Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


26.-30. oktoober 2009
Print

E-nädalakiri 28/2009

Sisukord:
1. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega
2. ELISAN võrgustiku konverents teemal “Sotsiaalne aspekt territoriaalses ühtekuuluvuses”
3. Euroopa komisjon avaldas Eurobaromeetri uuringu  vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemal.
4. “Ütle oma arvamus EL finantsreeglite kohta” on komisjoni poolt algatatud avalik konsultatsioon.
5. CEMR avalike hangete ja avalike teenuste töörühma koosolek
6. Arutelud järgmise perioodi Euroopa liidu eelarve üle
7. Sellel aastal nõuab komisjon regionaalfondide raames tagasi üle 1,1 miljardi euro
8. Kallase kabineti  poolt  avaldatud hiljutised uurimused
9. Läänemere äärsete riikide põllumehed lubavad paranda piirkonna keskkonnaseisundit ja tugevdad regiooni majandust

1. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite kohtumine administratsiooni esindajatega
Kohtumine toimus esmaspäeval, 26. oktoobril.

Põhiline arutelu teema oli Regioonide Komitee ettepanek koosseisu muutmiseks seoses uue  Lissaboni Lepingu artiklitega 300 ja 305, milles sätestatakse järgmist:

Artikli 300 lõige 3: “Regioonide komitee koosneb piirkondlike ja kohalike organite esindajatest, kellel on piirkondlike või kohalike organite valimisel saadud mandaat või kes kannavad poliitilist vastutust valitud kogu ees”

Artikli 300 lõige 5
: “ Nõukogu vaatab (….) komiteede koosseisu reguleerivad sätted regulaarselt läbi, et võtta arvesse liidu majanduslikku, sotsiaalset ja demograafilist arengut. Nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu asjakohaseid otsuseid”.

Artikkel 305
: “Regioonide Komitee liikmete arv ei või olla suurem kui 350. Komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega”.

Ettepanekus soovitatakse, et Regioonide Komitee iga uus koosseis järgiks:
Ø Kahaneva demograafilise proportsionaalsuse põhimõtet (see tähendab, et kohtade arvu jaotusel arvestatakse elanike arvuga);

Ø Mitmekesisuse põhimõtet (iga liikmesriigi delegatsioon peab esindama piirkondlike haldustasandite tähtsamaid poliitilisi suundumisi ja mitmekesisust);

Ø Solidaarsuse põhimõtet (suurema rahvaarvuga liikmesriigid nõustuvad olema alaesindatud, et väiksema rahvaarvuga riigid oleksid paremini esindatud)

Tehakse ettepanek kehtestada ülem- ja alampiir- liikmeid ei saa olla rohkem kui 30 ja vähem kui 5 ning määrata järgmise ametiaja pikkuseks viis aastat.

Samuti tehakse ettepanek, arvestades  EL võimalikku uut laienemist, et iga uue liikmesriigi jaoks määrataks ajutiselt lisakohti ja sellest tulenevalt oleks võimalik, et ajutiselt ületatakse 350 liikme ülempiiri.

Eelmises juhatuses oli tehtud kaks võimalikku ettepanekut
Ø Et uus kohtade jaotus jõustub juba järgmisel ametiajal (2010)
Ø Uus kohtade jaotus jõustub aastast 2015

Arutelude tulemusel on jõutud järeldusele, et reaalne on jõustada uus jaotust alates 2015 aastast. Vastavalt välja pakutud jaotusele jäävad Malta, Luksemburgi, Küprose, Eesti, Sloveenia, Läti, Hollandi, Rumeenia ja Poola delegatsioonide suurus muutumatuks. Kohti saavad juurde Hispaania +1; Itaalia +4; Ühendatud Kuningriigid + 4; Prantsusmaa + 4; Saksamaa + 6. Ülejäänud kaotavad ühe liikme võrreldes praeguse perioodiga.

Kui liituvad uued liikmesriigid, siis praeguste arvestuste kohaselt kaotab Eesti 1 koha.

Rahvuslikud koordinaatorid ei olnud rahul kuidas antud dokumenti on ette valmistatud ja kavatsetakse menetleda. Tõsi on, et teema on olnud üleval juba pikemat aega- algul soovid komitee anda selle küsimuse kodukorda muutvale ajutisele töörühmale, kuid tulenevalt vastuseisust juhatuses otsustati seda mitte teha.  Nüüd on siis komitee administratsioon välja tulnud omapoolse ettepanekuga, mida ei ole piisavalt liikmetega arutatud.

Küsimusele miks selline kiirustamine, vastas administratsiooni esindaja, et kui komitee tuleb välja omapoolse ettepanekuga, näitab see organisatsiooni küpsust ja kui nemad seda ei tee, siis teeb komisjon ise oma ettepaneku. Koordinaatorid ütlesid, et nende riikide esinduse EL juures ei leia, et sellega oleks vaja kiirustada ning hetkel ei ole see päevakorras.

Asjade edasine käik on järgmine:
Ø Võimalusi esitada oma kommentaare administratsiooni poolt ettevalmistatud dokumendi kohta on kuni selle nädala reedeni.

Ø Ettepanekut arutab enne detsembrikuus toimuvat täiskogu juhatus, kuid juhatus ei saa esitatud dokumenti muuta

Ø Otsuse kohtade jaotuse osas võtab vastu täiskogu lihthäälteenamusega.

Kui soovitakse otsusega viivitada, siis ainuke võimalus on juhatusel see punkt täiskogu päevakorrast välja arvata. Kuna nimetatud ettepanekut ei ole üheski komisjonis arutatud, siis lubas administratsioon   anda õiguslikku hinnangut dokumendi staatusele.

Regioonide Komitee kooseisu muutmise ettepanekut arutatakse täiskogu esimesel päeval (3.detsember) kohe peale päevakorra ja eelmise koosoleku protokolli kinnitamist.

2. ELISAN võrgustiku konverents teemal “Sotsiaalne aspekt territoriaalses ühtekuuluvuses”

Konverents toimus Regioonide Komitees teisipäeval, 27. oktoobril 2009.

Konverentsi avasõnad ütles Regioonide Komitee peasekretär Gerhard Stahl, ELISAN (European local inclusion and social actions network- www.elisan.eu ) võrgustiku president Patrick Kanner ja ELISAN võrgustiku juhtkomisjoni tegevjuht Daniel Zielinski.

Informatsiooni konverentsi kohta leiab: http://www.elisan.eu/27oct/default.asp  

Konverentsil toimus kolm erinevat ümarlauda. Esimeses ümarlauas arutati nii võimalusi tegeleda peamiste sotsiaalsete probleemidega, mis on  ühised kõigile liikmesriikidele (demograafilised muutused, linna-ja maapiirkondade tasakaalustatud areng, võrdsed  sotsiaalsed õigused ja võrdne juurdepääs teenustele, globaliseerumine, kõrgemad energiahinnad, valglinnastumine jne ) kui ka Euroopa Liidu poolt vastu võetud poliitilisi otsuseid  seoses territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõttega..

Esimeses ümarlaua vestluses esinesid
Ø Jean Peyroni Euroopa Komisjonist (DG Regio/C2 , kes andis ülevaate territoriaalse ühtekuuluvuse rohelise raamatu osas läbi viidud konsultatsiooni tulemustest.
Ø Valerio Prignachi (Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Kongressi sotsiaalse ühtekuuluvuse komisjoni esimees) andis ülevaate kongressi komisjoni tegemistest.
Ø Bernd Schuh (Austria  Regionaalsete Uuringute ja Ruumilise Planeerimise Instituudist) tutvustas nende poolt 2005 aastal läbi viidud uuringu tulemusi.

Põhimõtteliselt ei olnud ettekannetes eriti midagi uut- saime teada, et kõikidel euroopa regioonidel on probleemid mida tuleb lahendada ja kõik peaksid saama võimaluse osa saada territoriaalsest ühtekuuluvusest. Aga on üks probleem- pole piisavalt võrreldavaid andmeid.

Näiteks ei anna teave voodikohtade olemasolust veel pilti sellest kuivõrd on neile tagatud juurdepääs. Nagu ettekandja ütles- voodikoht võib küll olla, kuid olulisem on kas abivajaja saab selles voodis lamada või mitte. Näiteks tõi ta Rumeenia, kus haiglate tehniline varustatus on küll madalam, kuid samas on paremini tagatud inimeste sotsiaalsed õigused ja võrdne juurdepääs. Uuring näitas, et ei ole olemas võrreldavaid andmeid, et teha järeldusi sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta.

Teise ümarlaua (kuidas kohaliku tasandi huvigrupid saavad rakendada sobilikke instrumente sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks) Ümarlaua moderator oli Francoise Tenenbaum ELISAN juhatuse liige

Ettekannetega esinesid: Pedro Tarno- Euroopa Komisjoni Põllumajanduse peadirektoraadist.

Tema sõnul ei ole sotsiaalse dimensiooni arvestamine kerge ülesanne. Maaelu arengu poliitika ei ole oma olemuselt sotsiaalpoliitika, kuigi ta omab olulist mõju maapiirkondade sotsiaal- majanduslikku arengusse. Poliitika eesmärgiks on keskkonna ja maakasutuse parandamine, elukvaliteedi parandamine maapiirkondades jne. Ettekandja andis põhjaliku ülevaate milleks põllumajandustoetust võib kasutada ja mis on selle toetuse eesmärgid.

Matthieu Lefebvre Euroopa Komisjonist andis ülevaade Euroopa Sotsiaalfondist – selle eesmärkidest ja tingimustest ning mahust. ESF põhineb EL lepingul ja kõige suurem maht (81%) on suunatud ühtekuuluvuse tagamiseks (st kõige vaesematele riikidele).

Robert Manchin- rääkis indikaatorite väljatöötamise keerukusest ja sellest, et nad ei pruugi alati väljendada tegelikku olukorda kohtadel.

Joel Ferry- andis ülevaate kohalikul tasandil ette võetud meetmetest sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks ning probleemidest selle saavutamisel. On vaja kompleksseid lahendusi komplekssete probleemide lahendamiseks. Kohalik tasand on määrava tähtsusega sotsiaalsete probleemidega toimetulekul.

Rheinhard Fischer- andis ülevaate URBACT võrgustiku tööst ja URBACT programmi tingimustest. Muudatus, mille kohaselt peavad võrgustikke kuuluma partnerid nii vanadest kui uutest liikmesriikidest, lisab sellel territoriaalse ühtekuuluvuse aspekti.

Julie Mallegol- tutvustas projekti, mille eesmärgiks on koolituse pakkumine puuetega inimestele ja vanematele inimestele.

Fausto Favaro- rääkis läbi viidud uuringutest ning koostööst teiste piirkondadega, et leida parimaid lahendusi tervishoiuteenustega kaasnevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks  eriti seoses Alzheimeri tõbe põdevate inimeste abistamisega.

Kolmandas ümarlauas arutati kuidas tagada võrdne ligipääs sotsiaalsetele õigustele ja sotsiaalteenustele.

Konverentsi lõpus võeti vastu soovitused sotsiaalse dimensiooni arvestamiseks territoriaalses ühtekuuluvuses.

Soovitustes tõdeti, et Euroopa integratsioonis ei ole majanduslik element  peamine eesmärk vaid vahend õitsengu ja rahu saavutamiseks liidus. Sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on põhilised eesmärgid Euroopa tõelise integratsiooni saavutamisel.
 
3. Euroopa komisjon avaldas Eurobaromeetri uuringu  vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemal.

73% eurooplasi peab vaesust oma riigis laialt levinud probleemiks, ning 89% peab vajalikuks, et nende valitsus probleemi lahendamiseks kiiresti samme astuks. Sellised tulemused selguvad uuest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse teemalisest Eurobaromeetri uuringust, mille Euroopa Komisjon sel nädalal avaldas. Uuringut tutvustatakse ettevalmistusena Euroopa vaesusevastase võitluse aastaks 2010.

Eurobaromeetri küsitlus toimus 28. augustist 17. septembrini 2009. Kokku küsitleti  ligikaudu 27 000 kodanikku kõikidest ELi liikmesriikidest; vastajad valiti juhusliku valiku teel.

Uuringu tulemused näitavad, et allpool vaesuspiiri elab ligi 80 miljonit inimest ehk 16% ELi rahvastikust, kellel on tõsiseid raskusi juurdepääsul tööturule, haridusele, eluasemele, sotsiaal- ja finantsteenustele.

Täpsem teave: uuring

4. "Ütle oma arvamus EL finantsreeglite kohta” on komisjoni poolt algatatud avalik konsultatsioon.

Komisjon tahab teada saada kasusaajate arvamust toetuse tingimuste ja nende kohaldamise kohta, kuid esitab ka laiemaid küsimusi: "Kuidas muuta projektijuhtimise kasutajasõbralikum ja administratiivselt vähem koormavaks, tagades samas range ning piisava järelevalve ja kontrolli maksumaksjate raha kasutamise üle.

Küsimustiku ja täpsema teabe avaliku konsultatsiooni kohta leiate: http://ec.europa.eu/budget/consultations/FRconsult2009_en.htm

Vastuseid oodatakse kuni 18.detsembrini 2009.

5. CEMR avalike hangete ja teenuste töörühma koosolek

Koosolek toimus 28-29.oktoobril Brüsselis CEMR majas.

Esimesel päeval olid päevakorras küsimused seoses avalike teenustega.

Jeremy Smith (CEMR peasekretär) andis ülevaate CEMR poolt ettevalmistatud harta “European charter on local and regional services of general interest” käekäigust ja saksamaa liidu poolt esitatud ettepanekuid harta muutmiseks artikli 4 punkt 2 ja artikli 5 punkti 1A  kohta, kus on tehtud ettepanekud sulgudes oleva teksti kustutamiseks.  Kuna kommentaare osalejate poolt ei esitatud, otsustati need muudatusettepanekud heaks kiita.

Raquel Cortes Herrera Euroopa Komisjoni “Strategic Objective Solidarity” üksuse poliitika koordinaator, ütles, et see komisjon ei võta hetkel ühtegi otsustust sel teemal ja see jääb järgmise koosseisu otsustada. Kui kõik läheb plaanide kohaselt nii nõukogus kui komisjonis, siis jõustub uus Lissaboni Leping õige pea. Lepinguga seotud muudatuste sisu alles mõtestatakse lahti .

Artikkel 14 (põhineb praegusel artiklil 16)- mis annab õiguse avalike teenuste alaste õigusaktide vastuvõtmiseks. See on uus vahend, mis võimaldab lisaks direktiividele ka kehtestada regulatsioone. Järgmine uus element on protokoll. Protokoll koosneb kahest artiklist, kus artikkel 1 osundab jagatud vastutusele liikmesriikide vahel ja sätestab põhimõttelised alused. Need ei ole uued põhimõtted ja komisjon ei näe vastuolu komisjoni tänase poliitika ja protokolli vahe.

Artikkel 2 ütleb, et leping ei laiene teenustele, mis ei ole majandusliku iseloomuga. Raske on määratleda piiri millised teenused on majandusliku huviga ja millised mitte. Muutunud on sotsiaalsed tingimused ja seega võib juhtuda, et need mis enne ei olnud majandusliku iseloomuga võivad selleks muutuda. Analüüse viiakse läbi juhtumipõhiselt.

Kolmas element on artikkel 36, mis sätestab avalikele teenustele juurepääsu õiguse. lepingu muudatused

Lissaboni Lepingu protokoll ÜLDHUVITEENUSTE KOHTA
KÕRGED LEPINGUOSALISED,
SOOVIDES rõhutada üldhuviteenuste olulisust, ON LEPPINUD KOKKU järgmistes tõlgendavates sätetes, mis lisatakse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule:

Artikkel 1
Liidu ühised väärtused seoses üldist majandushuvi pakkuvate teenustega Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 16 tähenduses sisaldavad eelkõige järgmist:
— riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste oluline roll ja laiaulatuslik suvaõigus osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid nii palju kui võimalik vastavalt kasutajate vajadustele;
— erinevate üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mitmekesisus ning kasutajate vajaduste ja eelistuste erinevused, mis võivad tuleneda erinevatest geograafilistest, sotsiaalsetest või kultuurilistest olukordadest;
— kõrge kvaliteet, ohutus ja vastuvõetav hind, võrdne kohtlemine ning üldise juurdepääsu ja kasutajate õiguste edendamine;
C 306/158 ET Euroopa Liidu Teataja 17.12.2007

Artikkel 2

Aluslepingute sätted ei mõjuta mingil moel liikmesriikide pädevust osutada, tellida ja korraldada majandushuvi mitte pakkuvaid üldhuviteenuseid.

Oluline on tagada, et omavalitsused saavad pakkuda avalikke teenuseid mõistlikult ja efektiivselt.

Veronica Rego-Casais, Euroopa Komisjoni (DG Markt) õigusnõunik, andis ülevaate komisjoni meetmetest ühisturu paremaks toimimiseks. Eesmärgiks on riigisektori administratiivse suutlikkuse tõstmine.

Õigusloome ülevõtmine (transposition)- on oluline, sest iga õigusakt mida pole rahvuslikku seadusandlusesse üle võetud, võimaldab õiguslike tühimike teket Kui 1997 aastal oli siseturu direktiividest üle võtmata 6,3%, siis 2009 aastaks on see vähenenud 1% ni. Eestis on 23 direktiivi täielikult üle võtmata (1,4%).

Rikkumised- Eestis on see arv 28. Kõige suuremad puudujäägid on keskkonna (21%) ja maksustamise ning liidu piiride valdkonnas.
 
Dorota Lyszkowska Euroopa Komisjoni (DG Markt) poliitika koordinaator ütles, et meetmed võeti vastu seetõttu, et ühisturuga seotud seadusandlus ei olnud väga hästi üle võetud. Soovitused katavad valdkondi, mis komisjoni meelest olid kõige olulisemad.  Üks meede on näiteks rahvusvaheline koostöö edendamine ühisturu valdkonnas. Välja on pakutud, et kogu info kogutakse ühte infopunkti ning peaks olema parem koostöö erinevate valitsustasandite vahel. 

Samuti on ettepanek soodustada rahvuslikul tasanadil võrgustike teket ning korraldada ametnike vahetust. Oluline on pakkuda ametnikele ka täiendkoolitust, et parandada nende teadmisi Euroopa Liidu ühisturu reeglite osas. Samuti on vaja parandada kodanike teadmisi selles valdkonnas . Selleks on vaja teha praktiline informatsioon kergesti kättesaadavaks läbi selle avaldamise internetis mitmes erinevas keeles.

Ühisturu seadusandluse ülevõtmise tulemustabeliga on võimalik tutvuda: http://ec.europa.eu/internal_market/score/docs/score19_en.pdf

Ja Euroopa Liidu nõukogu järeldustega ühisturu paremaks toimimiseks on võimalik tutvuda: järeldused

Hilised maksed

http://ec.europa.eu/enterprise/regulation/late_payments/index_en.htm

Komisjoni poolt on ettevalmistatud muudatus, mille kohaselt peab avalik sektor teostama maksed  väikeettevõtetele kolmekümne päeva jooksul ja kui ta seda ei tee, siis ta peab maksma trahvi 5% kogu arve summast sõltumata sellest mitu päeva hiljaks jäädi lisaks praegusele täiendavale maksustamisele hilinemise korral. Ei saa nõustuda, et see regulatsioon kehtib ainult avaliku sektori, mitte erasektori kohta. Seadusandlikud muudatused peaksid esialgse plaani järgi  jõustuma 2010 aasta teisel poolel.

Nõukogus käivad ka selle üle diskussioonid- kõne all on väga erinevad variandid. Üks võimalus on kindla maksimumsumma kehtestamine.

Rumeenia esindaja tõstatas küsimuse sellest vaatevinklist et kui näiteks tegemist on struktuurifondidega, siis võib olla ka riigi poolt viivitusi raha ülekandmisega, mis võib omalt poolt põhjustada viivitusi tasumisel erasektorile.

Miinimumstandardid sotsiaalteenustele

Arutatakse võimalusi miinimumstandardite kehtestamiseks sotsiaalteenustele. Esimesed tulemused küsitlusest on et miinimumstandardite kehtestamisel tuleb arvestada, et paljude sotsiaalteenuste osutamine on kohalike omavalitsuste pädevuses. Jäi lahtiseks küsimus kas CEMR poolt ka mingisugune sisend saadetakse või mitte.

Piiriülesed tervishoiuteenused
Senist direktiivi reguleerimisala on vähendatud- näiteks on välja jäänud pikaajaline hooldusravi. Selgemaks on saanud ka reeglid patsientide teavitamise osas. Rootsi tahab selle teemaga edasi minna ja jõuda lõpliku otsuseni juba selle aasta novembri lõpuks, kuid pole selge kuidas teised liikmesriigid sellesse suhtuvad.

Riigiabi
Olukord on liikmesriigiti erinev ja komisjonil on olnud raskusi vastava informatsiooni kogumisega. Komisjoni hinnangul on riigid rahul enam-vähem Kroes / Monti package´ ga välja arvatud mõned liikmeriigid nagu Saksamaa, kellel on probleeme tervishoiu valdkonnas.

Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (info: riigiabi alane seadusandlus)

Samal ajal tuleb tagada, et riigiabi ei suruks tahaplaanile lairibasektori turuinitsiatiivi. Kui lairibaühendusele antavat riigiabi kasutatakse piirkondades, milles turuosalised tavaliselt investeeriksid või on juba investeerinud, võib see mõjutada lairibaoperaatorite poolt turutingimuste kohaselt tehtud investeeringuid ja märkimisväärselt kahjustada turuosaliste üldist tahet lairibaühendusse investeerida. Sellistel juhtudel võib lairibaühendusele antav riigiabi eesmärgi saavutamist takistada.

Lairibaühenduse valdkonna riigiabi kontrollimise peamine eesmärk on tagada, et riigiabimeetmete kaudu saavutatakse kiiremini suurema katvusega lairibaühendus ja selle laialdasem kasutuselevõtt võrreldes abi mitteandmisega. Samuti tuleb tagada, et abi soodne mõju kaaluks üles konkurentsimoonutusena ilmneda võiva kahjuliku mõju.

Suunistega on võimalik tutvuda: suunised

Osana majanduse elavdamise kavast ja selleks, et täita eesmärki, mille kohaselt 2010. aastaks on saavutatud kiire Interneti-ühenduse 100 % kättesaadavus kõigile kodanikele, otsustas komisjon lisada Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) 1,02 miljardit eurot. Nimetatud summa oli ette nähtud  kasutada osaliselt lairibainfrastruktuuride kasutuselevõtuks maapiirkondades, et tagada nendes Interneti-ühendus, luua uusi töökohti ja aidata arendada äritegevust.

Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud kavast toetada investeerimist mitte ainult kiiresse lairibainfrastruktuuri maapiirkondades ja puuduliku ühendusega piirkondades, vaid ka väga suure kiirusega ühendust võimaldavatesse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse (next generation access networks – NGA) oma territooriumi suurtes piirkondades, sealhulgas linnades või sellistes piirkondades, kus lairibaühenduse põhiinfrastruktuur on juba olemas. Samas ei ole mitte kõik riigid otsustanud seda kasutada lairibaühenduse tagamiseks vaid ka muudeks eesmärkideks. Kogu vahenditest on otsustatud kasutada lairibaühenduse paremaks tagamiseks kuskil 30%.

Komisjoni esindaja sõnul on paljud CEMR poolt esitatud ettepanekud arvesse võetud kuni 90% ulatuses.

Juhised jätavad ka teatud paindlikkuse nende rakendamisel, sest liikmesriikidel puuduvad veel kogemused selle rakendamisel ja ei ole võimalik kõiki ühe vitsaga lüüa

Küsimused uutele volinikele

Liikmesriigid on määramas uusi Euroopa Komisjoni liikmeid, keda Euroopa Parlament hakkab peagi küsitlema. Uued volinikud astuvad Parlamendi ette detsembris ja CEMR on ettevalmistanud mõned küsimused mida võiks nendelt küsida.

Seoses Lissaboni lepinguga kaasnevate muutustega seoses:
Ø kohalike ja piirkondlike omavalitsuse tunnustamisega kui osana liikmesriikide rahvuslikust identiteedist
Ø Seoses "väga konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajandusega"
Ø  Subsidiaarsuse põhimõtte laienemisega kohalikule tasandile
- Artikliga 14, mis annab õigusliku aluse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste  reguleerimiseks
Ø  asutamislepingu protokolliga nr 26, mis annab kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele  "laia kaalutlusõiguse " avalike teenuste osutamise, tellimise ja korraldamise osas.

Küsimus on- kuidas Euroopa Komisjoni volinik neid võimalusi tõlgendab ja milliseid tegevusi selles valdkonnas planeeritakse. Kas kavatsetakse võtta edaspidiseid samme  sellistes valdkondades on sotsiaalelamufond ja haiglad?

2010 aasta tööprogramm

CEMR koostas oma tööprogrammi enne kui on teada Euroopa Komisjoni 2010 aasta tööprogramm. Tööprogrammis on oluline osa ka heade praktikate vahendamine erinevates valdkondades. Osalemine töörühmas on olnud suhteliselt stabiilne, kuid tuleks uurida mis põhjustel mõned kolleegid ei osale.

Üks uus teema on ka teenuste pakkumise efektiivsuse tõstmine, eriti praeguses majanduslikus olukorras.

CEMR soovib edaspidi korraldada erinevate töörühmade koosolekuid koos, et   saavutada integreeritum lähenemine. Loodetavasti on võimalik ka rohkem elektrooniliste sidevahendite kasutamine edaspidise suhtluse arendamisel.

Järgmisel aastal toimub kaks koosolekut- üks 27-28 aprillil (koos transpordi töörühmaga) ja teine 27-28 oktoober (koos e-teenuste ja IT töörühmaga).

Ettepanek on korraldada aasta alguses täiendav temaatiline koosolek, mis oleks pühendatud Kroes / Monti package rakendamisele.

Avalike hangete töörühm 29.oktoober 2009

Avalikud hanked praktikas

Osalejad andsid ülevaate avalike hangete rakendamisest ning sellega seotud probleemidest ning kohtulahenditest. Näited olid seotud maa eraomandisse andmisega ja omavalitsuste vahelise koostööga teenuste pakkumisel ning jäätmemajanduse korraldamisel. Ülevaated nendest juhtumitest on kättesaadavad CEMR extranetis. Kel on põhjalikum huvi selle teema osas, peaksid kontakteeruma Kaimo Käärmann-Liive´ga Linnade Liidust, kes on liidu poolne esindaja selles töörühmas.

Euroopa Komisjoni esindajad Robert Wein ja Esther-Eva Schmidt (DG MARKT) juriidilisest osakonnast kommenteerisid avalike hangetega seotud õiguslikke küsimusi.

Euroopa Parlamendi saadik  siseturu ja tarbijakaitse komisjonist Heide Rühle andis ülevaate mida arvab parlament avalike hangetega seotud õigusloomest ning selle rakendamisega seotud probleemidest. Paralament on otsustanud koostada omaalgatusliku arvamuse uute suundumuste kohta avalike hangete alases seadusandluses. Saadik nõustus, et EL tasandil on avalike hangete reguleerimisega mindud liiga kaugele. Tema sõnul on vaja jätta hangete alal õigus kehtestada siseriiklikke õigusakte. EL seadusandlus peaks võimaldada sätestada riiklikud reeglid sõltuvalt riiklikest tingimustest.

Ajakava näeb ette, et avalik arutelu toimub 2010 aasta jaanuaris ning esimene eelnõu projekt esitatakse komisjonile 2010 aasta veebruaris. Komisjon hakkab arvamust arutama aprillis toimuval istungil ning täiskogu arutab seda oma mais toimuval istungil.

Omavalitsuste esindajad kurtsid, et avalike hangete alane seadusandlus on liiga keeruline ning ettevõtted kasutavad selle ära, et vaidlustada tehtud otsuseid kohtus või pommitada vastavaid institutsioone kaebekirjadega.  Omavalitsustele on sellega seoses kaasnenud suurenenud administratiivne koormus. Raha eest, mis omavalitsused peavad kulutama kohtute vahet käimisele ja juristidele, võiks kasutada paremate avalike teenuste pakkumiseks. 

Võimalik on saata parlamendile näiteid (CEMR koguneb need kokku järgneva paari nädala jooksul) , mis aitaksid parlamendil oma arvamust kujundada.

CEMR arvamuse eelnõu (lisatud)

Töörühma liikmetele saadetakse kommenteerimiseks uus arvamuse eelnõu, kus on arvestatud koosolekul tehtud muudatusettepanekuid.

6. Arutelud järgmise perioodi Euroopa liidu eelarve üle

Euroopa Komisjoni eelarve osakond on koostanud teatise “A reform agenda for a global Europe”, mis oli mõeldud komisjoni siseseks dokumendiks, kuid on mingite kanalite kaudu jõudnud avalikkuse ette.  Lõplik dokument peaks valmina aasta lõpuks.

Komisjoni regionaalarengu osakonna töötaja ütles kohtumisel CEMR fookusgrupi liikmetega, et kui eelmisel perioodil olid diskussioonid väga avatud, siis nüüd on mindud teisse äärmusesse, kus kogu info on suur saladus. Komisjoni poolt lekitatud dokumendis on selged sõnumid - esiteks - suurem sektori põhine lähenemine. Kust selleks vahendid tulevad? Kui EL eelarve arvestuse aluseks saab olema 1,05% SKPst, siis on võimalik jätkata praeguste fondidega samas mahus ning näha ette ka täiendavaid temaatilisi rahastusi.

Aga kui eelarve jääb mahuliselt samale tasemele, siis on vaja senine rahastus üle vaadata ja see tähendab suuri muutusi senises rahastamises.

Teiseks nähakse ette jagatud juhtimist ning kolmandaks suurendad investeerimispanga rolli rahastamisel.

Selge ei ole mis juhtub sotsiaalfondiga - on räägitud, et see peaks olema eraldi.

Kui uus Lissaboni Lepe jõustub, siis lisab see ühtekuuluvusse uusi eesmärke, millega tuleb järgmisel perioodil arvestada.

Komisjoni esindaja arvas, et ka lõplikus dokumendis jäävad nn “hallid tsoonid”, mille osas läbirääkimised jätkuvad.

Rääkides ühtekuuluvuspoliitikast, olid kõik osalejad seda meelt, et kui ühtekuuluvusvahendid nähakse ette ainult vaestematele regioonidele, siis selle fondi maht väheneb ja rahade kasutamise reeglid karmistuvad.  Komisjoni esindaja sõnul ei saa liit eksisteerida ilma arengupoliitikata, mis on suunatud kõigile territooriumidele.

“Non-paper” kohaselt tuleks eelarve kulutused jagada kolme eesmärgi vahel
- jätkusuutlik kasv ja töökohad,
- kliima ja energia ning
- globaalne euroopa.

See tähendaks uute rahastamisinstrumentide loomist ja vanade vähendamist. Selle dokumendi kohaselt tuleks jätkusuutliku arengu ja töökohtade loomise eesmärgi all rahastada erinevaid tegevusi just madalama sissetulekuga riikides, et tagada nende tasakaalustatud areng ning see ettepanek ei meeldi vanadele liikmesriikidele.

CEMR sekretariaat kutsus fookusgrupi liikmeid üle vaatama CEMR positsiooni dokumendis väljendatud seisukohti ning vajadusel neid muutma, et reageerida komisjoni dokumendile.

Mina ei pea õigeks, et me hakkame iga kord oma arvamust ringi kirjutama kui komisjoni poolt tulevad välja erinevad eelnõud. Ei tohiks suure vaevaga saavutatud kompromisse üle parda visata.

7. Sellel aastal nõuab komisjon regionaalfondide raames tagasi üle 1,1 miljardi euro.

Käesoleval aastal on komisjon regionaalfondide kaudu tagasi nõudnud juba üle 629 miljoni euro. Aasta lõpuks on oodata veel 500 miljoni euro tagastamist.

Vigade põhjuseks on tihti keerulised eeskirjad, millest ei saada õigesti aru ning mida ei rakendata korrektselt. Komisjon teeb tööd nende lihtsustamiseks. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on avastanud vaid üksikuid juhtumeid, kus on tegemist pettusega.

Paljud asjaomased vead avastavad ELi liikmesriigid ise. Sellistel juhtudel võivad riigid neid vahendeid kasutada muudeks piirkondlikeks projektideks. Liikmesriigid kaotavad raha, kui komisjon avastab ebakorrapärasusi ning nõuab tagasimaksmist.

Kui audiitorid leiavad tõsiseid probleeme, võib komisjon maksed kogu asjaomasesse programmi peatada. 2009. aastal on seda siiani tehtud viie programmi puhul – üks Itaalias ja üks Hispaanias ning kolm piiriülest regionaalprogrammi. Maksete peatamise menetlust on alustatud veel 28 muu programmi suhtes.

Kuna meetmed on uued, siis ei eelda komisjon järsku vigade vähenemist enne 2010. aastat.

8. Kallase kabineti  poolt  avaldatud hiljutised uurimused

Vahemikus 23.10-27.10 on avaldatud kolm uurimust:
Ø Ülevaade Euroopa koolisüsteemi toimimisest 2008 aastal
Ø Läbipaistvus: Komisjoni lobby-registri täienemisest viimase aasta jooksul
Ø E-Komison: EL jõupingutused elektroonilisee suhtluse arendamine  Euroopa avaliku halduse administratsioonis

Kogu info leiate: http://ec.europa.eu/commission_barroso/kallas/index_en.htm

9. Läänemere äärsete riikide põllumehed lubavad paranda piirkonna keskkonnaseisundit ja tugevdad regiooni majandust

Läänemere äärsete riikide põllumajandusorganisatsioonid avaldasid 30.oktoobril pressiteate, et väljendad oma heameelt selle üle, et Euroopa Nõukogu võttis vastu Läänemere strateegia.

Organisatsioonid lubavad võtta juhtiva rolli konkreetsete projektide elluviimisel, et parandada Läänemere regioonis põllumajanduse poolt avaldatavat mõju keskkonnale. Pressiteade lisatud.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


02.11.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit