Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


02.-06. november 2009
Print

E-nädalakiri 29/2009

Sisukord:
1. Euroopa liikmesriikide juhtide tippkohtumine 29-30.oktoobril 2009
2. Albaania linnapead Brüsselis
3. Euroopa Liidu strateegia  innovatsiooni ja hea valitsemise rakendamiseks kohalikul tasandil
4. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule “Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis”
5. Poola EL liikmelisuse viienda aastapäeva tähistamise konverents teemal “Ühtekuuluvuspoliitika- mõtteid tänaseks ja homseks”
6. REBECEE (Renewable Energy and Building Exhibitions in Cities of the Enlarged Union) lõppkonverents
7. Regioonide Komitee kutsub üles konkureerima uuele auhinnale “Euroopa ettevõtluspiirkond”
8. Kohalike ja regionaalsete liitude ühine avaldus seoses Euroopa Komisjoni eelarve osakonna töödokumendiga
9. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR ) tööandjate platvorm ja EPSU (Euroopa Avaliku Sektori töötajate Ametiühingute Liit) koostasid ühisavalduse

1. Euroopa liikmesriikide juhtide tippkohtumine 29-30.oktoobril 2009

Põhilised otsustused olid:
Ø Ühised seisukohad seoses detsembris toimuva Kopenhaageni rahvusvahelise kliimakohtumisega- saavutati konsensus kolmandate riikide kliimaalaste tegevuste rahastamise osas ning lepiti kokku riikide panustes sellesse. Kogu rahaline maht on hinnanguliselt 100 biljonit eurot (sügisel Komisjoni poolt välja käidud summa määratlemaks  kui palju raha maailma arenevatel riikidel on vaja igal aastal järgneva kümne aasta jooksul, et olla võimeline tasuma oma osa). Riigipead ja valitsusjuhid juhid leppisid kokku, et ligi pool sellest või 22-50 miljardit eurot  peaks tulema rahvusvahelise üldsuse toetusena. Nad rõhutasid, et EL võtab oma õiglase osa sellest, tingimusel et teised riigid ka oma panuse annavad.  ELi liidrid jõudsid kokkuleppele sisemine koormuse jagamise osas, mis on pikka aega olnud suurte erimeelsuste allikaks. Huvitav mis on Eesti osa?

Ø Edaspidised tegevused seoses uue Lissaboni Lepingu ratifitseerimisega kõigi 27 liikmesriigi poolt- eeldatavasti jõustub leping hiljemalt 2010 aasta aprillis.

Ø Võitlus majandus- ja tööhõive langusega

Ø Kiideti heaks Läänemere strateegia

Tippkohtumise järeldused

2. Albaania linnapead Brüsselis

Rootsi Liit korraldas Albaania linnapeade koolitust Brüsselis (osalejate nimekiri lisatud).

Koolituse osana oli tutvumine omavalitsusliitude Brüsseli esinduste tööga. Oma ettekandes andsin ülevaate eesti omavalitsussüsteemist- õiguslikest alustest, rahastamisest, funktsioonidest ja koostööst. Ettekanne sisaldas ka ülevaadet esinduse tööst ja Regioonide Komiteest.

3. Euroopa Liidu strateegia  innovatsiooni ja hea valitsemise rakendamiseks kohalikul tasandil

Norra, Itaalia, Bulgaaria, Hispaania ja Brüsseli Valloonia piirkond katsetavad viit erinevat lähenemist Euroopa Liidu strateegia  innovatsiooni ja hea valitsemise rakendamiseks  kohalikul tasandil. Strateegia eesmärk on edendada koostööd keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseks kohalikul tasandil muude kriteeriumide hulgas (kokku12 ).

Need riigid, kus pilootprojekti läbi viiakse, peavad olema kaasatud nii keskvalitsus kui kohalik omavalitsus. Projektid aitavad välja töötada  uut Euroopa märgist  hea valitsemistava kohta, mille eesmärk on tunnustada kohalikke omavalitsusi, kes rakendavad kahtteist hea valitsemise kriteeriumi.

Need 12 hea demokraatliku valitsemise printsiipi kohalikul tasandil on:
Ø Õiglased valimised, esindatus ja osalemine
Ø Vastutustundlikkus
Ø Efektiivsus ja tõhusus
Ø Avatus ja läbipaistvus
Ø Seaduslikkus
Ø Eetilisus
Ø Kompetents ja haldussuutlikkus
Ø Innovaatilisus ja avatus muutustele
Ø Jätkusuutlikkus ja pikaajaline orienteeritus
Ø Mõistlik finantsjuhtimine
Ø Inimõigused, kultuuriline mitmekesisus ja sotsiaalne ühtekuuluvus
Ø Vastutus

Mida nende all täpsemalt mõeldakse saate lugeda lisatud materjalist.

Ministeeriumidevaheline konverents “Good governance at local and regional level in turbulent times: the challenge of change” toimub 16-17 novembril 2009 aastal  Utrecht´is.  Täpsem informatsioon : http://www.minconf16.com/

4. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja Nõukogule “Riikide rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus majanduse elavnemise kontekstis”

Jätkusuutlikkuse hindamisel lähtutakse  riigi rahanduse pikaajalisest jätkusuutlikkusest ja elanikkonna vananemise mõjust eelarvele. Kuigi vananemise mõju on kõikides liikmesriikides, on liikmesriikide pikaajalise riski aste ja riski allikad väga erinevad.

Erinevus tuleneb:
Ø erinevast 2009. aasta algsest valitsemissektori eelarveseisundist, sealhulgas erinevast võlatasemest ja struktuursest eelarvepuudujäägist;

Ø sotsiaalkaitsesüsteemi erinevast rahastamisest ja ulatusest;

Ø potentsiaalse majanduskasvu erinevusest, mis on tingitud erinevast arengutasemest ja prognoositavatest demograafilistest muutustest.

Tuginedes kvantitatiivsetele jätkusuutlikkuse näitajatele, baaseeldustele ja lisateguritele (nagu võlatase, riigi vara ja pensionikulude prognoosid), viidi läbi eri liikmesriikide rahanduse jätkusuutlikkusega seotud pikaajaliste riskide üldine hindamine. Kõnealuse meetodi kohaselt ja vastavalt 2006. aasta teatises väljatöötatud ja esitatud lähenemisviisile, mis kiideti heaks majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 2006. aasta novembri kohtumise järeldustes, on liikmesriigid vastavalt pikaajaliste riskide astmele ja riski peamistele allikatele jagatud kolme rühma.

Nõukogu järeldustes leiti, et jätkusuutlikkust käsitlevas aruandes kasutatud liigitus on oluline vahend liikmesriikide eelarveseisundi jätkusuutlikkuse hindamiseks.

Huvitav on, et hindamise tulemusel kuuluvad Bulgaaria, Taani, Eesti, Soome ja Rootsi ühte gruppi (esimene grupp). Hinnangu järgi on nende eelarveseisund on suhteliselt tugev ja kõnealused liikmesriigid on viimastel aastatel läbi viinud laiaulatuslikud pensionireformid.

Kuigi kriisi tagajärjel on kõnealuste riikide rahanduse seisund halvenenud ja valitsemissektori võlasuhe oluliselt suurenenud, on nende struktuurne eelarveseisund kindlam kui enamikus teistes ELi liikmesriikides ning pikaajalised riskid seega väiksemad.

Prognooside kohaselt peaks elanikkonna vananemisega seotud kulude suurenemine Bulgaarias, Taanis, Eestis ja Rootsis olema järgmistel kümnenditel ELi keskmisest oluliselt aeglasem. Prognoosi kohaselt peaksid kulud Soomes oluliselt suurenema, kusjuures kriisist tingitud eelarvekulud on olnud suured. Sotsiaalkindlustusportfelli kogutud suured finantsvarad moodustavad siiski kaitsekihi, mis aitab leevendada riigi rahanduse seisundi halvenemist.

Samas kuuluvad meie naabrid Läti ja Leedu koos Tsehhi Vabariigi, Küprose, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Malta, Madalmaade, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Ühendkuningriikidega kolmandasse gruppi, kus jätkusuutlikkuse mahajäämus on tingitud elanikkonna vananemisega seotud kulude prognoositavast väga järsust suurenemisest, mida enamikul juhtudel veelgi võimendab märkimisväärne algne tasakaalustamatus, mistõttu on rahanduse jätkusuutlikkusega seotud pikaajalised riskid suured.

Põhjalikum ülevaade: teatis

5. Poola EL liikmelisuse viienda aastapäeva tähistamise konverents teemal “Ühtekuuluvuspoliitika- mõtteid tänaseks ja homseks”

Konverents toimus 4.novembril 2009.

Sissejuhatavad ettekanded tegid Jan Tombinski Poola alalisest esindusest EL juures, Jan Kozlowski Poola Vabariigi Vojevoodkondade Liidu esimees,  Jose Manuel Durao Barroso- Euroopa Komisjoni President ja Pawel Samecki, Regionaalpoliitika volinik.
Jan Tombinski ütles, et Poola on muutunud EL ühtekuuluvuspoliitika kasutajast selle kujundajaks.

Sõnavõttudes räägiti seoses ühtekuuluvuspoliitikaga ka EL kliimaalastest eesmärkidest ja globaliseerumise mõjudest majandusele. Kõnelejad toonitasid, et ühtekuuluvuspoliitika peab olema suunatud kõikidele regioonidele, vähendades samal ajal erinevaid arengutasemeid regioonide vahel. Ühtekuuluvuspoliitika  peab tugevnema ning muutuma senisest efektiivsemaks ja tulemuslikumaks. Sektoraalsed poliitikad ei ole suunatud ainult vaestele vaid ka rikastele riikidele.

Barroso sõnul vajab EL tugevat ühtekuuluvuspoliitikat, mis on suunatud kõikidele inimestele. Eelarvereform võimaldab rakendada ka sektoraalseid lähenemisi. Olulised märksõnad on integreeritud lähenemine, lihtsustamine ning koostöö naabermaadega.

Regionaalpoliitika voliniku Samecki sõnul peab ühtekuuluvuspoliitika võimaldama kõigil, mitte ainult rikastel riikidel, saada kasu EL laienemisest. See poliitika peab tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduslikku arengut. Tema sõnul tähendab territoriaalne dimensioon modernset valitsemist, mis parendab koostööd erinevate valitsustasandite vahel.

Ühtekuuluvuspoliitika kolm eesmärki on:
Ø Toetada mahajäänud regioone
Ø Võidelda globaliseerumise tagajärgedega
Ø Arendada piiriülest koostööd

Arenguerisused regioonide vahel on
Ø Infrastruktuuris
Ø Tööjõus
Ø Tehnoloogias

Piiriülese koostöö osas  ütles ta, et on vaja uudset lähenemist, mis põhineb makroregioonidel.

Ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamiseks on vaja määratleda selged eesmärgid (vähem erinevaid prioriteete), muuta institutsioonid efektiivsemaks, lihtsustada vahendite kasutamise reeglistikke, rahade kasutamine peab oleme efektiivsem, paindlikum ning reformid peavad vähendama administratiivset koormat.

Sõnavõttudele järgnes paneeldiskussioon, mida juhtis Euroopa Parlamendi saadik Jan Olbrycht.  Paneeldiskussioonis osalesid erinevate Euroopa Komisjoni direktoraatide esindajad ning Regioonide Komitee poola delegatsiooni esimees Marek Wozniak.

Fabrizio Barca (Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumi direktor) ütles, et ühtekuuluvuspoliitika peab muutuma arengupoliitikaks, mitte olema pelgalt vahendite ümberjaotamine rikaste ja vaeste vahel ning peab olema suunatud kõigile, ka rikastele regioonidele.  

Tema näeb vajadust institutsioonide rolli ja Euroopa Komisjoni rolli tugevdamise järele. Tema arusaama kohaselt peab EL toimima kui föderaalriik. Vahendite jaotamine ja kasutamine peab toimuma vastavalt regioonide vajadustele. Sektoraalsete fondide peavad olema suunatud otse projektidele- see on föderaalne lähenemine. Tema ideeks on kolmepoolsete lepingute sõlmimine komisjoni, liikmesriikide ja regioonide vahel.

Ta pooldab vahendite kontsentreerimist piiratud arvu eesmärkide saavutamiseks ning uute vahendite väljatöötamist tulemuste mõõtmiseks.

Mario Pezzini (OECD juht) ütles, et vajadus tugeva ühtekuuluvuspoliitika järele on tänu majandus-ja finantskriisile suurem kui kunagi enne. Ta ütles, et senine poliitika ei vasta tänapäeva nõuetele. Eelkõige on küsimus investeeringutes mitte toetustes. Vaja on rakendada uut valitsemist, et muuta poliitika efektiivsemaks. Investeeringud peavad toetama rohelist majandust ja innovatsiooni. Poliitikat ei saa rakendada ülalt alla vaid alt üles, sest enamus CO2 tekib linnades ja see asetab linnad poliitika keskmesse.

Dirk Ahner (Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Direktoraadi direktor) ütles, et kui ta saalist lahkub, siis kuuleb ta teistsuguseid arvamusi. Ebaselge on milline peab olema tasakaal sektoraalse ja regionaalse lähenemise vahel.  Kas on vaja toetada vaesemaid regioone või saab see olema arengupoliitika, mis on suunatud kõikidele regioonidele?

Hetkel on saavutatud konsensus selles osas, et ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuma. Temaatilise lähenemise korral tuleb piirata prioriteetide arvu, mis on vastuolus regioonide erinevate vajadustega.

Poliitika rakendamine peab olema suunatud tulemustele, mis tähendab fundamentaalseid muutusi senises lähenemises.

Kritiseeris Barca kolmepoolsete lepingute ideed, sest tema sõnul ei võimalda see liikmesriikide võrdset kohtlemist.

Euroopa Parlamendi liige Jan Olbrycht ütles, e talle on jäänud erinevate kohtumiste tulemusel tunne, et regioonid usuvad, et Brüsselist on kergem raha saada kui oma liikmesriigist.  Paljud on ka avaldanud arvamust, et kogu see bürokraatia mis raha jagamisega kaasneb ei tasu ennast ära - targem on jätta raha liikmesriikidele endile, kes kasutavad seda oma äranägemise ja oma reeglite järgi.

Luis Espanadas Moncalvillo (Hispaania majandus- ja rahandusministeeriumi direktor) ütles, et kuna olukord on muutunud, peab muutuma ka ühtekuuluvuspoliitika. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema jätkuvalt oluline koos selleks vastavate vahenditega. Euroopa Liit seisab väljakutsete ees, millele ta peab vastama (globaliseerumine, kliimamuutused, ühtne energiapoliitika). Tema sõnul peaks ühtekuuluvuspoliitika aluseks saama uus Lissaboni Strateegia. Poliitika efektiivsemaks ja tulemuslikumaks muutmiseks on vaja kehtestada standardid.

Samas leidis ta, et põhiline ühtekuuluvuspoliitika eesmärk peab olema jätkuvalt nõrgemate järeleaitamine. Rikkad riigid võiksid saada vahendeid innovatsiooni arendamiseks ja heade kogemuste tutvustamiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika peaks arvestama ka geograafiliste erisustega.

Ungari peaministri kabineti ülem Peter Heil ütles, et eelmisel perioodil alustatud reformidega ollakse poolel teel. On vaja saavutada tasakaal Euroopa Liidu tasandi poliitika ja rahvuslike programmide vahel. Tema sõnul ei ole küsimus mitte rohelises majanduses vaid selles kuidas suudetakse muuta ühtekuuluvuspoliitika efektiivsemaks ja lihtsamaks nii, et see oleks vastuvõetav netomaksjatele. Vaja on vähendada bürokraatiat.

Pierre Dartout prantsusmaa ruumilise planeerimise ja konkurentsi ministeeriumide vahelisest delegatsioonist rääkis territoriaalsest ühtekuuluvusest. Tema sõnul on ühtekuuluvuspoliitika solidaarsuse tagamise vahend, mis peab andma vaesematele võimaluse rikkamatele järele jõuda. Tema seisukoht on see, et territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks tuleb toetada ka rikaste regioonide vaesemaid piirkondi (territooriume). Lisaks peab ühtekuuluvuspoliitika veel aitama ellu viia Lissaboni Strateegia eesmärke ja  võitlema kliimamuutusega. Tema sõnul on selle tõttu, et enamus EL poliitikaid rakendatakse eelkõige regionaalsel (kohalikul) tasandil, oluline just tugev seotus regioonidega.  Kõigeks selleks on vaja piisavalt vahendid, aga kuna netomaksjatel on vähem võimalusi panustada, peab olema tagatud rahade parem kasutamine. Vahendite kasutamiseks peavad olema väga selged reeglid ning kõik peavad aru saama ühtekuuluvuspoliitika lisandväärtusest. Mainis ka makroregioone ja ütles, et nende loomise vajaduse otsustavad liikmesriigid.

Regioonide Komitee poola delegatsiooni esimees Marek Wozniak ütles, et jätkuvalt on vaja panustada infrastruktuuri. Rohkem on vaja mobiliseerida era- ja avaliku sektori koostööd.

Üleminekupiirkondade regioonide partnerluse liige ja Mazovia regiooni esimees Adam Struzik ütles, ühtekuuluvuspoliitika peab olema pikaajaline poliitika, mis peab vähendama sotsiaalseid erinevusi ja aitama majanduslikult mahajäänud regioone. Arvas, et tänane jaotuse aluseks olev SKP ei iseloomusta kogu probleemistikku. Pidas samas vajalikuks reageerida globaalsetele väljakutsetele ja kliimamuutustega kaasnevatele probleemidele. Ühtekuuluvuspoliitika peab olema suunatud kõikidele regioonidele. Pidas vajalikuks nn tasandusmehhanismi loomist neile regioonidele, kes on ületanud kehtestatud SKP piirmäära.

Huvitav sõnavõtt oli saalist ühe professori poolt (nime ei mäleta), kes ütles, et ühtekuuluvuspoliitika vastu ollakse just seepärast, et see on olnud liiga edukas ning viinud suurema euroopastumiseni.

6. REBECEE (Renewable Energy and Building Exhibitions in Cities of the Enlarged Union) lõppkonverents

Konverents toimus 4. novembril.

Selles projektis oli partneriks ka Tallinna linn- täpsem informatsioon: http://www.rebecee.de/tallin.html

Lisaks Viru keskuses toimunud Taastuvenergia ja energia säästumessile 22- 31.maini 2009, tutvustati ka Otepää, Valga. Kiisa passiivmaju ja Tartu päikeseenergiat vee soojenduseks kasutavat maja. Tallinn tutvustas projekti raames ka energiasäästlikult ehitatud  sotsiaalmaja (Kauge tänav 4) ja renoveeritud elamuid Mustamäel, Õismäel ja Kesklinnas.

Eelpool lisatud lingilt leiate lisaks Tallinnale ka teiste projektis osalenud linnade heade praktikate näiteid taastuvenergia ja energia säästval kasutamisel.

7. Regioonide Komitee kutsub üles konkureerima uuele auhinnale “Euroopa ettevõtluspiirkond”

Selle aasta Avatud Päevade raames algatas Regioonide Komitee koostöös Euroopa Komisjoniga  ühisprojekti “Euroopa ettevõtluspiirkond”. See on tiitel autasustamaks kõige ettevõtlikumaid piirkondi, et ühendada piirkonna arengu jätkusuutlik poliitiline visioon tulevikku suunatud ettevõtluspoliitikaga, et kaasa aidata “Euroopa Väikeettevõtluse Pakti” rakendamisele.

Iga projekti edukus põhineb laialdasel EL sisesel kommunikatsioonil ja partnerlusel.
Taotlused esimese tiitli saamiseks tuleb esitada hiljemalt 15.jaanuariks 2010 Regioonide Komiteele. Kandideerida saab nii 2011 kui 2012 aasta tiitlile, esitades ühe taotluse.

Taotlusvormi on võimalik allalaadida Regioonide Komitee kodulehelt: www.cor.europa.eu/eer ,kus on kirjas kõik juhised kandideerimise tingimuste ja valiku protseduuride kohta.

8. Kohalike ja regionaalsete liitude ühine avaldus seoses Euroopa Komisjoni  teatise projektiga “A reform agenda for a global Europe”, mis oli mõeldud komisjoni siseseks dokumendiks.

CEMR koos kuue teise kohalikke ja regionaalseid liite esindava organisatsiooniga avaldasid pressiteate, et protesteerida Euroopa Komisjoni teatise projektis väljendatud seisukohtade vastu. Nad ei ole rahul sellega, et teatise eelnõu pooldab sellist regionaalpoliitikat, mis toetab rohkem vaesemaid liikmesriike. Nad väidavad oma avalduses, et selline lähenemine toob kaasa ühtekuuluvuspoliitika taasriigistamise.

Seitse pöördumisele allakirjutanud liitu peavad vajalikuks, et Euroopa Liidu rahalised vahendid suunataks jätkusuutliku kasu, töökohtade, kliima ja energia toetuseks ning globaalsete väljakutsetega toimetulekuks.

Minu meelest on kahetsusväärne, et CEMR selliste avaldustega esineb, jättes tähelepanuta  vaesemate liikmeriikide omavalitsusliitude arvamuse, et jätkuvalt on vaja saavutada sotsiaalset ja majanduslikku ühtekuuluvust ning jätkata investeeringuid infrastruktuuri parandamiseks.

Arvan, et ei ole õige kommenteerida mitteametlikke dokumente (non-paper). CEMR poliitikakomitee peaks seda küsimust arutama. Pressiteate leiate:  http://www.ccre.org/communiques_de_presse_detail_en.htm?ID=285


9. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR ) tööandjate platvorm ja EPSU (Euroopa Avaliku Sektori töötajate Ametiühingute Liit) koostasid ühisavalduse.

Projekti “Respect” (kaudne vägivald töökohal) lõppkonverents toimus 22.oktoobril 2009, mille väljundiks oli, et tööandjate esindajad ja töövõtjate esindajad jõudsid kokkuleppele ühisavalduse teksti suhtes (lisatud). CEMR palub liitudel väljendada oma toetust vastuvõetud kokkuleppele hiljemalt 18.novembriks 2009.

Samas puudub ühine arusaam kuidas kokkuleppega edasi toimetada. Ametiühingute poolt avaldati tugevat survet, et jõuda edaspidi siduvate kokkulepeteni Euroopa tasandil. Õnneks oli ka teiste tööandjate esindajate mandaat sarnane CEMR tööandjate platvormis osalevate tööandjate esindajate omale. Avaldati arvamust, et see kokkuleppe peaks olema mitte siduv ning sätestama raamistiku tegevuste ja heade praktika osas. Puudus ühine arusaam kuidas edasi tegutseda.

Peeti õigeks, et esindajad konsulteerivad oma liikmetega ning kaaluvad uuesti oma mandaati kokkulepete sõlmimiseks. See teema on uuesti 10.detsembril Brüsselis toimuva CEMR tööandjate platvormi päevakorras. Selleks korraks peab olema selge mis tüüpi instrumendiga ollakse nõus.

Ø Kas kokkulepet rakendatakse vastavalt Artiklile 139(2), st kas direktiiv või sõltumatu kokkulepe
Ø Protsessile orienteeritud lähenemine- raamistik tegevusteks, juhisteks, poliitikate väljatöötamiseks.
 
Liitude juhtorganid peaksid kujundama oma otsused selles küsimuses.
 

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


12.11.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit