Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


16.-20. november 2009
Print

E-nädalakiri 31/2009

Sisukord:
1. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek
2. Arutelu Regioonide Komitee arvamuse üle ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal
3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni koosolek
4. CEMR poolt kavandatav uuring Euroopa kohalike ja regionaalsete esindajate õigusliku staatuse kohta
5. Konverents teemal kuidas kliima ja energia alased väljakutsed peaksid olema kajastatud EL struktuurifondides ja ühtekuuluvuspoliitikas
6. Arutelu Regioonide Komitee tulevase ülesehituse osas

1. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek

Koosolek toimus kolmapäeval, 18. novembril.

Koosolekul osales komisjoni liige Uno Silberg ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Komisjoni esimees andis ülevaate tehtud tööst erinevates pädevusvaldkondades ja avaldas rahuldust tehtud tööga. Töö kvaliteet ja tulemus on sõltunud komisjoni liikmete poolt antud panusest.

Raportööride määramine-. Raportööriks määrati ka Uno Silberg “Green Paper on “The interconnection of business registers” (lisatud). Lõplik otsustamine kõikide määratud  raportööride osas sõltub konsulteerimisest Euroopa Komisjoniga.

Otsustati loobuda arvamuste koostamisest vastavalt sekretariaadi poolsetele ettepanekutele.

2010. aasta tööprogrammi osas otsustati, et  esitatud töödokument on heaks aluseks tulevasteks aruteludeks

ECOSe komisjoni väljaspool komitee asukohta toimuvad üritused 2010. aastal- on välja pakutud kas võimalikku üritust- üks Kreekas ja teine Hollandis. Otsus langetati ainult esimesel poolaastal toimuva ürituse kohta Kreekas, mis toimub 2010 aasta 21- 22 juunis Kavala linnas. Seminari teema “2010 aasta: võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu: kohalik ja piirkondlik mõõde”

2010. aasta uurimisprogrammi osas otsuseid ei langetatud, vaid see jäi  otsustamiseks  veebruari koosolekul.

Omaalgatusliku arvamuse eelnõu autotööstuse kohta. CdR 211/2009 rev. 1  ECOS-IV-036, raportöör: Jean-Yves Le Drian (FR/PES)

Arvamuses kutsutakse üles sõlmima Euroopa autotööstuse jaoks uut kokkulepet.  Kui täna toimub selge ületootmine, siis tulevikus seisab autotööstus  silmitsi uute tehnoloogiliste väljakutsetega, mistõttu on oluline leida uusi transpordilahendusi liikuvuse nõudluse ja jätkusuutlikkuse vajaduse ühildamiseks.

Komisjoni esindaja kahjuks ei tulnud koosolekule ja tema sõnavõtt jäi ära.

Koosolekul toimus eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine. Kokku oli esitatud 15 muudatusettepanekut.

Uno Silbergi poolt oli esitatud kaks muudatusettepanekut (lisatud). Teisest muudatusettepanekust oli tõlkimise käigus saanud 4 erinevat muudatusettepanekut. Seetõttu võeti vastu kaks ettepanekut kompromissina ja 3 ettepanekut langes ära.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 2010. aasta veebruaris toimuvale täiskogu istungjärgule.

Arvamuse eelnõu Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta kohta (2011), KOM(2009) 254 lõplik, CdR 273/2009  ECOS-IV-039, raportöör: Declan McDonnell (IE/ALDE)

Arvamuses juhitakse tähelepanu sellele, et liikmesriikides valitsevad vabatahtliku töö traditsioonid on erinevad, ning rõhutatakse, et 2011. aasta lähenemisviis peab olema mõistev ja paindlik. Komitee arvates pakub Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta ainulaadse võimaluse koondada kogemusi ja häid tavasid ning luua sobivad foorumid, kus kogu Euroopa Liidu riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud tasandid saavad kogemusi vahetada ja häid tavasid tutvustada.

Komitee kutsub üles nimetama ühe päeva 2011. aasta lõpupoole Euroopa Liidu vabatahtliku tegevuse päevaks, mis põhineks liikmesriikide erinevatel vabatahtliku töö traditsioonidel. Seda päeva võiks kasutada solidaarsustunde loomiseks ELi vabatahtlike vahel ning vabatahtliku tegevuse tutvustamiseks üldsusele asjakohasel ja uuenduslikul viisil.
Soovitab anda 2011. aastal auhinna kõige vabatahtlike sõbralikumale linnale või kohalikule või piirkondlikule omavalitsusele. Samuti pooldab komitee auhindade andmist aasta vabatahtlikule, et tunnustada üksikisikute pühendumist ja saavutusi 2011. aasta saadikutena.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma  sõnavõtus, et nõukogu otsus kuulutada 2011 aasta vabatahtliku tegevuse aastaks, et propageerida aktiivset kodanikuks olemist, võetakse vastu 27.novembril toimuval koosolekul. See on horisontaalne meede mitmetes erinevates vormides. Soovitakse ärgitada liikmesriike ja kohalike ning regionaalseid omavalitsusi rohkem propageerida EL kodanikuks olemist ning edendada vabatahtlikku tegevust. Komisjon on saanud 3 miljoni eurot ettevalmistustööks 2010 aastal ja 8 miljonit 2011 aastal läbi viidavate ürituste rahastamiseks. Liikmesriigid peavad looma rahvuslikud koordinatsiooni üksused. Koostööd soovitakse teha ka teiste institutsioonidega, sealhulgas Regioonide Komiteega.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kokku 9 muudatusettepanekut, nendest 2 Uno Silbergi poolt (lisatud). Uno võttis esimese ettepaneku tagasi ja nõustus teise ettepaneku osas välja pakutud kompromissiga.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt. Arvamuse vastuvõtmine on kavandatud 2010. aasta veebruaris toimuvale täiskogu istungjärgule.

Arvamuse eelnõu teemal „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)”, KOM(2009) 180 lõplik
CdR 212/2009 rev. 1  ECOS-IV-037, raportöör: Rob Bats (NL/ALDE) otsustati menetleda ümarlaua diskussiooni käigus. Raportöör Rob Bats esitles aruteludokumendis üleeuroopalise vananemisele lähenemise kolme prioriteeti kui laiaulatusliku demograafilise ülemineku osa:

· vananemine hea tervise juures (healthy ageing);
· tööhõives osalemine ja tööviljakus;
· juurdepääs teenustele ja infrastruktuuridele.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad selle eest, et anda Lissaboni tegevuskava raamides demograafilise ülemineku arengule oma piirkonnas loominguline ja uuenduslik kuju.

Liikmesriike ja piirkondi saab vajaliku regionaalpoliitika, vajalike vahendite ja programmide loomisel ja tugevdamisel aidata ning seepärast tasub uurida, kas demograafilist olukorda (demograafiline langus, rahvastiku kasv, ränne ja vananemine jne) oleks võimalik kasutada SKP-d täiendava indikaatorina struktuurifondide eraldamisel järgmisel programmiperioodil.

Ümarlauaarutelu vananemise teemal, milles osalesid:

Ø ECOSe komisjoni esimees Constance Hanniffy (IE/EPP)

Ø Rob Bats (NL/ALDE), raportöör Regioonide Komitee arvamusele komisjoni teatise kohta „Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis”; raportöör tutvustas arvamuse eelnõu. Juba on tehtud tundlikke avaldusi sel teemal. Arvab, et tuleb keskenduda erinevatele lahendustele ja võimalustele. Põhjalikuma ettekande tegi raportööri ekspert. prof. Erik Buskens. Ta andis ülevaate tänasest olukorrast. Rahvastiku vananemisega seoses suurenevad ka vajadused sotsiaal- ja tervishoiu teenuste järele.  Kuigi töövõimeline elanikkonna osa väheneb,  kaasnevad sellega ka võimalused - suureneb tööhõive (vajalike teenuste osutamiseks) ja on vajadus uute produktide järele jne.

Ø Euroopa Komisjoni esindaja M.Georg Fischer- paljud küsimused mis arvamuse eelnõus on esitatud,  saavad vastuse kui uus komisjoni koosseis on paigas. Komisjoni raport on kirjeldus selle kohta mis hakkab juhtuma kui midagi ette ei võeta. Komisjon on välja pakkunud ka võimalikke lahendusi probleemi lahendamiseks. Kriis on suurendanud lihtsalt selle probleemi teravust. Oht on, et kriis mõjutab elanikkonna tervislikku seisu ja see väljendub ka pikaajalises perspektiivis suurenenud kulutustes tagajärgedega toimetulekul.

Teema on seotud väga lihtsate küsimustega mis puudutab töö- ja pereelu ühitamise meetmeid ning tööhõive alaseid meetmeid. On vaja, et inimesed töötaks kauem ja oleksid kauem ühiskondlikult aktiivsed. Aktiivsed inimesed on sageli ka tervemad.

Ø Liz Lynne; Euroopa Parlamendi liige (UK/ALDE)- oleme liiga palju keskendunud haigustele mitte nende ennetamisele. Ennetustegevuste puhul on oluline roll kohalikel ja regionaalsetel omavalitsustel. Pikaajalise hoolduse tingimused erinevad suuresti liikmesriigiti. Vaja oleks pöörata tähelepanu selle kuidas ja millistes tingimustes vanureid hooldatakse. Võrdluste ja analüüsi  läbiviimiseks on vaja saada informatsiooni liikmesriikidest. Peame kindlustama et ei diskrimineeritaks inimesi vanuse tõttu ja see peab olema kajastatud  tööhõive direktiivis.

Ø Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Rootsi esindaja Mansnerus Annika- terve vananemine on olnud üks prioriteete nende eesistumise ajal. Küsimus on selles kuidas pakkuda väärikat vananemist kogu Euroopas. Vananemine ise pole probleem vaid ennem positiivne sõnum. Tuleks arvestada ka laste olemasoluga sotsiaalkindlustuse kavandamisel. Kõikidele liikmesriikidele on ühine vajadus kohandada oma tervishoiusüsteem eakate vajadustega. Erilises riskis on inimesed kes pole enam võimelised ise hakkama saada. Oluline on ennetuslike meetmete väljatöötamine, et hoida vanemate inimeste elukvaliteeti võimalikult kaua kõrgel.

Koosolekul esitleti ka kolme pilootprojekti:
Ø Anne-Sophie Parent, Euroopa eakate inimeste platvormi AGE direktor;

Ø Rob Anderson, Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi (EUROFOUND) teadusjuht;

Ø Francesco Briganti, Euroopa Pariteetsete Institutsioonide Assotsiatsiooni (AEIP) direktor.

Järgmine ECOS komisjoni koosolek toimub 24.veebrauril 2010 aastal.

2. Arutelu Regioonide Komitee arvamuse üle ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Regioonide Komitee poolt on määratud raportööriks ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas Mr. Michael SCHNEIDER (DE/EPP), kes on ka DEVE komisjoni esimees.

Ta kutsus üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaid arutama arvamuse eelnõus tõstatatud küsimuste üle (lisatud). Kohtumine toimus 19.novembril 2009 Regioonide Komitee peahoones Rue Belliard 99-101, ruumis JDE 70 from 14h30 to 17h00.

Raportöör ütles, et täna on see teema olulisem kui kuus nädalat tagasi kui seda kohtumist planeeriti. Küsimusele mis saab peale 2014+ peavad olema realistlikud lahendused. Raportöör on oma diskussiooni dokumendis esitanud rida küsimusi, kuid vaja on keskenduda kõige olulisematele küsimustele.

Objective 1 regioonide osas on olukord selge ja täna ei keskenduta nendele küsimustele. Tuleks arutada regionaalpoliitika lihtsustamist, integreeritud lähenemist ja kuidas tagada, et kohalik ja regionaalne tasand oleks kaasatud mitte ainult planeerimise järgus vaid ka rakendamise faasis.

Euroopa Sotsiaalelamufondi esindaja- tuleks rakendada kahte põhiprintsiipi

Ø võrdsed võimalused (igale regioonile pakutakse võimalusi investeerida teatud prioriteetsetesse valdkondadesse vastavalt nende valikutele)

Ø partnerlus

Need kaks printsiipi on seotud väljakutsetega nagu kliimamuutused ja sotsiaalne ühtekuuluvus. Näiteks on oluline panustada elamute energiatõhususse (nii läbi toetuste kui ka laenude) kui sotsiaalsesse kapitali.

Lääne-Inglismaa regionaalne esindus- peab olema integreeritud lähenemine mitte sektoraalne ja tuleks anda suurem võimalus regioonidel ise valida mida teha, et saavutada suurem lisandväärtus. Strateegilistes dokumentides puudub selge regioonide rolli määratlus. Nad on nõus Barca raporti ettepanekutega. Tuleks rohkem tegeleda majandus- ja finantskriisi mõjutustega ühtekuuluvuspoliitika raames. Tuleb vastu seista häältele, mis nõuavad sektoraalset lähenemist. Nad ei ole vastu üleminekuregioonide lähenemisele, kuid on oluline, et regionaalpoliitika on suunatud kõikidele regioonidele, ka rikastele.

Raportöör ütles, et ühtekuuluvuspoliitika on solidaarsuspoliitika, mis peab edendama euroopa ühisväärtusi ja olema suunatud kõikidele regioonidele. Tähelepanelikult tuleb suhtuda indikaatorite küsimusse- on vaja selgemaid indikaatoreid tulemuse muutmiseks. Rikaste regioonide vaeste piirkondade aitamiseks ei piisa uute indikaatorite väljatöötamiseks.

Regioonid teavad ise milleks nad neid vahendeid kulutavad. Ta ei kujuta ette millised need uued indikaatorid võiksid olla. Tänane näitaja-75% SKPst ja ei ole õige, et väike kõikumine selle näitaja suhtes muudab oluliselt regiooni rahastust.

Piiriäärsete regioonide esindaja ütles, et oluline on keskenduda piiriülese koostöö arendamisse. Vaja on teha programmide rakendamine lihtsamaks. Reeglid on liiga keerulised ja erinevad erinevate programmide osas. Paindlikkus on üks võtmesõna mida tuleb arvestada.
Eurocities- integreeritud lähenemine on oluline. Oluline on mõelda arenenud piirkondade siseste probleemide lahendamisele. Koostöö on oluliselt tähtis, kuid see ei tähenda, et erinevad piirkonnad peavad aktsepteerima erinevat lähenemist. Linnad tuleb kaasata riiklike programmide koostamisse ja rakendamisse.

Pealinnaregioonide ja linnade võrgustik. Nende jaoks on Barca raport tähtis, mis räägib koha põhisest lähenemisest ja tuleb tagada, et euroopa regionaalpoliitika on mõeldud kõigile regioonidele mitte ainult mahajäänutele.

Communities of Europe- rääkis majandus- ja finantskriisi mõjudest näiteks väikeettevõtetele ja tööhõivele. Kriis näitab, et strateegiline planeerimine peab aitama kriisist üle saada. Tuleb suurendada mitte EL liikmesriikide osalemist piiriülestes programmides. Tõhustada tuleks koostööd.

Tuleb kindlustada, et ühtekuuluvuspoliitika on jätkusuutlik.

Helsingi regiooni esindaja- funktsionaalsed regioonid peaksid olema ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kohaks. Tuleks muuta funktsionaalsed piirkonnad ka nendeks kes saavad otse vahendeid EL fondidest. Toetas oma sõnavõtus  makroregioonide loomist.

Raportöör ütles, et oluline on selgelt välja öelda mis on tulevase ühtekuuluvuspoliitika põhilised elemendid ja alles seejärel võime rääkida täpsematest detailidest. Ideed peaksid olema realistlikud, et nendega edasi minna. Tuleb keskenduda selle põhielementidele. On oht, et kui oleme oma eesmärkides killustunud, võime kahjustada lõpptulemust.

3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuspoliitika komisjoni (COTER) koosolek

Koosolek toimus , 20. novembril. Osalesid komisjoni liige Väino Hallikmägi ja Ivar Unt ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Komisjoni esimees andis ülevaate eelmisel perioodil tehtud tööst ja tänas komisjoni liikmeid kahe aasta jooksul tehtud töö eest.

Otsustamiseks

-      Arvamuste koostamisest loobumised (CdR 254/2009)- otsustati toetada esitatud ettepanekuid

-      COTERi komisjoni 2010. aasta tööprogramm (CdR 292/2009) on esitatud aluseks edaspidiseks aruteludeks

-      Välistegevus 2010. aasta esimesel poolaastal – koosolek toimub 26-27 aprillil Andaluusias- toimumiskohana pakutakse välja Jaéni – see on linn, mis täidab kõik vajalikud tingimused, et olla ideaalne koht selliste ürituste võõrustamiseks.

- 2010. aasta uurimisprogramm- selles osas langetab otsuse juba järgmine koosseis.

Arvamuse eelnõu teemal „Majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues eduaruanne” ,KOM(2009) 295 lõplik, raportöör: Flo Clucas (UK/ALDE),
CdR 209/2009 rev.1 COTER-IV-027

Raportöör on pettunud, et ühtekuuluvust käsitlevast kuuendast eduaruandest puudub kahjuks praeguste majandus- ja keskkonnatingimuste analüüs. Aruanne ei aseta praegust olukorda konteksti – milleks on tõsiseim majanduskriis pärast 1930-ndate aastate ülemaailmset majanduskriisi – ning selles ei tehta olulisi otsuseid, et leevendada kliimamuutuste mõju. Veelgi enam – aruandes ei vaadelda mõju meie piirkondadele, linnadele ja neis elavatele inimestele.
Arvamuses leitakse, et territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk on soodustada kõigi territooriumide harmoonilist ja jätkusuutlikku arengut, mis rajaneks nende territoriaalsetel omadustel ja ressurssidel ning tooks esile seda, et piirkonnad ei ole kunagi identsed ja igaüks neist pakub välja ainulaadse lahenduse oma täispotentsiaali saavutamiseks.

Ollakse seisukohal, et territoriaalne ühtekuuluvus muutub veelgi olulisemaks juhul, kui kõik riigid ratifitseerivad Lissaboni lepingu, kuna seeläbi saab territoriaalsest ühtekuuluvusest ELi poliitiline eesmärk ja ühtekuuluvuspoliitika kolmas mõõde. Komitee on seega seisukohal, et Lissaboni lepingu ratifitseerimise korral on vaja territoriaalse ühtekuuluvuse valget raamatut, et määratleda täpsemalt, kuidas lisada eesmärk kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ning kuidas seda rakendama hakatakse.

Innovatsiooni ja loovust peaksid toetama kõik valitsustasandid ja kõik kodanikud ELis. Komitee soovitab selleks luua loovuse virtuaalse võrgustiku.

Komitee leiab, et liigne finantsjuhtimine ja -kontroll halvavad ühtekuuluvuspoliitika ning võivad sellele avaldada pärssivat mõju, kuna see võib projektide rahastajaid eemale peletada finantsnõuetele vastavuse ja kontrolli suure koormuse tõttu. Kui soovitakse saavutada 2010. aasta järgses Lissaboni strateegias sätestatud eesmärgid, peaks komisjon paremini mõistma innovatsiooni ja loovuse projektide olemust ning neid ka vastavalt käsitlema.

Komitee on seisukohal, et N+2 ja N+3 alusel kasutamata jäänud raha ei tuleks komisjonile tagasi maksta ja seejärel liikmesriikide vahel jagada, vaid selle asemel tuleks seda raha kasutada riskikapitali fondi loomiseks või selle täiendamiseks.

Toetatakse katsekavasid, mille komisjon käivitab 2011. aasta algusest, et lisada täiendavaid näitajaid, mis hõlmavad rohkem kui SKP.

Raportöör leiab, et leiab, et struktuurifondide eraldamine üksnes SKP alusel hägustab piirkondade üldist majanduslikku olukorda ning ei arvesta vaesumise suurenemist liikmesriikides, kus SKP on kõrge.

Samuti toetatakse arvamuses vahendite kasutamise lihtsustamist ja paindlikumat lähenemisviisi.

Tehakse teeb ettepanek, et jõupingutused hoonete ja transpordi energiatõhususe parandamiseks peaksid saama ühtekuuluvusvahendite peamiseks osaks ning ELi abikõlbliku arendusmeetme nõutavaks sambaks.

Arvamuses soovitatakse ühtekuuluvuspoliitika ümber kujundada nii, et subsidiaarsuse põhimõtet rakendataks ka kohalikul ja piirkondlikul, mitte ainult liikmesriikide tasandil.
Selle raporti projekti kohta oli esitatud 67 muudatusettepanekut. Näiteks muudatusettepanek 43 (Riese) poolt esitatud: SKP näitaja laiendamisse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna niivõrd üldine väide ei võimalda mingeid enne/pärast arvestusi ja seega pole võimalik prognoosida mõju Alam-Saksi liidumaale (aga ka mitte Saksamaale tervikuna).

Lisaks sellele on föderaalvalitsus ja liidumaad ühistes arvamustes dokumentide „Neljas aruanne majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kohta” (jaanuar 2008) ja „Roheline raamat territoriaalse ühtekuuluvuse kohta” (veebruar 2009) teemal komisjonile oma vaated esitanud. Need kujutavad endast edasiste positsioonide alust. Senine majanduslik eristuskriteerium abivajavate piirkondade määratlemiseks – SKP inimese kohta – on ennast tõendanud. See näitaja hõlmab kaudselt ka teisi majandusnäitajaid nagu töötus ja demograafiline areng.

Saksamaa föderaalvalitsus on vastu sotsiaalmajandusliku seoseta, puht geograafiliste tegurite kaasamisele, kuna need ei ole süsteemile omased. Võib karta, et uute kriteeriumide loomine abikõlblike piirkondade valimiseks lahjendab ühtekuuluvuspoliitika eesmärki ja vähendab selle tõhusust.”- ei leidnud raportööri toetust ja hääletati ka komisjoni poolt välja. Meie delegatsiooni liikmed olid ka selle ettepaneku vastu.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.    Arvamus on kavas vastu võtta 10.–11. veebruaril 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Perspektiivarvamuse eelnõu teemal „Ühtekuuluvuspoliitika tulevik” , raportöör: Michael Schneider (DE/EPP), CdR 210/2009 rev.1 COTER-IV-028

-      Natalija Kazlauskiene Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika direktoraadist tutvustab ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kõrgetasemelise töörühma esimesi tulemusi

-      Raportöör tutvustab perspektiivarvamuse eelnõu

Praeguse kava kohaselt plaanib Euroopa Komisjon esitada oma nägemuse ühtekuuluvuspoliitika tulevase kujundamise kohta pärast 2013. aastat 2010. aasta oktoobris avaldatavas viiendas majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse aruandes.

Sellega kaasnevate muutustega seoses tõstatab Regioonide Komitee küsimuse ühtekuuluvuspoliitika tulevase struktuuri kohta. Seejuures tuleb silmas pidada järgmiseid aspekte:

Ø ühtekuuluvusfondist tuleb jätkata nende liikmesriikide toetamist, kelle SKP inimese kohta on alla 90 % ühenduse keskmisest näitajast;

Ø tuleb jätkata Euroopa Liidu nõrgimate ja kõige suuremate probleemidega piirkondade toetamist, kelle SKP inimese kohta on alla 75 % ELi keskmisest näitajast;

Ø tulevikus tuleb toetada üleminekupiirkondi, kelle SKP inimese kohta teatud valdkonnas on üle 75 % ELi keskmisest näitajast;

Ø tuleb toetada piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive sihtala piirkondi, see pakkumine kehtib kõigile piirkondadele, v.a lähenemise sihtala ja üleminekupiirkonnad;

Ø tuleb toetada territoriaalset koostööd ja

Ø Euroopa Komisjoni peab toetama uuenduslikke meetmeid.

2013. aastale järgneva perioodi ühtekuuluvuspoliitika kujundamist käsitleva perspektiivarvamuse keskmes olema järgmised küsimused:
· Euroopa tulevase ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid ja võrdlusraamistik

· Millised sisulised väljakutsed lisanduvad ühtekuuluvuspoliitikale pärast 2013. aastat ja millise panuse saab ühtekuuluvuspoliitika anda nende probleemide lahendamisse?

· Millised põhimõtted peaksid kehtima ühtekuuluvuspoliitikale pärast 2013. aastat?

· Milline peaks olema tulevase, pärast 2013. aastat rakendatava ühtekuuluvuspoliitika struktuur?

· Milliseid meetmeid on vaja võtta, et parandada ühtekuuluvuspoliitika rakendussüsteemi?

· Millist rolli võivad mängida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning seega ka Regioonide Komitee ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel?

· Kuidas peaks tulevikus välja nägema ühtekuuluvuspoliitika koosmõju teiste ELi poliitikate ja ka riiklikul tasandil tehtud pingutustega?

· Kuidas on tulevikus võimalik siduda ühtekuuluvuspoliitika strateegiline suunitlus Euroopa tasandil kohalikule ja piirkondlikule tasandile kohandatud arengustrateegiate väljatöötamisega?

Arutelud ühtekuuluvuspoliitika tuleviku üle ei saa olema lihtsad, sest liikmesriikidel ja regioonidel on väga erinevad huvid. On palju erinevaid ideid ja detailseid ettepanekuid.
Van Den Brande ütles, et peaksime avaldama oma arvamust ametliku komisjoni dokumendi osas mitte ainult kuulduste alusel. Regioonide Komitee väljendas oma kirjas komisjonile (koos CEMRga) põhimõttelisi seisukohti, et on vaja vältida uut protektsionismi ja poliitika natsionaliseerimist. Regioonide Komitee on alati rõhutanud, et EL poliitikad peavad olema suuremal määral integreeritud mitte sektoraalsed poliitikad. Tuleks rakendada ka mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid. Esmaspäeval on tal kohtumine EK esimehega, kus ta väljendab Regioonide Komitee seisukohti ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas. Peame jälgima edaspidiseid arutelusid, et väljendada oma seisukohti.

Arutelu käigus võttis sõna ka Läti delegatsiooni liige, kes väljendas Läti omavalitsusliidu seisukohti (lisatud)

Hispaania delegatsiooni liige Velasco Mancebro ütles, et ühtekuuluvuspoliitikal peab olema üks selge eesmärk- ühtekuuluvuse tagamine, aga mitte midagi muud.  See poliitika on kaotanud oma sisu- tuleb selgitada miks rikkad regioonid peavad osa saama just ühtekuuluvuspoliitikast. Vaja on selget sõnumit miks meil on vaja ühtekuuluvuspoliitikat.

Raportöör kutsus üles liikmeid esitama oma ettepanekuid püstitatud küsimustele ja saatma need raportöörile.

Teine arutelu ja vastuvõtmine 26. veebruaril 2010

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide komiteele, mis käsitleb ELi Läänemere piirkonna strateegiat” ,KOM(2009) 248 lõplik. Raportöör: Paulina Haijanen (FI/EPP) , CdR 255/2009 COTER-IV-029

Europarlamendi saadiku Tunne Kelami hinnangul vajab Läänemere strateegia konkreetset eestvedajat ja rahastamist, vastasel korral võib seda oodata hääbumine.

"Ükski strateegia ei ole tõsiseltvõetav, millel pole raha taga," nentis Kelam, kelle hinnangul võib Läänemere strateegiat tabada sama saatus, mis Põhjadimensiooni. "Kümmekond aasta tagasi räägiti sellest palju, viimasel ajal ei ole midagi kuulda olnud."

Kelami sõnul on Läänemere strateegial olemas küll oma eelarverida, kuid raha sellel ei ole. Lisaks puudub strateegial motiveeritud eestvedaja. "Projekti juhib välisministeerium, mis paraku ei ole sellel alal eriti hea haardega," leidis Kelam ja lisas, et lähtuvalt Eesti rollist Läänemere strateegias, oleks loomulikum, kui sellega tegeleks välisministeeriumi asemel hoopis majandusministeerium. (BNS, 12.11.09)

Regioonide Komitee arvamuse eelnõus leitakse, et makropiirkondade teke Euroopa Liidus ei ole üheselt mõistetav küsimus. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohalt on vajalik nende koostöö tugevnemine ja laienemine selliselt, et see hõlmaks ELi poliitika eri valdkondi ja ületaks ka poliitikavaldkondade piirid. Ent arenguga seostub oht, et makropiirkonnad moodustavad liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahele uue tasandi. See nõrgendaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste positsiooni. See juhiks kodanikud veel kaugemale ELi otsustusprotsessist. Makropiirkonnad peavad jääma liikmesriikide ja kohaliku tasandi koostöö vahendiks ning neist ei tohiks areneda uut institutsioonilist tasandit ELi ja liikmesriikide vahele.

Makropiirkonnad loovad Euroopa integratsioonile lisaväärtust vaid juhul, kui nad suurendavad liikmesriikide ning kohaliku ja piirkondliku tasandi koostööd Euroopa Liidu poliitikavaldkondade tõhustajana.

Strateegia välismõõtme küsimustele tuleks selle elluviimisel rohkem tähelepanu pöörata. Läänemere välismõõtme ulatust tuleks laiendada lisaks Norrale ja Venemaale ka Läänemere valgalal asuvale Valgevenele ja Ukrainale. Kõnealuste riikide ulatuslikum kaasamine strateegia elluviimisse aitaks neid tuua lähemale Euroopa väärtustele.

Majanduslangus on eriti rängalt puudutanud Läänemere majanduspiirkonda. Veel mõni aeg tagasi oli Läänemere majanduspiirkond kõige kiiremini kasvav piirkond Euroopas. 2009. aasta juunis, mil tegevuskava avaldati, oli see aga üks kriisist kõige enam mõjutatud piirkondi. Kriis võib olla teguriks, mis kiirendab tegevuskava rakendamist. Püüdlused majanduskriisi ületamiseks võivad Läänemere strateegiast uusi ideid ammutada. Teisalt esitatakse teatisele lisatud tegevuskavas hinnang, et strateegias kirjeldatud meetmete rakendamise aeg võib riikide majanduste kriisi tõttu edasi lükkuda.

Regioonide Komitee arvates on oluline, et mitmetasandilise valitsemise elluviimise tagamiseks järgitakse ühenduse meetodit, millega kindlustatakse kohaliku ja piirkondliku tasandi osalemine strateegia rakendamisel.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on tänulikud Regioonide Komitee toetuse eest.  Strateegia on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Nõukogu poolt heaks kiidetud ja nüüd tuleb hakata tegevuskava ellu viima. Arendatud ka  strateegia haldamist- loodud on kõrgetasemeline töörühm. See kõrgetasemeline töögrupp jätkab diskussioone Komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Arvamustevahetuses ütles Sertö-Radics (Ungari), et strateegia sise- ja välismõõde on omavahel tugevalt seotud. Nilsson (Rootsi) arvas, et see teema puudutab kõikide komisjoni liikmeid. Peame olema ettevaatlikud, et kohalike ja regionaalsete omavalitsuste huvi ja osa selles ei jää tahaplaanile. Komisjon peaks olema avatud edaspidiseks dialoogiks. Kuhn (Saksamaa) ütles, et Põhjamõõde on kui selle strateegia suur õde. Makroregioonid eksisteerivad tänu ajaloolisele arengule juba ammu ja tuleb arendada nende potentsiaali. Tuleb tagada, et koostöö toimuks kõigil kolmel valitsustasandil.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 26. veebruaril 2010

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamuse eelnõu teemal „Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava”, KOM(2009) 490 lõplik. Raportöör: Sir Albert Bore (UK/PES), CdR 256/2009 COTER-IV-030

Arvamuses kutsutakse komisjoni üles looma rahastamisvahendit, mis julgustaks linna- ja linnastupiirkondi arendama liikumiskeskkonna kavasid. See rahastamisvahend peaks olema piirkondadele ja linnapiirkondadele otse kättesaadav, sõltumata liikmesriigi heakskiidust. Linnalise liikumiskeskkonna kava peaks olema linna enda vastutusalas.

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama protsessile lisandväärtust stiimulite, auhinnasüsteemide ja heade tavade tutvustamise rahastamise kaudu. Regioonide Komitee arvamuses teemakohase rohelise raamatu kohta soovitati sarnaselt üleeuroopalise sinise lipu süsteemile võtta kasutusele süsteem, kus määratakse erinäitajate alusel auhind madala saastetaseme ja väheste liiklusummikutega linnapiirkondadele.

30. septembril 2009 võttis komisjon vastu linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava (KOM (2009) 490), milles esitatakse 20 meedet, et innustada ja abistada kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi säästva linnalise liikumiskeskkonna eesmärkide saavutamisel. Tegevuskavaga esitab Euroopa Komisjon esmakordselt ulatusliku toetuskava linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas.

Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava annab võimaluse kehtestada ELi raamistik, et abistada kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke ametiasutusi meetmete võtmisel linnapiirkondades, kus tuleb arendada säästvaid transpordivõrke ja rakendada uusi tehnoloogialahendusi, võttes arvesse pädevusi ja kohustusi.

Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad sisaldavad järgmisi valdkondi:
Ø tervikliku poliitika edendamine

Ø keskendumine kodanikele

Ø keskkonnahoidlikum linnatransport

Ø paremad rahastamisvõimalused

Ø kogemuste ja teadmiste jagamine

Ø linnalise liikumiskeskkonna optimeerimine

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine 26. veebruaril 2010 .

Arvamus on kavas vastu võtta 14.–15. aprillil 2010 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise COTER komisjoni koosoleku toimub  26. veebruaril  2010, Brüsselis.

4. CEMR poolt kavandatav uuring Euroopa kohalike ja regionaalsete esindajate õigusliku staatuse kohta

CEMR (Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu) kavandab lähiajal läbi viia uuringut, et anda välja dokument, mis hindaks ja võrdleks üle Euroopa valitud esindajate õiguslikke tingimusi. Samuti on uuringu eesmärk teha kindlaks põhilised elemendid ja käesolevad trendid mis tugevdavad detsentraliseeritud valitsemist ja kohalikku demokraatiat. Oluline on pakkuda selle uuringu tulemuste näol CEMR liikmetele vahendit, et pidada läbirääkimisi oma riikide valitsustega eesmärgiga parandada valitud esindajate juriidilist staatust ning vahetada häid praktikaid

Võimalikud uuringu valdkonnad:
· millised on tingimused kandidaatide ülesseadmisel kohalikel/regionaalsetel valimistel
· millised on valimiskampaania läbiviimist reguleerivad õigusaktid
· ühisvolitused (kohaliku / piirkondliku / riikliku / Euroopa tasandi vahel)
· tagandamise tingimused või mandaadi kaotus
· majanduslike huvide deklaratsioon / huvide konflikti
· erinevused staatuse vahel linnapeadel ja volikogu liikmetel
(töötasu / sotsiaalkindlustuse / pensioniskeemide vahel)

Leedu Omavalitsuste Liidu poolt pakuti järgmised täiendavad punktid küsimustikku:

Valitud esindajate juriidilise staatuse osas:
    1. Kas neile on ettenähtud täiendavat pensionilisa/makseid (juhul kui nad lahkuvad        oma positsioonilt enne pensioniikka jõudmist) ja kas selliseid täiendavaid soodustusi on ette nähtud linnapeadele/abilinnapeadele kui nad lahkuvad peale mandaadi lõppu

     2. Kas on olemas õiguslik raamistik või praktika mis reguleerib valitud esindajate tööd kohaliku elanikkonnaga

     3. Kas on seadusandlus mis keelab valitud esindajatel juurdepääsu omavalitsuse dokumentidele. Kui- siis millistel juhtudel.

     4. Milline on üldine usaldustase kohalike omavalitsuste osas? (keskmine tase aasta kohta viimase viie aasta jooksul)
 
Nad tegid ettepaneku lisada ka täiendavaid küsimusi nagu : juhul kui riik otsustab müüa /rentida riigilekuuluvat maad- kas sel juhul konsulteeritakse vastava omavalitsusega ja kui-  siis kuidas.

5. Konverents teemal kuidas kliima ja energia alased väljakutsed peaksid olema kajastatud EL struktuurifondides ja ühtekuuluvuspoliitikas

Konverentsi korraldajaks oli Saksamaa parlamendiliige Elisabeth SCHROEDTER, kes kuulub parlamendi roheliste fraktsiooni. Konverents toimus 17.novembril kell 9.00-17.30 Euroopa Parlamendi hoones Altire Spinelli ruumis 5B001 ja pealelõunal ruumis 1A002. Lisaks minule osalesid veel Eesti Keskkonnaministeeriumi esindajad ja Roheliste Liikumise esindaja Peep Mardiste.

Silvia Adriana Ticau (parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni aseesimees) ütles, et energia efektiivsuse tõstmiseks hoonetes on puudu nii raha kui teadmisi. Täna on selleks otstarbeks võimalik kasutada vaid 4% struktuurivahendite mahust. Tema sõnul on oluline suunata järgmisel rahastamisperioodil oluliselt suurem maht vahendeid energia efektiivsuse tõstmise meetmetesse ning luua selleks eraldi fond. Kuna elamufond toodab 40% kogu CO2st, siis alates 2018 aastast peaks kõik uued elamud olema kõrge energia efektiivsusega. Juba täna on võimalik kasutada erinevaid meetmeid energia tõhususe tõstmiseks, kuid kahjuks ei kasutata olemasolevaid võimalusi piisavalt.

Petr Holub (kliimakaitse osakonna juhataja, Tsehhi keskkonnaministeerium)- andis ülevaate kuidas neil on elamufondi energiatõhususe meetmetesse investeeritud. Tema sõnul on energia efektiivsuse alased meetmed aidanud kaasa ka majanduse elavdamisele. On loodud kuni 30,0 tuhat uut (säilitatud olemasolevat) töökohta. Tema sõnul on see kolm korda efektiivsem meede majanduse elavdamiseks kui autotööstuse abistamine. Energia efektiivsuse tõstmise meetmete tagajärjel on vähenenud energiaarved, paranenud elustandard, loodud uusi töökohti, vähendatud õhusaastet, arendatud ühiskonna jätkusuutlikku arengut.

Jan Raczka
(Poola Keskkonnakaitse Fondi president) ütles et oluline on vastata küsimustele kus? ja kuidas?. Nad teevad enam vähem samu asju mis Tsehhi. Tema sõnul ei ole asi niivõrd rahalises mahus kuivõrd kuhu ja milleks me olemasolevaid vahendeid kasutame. Tema leidis, et keskenduda tuleks tööstusest tuleneva CO2 vähendamisele. Tulemused ja saavutatud efektiivsus on trikiga küsimused. On veendunud, et energia efektiivsus on õige valik, kuid tuleb silmas pidada teema mitmetahulisust ning kaasata tuleks kommertspankade laenuvõimalusi.

Julien Dijol (Euroopa Sotsiaalelamufondi esindaja) tõi erinevate maade näiteid kuidas struktuurivahendite raha on kasutatud energia efektiivsuse tõstmiseks elamutes erinevates riikides. Näitena esitleti ka Eesti poolt rakendatud rahastamisskeemi läbi Kredexi.
Michael Washurst rääkis jäätmetest energia tootmise võimalustest läbi jäätmete mahu vähendamise, taaskasutuse ja energia tootmiseks. Tema sõnul tuleb seada eesmärgiks, et 70% jäätmetest taaskasutataks.

Enrique Buatas Costa (Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist) ütles, et ühtekuuluvuspoliitika eesmärk ei ole sektoraalsete poliitikate toetamine vaid regioonide arengu toetamine, et tagada nende jätkusuutlik areng. Ühtekuuluvuspoliitika lisandväärtus on integreeritud lähenemine ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtete rakendamine. Tema sõnul tuleb loomulikult tähelepanu pöörata ka energia efektiivsuse saavutamisele, kuid see on ainult üks eesmärk paljude teiste seas. Rõhutas kohaliku tasandi kaasamise tähtsust.

Teises konverentsi osas räägiti kuidas EL fondide kaasabil suurendada transpordi energia efektiivsust. Kõnelejate sõnul on vaja suunata rohkem vahendeid raudtee transpordi arendamisele, sest see on viis korda efektiivsem kui maanteetransport. Sellel rahastamisperioodil on enamus raha kulutatud maanteede rajamiseks või renoveerimiseks. Ettekandjate sõnul on vaja tähtsustada meetmeid, mis on suunatud energia säästliku infrastruktuuri rajamisele.

Avaldati arvamust, et 75% transpordi sektorile suunatud vahenditest tuleks kasutada madala CO2 transpordiliikide arendamiseks ja rohkem tuleks kasutada vahendeid olemasoleva maantee kvaliteedi parandamiseks mitte uute ehitamiseks.

Alex Huke Lääne Inglismaa Regionaalarengu Instituudist ütles, et tuleks mõelda kõigepealt kuidas ja miks me reisime. Tema sõnul on sõitude vähendamise eesmärgil oluline panustada uue põlvkonna lairibaühendustesse. Selline meede vähendab 70% äriga seotud sõite. Teine eesmärk on raudtee ühenduste arendamine, mille läbi loodetakse vähendada 600 autosõitu päevas, mis vähendab CO2 sisaldust aastas 300 tonni. Vaja on arendada ka uusi tehnoloogiad, et võtta tarvitusele keskkonnasõbralikud mootorid. Tema kokkuvõte- transpordisektor pakub suuri võimalusi energiasäästuks- (m)any questions?

III paneelis käsitleti teemat- ühtekuuluvuspoliitika ja kliimamuutus- võimalused ja väljakutsed.
Põhiline sõnum oli, et keskkonna aspekti tuleks arvestada kõikides projektides ning et komisjon peaks soovitused muutma kohustuseks.

Tutvustati uuringu tulemusi, mis näitasid kuidas seni on EL fondide raha kasutatud energia efektiivsuse ja kliimamuutuste mõjude vähendamiseks just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Uuring näitas, et eriti kehv on olukord Eestis ja Rumeenias.

Leiti, et uuel rahastusperioodil on vaja määrata uued prioriteedid ja ühtekuuluvuspoliitika peab vastama rohkem EL ees seisvatele väljakutsete. On vaja arendada jätkusuutlikku arengut, eelkõige uutes liikmesriikides.

Jane Desbarats Euroopa Keskkonnapoliitika Instituudist rääkis keskkonna indikaatorite teemal. Tema tegi järgmised ettepanekud

Ø Integreerida kliimamuutus fondide jaotuskriteeriumidesse
Ø Suurendada eelarve läbipaistvust
Ø Kasutada võrreldavaid keskkonna alaseid andmeid
Ø Suurendada efektiivsust
Ø Kindlustada, et liikmesriigid täidaksid sätestatud kriteeriume ja kohustusi
Ø Nõuda EL poliitikate harmoniseerimist
Ø Võtta tarvitusele kvaliteedi näitajad
Ø Määrata avalike kulutuste tegelik mõju
Ø Puudub ülevaade elamispinnast (eriti uutes liikmesriikides)
Ø Raske on mõõta tulemusi elamu- ja transpordisektoris
Ø Haavatavus ei väljendu SKPs
Ø Võib olla probleeme ka kõrge elatustasemega riikides

Ettekannetes leiti, et ühtekuuluvust ei tule mõista mitte ainult kui majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust vaid kui jätkusuutlikku arengut.

IV paneeli teema oli “madala süsinikdioksiidiga ühtekuuluvuspoliitika suunas- soovitused EL ühtekuuluvuspoliitika ja EL eelarve osas”.

Selle paneeli põhiettekandja oli Danuta Hübner (endine regionaalarengu volinik ja praegune EP regionaalarengukomisjoni esimees). Ettekandja sõnul on ühtekuuluvuspoliitika investeerimispoliitika, mis moodustab 1/3 kogu EL eelarvest. Paljude regioonide jaoks on olnud see ainuke vahend vajalike investeeringute tegemiseks. Juba sel perioodil oli eesmärkide hulgas jätkusuutliku arengu tagamine. Tema sõnul ei saa kliimamuutustega võidelda ilma kohalikku ja regionaalset tasndit kaasamata. Mida globaalsemad on väljakutsed seda kohalikumal tasandil tuleb leida lahendused. Tema sõnul ei ole tegemist mingi totaalselt uue lähenemisega.

Ühtekuuluvuspoliitika on oluline, kuid see ei ole ainuke finantsinstrument. Kõik potentsiaalsed riskid mis on seotud kliimamuutustega peavad olema integreeritud teistesse valdkondadesse. Vaja on kõikide huvirühmade paremat kaasamist. Tuleb teha suuri pingutusi, et tõlkida kliimamuutused majanduslikku keelde. Vaja on läbi viia täiendavaid uuringuid, et mõista riske ja mõõta kliimamuutusi ja nende majanduslikku mõju ulatust. Rõhutas korduvalt vajadust kaasata kohalik tasand.

Teave konverentsi kohta: konverents

6. Arutelu Regioonide Komitee tulevase ülesehituse osas

Koosolek toimus 20.novembril

Arutati Regioonide Komitee poolset ettepanekut komitee tulevase koosseisu osas. Arutelu aluseks oli Iiri delegatsiooni poolt ettevalmistatud muudatusettepanekud (lisatud). Esitatud muudatusettepanekute põhjendustes väidetakse, et senine ülesehitus oli liikmesriikide konsensuslik otsus, mis väljendab vajalikku ja hoolikat tasakaalu ja vastab proportsionaalsuse, mitmekülgsuse ja solidaarsuse printsiipidele. Väidetakse, et esitatud ettepanek koosseisude muutmiseks

Ø Ei võta täielikult arvesse  poliitilisi ja haldusstruktuure kõikides liikmesriikides ja piirkondadele;

Ø Ei arvesta tõenäolise EL laienemise  mõju ja edasisi tagajärgi  kavandatud komitee koosseisule ;

Ø Ei ole esitatud mingeid põhjendusi, analüüsi või kaalutud võimalikke alternatiive;

Ø Ei ole kaalutud Nõukogu poolt esitatud  nõuandeid Regioonide Komiteele, sest  puudub  poliitilise tahe,  et arutada Nõukoguga seda küsimust.

Tehakse ettepanek jätta delegatsiooni liikmete miinimumarvuks 5 ja maksimumarvuks 24.
Ümarlaual avaldati toetust ettepanekule, et Regioonide Komitee administratsiooni poolt esitatud ettepanek koosseisu muutmiseks ei tohiks olla detsembrikuus toimuva täiskogu päevakorras. Esitatud jaotus ei rakendu nagunii, sest enne 2015 aastat liituvad uued liikmesriigid. Inglismaa rahvuslik koordinaator nõustus, et esitatud kohtade jaotus ei iseloomusta situatsiooni mis saab olema 2015 aastal ning nad ei näe vajadust seda hetkel vastu võtta.

Ka kõnelustes teiste suurte liikmesriikidega on mõningate poolt avaldatud toetust ettepanekule seda mitte käsitleda detsembri täiskogul.  Esitatud muudatusettepanekuid toetasid Taani, Poola, Kreeka, Austria, Ungari, Iiri. Rumeenia delegatsioon ei ole seda veel arutanud. Austria koordinaatori sõnul ei nõustu Saksamaa ka praegu pakutud ülempiiriga, milleks on 30 liiget. Nemad sooviksid saada vähemalt 35 kohta, kuid parem veel kui 42 kohta. Saksamaa alles kujundab oma lõpliku seisukoha.

Seega – esimene küsimus – kas toetame ettepanekut, et punkt hääletataks juhatuse istungil täiskogu päevakorrast välja?

Teiseks- kas toetame esitatud muudatusettepanekuid? Toetada võib ka üksikuid ettepanekuid mitte kogu paketti.

Juhul kui otsustatakse jätta see punkt täiskogu päevakorda, on vaja otsustada kas muudatusettepanekuid esitatakse või mitte

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


02.12.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit