Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


09.-13. november 2009
Print

E-nädalakiri 30/2009

Sisukord:
1. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek
2. ELAN-võrgustiku koosolek
3. EL piiriäärsete regioonide võrgustiku (NEEBOR) koosolek
4. 11.-12. novembri toimus Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis
5. Regioonide Komitee Põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek
6. Põhiõiguste mitmetasemelist kaitset ja austamist käsitlev
iga-aastane dialoog  “Lapse õigused”
7. Komisjon kavatseb anda 200 miljonit eurot ligikaudu 200 uuele LIFE+ projektile
8. Algatus „BONUS” Läänemere uurimiseks – 100 miljonit eurot uue Läänemere ühise teadusprogrammi jaoks
9. Arutelu Regioonide Komitee arvamuse üle ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal
10. CEMR uuring näitab, et omavalitsuste finantsolukord on  2010 aastal oodatust halvem
11. Regioonide Komitee ja Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress kuulutasid korruptsiooni vastu võitlemise 2010 aasta prioriteediks


1. Regioonide Komitee rahandus- ja halduskomisjoni koosolek

Koosolek toimus 9.novembril 2009

Koosolekul osales Toomas Vitsut ja Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Esimehe sõnavõtt - Regioonide Komitee juhatus on vahepeal kohtunud kaks korda, kus esimees on esitanud aruande CAFA tööst. Regioonide Komitee vastusel ei peaks olema poliitilist iseloomu, vaid oluline on juhtida tähelepanu puudustele süsteemis. Oli ettepanek reguleerida täpsemalt piirkondlike töörühmade tööd. Käesoleval ajal on selge, et meil napib vahendeid, kuid samas puudus tahe ka selgelt kärpida teatud eelarveridasid. Poliitiliste otsustuste katmiseks peavad olemas olema ka vastavad eelarvelised vahendid. Usub, et nende poolt esitatud hoiatus juhatuse koosolekul oli põhjendatud. 

2008 aasta eelarve täitmise kinnitamine- Euroopa Parlament peaks lähipäevil määrama oma raportööri (võimalik kandidaat on poolakas, kus ta esindab Alam-Sileesia regiooni)) Kontrollikoda kohtus Regioonide Komitee administratsiooniga 6.oktoobril 2009, et tutvustada seoses 2009 aasta eelarve täitmist kinnitava avaldusega- informatsioon võeti teadmiseks.

2009 aasta eelarve täitmine
Ø Üldine täitmine
- Kontrollikoda ei ole esitanud mingeid üldiseid märkusi. Kasvanud on hinnad ja muud kulutused- oluliselt on tõusnud ka ruumide üür. Regioonide Komitee 2009 aasta eelarve kulukohustused on täidetud 96,2% ulatuses ja maksed täidetud 66,6% ulatuses. Tehti kaks siiret kuluridade vahe.  On edasi lükatud osade töörühmade koosolekud ning kavandatud ka muid tegevusi selliselt, et aasta lõpus ei jäädaks miinusesse- informatsioon võeti teadmiseks.

Ø Komitee liikmete, tööorganite ja fraktsioonide tegevuse kulusid katvate eelarveridade täitmise jälgimiseks- eelarverida 1004, 1402 ja 1422 jaoks eraldatud vahendite summa ei ole piisav. Edasi on lükatud komisjonide koosolekud ja mõned seminarid on tühistatud, mis annab võimaluse ettenähtud vahenditega toime tulla. Keymeri sõnul on eelarverida 1004  kokku pandud, arvestamata tulevase presidendi nõudmisi. On vaja saada täpsemaid aruandeid selle kohta kuidas piirkondadevaheliste töörühmad vahendeid kasutavad. Vitsut tegi ettepaneku eelarverea 1402 osas- tuleb piirata töörühma koosolekul tõlgitavate keelte arvu- võiks olla piiratud kolme keelega. Esimehe sõnul on see ettepanek juba rakendust leidnud ning kolme keele tõlkega piiratud tõlgitavate keelte arvu ning aastas võiks toimuda kaks tõlkega koosolekut. Samas on rahaline piirang seadmata. Peaks mõtlema kas ei peaks peatama uute töörühmade asutamine.

Ø 5% reservi eraldamine eelarvereale 264- Regioonide Komitee liikmete poliitiline ja teavitustegevus- jääb väike ülejääk, mille arvelt on võimalik katta teiste eelarveridade puudujääke. Lisatud on ka poliitiliste fraktsioonide poolt tehtud ettepanekud kasutada ülejäävat summat 20 000 eurot järgmisel perioodil, et kasutada seda uute liikmete teavitamiseks teavitusmaterjali väljaandmiseks. Keymer soovitas, et see pakett peaks olema võimalikult lihtne, et kokku hoida tõlkekuludelt. Samas on teada, et delegatsioonid koostavad ka omapoolseid teavitusmaterjale. Peaks vaatama, et nende koostamine käiks käsikäes. Otsustati nõustuda ettepanekuga kulutada vahendeid uutele komitee liikmetele infopaketi koostamiseks.

OPEN DAYS 2009: hinnang ja tulevikuväljavaated- sel aastal rakendati uut ajakava, mis võimaldas ligi 200 liikmel osaleda nendel üritustel. Järgmisel korral me seda võimalust enam ei paku. Kohtumine DG Regioga hinnatakse ka toimunud päevi osalejate poolt saadetud tagasiside põhjal. Võib öelda, et see on oluline üritus eriti nende jaoks kes on huvitatud regionaalpoliitikast. Regioonide Komitee kulud olid umbes 700,0 tuhat eurot, seega me ei ületanud oma eelarvet. DG Regio kulutas 1,0 miljon eurot.  Tagasiside on seni positiivne. Arutelud ülikoolidega olid positiivsed.

Järgmisel CAFA koosolekul antakse ülevaade saadud tagasisidest. Üritus algab esmaspäeval ja lõpeb meie liikmete jaoks kolmapäeval, et nad ei peaks olema kohal liiga pikalt, mis aitab vähendada ka komitee kulusid.

Ungari liige Bihary arvas, et Avatud Päevade korraldamine samaaegselt täiskoguga mõjutas liikmete osalust täiskogul (alla 10% liikmete arvust). Keymer arvas, et Avatud Päevad peaksid olema kidagi sujuvamad. Varem oli nende korraldus selgem. Tervitab kulude vähendamise ettepanekut.

Regioonide Komitee enesehindamine ühtse hindamisraamistiku meetodil- 25.novembril saavad CAFA liikmed tutvuda teiste institutsioonide praktiliste kogemustega selle meetodi rakendamisel. Enesehindamise protsess on pikaajaline ja võimaldab koguda informatsiooni erinevate komitee töö aspektide kohta. Tuleb ka silmas pidada, et Lissaboni Leping avaldab ka oma mõju komitee tööle ja seda tuleb enesehindamisel arvestada. Knape sõnul tuleb tagada, et Regioonide Komitee  töötajate ja liikmetel oleks selles protsessis osalemine võimalikult meeldiv.

Vajalik oleks konsultandiga kohtuda lisaks Luksemburgis toimuvale kohtumisele ka Brüsselis, et paremini mõista selle töö põhimõtteid. Oluline on tagada õige lähtepunkt, mitte ette antud ajakavast kinni pidamine.

2010 aasta eelarvemenetlus- 2010 aasta eelarvemenetlus lõpeb sellega, kui Euroopa Parlament võtab 2009 aasta detsembri keskel vastu 2010 aasta eelarve.  Nagu juba varasemates aruannetes on kirjutatud, ei rahuldanud EL Nõukogu komitee esialgset taotlust ning soovis, et kulutused jääks 2009 aasta ja kohati ka 2008 aasta tasemele. Esimehe sõnul on olukord praegu ennem positiivne võrreldes sellega millised olid Nõukogu ettepanekud.

Praeguste andmete kohaselt suureneb meie eelarve 2010 aastal 4,2% võrra ning luuakse 4 uut ametikohta poliitiliste fraktsioonide juurde. Peasekretär ütles, et Parlamendis astutakse juba samme seoses Lissaboni Lepingu jõustumisega (seda ei ole tehtud aga Regioonide Komitee puhul). Vaja on ette valmistada täiendav seletuskiri selle kohta.

Regioonide Komitee väljaspool Brüsselit toimuvad ja erakorralised üritused 2010 I poolaastal- uus juhatus peab kinnitama peale 2010 veebruari toimuvate ürituste kava. Knape arvas, et kui kohtumised Horvaatia ja Türgiga jäid ära nii eelmisel kui sellel aastal, siis peaksid need kohtumised toimuma juba järgmise aasta alguses enne uue koosseisu tööle hakkamist kui võimalik. Vitsut palus ALDE grupi poolt teada anda, et nad on sunnitud veel sellel aastal tegema ühe erakorralise koosoleku (administratsiooni esindaja sõnul  puudutab see käesoleva aasta tegevust ja selleks on ka nõusolek olemas). Ungari esindaja tõstatas küsimuse nelja väljaspool Brüsselit toimuva ürituse kohta, et miks nad ei toimu mitte Brüsselis.
Ka Knape ja töörühma esimees nõustusid esitatud küsimustega. Peasekretär esitas täiendavat informatsiooni seoses sellega ning tema sõnul ei ole liikmete kulud oluliselt suuremad, sest sõidukulud on ikka enam-vähem samad.  Paljud üritused toimuvad Hispaanias kuna Hispaania on järgmine EL eesistujariik ning Regioonide Komitee Hispaania delegatsioon on esitanud ettepaneku nende ürituste toimumiseks.

Eelarverea 1422 haldamise ja täitmise põhimõtted- eksperdid ja kõnelejad- lisaks Regioonide Komitee raportöörile ekspertidele räägitakse veel ekspertidest, kes osalevad erinevate võrgustike töös. Kaetakse ainult ekspertide sõidu ja majutuskulud- täiendavat tasu neile ei maksta. Informatsioon võeti teadmiseks.

Personalikomitee algatatud küsimused- personali esindaja ütles, et hästi ei toimu koostöö keskastme juhtide tasandil.  Puudutas ka kaugtöö rakendamise aeglust. Kolmas küsimus puudutas konfliktide ohjamisest Regioonide Komitees- alati pidi lahkuma töötaja, aga mitte kunagi üksuse juht. Samuti pidas ta vajalikuks rakendada suuremat paindlikkust komitee personali heaolu parandamiseks.

2010 aasta koosolekute kava- järgmisel aastal toimuvad CAFA koosolekud järgmistel kuupäevadel: 25.01.10; 15.03.10; 17.05.10; 08.09.10; 05.11.10

2. ELAN-võrgustiku koosolek
Päevakord:
Ø Informatsioon kuidas Euroopa Liidu teemasid on käsitletud riigi ja üleriigiliste omavalitsusliitude tasandil


Selle punkti raames andis Hollandi omavalitsusliidu esindaja Brüsselis Simone Goedings ülevaate sellest kuidas nendel Euroopa Liidu teemasid erinevate valitsustasandite koostöös käsitletakse. Hollandis annab omavalitsustele kehtiv õigusraamistik  tugeva aluse- on kohustuslik konsulteerida kohalike omavalitsustega neid puudutavates küsimustes. Seda nõuet järgitakse nii valitsuse kui parlamendi poolt.

Juba 2001 aastal loodi spetsiaalne töögrupp, mille eesmärk oli hinnata Euroopa Komisjoni poolt algatatud ettepanekute/ direktiivide mõju, sealhulgas kaasnevat finantskoormust ja täiendavat administratiivset koormust. 2004 aastal toimunud konverentsi väljundiks oli ministeeriumidevahelise töörühma loomine, kuhu kuulusid ka üleriigilise omavalitsusliidu esindajad. Kuna Hollandi jaoks on keskkonna alased küsimused väga olulised just tänu tiheasustusele, siis loodud töörühma põhiline eesmärk oli keskkonnaalaste küsimustega tegelemine. Selle töörühma juurde moodustati veel alamtöörühmad spetsiifiliste küsimuste aruteluks (nagu õhu kvaliteet, müra, kliimamuutused jne). 

Kaks aastat tagasi kirjutati alla koostööleping keskkonnaministeeriumi ja liidu vahel, kus määratleti koostöövaldkonnad ja tegevused. Selline töökorraldus võimaldas tuua EL teemad arutelu keskpunkti. Hollandi omavalitsuste liidus töötab keskkonna valdkonnaga ligikaudu 30 inimest, kelledest pooled on otseselt seotud EL temaatikaga. Liidu töötajatele on läbi viidud koolitusi, et selgitada kuidas otsustusprotsess EL tasandil toimib.

Regioonide Komitee liikmete valimisel on arvestatud ka nende ekspertteadmistega erinevates valdkondades, et nad saaksid võimalikult efektiivselt oma panuse anda.

Koosolekul tehti ettepanek, et võiks korraldada seminari, kus edastada erinevate riikide kogemusi euroopa liidu asjades kaasarääkimisel. Mina tegin ettepaneku tutvustada ka varianti, kus liidu töötajate arv on väike ja sellist tutvustatud Hollandi mudelit on raske rakendada. Selle ettepanekuga nõustuti. Samuti juhtisin ma tähelepanu Regioonide Komitee mitmetasandilise valitsemise valgele raamatule, kus on ka rida ettepanekuid mida võiks omavalitsuste paremaks kaasamiseks kasutada.

Ø Ülevaade CEMR prioriteetsetes  valdkondades toimuva kohta

- keskkonna valdkonnas
on CEMR koostamas oma seisukohti WEEE direktiivi kohta. Koostööd tehakse ka selles küsimuses Regioonide Komitee DEVE komisjoniga, kes ka oma seisukohti elektri- ja elektroonikajäätmete direktiivi osas kujundab. Ülevaade vastavast seadusandlusest: http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/legis_en.htm

Euroopa Komisjon on välja töötamas ka juhiseid biojäätmete osas.

Käimas on Euroopa Liidu säästva arengu strateegia läbivaatamine. EL on viimastel aastatel näidanud, et ta on seadnud säästva arengu endale selgelt eesmärgiks. Samuti on EL kaasanud säästva arengu mõõtme edukalt paljudesse poliitikavaldkondadesse. ELi kliimamuutuse- ja energeetikapoliitika annavad tunnistust mõjust, mida säästva arengu strateegia on avaldanud poliitilisele prioriteetidele. EL on alustanud säästva arengu mõõtme kaasamist ka paljudesse muudesse poliitikavaldkondadesse. Komisjoni teatisega on võimalik tutvuda järgmisel aadressil: jätkusuutlik areng

Kliima osas on EK välja töötamas kliimamuutuste kohandamise alast strateegiat. Loomisel on vastav töögrupp, kuid sinna kuuluvad ainult liikmesriikide ministeeriumide esindajad.

Euroopa Parlament arutas oktoobrikuu istungil oma resolutsioon ELi strateegia kohta Kopenhaageni kliimamuutuste konverentsil (COP 15). Resolutsiooni projektiga on võimalik tutvuda: projekt

- energia- EK vaatab tegevusplaani energia efektiivsuse osas üle selle aasta lõpuks. EK uus algatus “Smart Cities” kohta on informatsioon CEMR kodulehel.

CEMR energia võrgustikus arutatakse kas energiaefektiivsuse 20% nõue peab olema siduv või mitte. Kui see on siduv kohustus, siis peab olema ka selge kuidas seda on võimalik mõõta ja kuidas selle täitmist kontrollitakse. 

Järgmise aasta 22-26 märtsil toimub energia nädal, mille raames toimuvad erinevad seminarid ja konverentsid lisaks Brüsselile ka liikmesriikides. Energiavõrgustiku koosolek kavandatakse samale ajale, et võrgustiku liikmetel oleks võimalik nendel üritustel osaleda. Vastav interneti lehekülg avatakse järgmisel nädalal. Seal on võimalik ka registreeruda erinevatele üritustele.

transport- loomisel on Euroopa linnade platvorm ICT rakendamiseks kohalikus transpordis. Täpsem informatsioon CEMR tegevuste kohta selles valdkonnas on CEMR kodulehel.

- tööhõive, sotsiaalvaldkond ja tervishoid- CEMR on koostanud oma vastuse projekti EK noorte strateegia kohta (lisatud). Konsulteerimine toimub ka Euroopa Komisjoni rohelise raamatu osas: “Õppega seotud liikuvuse edendamine noorte seas”- roheline raamat.

Konsulteerimine lõpeb 15.detsembril 2009. Regioonide Komitee vastava teemalise raporti koostamise eest vastutav  Ms. Ursula MÄNNLE (DE/EPP), EDUC komisjoni liige, tuleb koos oma raportööriga Brüsselisse, et konsulteerida üleriigiliste omavalitsusliitude esindajatega millised võiksid olla raportis kajastatud seisukohad. Kohtumine toimub 3.detsembril kell 10.30-12.30 Regioonide Komitees ruumis JDE 61.

3. EL piiriäärsete regioonide võrgustiku (NEEBOR) koosolek

Koosolek toimus 10.11.2009

Võrgustikku tööd peaks rahastama projektipõhiselt ja seetõttu on võrgustiku tööst huvitatud just need regioonid kes kavandavad ühisprojekte. Võrgustiku liikmed on huvitatud uue projekti algatamisest, mis oleks seotud innovatsiooni ja energia teemadega. Seepärast soovivad nad koostada EL piiriäärsete regioonides asuvate vastavate agentuuride nimekirja, et nendega siis juba otse kontakteeruda ning uurida nende soove ja võimalusi projektis kaasa lüüa. Eestist sobiksid sellesse nimekirja teaduspargid ja energia agentuurid.

Ungari esindaja lubas koostada kirja projekti, mis saadetakse kõikidele võimalikele huvilistele.

Järgmine võrgustiku koosolek toimub Lääne Pannonia esinduses 1.detsembril algusega kell 10.00.

4. 11.-12. novembri toimus Euroopa Parlamendi täiskogu istung Brüsselis

Brüsseli lühikese osaistungjärgu tähtsündmuseks oli kommunismi kokkuvarisemise ja Berliini müüri langemise 20. aastapäev, mille puhul külastas Euroopa Parlamenti T¨ehhi Vabariigi endine president Vaclav Havel. Lisaks temale oli parlamendis ka 89 noort, kes on sündinud 1989. aastal, tähistamaks uue Euroopa sünnipäeva.

Lisaks arutasid saadikud keskkonnateemale pühendatud hiljutist Euroopa Ülemkogu ning peagi toimuvat ELi-Venemaa tippkohtumist Stockholmis ning hindasid Euroopa ombudsmani tööd.

Saadikud arutasid 29.-30. oktoobril toimunud ülemkogu tulemusi seoses peatselt jõustuva Lissaboni lepinguga. Istungil osales ka Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, praegune ELi eesistuja, ja komisjoni president Barroso. Põhiküsimus oli, missugust nõukogu presidenti, missuguseid volinikke ja missugust Euroopa kõrget esindajat saadikud soovivad.

Peaminister Reinfeldt teatas, et Rootsi eesistumine korraldab riigijuhtide kohtumise 19. novembril, et panna paika inimesed uutele ametipostidele, täpsemalt siis nõukogu presidendi ja kõrge esindaja ametikohtadele.

Reinfeldt märkis, et hetkel ei soovi ta nimede osas spekuleerida.

"Tahan, et uus komisjon koosneks kompetentsetest ja pühendunud eurooplastest," ütles istungil sõna sekka komisjoni president Barroso. "Tahan, et komisjonil oleks tugev demokraatlik mandaat. Leping annab võime tegutseda, aga me peame soovima tegutseda koos."

5. Regioonide Komitee Põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek

CONST koosolek toimus 13.novembril 2009 Brüsselis.

Koosolekul osalesid komisjoni liikmed Kurmet Müürsepp ja Aivar Kaldjärv ning üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll. Järgmise aasta aprillis toimub väljapool Brüsselit koosolek  Barcelonas.

Kinnitati ka 2010 aasta tööprogramm.
Vastavalt oma poliitilistele prioriteetidele tegeleb komisjon 2010. aastal teemadega, mis kuuluvad nelja suurde valdkonda:

Ø ELi institutsiooniline reform: Lissaboni leping – selle mõju Regioonide Komitee institutsioonilisele ja poliitilisele rollile;
Ø Euroopa mitmetasandiline valitsemine partnerluses;
Ø vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala edasiarendamine lähtuvalt Euroopa Komisjoni lähenemisviisist „Kodanike esikohale seadmine” (Putting the Citizen First) ning täpsemalt Stockholmi programmi mitmeaastased järelmeetmed, keskendudes sisserändele, integratsioonile, varjupaigaküsimustele, põhiõiguste kaitsele ja terrorismivastasele võitlusele;
Ø teabevahetuspoliitika: edendada detsentraliseeritud teabevahetust ELis.

Järgmine koosolek toimub 2.märtsil 2010 aastal.

Koosolekule järgnes iga-aastane dialoog “Lapse õigused”

6. Põhiõiguste mitmetasemelist kaitset ja austamist käsitlev iga-aastane dialoog  “Lapse õigused”

Dialoog korraldati Regioonide Komitee põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) ning  Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti koostöös.

Tervituskõnedega esinesid
-      Luc Van den Brande, Regioonide Komitee president
-      Jacques Barrot, Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik
-      M. Kjaerum, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti esindaja
-      Linalotta Petrelius, lastekaitse eest vastutav ametnik Rootsi alalises esinduses Euroopa Liidu juures.

Oma ettekannetes rääkisid nad lastega seotud probleemidest- nii perekonnas, koolis kui ühiskonnas. Juhiti tähelepanu ka tänapäevastele probleemidele nagu vägivald ja väärkasutamine interneti vahendusel. Oluline on perelepituse direktiiv, mis võeti vastu 2008 aastal ja mis jõustub 2011 aastal. Puudutati ka teemaid seoses migratsiooniga, eriti seoses alaealiste saatjatega. Väga suur osa laste õiguste tagamisel mängivad kohaliku omavalitsused, kes tagavad paljud olulised teenused ja juurdepääsu neile. Kuidas tagada, et erinevad valitsemistasandid, kes pakuvad vajalikke teenuseid, teeksid head koostööd.

Näiteks puudub registreerimata sisserännanute lastel puudub juurdepääs haridusele. Hetkel on veel palju lünki selle vahel mida võimaldavad rahvusvahelised dokumendid ja tegelikkuse vahel. Euroopa Põhiõiguste Amet on kutsunud kokku erinevad osapooled, et leida võimalusi nende lünkade täitmiseks.

Hetkel on käimas läbirääkimised EL Nõukogus mitmete oluliste raamdokumentide üle nagu näiteks inimkaubandus. Üheks meetmeks laste õiguste kaitsmisel on parem koostöö erinevate institutsioonide vahel.  Toimumas on kõrgetasemeline kohtumine Stockholmis ÜRO laste õiguste konverentsi raames. Üks teema on kuidas kaitsta lapsi internetis ning vanemate töö- ja pereelu ühildamine.

Laste õigus haridusele – selle õiguse edendamine ja rakendamine

ÜRO lapse õiguste konventsiooni 20. aastapäeva puhul oli konverentsi esimese osa keskmes konventsiooni artiklis 28 sätestatud õigus haridusele. Selles osas tutvustati ja arutati parimate tavade üle kõnealuses poliitikavaldkonnas, kus kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll ja võtmepädevused. Eritähelepanu pöörati eriti haavatavate laste rühmadele.

Arutelu juhataja: CONSTi komisjoni esimees ja Toscana maavanem Claudio Martini
-      Regioonide Komitee liige ja Reggio Emilia provintsi president Sonia Masini
, kes rääkis sisserändaja taustaga laste haridusega seotud innovaatilistest projektidest. Lissaboni

Leping toob põhiõigused rohkem Euroopa teemade keskmesse. Kaitsata tuleb ka inimeste tundeid ja emotsioone. Rääkis kui oluline osa on haridusel laste õiguste tagamisel.

Investeeringud lastesse on toonud kaasa suurepäraseid tulemusi. Endiselt eksisteerib Itaalias kultuuriline lõhe. Vaja on vahetada kogemusi erinevate liikmesriikide vahel. Haridus on parim vahend tagamaks, et nad on tööturul konkurentsivõimelised.

-      Amsterdami linna esindaja Mariann Volkres rääkis tütarlaste erivajadustele vastamisega seotud innovaatilistest projektidest.  Hollandis on õpitud palju teiste riikide kogemustest, eriti USA kogemustest. Eriti suurt tähelepanu pöörati eelkooliasutustele. Amsterdamis on 50% elanikkonnast mitte hollandi päritolu.  Mis eelkool? See on selle pärast, et õpetada võimalikult vara hollandi keelt ja parandada läbi selle nende edaspidist hakkamasaamist. Eelkool on 2,5- 6 aastastele lastele. Hollandis lähevad lapsed kooli 4 aastaselt. Enamasti on emad selle ajani lastega kodus. Tavaliselt on grupis maksimaalselt 14 last, 2 kasvatajat (kõrge kvalifikatsiooniga) ja oluline on ka vanemate aktiivsuse suurendamine.

Nad leiavad, et eelkool on kasulik kõikidele lastele ja tuleb muuta arusaama, et eelkool on vaid problemaatilistele lastele. Samas jätkub kohti siiski vaid 60% lasetele ja seega püüavad nad tagada kohti eelkõige nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. Eelkool on enamikus tasuta. Amsterdami linna töötajad käivad vaesemates piirkondades ukselt uksele, et leida üles problemaatilised perekonnad.

-      Euroopa Parlamendi liige Roberta Angelilli (Catalonia esindaja). Tema rääkis oma kogemustest seoses integratsiooniga. Tahetakse kaasata kogu kogukond haridusteenustesse. Catalonias on 21% sisserändajaid. Viimase 10 aasta jooksul on sisserändajate osakaal suurenenud ja neid on  ligi kaks miljonit (kokku 20 riigist). Juba 2008 aastast on sõlmitud rahvuslik kokkulepe, et integreerida sisserändajaid paremini ühiskonda. Üks oluline väljakutse oli võidelda selle eest, et vältida avalike teenuste konkurentsi. Vajalik on tugevdada valdkondadeülest koordineerimist erinevate institutsioonide vahel.

Laste väärkohtlemise vastu võitlemine
Konverentsi selles osas käsitleti laste väärtkohtlemise vastase võitluse mitmeid aspekte, sealhulgas nii seksuaalne kuritarvitamine kui ka lastekaubanduse vastane võitlus. Lisaks keskendutakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollile väärkohtlemise ohvrite abistamisel ja väärtkohtlemise ennetamisel, näiteks suunatud kampaaniate või meetmete kaudu koolis jne.

Arutelu juhataja: Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi D-üksuse direktor Aurel Ciobanu Dordea

-      Barcelona linna esindaja P.Martin tutvustas uuringuga „Wandering young people: the conditions for return (feasibility study on the reintegration of isolated minors victims of trafficking) – European Forum Urban Security” („Rändavad noored: tagasipöördumise tingimused (teostatavusuuring isoleeritud alaealiste inimkaubanduse ohvrite taasintegreerimise kohta) – linnakeskkonna turvalisuse Euroopa foorum”) seotud projekte. Sageli tulevad lapsed Hispaaniasse isegi oma vanemate teadmata lootuses leida tööd. Kuid kahjuks see sageli ei õnnestu ja siis peab linn nendega tegelema. Eriti suur osa noori tuleb Marokost.

-      Euroopa Komisjoni õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraadi D-üksuse esindaja Ingrid Bellander Todino  tutvustas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolt Daphne III programmi raames elluviidud meetmeid. 1997 aastast alates on finantseeritud rohkem kui 500 programmi. Oluline on luua selles valdkonnas võrgustikke viia läbi koolitusi jne.

Kokku on rahastatud projekte 90 miljoni EUR ulatuses. Programmis võivad osaleda nii vabaühendused kui kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja uurimisasutused. Projektis peavad osalema vähemalt kahe liikmesriigi vastavad organisatsioonid.  Selle aasta prioriteedid on: tänavavägivald, meediavägivald, kehalise karistuse vastane võitlus, õiguspraktikute suutlikkuse tõstmine, ohvritega tegelemine. Tõi esile kolm seni rahastatud projekti, mis olid suunatud vägivalla ohvrite äratundmisele ja nende abistamisele, noored inimesed ütlevad “ei” vägivallale ja partnerlusele suunatud projekt “kuula mind nüüd”. Oluline on, et projektidega luuakse lisandväärtust EL tasandil ja parandatakse teadmiste baasi. Väljakutseks on alati nende projektide administreerimine. Info on leitav EK kodulehelt.

-      Euroopa Põhiõiguste Ameti esindaja Niraj Nathwani tutvustas 2009. aruannet „Lastekaubandus ELis – väljakutsed, perspektiivid ja head tavad”. Mõned põhilised uuringu tulemused- liikmesriikides on teatud erinevad piirangud ja see tekitab probleeme süüdistuse esitamisel. Vaid kahes liikmesriigis on lastega kaubitsemine kuritegu. Lapskaubanduse ohvrite tuvastamine on oluline, et tuvastada ohvrid ning esitada süüditus inimkaubandusega tegelejatele.

Oluliseks küsimuseks on eestkostjate määramine. Erinevates liikmesriikides on eestkoste küsimused erinevalt reguleeritud. Praegune direktiiv on läbivaatamisel. Lisatakse juurde kohustused tagada juurdepääs teatud õigustele, mis täna on soovitus aga mitte kohustus. Erinevalt on lahendatud ka majutuse küsimused, mis sageli on omavalitsuste pädevuses. Samas on ohvritele vaja pakkuda eritingimustele vastavat majutust, mis tagab ohvrite turvalisuse. On vaja arvestada EL direktiivis laste huvidega- on vaja koondada kõik aspektid ühte direktiivi, et vältida nende erinevat tõlgendamist. Kaubitsemise mõiste peaks olema laiaulatuslikum ja hõlmama kõiki vorme. Vaja oleks ametlikumat menetlust ning siseriiklikud õigusaktid peaksid olema koostatud nii, et ohvreid ei ähvardaks enam lisakaristus. Oluline on tugev koostöö erinevate valitsustasandite vahel.

-      Regioonide Komitee liige ja ¦túrovo linnapea Ján Oravec tutvustas Regioonide Komitee arvamust „Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lapsporno vastane võitlus” ja „Inimkaubanduse vastane võitlus ja ohvrite kaitse”.

Regioonide Komitee leiab, et on vaja ühiseid jõupingutusi inimkaubanduse vastu võitlemiseks ja on vaja ühtlustada õigusakte kogu Euroopa Liidus. Kuna täiskasvanu iga on liikmesriikides erinev, on ka erinev mis vanusest muutub väärtegu kuritoeks. Õigusaktide harmoneerimine on raske, aga seda tuleb silmas pidada laste õigustest lähtudes. On vaja tagada, et kuritoele järgneks veenev ja tõhus karistus, mistõttu on vaja ühtlustada ka karistusmäärad. Vaja on tõhustada ka selleliigiliste kuritegevuse vastase tegevuse tõhusust ja seetõttu tehakse ettepanek kasutada kaasaegsed audiovisuaalset tehnoloogiat ülekuulamiste läbiviimiseks.

Lastele peab olema ka tagatud vajalik õiguslik abi. Regioonide Komitee ettepanek on, et kurjategijad, kes on oma karistuse ära kandnud, jääksid järelevalve alla ka peale vabanemist. Samas on vaja suhelda ka kolmandate riikidega, et tagada ka nende poolsete meetmete kasutusele võtmist.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahendid ja väljakutsed laste õiguste kaitsmisel ning parimate tavade levitamise edendamine

Konverentsi kõnealuses osas keskenduti lapse õiguste näitajatele, nende olemusele, kättesaadavusele ja sellele, kuidas neid saab kasutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste laste õiguste valdkonnas tehtavas töös ning kuidas nad saavad tehtavasse töösse panuse anda. Samuti käsitletakse parima tava levitamise tähtsust ning võrgustike loomise edendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Arutelu juhataja: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti direktor Morten Kjaerum
-      Ioannis Dimitrakopoulos, teadusuuringute osakonna direktor, võrdõiguslikkus ja kodanikuõigused, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet – Lapse õiguste näitajate uuringu tutvustus.  2006.aastal andis Euroopa Komisjon välja teatise laste õiguste kaitse teemal. 2007 aastal esitas komisjon taotluse töötada välja näitajad, et hinnata laste olukorda Euroopa Liidus.

Uuringu käigus konsulteeriti 114 sidusrühmaga. Tegelikult on juba laste õiguste osas palju indikaatorid. Uurimuses vaadati kuidas on tagatud laste õigused näiteks haridusele ja muudele teenustele. Kohalikud omavalitsused on vastutavad nende õiguste tagamise eest. On välja toodud ka sarnased näitajate tüübid nagu on ka ÜRO-l. Lisaks töötati välja ka tulemuste mõõdikud. Töö jätkamiseks tehakse koostööd rühmas, kuhu kuuluvad nii EK kui UNICEF, CoE ja CRC. Samuti räägitakse liikmesriikidega, et ühtlustada andmete kättesaadavust.

-UNICEFi esindaja Margaret Wachenfeld rääkis kuidas saavad lapse õiguste näitajaid kasutada kohalikud omavalitsused. Palju informatsiooni on nende kodulehel: http://www.unicef.org

2009 aasta hüüdlauseks on- “õiguste tagamine kõikidele lastele”. Väljaandmisel on mitu eriväljaannet.  Oluline on kohalikul tasandil rääkida lapsesõbralikust lähenemisest. Lapsed on aktiivsed osalised ühiskonnas ja peame mõtlema sellele millised on nende võimalused mõjutada ühiskonda.  On vaja neid rohkem kaasata ning tunnustada lapse õigusi ja väärikust.

Algatus “lapsesõbralik linn”, on algatus milles saavad osaleda kõik omavalitsused. Pooled maailma lastest elavad linnades ja seetõttu on oluline mõelda sellele mida see laste jaoks tähendab. Oluline on lastesõbralik strateegia, milline osa eelarvest on suunatud lastele, laste toetus ja nende õigustest teavitamine. Lastesõbralike linnade kohta leiab palju informatsiooni, kui sisestate google ´sse vastava otsingusõna.

-      Lapse õigustega tegelevate ombudsmanide Euroopa võrgustiku (European Network of Ombudspersons for Children – ENOC) esindaja Polina Atanasova tutvustas konkreetset juhtumit.  Tegemist on lapse õigusega väljendada oma arvamust . Lapse õiguste kaitsjad tegelevad teemadega, mis on sätestatud konventsioonis. Enamus neist peavad käsitlema individuaalseid ja kollektiivseid kaebusi.

Paljud ombudsmanid on läbi viidud uurimusi, kus on osalenud ka lapsed. Loetles erinevaid juhtumeid millega ombudsmanid tegelenud on. Sageli näevad nad, et lapsed pole oma õigustest teadlikud, sest ei kasutata õigeid teavitamismeetodeid. Noortele on vaja näidata, et sõnadele järgnevad ka teod muidu nad kaotavad usalduse ja meil ei ole võimalik nendega enam kontakti luua.

- Euroopa Nõukogu esindaja Lioubov Samokhina esitles Euroopa Nõukogu poliitikasuunised (eelnõu) riiklike integreeritud strateegiate kohta laste kaitsmiseks vägivalla eest, eritähelepanuga piirkondlikel ja kohalikel headel tavadel. Eelnõu on olemas inglise ja prantsuse keeles. Suuniste kallal tehtav töö toimub 2005 Varssavi tippkohtumisel saadud mandaadi alusel. 2007 aastaks peavad liikmeriigid olema välja töötanud oma vastavad strateegiad. Nõukogu tahab luua üleeuroopalise foorumi.

Soovitakse, et liikmesriigid keskenduksid integreeritud suuniste väljatöötamisele. Esialgu tegelevad sellega neli vabatahtlikku liikmesriiki (eesti nende hulgas pole). Suuniste eesmärk on edendada holistilist raamistikku. Suunised rajanevad inimõigustele, ÜRO inimõiguste konventsioonile ja muudele EL õigusaktidele. Peamine eesmärk on edendada laste õigusi ja kaitsta neid vägivalla eest. Olulisem on see- et kutsutakse üles lapsi nägema kui isiksusi mitte kui omandit. Riikide strateegiad peaksid kujutama ennast realistlikku raamistikku koos piisavate inim- ja rahaliste ressurssidega. Suunistes kutsutakse liikmesriike määrama kontaktpunkte. Suunised peaksid vastu võetama järgmisel nädala ja need on Sloveenia eesistumise üks tulemus.

Seejärel need suunised tõlgitakse kõikidesse keeltesse ja kutsutakse üles liikmesriike osaleda pilootprojektides nende suuniste ellurakendamisel. Euroopa Nõukogus leitakse, et detsentraliseerimine võimaldab leida need tegevused, mis on kõige efektiivsemad. Suuniste väljatöötamisse oli kaasatud ka Piirkondlike ja Kohalike Omavalitsuste Kongress.
Näeme kuidas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll suureneb.

7. Komisjon kavatseb anda 200 miljonit eurot ligikaudu 200 uuele LIFE+ projektile

Euroopa Komisjon on pärast teist projektikonkurssi välja valinud 196 uut projekti, mida rahastatakse LIFE+ programmi (2007–2013) raames. LIFE+ programm on Euroopa keskkonnaprojektide rahastamisvahend. Projekte on esitatud kõikjalt EL-ist ning need on seotud looduskaitse, keskkonnapoliitika ning teabe ja teabevahetusega. Kokku investeeritakse neisse projektidesse 431 miljonit eurot, millest EL annab 207,5 miljonit eurot.
Eesti saab kolme projekti jaoks kokku 3 miljoni eurot. Need kolm projekti on:
Ø LIFE+ keskkonnapoliitika ja valitsemine (üks projekt - ¤1.6 million).
Ø LIFE+ loodus & mitmekesisus (üks projekt - ¤1.1 million)
Ø LIFE+ informatsioon ja kommunikatsioon (üks projekt - ¤0.3 million)

Täpsem informatsioon: LIFE+

8. Algatus „BONUS” Läänemere uurimiseks – 100 miljonit eurot uue Läänemere ühise teadusprogrammi jaoks

Oktoobri lõpus võttis Euroopa Komisjon vastu Läänemere ühist teadusprogrammi käsitleva ettepaneku (BONUS-169). Ettepaneku eesmärk on tõhustada Läänemere piirkonna teaduspotentsiaali, et tagada piirkonna säästvam areng. Komisjon teeb ettepaneku toetada ELi kaheksa Läänemere-äärse liikmesriigi (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi) teadusinvesteeringuid 50 miljoni euroga. 100 miljoni eurose maksumusega programm loob nende riikide keskkonnauuringute koordineerimise raamistiku.
Täpsem teave: BONUS

9. Arutelu Regioonide Komitee arvamuse üle ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal

Regioonide Komitee poolt on määratud raportööriks ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas Mr. Michael SCHNEIDER (DE/EPP), kes on ka DEVE komisjoni esimees.

Ta kutsus üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaid arutama arvamuse eelnõus tõstatatud küsimuste üle (lisatud). Kohtumine toimub 19.novembril 2009 Regioonide Komitee peahoones Rue Belliard 99-101, ruumis JDE 70 from 14h30 to 17h00.
Ootan liitude poolt ettepanekuid/seisukohti   esitatud küsimuste  suhtes.

10. CEMR uuring näitab, et omavalitsuste finantsolukord on  2010 aastal oodatust halvem

Vastupidiselt Euroopa Liidu institutsioonide poolt tehtud avaldustele, et 2010 aastal on oodata majanduse ja finantsolukorra paranemist, näitab Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) poolt läbi viidud teistkordne  uuring, et euroopa kohalikud omavalitsused on 2010 aastal samade raskustega silmitsi nagu 2009 aastal või isegi rohkem.

Läbiviidud uuringus osales 32 üleriigilist omavalitsuste ja regioonide liitu.

Uuringu tulemuste kohaselt on 76%l omavalitsustest olukord 6-9 kuu jooksul pärast esimest läbiviidud uuringut olukord halvenenud  ja ainult 6%l vastanutest on näha kergeid paranemise märke (Portugal, Rootsi, Walloonia). Küsimusele järgmise aasta oodatavate tulemuste kohta, vastas 50%, et nad ei näe mingit muudatust, 44% olid pessimistlikud ja ainult 6% olid optimistlikud (Küpros, Rootsi, Norra, Portugal). Samuti selgus, et enamuses on halvenenud ka laenamisvõimlaused ja investeeringute tegemise võimalused.

CEMR-i pressiteade

Regioonide Komitee kutsub samuti üles kõiki regioone osalema uuringus, mis
Ø Hindab majandus- ja finantskriisi mõju kohalikul ja regionaalsel tasandil;
Ø Annab ülevaate milliseid meetmeid on rakendatud kohalikul tasandil Euroopa Majanduse Taastamise Kava (EERP) raames ;
Ø Ergutab debatti võetud, käesolevate ja tulevikus rakendatavate kriisivastaste meetmete osas ja kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamise teemal.

Kõiki omavalitsusi on kutsutud uuringus osalema. Tähtaeg vastamiseks on 30.november 2009.

Vastamiseks palun minge järgmisele interneti leheküljele:
http://portal.cor.europa.eu/lisbon/news/Pages/EERPSurvey.aspx

Uuringu tulemusi tutvustatakse järgmise aasta alguses toimuval debatil, kus osalevad ka Euroopa Komisjoni, EL eesistujariigi, Euroopa Parlamendi ja Sotsiaal- ja Majanduskomitee esindajad.

11. Regioonide Komitee (CoR) ja Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongress (CLRA) kuulutasid korruptsiooni vastu võitlemise 2010 aasta prioriteediks

Kaks organistasiooni kirjutasid alla uuenenud koostööleppele, mille käigus määratleti ka  2010 aasta prioriteetsed teemad, nagu:
Ø Piiriülene koostöö
Ø Kultuuridevaheline dialoog
Ø Kohalike valimiste monitooring
Ø Kohalikul ja regionaalsel tasandil võitlus korruptsiooni vastu

Pressiteade on Regioonide Komitee kodulehel: www.cor.europa.eu

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


02.12.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit