Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


12.-16. oktoober 2009
Print

E-nädalakiri 27/2009

Sisukord:

1. CEMR tööandjate platvormi koosolek
2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek
3. CEMR ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek
4. Täiendavad rahalised vahendid peamiselt päikeseenergia kasutamisele ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiale.
5. Horvaatia võib ELiga peetavate ühinemisläbirääkimistega lõpule jõuda järgmisel aastal.
6. Sotsiaalse dimensiooni rõhutamine majanduskasvu ja tööhõive strateegias
7. Euroopa Parlament otsustas luua majandus- ja finantskriisi erikomisjoni
8. 22. oktoobril hääletab parlament ELi 2010. aasta eelarve üle.
9. Kõrgetasemeline töörühm käsitleb esimesel koosolekul lepingulisi suhteid ja läbirääkimispositsiooni piimasektoris
10. 2009. aasta projektikonkurss — Programm „Aktiivsed noored” 2007–2013

1. CEMR tööandjate platvormi koosolek

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek toimus 8. oktoobril CEMR majas.

Võrdõiguslikkuse harta ja selle rakendamine.

Ülevaate võrdõiguslikkuse edendamisest kohalikes ja regionaalsetes omavalitsustes andis Sandra Ceciarini (CEMR Pariisi esindusest). Projekt võrdõiguslikkuse harta väljatöötamiseks algas 2005 aastal. 2006 aastal valmis harta tekst, millele järgnes harta rakendamisega seotud tegevused, sealhulgas juhiste väljatöötamine, mille väljatöötamist toetas Euroopa Komisjon. Juhised kiideti heaks 2009 aastal Malmös toimunud CEMR täiskogul.
Täpsem informatsioon CEMR kodulehel: http:// www.ccre.org

Järgnevalt andsid osalejad ülevaate kuidas harta rakendamine on riikides toimunud.

Kõige rohkem on hartaga liitunuid Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Itaalia esindaja ei osanud öelda kui kaugele nendes riikides tegeliku rakendamisega on jõutud. Jätkuvalt on meeste ja naiste palgavahed suured.

Kreeka esindaja sõnul ei ole veel jõutud harta rakendamiseni, sest selle ellurakendamine on väga raske.

Islandil on harta tõlgitud Islandi keelde juba 2008 aastal, kuigi harta ise ei lisanud nende jaoks eriti palju uut, sest Island on võrdõiguslikkuse printsiipide rakendamisel jõudnud juba  piisavalt kaugele. Majanduskriisi tõttu on harta rakendamine viibinud. Omavalitsusliit on välja töötanud Võrdõiguslikkuse Harta rakendamise juhised. Pilootprojektina on neli kohalikku omavalitsust harta allkirjastanud ja asunud seda ka rakendama.

Norras on samasugune kogemus kui Islandil. Võrdõiguslikkuse põhimõtete rakendamisel on tehtud koostööd ka valitsusega. Korraldatud on vastava teemaline konverents (osavõtt oli rohkearvuline). Täna on 37 omavalitsust harta allkirjastanud. Hetkel ei ole tagasisidet kuidas hartat tegelikult rakendatakse.

Tsehhis esindaja sõnul on neil käimas suured diskussioonid sooliste kvootide rakendamise üle.

Soti valitsus on vastu võtnud võrdõiguslikkuse rakendamise kava, mis hõlmab ka kohalikke omavalitsusi. Kohalikud omavalitsused on kohustatud vastavalt riigiga sõlmitud kokkuleppele koostama võrdõiguslikkuse rakendamise plaani.

Rootsi puhul võeti harta vastu positiivselt. Hetkel on hartaga liitunuid 52 omavalitsust.

Soomes on omavalitsusliit vastutav harta tutvustamise eest. Korraldatud on mitmeid konverentse ja teabepäevi. Hetkel on harta allkirjastanud 10 linna, mis näitab, et harta allkirjastamine ei ole olnud prioriteet.  Soomes on võrdõiguslikkuse alane õiguslik  regulatsioon kehtinud juba pikka aega ja vastavalt seadusandlusele on kõik tööandjad kohustatud koostama võrdõiguslikkuse kava. Samuti on tööandjad kohustatud selles küsimuses konsulteerima ametiühingutega.

Vastavalt sel kevadel läbi viidud uuringule, on 80% kohalikel omavalitsustel olemas võrdõiguslikkuse rakendamise plaanid.  Meeste ja naiste võrdne tasustamine on sotsiaalsete partnerite vahelise arutelu küsimus.

Eestist ei ole ükski omavalitsus hartat allkirjastanud. Leedus ei ole ka ühtegi omavalitsust, Lätis on 1 omavalitsus harta allkirjastanud.

Kaudne vägivald

Projekt “Respect” (viimane versioon lisatud) raames viimane konverents toimub 22.oktoobril Brüsselis. Peale edukate rakendatud meetmete tutvustust, peaksid projekti  partnerid  HOSPEEM ( tervishoiu sektor), CEMR-EPSU, CoESS (turvatöötajad erasektoris) ja ametiühingute esindusorganisatsioonid arutama järgmisi samme.


Varem on need organisatsioonid kokku leppinud, et soovivad koos välja töötada ja tutvustada vägivalla vastu töökohal sektorite vahelised kokkulepped. Vastavalt nende poolt avaldatud soovile organiseeris Euroopa Komisjon 2008 aasta märtsis seminari, mille väljundina otsustati välja töötada sektorite vaheline tegevusplaan. Tegevusplaan peaks

Ø Pakkuma instrumendi teadlikkuse tõstmiseks;

Ø Välja töötama printsiibid ja juhised, mis aitaksid partneritel vastu võtta ühiseid meetmeid kaudse vägivallaga toime tulemiseks;

Ø Pakkuma praktilisi näiteid mida võiks tarvitusele võtta;

Ø Andma juhiseid monitooringu läbiviimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks.

Projekti eesmärk oli koguda informatsiooni selle kohta kuidas partnerid on juba selle probleemiga tegelenud ja milliseid meetmeid rakendanud (vastasin ka selle projekti raames saadetud küsimustikule).

Edaspidi arutlesid osalejad milliseid sotsiaaldialoogi meetmeid on tööandjate platvorm nõus rakendama.

Vanade liikmesriikide omavalitsusliitude esindajad olid muidugi valmis jätkama ametiühingutega läbirääkimisi edaspidiste sammude osas. Nende sõnul on Euroopa Komisjon rahastanud projekti ning ootab nüüd ka konkreetseid tulemusi. Nad avaldasid arvamust, et kui me vabatahtlikult järgmisi samme ette ei võta, siis rakendab komisjon juba konkreetseid seadusandlikke meetmeid. Komisjon rahastab neid võrgustikke mis annavad konkreetseid tulemusi. Kuidas me muudame oma poliitika ja dialoogi paremini nähtavaks?

Soome poliitikud on valmis näitama rohelist tuld järgmistele sammudele koostöös EPSUga. Pärast oktoobris toimuvat konverentsi tuleks määratleda teemad mida põhjalikumalt arutada.

Soomel on mandaat vastu võtta vähem siduvaid kohustusi. Me pole veel valmis vastu võtma väga kindlaid siduvaid kohustusi. Lõplikud otsused tuleks teha peale konverentsi. Komisjon on rõõmus sektorite ülese lähenemise üle. Oluline on kuulda millised on EPSU ootused.

Otsustati, et jätkatakse sel teemal läbirääkimisi, võttes arvesse riiklike erisusi ning pidades silmas paindlikku lähenemist.

Enne lõplike otsuste tegemist arutatakse dokumenti uuesti CEMR tööandjate platvormi töörühmas. Ei võeta siduvaid kohustusi vaid pigem juhiseid tööandjatele kaudse vägivalla äratundmiseks ja sobivate meetmete rakendamiseks.

Majandus- ja finantskriisi mõju

Osalejad andsid ülevaate majandus- ja finantskriisist tööhõivele. Minu ettekanne põhines ametlikul statistikal. Kõik osalejad, välja arvatud Norra, ütlesid, et neil on tõsine majandus- ja finantskriis ning töötus on kasvanud. Norra esindaja sõnul on nende töötuse määr kuskil 3% ringis ning see võib veidi suureneda, kuid mingist kriisist küll märke pole.

Tegevused 2010 aastal

Senise esimehe volitused jätkuvad kuni 2010 aasta juunini. Välja on pakutud võimalikud teemad järgmise aasta tööprogrammi osas.
Ø Lissaboni Strateegia 2010+
Ø Võrdõiguslikkus
Ø Migrantide integratsioon
Ø Kaudne vägivald töökohal
Ø Avalike teenused ja demograafilised muutused
Ø Sotsiaaldialoogi tulevik
Ø Heade praktikate vahetamine kuidas aidata sotsiaalselt kaitsetuid tagasi tööturule
Ø Majandus- ja finantskriisi mõju
Ø Erinevate poliitikate mõju hindamine, võimalikud indikaatorid
Ø IT teenuste rakendamine

Juhtgrupp paneb kokku ettepaneku 2010 aasta programmi osas, mida me võiksime arutada detsembrikuus toimuval töörühma koosolekul.

Tööhõive nädal “The Employment Week” toimub järgmise aasta 23-24. juunil Brüsselis.
Nädala raames toimub erinevaid konverentse ja seminare. Lõplik programm ei ole veel paigas, kuid põhiliseks teemaks on vaesusega ja sotsiaalse tõrjutusega tegelemine. CEMR on kutsutud osalema kui partner. See tähendab, et CEMR propageerib üritust ning CEMR logo saab olema konverentsi tutvustavatel materjalidel. CEMR võtab aktiivselt osa programme koostamisest ning omab ka õigust esineja nimetamiseks.

2. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek

Koosolek toimus 9 oktoobril. Teemaks olid sotsiaalselt vastustundlikud avalikud hanked. Läbi viidud uuringutega on võimalik tutvuda Euroopa Komisjoni kodulehel.

Konsultatsioonide käigus saadi vastused 12 liikmesriigilt ja Norralt (ning muudelt huvigruppidelt).

Euroopa Komisjoni esindaja Loredana Puju tööhõive ja sotsiaalsete õiguste peadirektoraadist tutvustas läbiviidud uuringu tulemusi. Ettekandja sõnul jätkub komisjoni sisene dokumendi arutelu. Kuna paljud küsimused on veel lahtised, siis ei olnud ettekandjal võimalik neid veel ka tutvustada. Aasta lõpuks loodetakse juhised valmis saada.

Osalejate poolt tunti muret kuivõrd valmivad juhised on kooskõlas seniste Euroopa Kohtu otsustega. Mulle tundub samuti, et sotsiaalse dimensiooni lisamine avalikesse hangetesse võimaldab protektsionismi kasvu ja võib olla vastuolus EL põhivabadustega nagu kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine.

Järgnes ümarlaud, kus osalejad esitasid erinevate liikmesriikide näiteid. Saksamaa esindaja sõnul on sotsiaalse dimensiooni lisamine avalikesse hangetesse väga keeruline, kuigi koostöös vastava ministeeriumiga püütakse juhiseid välja töötada.  Protsess on alanud alles paari kuu eest ja seega on vara veel järeldusi teha.  Rootsis jälle on läbi viidud juriidiline analüüs, mille tulemusena selgus, et teatud võimalused siiski on. Järgmise sammuna uuriti monitooringu läbiviimise võimalusi. Nende läbiviimine on kallis ja ei ole selge nende lõplik efektiivsus.

Järgmise aasta tööprogrammi osas otsustati, et EPSU ja CEMR poolsed töörühmade esimehed ning aseesimehed koostavad võimaliku tööprogrammi projekti, mis saadetakse siis töörühma liikmetele kommenteerimiseks.

3. CEMR ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ühtekuuluvuspoliitika, transpordi, keskkonna ja energia võrgustiku koosolek toimus 12-13. oktoobril Brasovis Rumeenias.

Seekordne koosolek oli erakordne seetõttu, et toimus samal ajal (ja paralleelselt) mitmete teiste töörühmadega. Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude poolt osalesid veel Irja Alakivi (ELL- keskkonna töörühm) ja Aare Vabamägi (EMOL- energia võrgustik), kes annavad ülevaate nende töörühmade tööst.

Ühtekuuluvuspoliitika töörühma peamiseks aruteludokumendiks oli ettevalmistatud projekt ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. Kuna koosolekul osales ka CEMR poliitikakomitee poolt määratud raportöör (Rootsi linnapea- nime hetkel ei mäleta). Arutelu algas suure diskussiooniga selle üle millist dokumenti üldse soovitakse- kas poliitilist või tehnilist ning kellele seda vaja on. Algselt oli oht, et hakatakse kogu ettevalmistatud dokumenti ümber tegema ning looma täiesti uut lühendatud varianti.

Selles oli suur oht, et meie poolt seni saavutatud kompromissid võivad kaduma minna ning koos sellega ka arutelu dokumendis kajastatud meie seisukohad. See teave oleks kohe pidanud teada olema, et millist dokumenti soovitakse. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et tuleb kaks eraldi dokumenti- poliitiline ja tehniline.  Lepiti ka kokku, et poliitiline dokument kannab endas põhilisi selgeid sõnumeid ja ei ole pikem kui üks lehekülg (5-6 selget sõnumit).

Seetõttu kujunes meie töörühma töö väga pingeliseks- kogunesime enne ametlikku programmi hommikul ning jätkasime oma tööd peale ametliku programmi lõppu.

Töörühma esimees koostöös raportööri ja Angelikaga panid vahepeal kokku võimalikud põhisõnumid, milleks olid :

Ø Ühtekuuluvuspoliitika on mõeldud kõikide regioonide probleemide lahendamiseks

Ø Lihtsustamine

Ø Kohalike vajadustega arvestamine

Ø Valitsemise parandamine

Ø Indikaatorite täiendamine

Ø Jätkusuutliku arengu tagamine

Ø Investeeringud ajudesse ja kivisse

Kuna mina protesteerisin kategooriliselt põhimõtte vastu, et ühtekuuluvuspoliitika peab toetama ka rikaste piirkondade üksikuid mahajäänumaid kohti, sest sellega suurendatakse veelgi vahet vähem arenenud ja rikaste piirkondade vahel, mis ei soodusta kuidagi EL sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamist (vastavalt Lissaboni lepingule on ühenduse eesmärgiks sotsiaalse, majandusliku ning territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamine (territoriaalne ühtekuuluvus lisandus uue Lissaboni lepinguga)), vaid hoopis suurendab seda.

Lõpuks jõuti kokkuleppele, et poliitilisse dokumenti lähevad järgmised punktid:
Ø The major challenge and opportunity of EU cohesion policy is to identify, strengthen and further develop the potential of each territory while keeping in mind that the EU objective of economic and social cohesion is still to be attained.

Local and regional authorities must play a leading role being the levels which know best the specificities of the territory and being closest to the citizens. A bottom-up approach and the involvement of all relevant sectors is required. It is a highly political task in which local and regional authorities must and can take the lead.

Ø Local and regional authorities by nature play a prominent role in regional and economic development and they are often implementing EU sectoral policies. They should have more responsibility and greater flexibility in determining the fields of action and the beneficiaries for financial support.

Ø The partnership principle should therefore be emphasised and more responsibilities, along with appropriate resources, should be allocated to local and regional authorities. It should be mandatory for the national administration to involve the local and regional level in the planning, decision-making, implementation, monitoring and evaluation process.

Ø We strongly reject any tendencies to “renationalise” cohesion policy which would allow member states to withdraw from an EU approach.

Ø The EU should simplify and consolidate its wide range of funding programmes wherever possible as this currently acts as a barrier to engagement from local and regional organisations.

Ø Therefore, the EU’s rural development programme, the European Agricultural Funds for Regional Development, currently in the framework of the CAP, should be moved to cohesion policy.

Ø It will be more and more important to invest in sustainable innovation, knowledge and people, to address the growing skills gaps and the increasing polarisation of European societies, without losing sight of the continued importance of infrastructure investments, particularly in regions where investment in basic transport, telecommunications, water, waste and sewage services is needed to enable a real economic and social convergence with the EU.

Ø CEMR supports the introduction of a wider set of criteria for the orientation and assessment of cohesion policy to complement the traditional GDP -based indicators used so far for the eligibility of funds and especially a “governance indicator” measuring the involvement of local authorities on the drafting and implementation of the Operational Programmes.

On täiesti selge, et ilma osalemiseta sellel koosolekul oleksid meile olulised punktid välja jäänud.

Oktoobri lõpus koguneb fookusgrupp uuesti, vaatab kõik teiste töörühma liikmete poolt esitatud muudatusettepanekud veelkord läbi, viib sisse kokkulepitud muudatused (iga alapealkirja juurde lisatakse põhisõnum) ning seejärel esitatakse dokument poliitikakomiteesse vastuvõtmiseks. Soome liidu esindaja poolt tehti ettepanek välja jätta valitsemise peatüki alt makroregioonide (Läänemere strateegia) toetamine, sest see tähendaks tema sõnul uue administratiivse tasandi loomist.

Lõpuks jõudsime kokkuleppele, et makroregioonide põhine koostöö tõstetakse uuesti territoriaalse koostöö alla (kus ta ka algselt oli) ning punkti sõnastamisel ollakse kriitiline senise lähenemise suhtes, kus omavalitsusi pole sellesse protsessi eriti kaasatud. (nii saksamaa, rootsi kui soome esindajad tõid selle esile).

ELL juhatuse poolt 14.oktoobril vastu võetud otsused saab lisada dokumenti poliitikakomitees meie esindajate poolt (Toivo Riimaa).

Tutvustati ka 2010 aasta võimalikku töörühmade toimumise ajakava:
Ø 23.märts- energia võrgustik

Ø 30/31 märts- ühtekuuluvuspoliitika + tööhõive  ( teemad:  Lissaboni Strateegia 2010+, kohalik majanduslik areng, sotsiaalne dimensioon, demograafilised muutused)

Ø 27/28/29 aprill- transport + avalikud hanked

Ø 21/22/23 juuni- keskkond + sotsiaalpoliitika + tööandjate platvorm

Ø 28/29/30 september- keskkond + energia (Hollandis)

Ø 27/28 oktoober- avalikud teenused + IT + tööhõive ja sotsiaalpoliitika

Ø 17/18 november- transport + ühtekuuluvuspoliitika (Norras).

2010 aasta töörühmade toimumise ajad saavad olema üleval extranetis ning on võimalik esitada ka omapoolseid ettepanekuid väljapakutud kuupäevade/kohtade muutmiseks.

Lisaks arutati veel seda kuidas parandada liikmete osalemist töörühmade töös. Ühe võimalusena pakuti välja videokonverentsi (mis eeldab, et kõigil on vajalik tehnika olemas).

4. Täiendavad rahalised vahendid peamiselt päikeseenergia kasutamisele ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiale.

Euroopa peab järgmise 10 aasta jooksul kulutama täiendavalt 50 miljardit eurot keskkonnasõbraliku energeetika arendamiseks. ELi viimase hinnangu kohaselt tähendab see praeguste investeeringute kolmekordistamist.

Komisjon näeb rahastamiskavaga
http://ec.europa.eu/energy/technology/set_plan/set_plan_en.htm

ette eraldada järgmise 10 aasta jooksul 16 miljardit eurot päikeseenergiale, 13 miljardit eurot süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele ning 7 miljardit eurot tuuma- ja 6 miljardit eurot tuuleenergiale.

Kava kohaselt kiirendab investeerimine keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse üleminekut väheste süsinikdioksiidiheidetega majandusele, mis on oluline kasvuhoonegaaside heitkoguste piiramiseks ning ELi sõltuvuse vähendamiseks gaasist ja naftast.

50 miljardit eurot võib tunduda majanduskriisi tingimustes suure summana, kuid ekspertide hinnangul tasub suur investeering ennast ära, sest tehnoloogiaturg kasvab, pakkudes suuri teenimisvõimalusi ja miljoneid töökohti esirinnas sammuvatele riikidele.

„Aruka tehnoloogia loomisega seotud teadusuuringute parem rahastamine täna loob võimalused uueks kasvuks, majanduse „rohelisemaks” muutmiseks ja ELi konkurentsivõime tagamiseks siis, kui kriis on möödas,” sõnas teadusvolinik Janez Potočnik.

Asjaomane kava on detsembris Kopenhaagenis toimuva ÜRO kliimakonverentsi künnisel kindel märk ELi soovist panustada kliimamuutuste vastasesse võitlusesse. Kopenhaageni kohtumise eesmärk on saavutada uus ambitsioonikas rahvusvaheline kokkulepe globaalse soojenemise peatamiseks. Praegu kehtiv Kyoto protokoll aegub 2012. aasta lõpus.

5. Horvaatia võib ELiga peetavate ühinemisläbirääkimistega lõpule jõuda järgmisel aastal.

Komisjoni iga-aastases aruandes ELiga ühineda soovivate riikide kohta märgitakse, et Horvaatia on jõudnud ühinemisläbirääkimiste viimasesse etappi. Aruandes kutsutakse asjaomast riiki jätkama oma jõupingutusi ühinemistingimuste täitmiseks, eelkõige korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas.

Asjaomane Lääne Balkani riik (rahvaarv 4,4 miljonit) oli kursil saama ELi 28. liikmesriigiks 2011. aastal, kuid piirivaidlus ELi liikmesriigi Sloveeniaga seiskas läbirääkimised rohkem kui aastaks. Läbirääkimised jätkusid hiljuti pärast seda, kui kaks asjaomast riiki leppisid kokku vaidluse lahendavas menetluses.

Võrreldes eelmise aasta aruandega on taotlused ELiga ühinemiseks esitanud veel kolm riiki – Albaania, Montenegro ja Island. Island täitis esimese tingimuse üsna varsti pärast taotluse esitamist, kui ELi liikmesriikide välisministrid palusid komisjonil hinnata Põhja-Atlandi saareriigi Islandi sobivust saada ELi liikmesriigiks.

6. Sotsiaalse dimensiooni rõhutamine majanduskasvu ja tööhõive strateegias

Euroopa Komisjoni uus raport rõhutab vajadust pöörata Lissabonis Strateegias 2010+ rohkem tähelepanu sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkidele. Aruande koostanud sotsiaalkaitsekomitee, mis koondab eksperte igast Euroopa Liidu riigist - leiab, et sotsiaalkaitse süsteemid on aidanud kaitsta eurooplasi halvimate mõjude eest finantskriis.

Kuid ta leiab, et sotsiaalkaitsest üksi ei piisa, et vältida vaesuse ja tõrjutuse vastu vaid  nõuab suuremat rõhku eesmärkidele  nagu võitlus laste vaesusega ja  aktiivset kaasamise edendamine. Edasine sotsiaalkaitse moderniseerimisel tuleb täielikult siduda majanduskasvu ja tööhõive strateegia.

Lisainformatsioon: sotsiaalne dimensioon

7. Euroopa Parlament otsustas luua majandus- ja finantskriisi erikomisjoni

Saadikud otsustasid kolmapäeval, 7. oktoobril moodustada majandus- ja finantskriisi erikomisjoni, kuhu kuulub 45 saadikut ning mille mandaat kestab 12 kuud. Erikomisjon hindab kriisi ulatust ja selle mõju liikmesriikidele ning teeb ettepanekud stabiilse finantsturu taastamiseks.

President Jerzy Buzek ütles: "Me peame õppima majandus- ja finantskriisist, et tagada, et see ei kordu. Euroopa Parlamendi liikmed peavad hindama ELi ning liikmesriikide poolt kriisi leevendamiseks võetud meetmete tõhusust. Uus Euroopa Parlamendi komisjon on seejuures oluliseks foorumiks."

Erikomisjoni mandaat algab 8. oktoobril 2009. Erikomisjoni töö tulemused esitatakse kahes raportis: vahearuanne ning lõpparuanne, milles esitatakse soovitused edasisteks sammudeks.
Erikomisjon korraldab ka seminare sotsiaalpartnerite ning ekspertidega ja valitsuste ning rahvusparlamentide esindajatega. Samuti osaleb ta arvamusi koostades alaliste komisjonide seadusandlikus töös.

8. 22. oktoobril hääletab parlament ELi 2010. aasta eelarve üle.

Prantslane Alain Lamassoure, endine Prantsusmaa rahandus- ja Euroopa-asjade minister, kes juhib eelarve komisjoni, vastutab selle teema eest. "Usaldusväärne", "suur töötegija" - nii kirjeldasid mõned sõbrad ja kolleegid Lamassoure'i, vastates meie uudishimulikule küsimusele, millise stiiliga juhib mees seda võimsat komisjoni.

Kui Lissaboni leping ratifitseeritakse, saab parlament palju suurema kontrolli ELi eelarve üle, muutes eelarvekomisjoni esimehe ametikoha veelgi hinnalisemaks. Méndez de Vigo märkis, et Lamassoure keskendub sellele, "kuidas Euroopa Liit end ise rahastada saab, mitte praegusele liikmesriikide toetuste süsteemile".

Raporti projekt

9. Kõrgetasemeline töörühm käsitleb esimesel koosolekul lepingulisi suhteid ja läbirääkimispositsiooni piimasektoris

Piimandusküsimustega tegelev kõrgetasemeline eksperdirühm kogunes esimest korda teisipäeval 13. oktoobril Brüsselis ning pidas konstruktiivset arutelu lepinguliste suhete ja läbirääkimispositsiooni üle piimasektoris. Euroopa Komisjon moodustas nimetatud töörühma, et see uuriks piimasektori tulevikku keskpikas ja pikas perspektiivis, võttes eriti arvesse piimakvootide järkjärgulist kaotamist aprilliks 2015.

Töörühma tegevus toimub paralleelselt komisjoni meetmetega piimaturu stabiliseerimiseks lühikese aja jooksul. Rühma esimees on põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor Jean-Luc Demarty ning liikmesriike esindavad kõrgemad ametnikud. Töörühm peab koosolekuid korra kuus ja esitab lõpparuande 2010. aasta juuni lõpuks.

Lisateave: http://ec.europa.eu/agriculture/markets/milk/index_en.htm

10. 2009. aasta projektikonkurss — Programm „Aktiivsed noored” 2007–2013

Käesolev projektikonkurss põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta otsusel nr 1719/2006/EÜ , millega kehtestatakse programm „Aktiivsed noored” perioodiks 2007–2013, edaspidi programm „Aktiivsed noored”.

Taotlusi võivad esitada:
— mittetulunduslikud ja valitsusvälised organisatsioonid;
— kohalikud ja piirkondlikud avalik-õiguslikud asutused;
— mitteametlikud noorterühmitused;
— noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevad organisatsioonid;
— rahvusvahelised mittetulundusorganisatsioonid;
— noorte-, spordi- või kultuuriüritusi korraldavad tulundusorganisatsioonid.

Taotlejad peavad olema seaduslikult registreeritud ühes programmi osalisriikidest või partneritest naaberriikides Lääne-Balkanil.

Mõned allprogrammid on siiski suunatud kitsamale kandidaatide ringile. Seetõttu on taotlejate abikõlblikkus määratletud programmijuhendis iga allprogrammi/allmeetme kohta eraldi.

Lisainformatsioon:
http://ec.europa.eu/youth/calls-for-proposals/call98_en.htm

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


16.10.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit