisjon oktoobri lõpus või novembri alguses vastu viienda ühtekuuluvuse aruande ning ühtekuuluvusfoorum peaks aset leidma 2010. aasta detsembris või 2011. aasta jaanuaris.

Korralduslike aspektide osas tuleks kõige edukamalt toimivaid tegureid (nt üldeeskirjad, partnerluse korraldamine, registreerimissüsteem, meediaprogramm jne) muuta vaid pisut, samas kui põhjalikumalt tasuks arutada järgmisi aspekte:

· ürituse ajakava: tõhustada Regioonide Komitee liikmete osalemist täiskogu istungjärgu ja selle ettevalmistamise päevadel;
· poliitiline rõhuasetus: jätkata igaks päevaks määratud „tippsündmuste” süsteemi;
· suurus: piirata seminaride arvu umbes 100-le (üle 30 komisjoni seminari; 30 Regioonide Komitee seminari; 30 piirkondlike partnerite seminari);
· Open Days Ülikool: jätkata algatuse mõõduka suurendamisega;
· Regioonide Komitee „kohtumispaik”: hinnata kontseptsioon ümber ning parandada ettevõtete, pankade ja piirkondade või linnade kontaktide loomise võimalusi eesmärgiga meelitada külastajaid mitte ainult seminaridele, vaid ka nende vastuvõtuks ettenähtud ruumidesse;
· väljaanded/veeb: vähendada paberväljaannete arvu ning luua selle asemel interaktiivsem veebileht;
· kulud: hoida kulude taset ürituse suurusega kooskõlas.

Vaja on arutada 2010. aasta teemasid, ent seminari arutelude ja muude debattide parema fokusseerimise ja struktureerimise huvides peaksid need piirduma kahe põhiteemaga.

Võeti teadmiseks aruanne: 2009. aasta teadustööde konkurss teemal „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Euroopa Liidus”

2009. aasta teadustööde konkursi laureaadid on järgmised:
Ø Peapreemia Dr Simona MILIO- „Piirkondade sooritusvõime erinevuste selgitamine. Haldussuutlikkus ja poliitilised tegurid. Struktuurifondide kasutamine Itaalia eesmärgi 1 piirkondades”
Ø Auhind Dr Petra PFISTERER- „Kohalik omavalitsus ja valitsemistava Euroopa integratsiooniprotsessi kontekstis”
Ø Auhind Dr Laurent MALO - „Kohalik autonoomia ja Euroopa Liit”
Ø Auhind Dr Irma Potočnik SLAVIC - „Maapiirkondade sisene arengupotentsiaal”
Ø Auhind Dr André FAYAUD - „Kvaliteedijuhtimine ja riiklikud organisatsioonid. Uuring kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kvaliteedimeetmete kestvust mõjutavate tegurite kohta”

4. Regioonide Komitee täiskogu istung

ELi Lissaboni strateegia tulevik ning Euroopa piirkondade ja linnade tõhustatud roll uue Lissaboni lepingu eeskirjade alusel olid kesksed teemad Regioonide Komitee 2006.–2010. aasta ametiaja täiskogu viimasel istungjärgul, mis toimus 3.–4. detsembril Brüsselis Euroopa Parlamendi hoones.

Istung toimus neljapäev, 3. detsember kell 15.00–21.00 ja reede, 4. detsember kell 9.00–13.00 ja 14.30–19.30. Istungist võtsid osas delegatsiooni põhiliikmed Mihkel Juhkami, Väino Hallikmägi, Uno Silberg, Toomas Vitsut, Saima Kalev, Teet Kallasvee ja Kurmet Müürsepp ning rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Täiskogu istungjärgu päevakorra kavandi ja arvamuste eelnõude täistekstidega tutvumiseks klõpsake siia

Arvestades, et tulevased transpordivõrgustikud tagavad hea juurdepääsu kõikidele Euroopa piirkondadele ja tugevdavad nii ELi territoriaalset ühtekuuluvust, kindlustades seejuures parema majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni ning jätkusuutliku arengu, tutvustas Pärnu linnavolikogu liige Väino Hallikmägi (EE/ALDE) arvamuse eelnõud teemal „Transpordi jätkusuutliku tulevik: kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi”.

Raportöör tegi ettepaneku senisest enam lihtsustada Euroopa rahastamismenetlust, ühtlustades riiklikke ja ühenduse rahastamisprogramme. Väino Hallikmägi rõhutas ka vajadust suunata oluline osa ressursse keskmise suurusega ja väiksemate linnade jaoks sobivate jätkusuutlike lahenduste väljatöötamisele ning mitte piirduda vaid suurlinnadele sobivate tehnoloogiatega. (pressiteade lisatud).

Regioonide Komitee pressiteatega, kus tutvustatakse põhjalikumalt täiskogul arutatavaid raporteid ja nende sisu, saate tutvuda aruandele lisatud CdR pressiteate kaudu.

President andis oma  sõnavõtus ülevaate  Regioonide Komitee 2008.-2010. aasta ametiajast
 

Vastu võeti uus muudetud Regioonide Komitee kodukord. Kodukorra muutmise töörühmas osales ka meie delegatsiooni liige Uno Silberg. Ülevaate arutluse all olnud ettepanekutest ja tehtud otsustest leiate varasematest aruannetest, kus on antud ülevaade kodukorra muutmise töörühma tööst ja aruteludest.

Peamised muudatuse viidi sisse seoses uue Lissaboni lepingu jõustumisega 1.detsembrist 2009 ja lisaks veel muudatused, mis puudutasid järgmisi tegevusi:

Dokumentide liikmetele kättesaadavaks tegemine. Teiste institutsioonide eeskujul võimaldada sobival hetkel üleminekut dokumentidega nende elektroonilisel kujul tutvumisele, et hoida kokku kulusid ja arvestada keskkonnakaalutlustega.

Muudatusettepanekud

* Selgitada, mis juhtub esitatud muudatusettepanekutega, kui
(1) otsusega vastuvõetav dokument saadetakse komisjoni tagasi: sel juhul kaotavad muudatusettepanekud kehtivuse, kuid raportööril palutakse nendega siiski arvestada;
(2) dokumendi arutamine on edasi lükatud mõnele järgmistest täiskogu istungjärkudest: sel juhul on dokument koos kõigi muudatusettepanekutega edasi lükatud;
(3) muudatusettepaneku autor on täisliige või nõuetekohaselt volitatud asendusliige, kes on sellest alates kaotanud oma volitused: sel juhul on muudatusettepanek jätkuvalt kehtiv.

* Lubada
(1) fraktsioonil muudatusettepanekuid esitada;
(2) raportööriks nimetatud volitamata asendusliikmel esitada muudatusettepanekuid teksti kohta, mille raportöör ta on.

* Lisada kodukorda põhimõte, mille järgi võib õigust esitada muudatusettepanekuid kasutada ainult kas täisliige või siis tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige.

* Selgitada muudatusettepaneku esitamise tähtaja arvestamist.

* Täpsustada, millistel tingimustel toob muudatusettepaneku heakskiitmine endaga kaasa ühe või mitme muudatusettepaneku tühistamise.

Hääletamine.

Määrata kindlaks, millistel tingimustel kasutatakse
(1) nimelist hääletamist, mille tulemus kantakse täiskogu istungjärku protokolli;
(2) salajast hääletamist.

Raportööri muudatusettepanekud.

Kehtestada raportööri jaoks eraldi tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks enne täiskogu istungjärgu või komisjoni koosoleku algust. Raportööri muudatusettepanekud, mis peavad olema seotud mõne tavalise muudatusettepanekuga, tõlgitakse, et jagada need liikmetele enne istungjärgu algust, ning pannakse esimesena hääletamisele eesmärgiga vähendada nii palju kui võimalik kompromissettepanekute arvu.

Juhatus.

Võimaldada kasutada erandjuhul muude kui isikuid puudutavate otsuste vastuvõtmisel kirjalikku menetlust.

Resolutsioonid.

Lühendada kiireloomulistel juhtudel resolutsiooni eelnõu esitamise tähtaegu.

Kirja vormis seisukohavõtud.

Tunnustada kodukorras võimalust, mille järgi komitee president saab konsultatsioonitaotlusele vastata juhtivkomisjoni koostatud kirja vormis, kui komisjoni tööde prioriteete ja juba vastu võetud arvamusi arvesse võttes komisjon seda võimalust arvamuse koostamisest loobumisele eelistab. 

Komitee arvamuse vastuvõtmise järgne tegevus.

Võimaldada arvamuse eelnõu koostamiseks määratud komisjonil koostada arvamuse muudetud eelnõu, eesmärgiga võtta arvesse komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse käiku ja suuta sellele reageerida.

Aruanne arvamuste vastuvõtmise järgse tegevuse kohta.

Esitada arutelu pidamiseks vähemalt kord aastas täiskogule aruanne komitee arvamuste vastuvõtmise järgse tegevuse kohta.

Riikide delegatsioonide koordinaatorid.

Tunnistada kodukorras riiklike koordineerijate osatähtsust.

Piirkondadevahelised rühmad.

Tuletada meelde, et juhatus otsustab, kas piirkondadevaheline rühm on moodustatud korrakohaselt, ning võtab olemasolevate kriteeriumite alusel arvesse komisjonide korraldust ja tööd.

Peasekretäri ametisse nimetamine.

Kehtestada põhimõte, mille järgi peasekretär nimetatakse ametisse kahekolmandikulise häälteenamusega ja pärast otsustusvõimelisuse kindlakstegemist.

Esitatud muudatusettepanekuid oli  38 , kus näiteks tehti ettepanek ka muuta kodukorra punkti sõnastust, mis sätestab asendusliikmete määramist:

Komitee täisliiget, kes ei saa osaleda komisjoni või mis tahes muul juhatuse poolt heakskiidetud koosolekul, võib asendada sama riigi delegatsiooni, [kustutada: samasse fraktsiooni või piirkondadevahelisse rühma] kuuluv teine täis- või asendusliige, kuid seda ettepanekut (et fraktsioon või piirkondlik rühm ei oleks asendusliikmete otsimiseks sobiv "kauss") ei võetud vastu.

Suur hulk muudatusettepanekuid oli ka selle kohta mis tingimustel võib moodustada fraktsiooni.

Algne tekst: “Fraktsiooni saavad moodustada vähemalt 20 komitee täis- või asendusliiget vähemalt kolmest eri liikmesriigist või 18 komitee täis- või asendusliiget vähemalt neljast eri liikmesriigist või 16 komitee täis- või asendusliiget vähemalt viiest eri liikmesriigist, kusjuures vähemalt pooled peavad kõikidel juhtudel olema komitee täisliikmed. Komitee täis- ja asendusliikmed võivad kuuluda vaid ühte fraktsiooni. Fraktsioon loetakse laialisaadetuks, kui selle liikmete arv langeb alla fraktsiooni moodustamiseks nõutava miinimumi.”

Vastu võeti muudatusettepanek, mille kohaselt saavad fraktsiooni moodustada vähemalt 18 komitee täis-või asendusliiget, kusjuures vähemalt pooled peavad olema komitee täisliikmed, kes esindavad vähemalt viiendikku liikmesriikidest. Selline muudatus võimaldab ka edaspidi Regioonide Komiteel jätkata senise nelja fraktsiooniga.

Oluline küsimus- kes võivad teha ettepaneku hagi esitamiseks kohtule- tehti ettepanek, et Ettepanekuid võivad esitada ka 32 Regioonide Komitee liiget, kes esindavad vähemalt kolmandikku riikide delegatsioonidest, või fraktsioon.- võeti tagasi, kuid muudatusettepaneku tegijad soovisid, et edaspidi tullakse selle küsimuse juurde tagasi, kui on juba praktilised kogemused kuidas täna vastu võetud süsteem töötab.

Küsimus selle kohta kuidas hagi esitamise otsus täiskogul langetatakse- kas selleks on vaja häälte lihtenamust või kahte kolmandikku häältest- langetati otsus, et piisab pärast otsustusvõimelisuse kindlaksmääramist lihthäälteenamusest.

Muudatusettepanek, mis käsitles keelte kasutust ning tegi ettepaneku, et komitee dokumendid peavad olema kättesaadavad EL kõigis ametlikes keeltes, kui juhatus ei otsusta teisiti ning keelte kasutust täiskogul, juhatuses ja komisjonides. Leiti, et tõlke olemasolu tagatakse “niivõrd kui võimalik” ning keelte täpsem kasutamise kord sätestatakse vademeekumis.

Väino Hallikmägi poolt koostatud arvamuse eelnõu kohta oli kokku esitatud 28 muudatusettepanekut, mis täiendasid ja parandasid eelnõu sisu ja sõnastust, kuid ei muutnud selle põhimõttelist ülesehitust. Muudatusettepanekutega sooviti näiteks, et tehniliste tingimuste ja rajatiste ühtlustamiseks on igal juhul vaja tehniliste standardite ühtlustamist, mis omakorda nõuab investeeringuid infrastruktuuri, et saavutada tehniliselt ühtlustatud standard.

Ühtlustamist vajavate eeskirjade hulka kuuluvad lisaks vedurijuhtide koolitust ja lasti puudutavatele standarditele eelkõige ohutusstandardid ning ulatuslikud laadimisstandardid. Oluliseks peeti ka raudtee rööpmevahede ühtlustamist.

Ühtset liikluskorralduskeelt on suhtluses tarvis vaid rahvusvaheliste vedude ja eelkõige kolmandatest riikidest saabuvate / kolmandatesse riikidesse suunduvate vedude jaoks. Liikmesriikide sisene liikluskorraldus ei vaja sellist ühtset liikluskorralduskeelt.

Ülekoormatud võrgustikuosad on ka siis, kui neid kasutada ühiselt nii reisija- kui kaubaveo jaoks, sel viisil kohandatavad, et mõlemad veoliigid saavad toimida ilma teineteist takistamata. Kui sellised kohandused ei ole võimalikud, tuleb neile rajada eraldi raudteetrassid.

Vastu võeti 15 muudatusettepanekut, osad nendest kompromissidena. Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Meie delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanekud on  aruandele lisatud

Väino Hallikmägi aitas arvamuse koostamisel eksperdina Rivo Noorkõiv.

5. Barroso poliitilised eesmärgid järgmisele komisjonile

Jose Manuel Barroso näeb Euroopa ees viit olulisemat proovikivi.
1. Majanduskasvu taastamine juba täna ning pikaajalise
jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime taastamine tulevikuks
2.Võitlus tööpuuduse vastu ja meie sotsiaalse ühtekuuluvuse
Kindlustamine
3. Euroopa jätkusuutlikkuse arendamise ülesanne tuleb muuta meie
konkurentsieeliseks.
4. Eurooplaste julgeoleku tagamine
5.ELi kodanikuaktiivsuse ja osaluse tugevdamine.

Ta ütles oma kõnes, et me elame erakordsel ajal, sest me ei ole mitte ainult finants- või majanduskriisis, vaid ka ühiskonna väärtuste kriisis. Samal ajal näitab see kriis, et maailma riigid on 21. sajandil muutunud üksteisest väga sõltuvaks. Kriis näitab olulisi
muudatusi, mis võivad tekkida maailma suurvõimude omavahelistes suhetes ja nende tasakaalus.

Seepärast peame taas põhjalikult mõtlema selle üle, millises ühiskonnas me soovime elada. Euroopa jaoks on see otsuste tegemise aeg, mil tuleb vastata eluliselt tähtsale küsimusele. Kas soovime osaleda maailma juhtimises, kujundades globaliseerumist oma väärtuste ja huvide alusel, või laseme globaliseerumist juhtida teistel ja nõustume nende lahendustega?
Alternatiivid on selged. Tuleb teha raske valik. Eurooplased kas võtavad väljakutse üheskoos vastu või kaotab EL kogu oma kaalu.

Põhjalikum ülevaade: Barroso

6. Komisjon algatab arutelu ELi 2020. aasta strateegia üle: uue strateegiaga muudetakse ELi turg senisest arukamaks ja keskkonnasäästlikumaks sotsiaalseks turuks

Komisjon avaldas 24.novembril avaliku konsultatsioonidokumendi ELi 2020. aasta strateegia kohta, mille abil soovitakse viia ELi majandus pilvituma tuleviku poole. ELi 2020. aasta strateegia eesmärk on saavutada senisest keskkonnasäästlikum ja sotsiaalselt solidaarne majanduskasv, nagu märkis Euroopa Komisjoni president Barroso oma poliitilistes suunistes. Uue strateegia aluseks on Lissaboni strateegia saavutused ja selle rakendamisest saadud kogemused. Konsultatsioonidokumendis esitatakse visioon, mille kohaselt keskendub ELi 2020. aasta strateegia kriisist taastumise kindlustamisele, tulevikus samalaadse kriisi ärahoidmisele ning kolmele temaatilisele eesmärgile: teadmiste alusel väärtuste loomine, inimeste kaasamine osalusühiskonnas ning konkurentsivõimelise, sidusa ja keskkonnasäästlikuma majanduse loomine.

Vastused konsulteerimisele tuleb esitada 15. jaanuariks 2010. Seejärel esitab uus komisjon kevadisele Euroopa Ülemkogule üksikasjaliku ettepaneku.

Vastused konsulteerimisele tuleb esitada 15. jaanuariks aadressile EU2020@ec.europa.eu .
Konsultatsioonidokumendi täisversioon tehakse kättesaadavaks aadressidel http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/index_en.htm
Ja  http://ec.europa.eu/eu2020

7. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) sai uue juhi

CEMR poliitikakomitee valis 30.11-01.12.09 toimuval koosolekul uueks peasekretäriks Frédéric Vallier´ Jeremy Smith asemele, kes täitis seda rolli 2002 aasta maist.  Vallier võtab juhtimise üle 2010 aasta veebruarist.

Tema CVga saab tutvuda siin:
http://www.ccre.org/communiques_de_presse_detail_en.htm?ID=289

The full press release

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


07.12.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit