Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


05.-09.oktoober 2009
Print

E-nädalakiri 26/2009

Sisukord:

1. Euroopa Liidu tervisliku toitumise kampaania „Mõnus kamp” — uus algatus tervisliku eluviisi ja tasakaalustatud toitumise propageerimiseks laste hulgas.
2. Euroopa partnerlus võitluses vähiga.
3. Avatakse Läänemere programmi 2007-2013 kolmas taotlusvoor.
4. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek ning kohtumine administratsiooni esindajatega.
5. Regioonide Komitee juhatuse istung.
6. Regioonide Komitee täiskogu istung.
7. Üleriigiliste omavalitsusliitude osalemine Regioonide Komitee Avatud Päevadel 05-08.2009.a

1. Euroopa Liidu tervisliku toitumise kampaania „Mõnus kamp” — uus algatus tervisliku eluviisi ja tasakaalustatud toitumise propageerimiseks laste hulgas.

Septembri lõpus kuulutas põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel välja uue tervisliku toitumise kampaania Euroopa koolilastele. Deviisi „Söö, joo ja liigu” all läbib kolm teabetuuri seitse Euroopa riiki, andes lastele võimaluse osaleda harivates tegevustes ja mängudes. Euroopa Komisjon käivitas ka interaktiivse veebisaidi, korraldab võistlusi ja muid üritusi, pidades silmas peamist eesmärki – muuta laste söömisharjumused tervislikumaks. Selleks et sõnum paremini kohale jõuaks, on ulatanud abikäe Belgia tennisetšempion Justine Henin ja 8-aastane Guinnessi rekordi omanik Rosolino Cannio.

Tervisliku toitumise kampaania viib sõnumi söö, joo ja liigu otse koolidesse. Kaheksa nädala jooksul reisivad teabetuurid läbi Belgia, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Iirimaa, Eesti, Leedu ja Poola. Teabetuur külastab iga päev kaht kooli. Kokku saab tervisliku toitumise üritustest osa 18 000 last 180 koolis. Kampaania sõnum on: söö hästi, sest heas vormis olla on tore .

Lisateave:
„Mõnusa kamba” kampaania:
http://ec.europa.eu/agriculture/tasty-bunch/

ELi kava, mis käsitleb koolides puuvilja jagamist:
http://ec.europa.eu/agriculture/markets/fruitveg/sfs/index_en.htm

Euroopa koolipiima abikava:
http://ec.europa.eu/agriculture/markets/milk/schoolmilk/index_en.htm

ELi rahvatervise portaal – toitumine:
http://ec.europa.eu/health-eu/my_lifestyle/nutrition/index_en.htm

ELi tervisealgatus noortele
MEMO/09 /421 ja http://health.europa.eu/youth

2. Euroopa partnerlus võitluses vähiga

Olukord on päris hull.
Ø Igal aastal sureb Euroopas vähi tagajärjel 3,2 miljoni inimest. See on teine kõige sagedamini diagnoositud surma põhjus.

Ø Vähki suremus on kasvanud koos elanikkonna vananemisega ning kujutab endast ühiskonnale suurt majanduslikku koormust.

Ø Vähki haigestumine erineb suuresti liikmesriigiti.

Ülevaade olukorrast MEMO

Seetõttu otsustas Euroopa Komisjon astuda samme, et ühiselt võtta tarvitusele meetmed olukorra parandamiseks. Ametlik teadaanne partnerluse loomise kohta tehti selle aasta septembri lõpus Brüsselis Wolubilis keskuses. Täpsem informatsioon: partnerlus

3. Avatakse Läänemere programmi 2007-2013 kolmas taotlusvoor.

Kuna peagi avatakse kolmas taotlusvoor, siis avatakse potentsiaalsetele projektide juhtpartneritele või nendele kes kes töötavad projekti ideedega ning planeerivad taotleda programmist vahendeid, kutsutakse osalema juhtpartneritele mõeldud seminaril, mis toimuvad 2-3 detsembril 2009 Riias ja 13-14 jaanuar 2010 Malmös.

Seminarid on sisult sarnased varem toimunud ning põhiline sihtgrupp on seekord  need taotlejad, kes pole varem nendel seminaridel osalenud.

Kutsed, seminaride päevakord ja registreerimine saab olema üleval novembri alguses   http://eu.baltic.net/ kodulehel

Täpsem informatsioon: Mr Darijus Valiucko (dv@eu.baltic.net).

4. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek ning kohtumine administratsiooni esindajatega.

Kohtumine leidis aset 5. oktoobril, osalesid Ille Allsaar ja Kaimo Käärmann-Liive.

Korrati veelkord üle 28.septembri koosolekul otsustatu. Oluline on Regioonide Komitee tuleviku koosseisu üle aruteludel rääkida protsessist kui sellisest mitte konkreetsest kohtade jaotusest.

Arutati ka administratsiooni esindajatega kohtumise päevakorras olevaid küsimusi. Asger avaldas arvamust et uute liikmete nimetamine liikmesriikides juba käib – seega on keeruline muuta kohtade jaotust delegatsioonide vahel sellel perioodil.

Muud küsimused- kas on vaja nimetada peasekretäri asetäitjat või mitte. Hetkel on ühe kandidaadi välja pakkunud EPP fraktsioon. Peasekretärile on antud vabad käed oma administratsiooni kujundamise osas ja Regioonide Presidendil ei ole selles küsimuses võimalik ettekirjutusi teha. Taani rahvuslik koordinaator väljendas nördimust, et Regioonide Komitee liikmetel on liiga vähe võimalusi kaasa rääkida otsuste vastuvõtmisel või administratsiooni üleseituse otsustamisel.

Sellel järgnes kohtumine administratsiooni esindajatega. Arutati küsimusi mis olid seotud juhatuse istungiga.

Täna õhtul ei otsustata uue koosseisu suhtes ega töökorra muutmise osas midagi- ilmselt võetakse vastu otsus kuidas liikmed saavad esitada muudatusettepanekuid, et detsembris toimuval täiskogul otsus vastu võtta.

Sotsiaal-ja  Majanduskomitee ei ole selleteemalisi arutelusid veel alustanud. Kui Regioonide Komitee võtab vastu seisukoha oma uue koosseisu suhtes, võib see tähendab see Eesti jaoks järgmiseks perioodiks senise seitsme koha asemel vähem kohti.

Koosolekul täpsustati ka käesoleva täiskoguga seotud küsimusi.

Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide järelmeetmed ja uut koosseisu kirjeldavad dokumendid  võib olla kahes osas või integreeritud ühte dokumenti. 

Tutvustati ka uut interneti põhist süsteemi, kus liikmetel on võimalus süsteemi siseneda oma isiklikku parooli abil. Nad saavad juurdepääsu mitte ainult dokumentidele vaid ka võimaluse anda teada ka oma osalusest/mitteosalemisest  ning määrata asendusliige. Uus süsteem asendab täielikult olemaseoleva süsteemi.  Liikmed saavad vahetu ja automaatse vastuse. Süsteem kirjeldab ka asendusliikme määrmaist. Süsteem ei võimalda liikmetel eksida oma asendusliikme määramisel. Keskööl enne kohtumise toimumist peab olema liikme/asendusliikme osalemine selge. Süsteem informeerib asendusliiget automaatselt sellest, et ta on määratud asendusliikmeks. Kui asendusliige ei saa osaleda, läheb informatsioon tagasi põhiliikmele.

Täisliige võib delegeerida asendusliiget osaleda ka ainult ühe päeva täiskogul.

Hetkel toimub süsteemi tehniline testimine. Mingil hetkel kasutatakse kahte süsteemi paralleelselt- praegust ja uut. Uus süsteem rakendub täielikult uuel mandaadiperioodil.

5. Regioonide Komitee juhatuse istung.

Juhatuse istung toimus 5. oktoobril. Koosolekul osalesid juhatuse liige Uno Silberg ning koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Komitee presidendi sõnavõtt, kus ta taotles loa andmist EDUCi komisjonile väljaspool Brüsselit (Ateenas, Kreekas 2010 aasta I poolaastal) toimuva koosoleku ja seminari korraldamiseks teemal „Kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning kohalike sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate koostöö” .

President ja esimene asepresident andsid samuti ülevaate oma tegevusest.

Teave kodukorra muutmise ajutise komisjoni töö kohta.
Ajutise komisjoni 11 liiget on kogunenud neljal korral esimehe Karl-Heinz Lambertzi (PES/BE) ja aseesimehe Gordon Keymeri (EPP/UK) juhtimisel. Komisjoni töös osales meie delegatsioonist Dr. Uno Silberg. Olen kodukorra muutmise ajutise komisjoni tööst ja tema poolt langetatud otsustest andnud põhjaliku ülevaate eelnevates aruannetes. Ajutises komisjonis lahtiseks jäänud küsimused otsustati esitada juhatusele.

Otsuse tegemiseks vaja mineva häälteenamuse suhtes on väljendatud kahte arvamust.
Ø Otsus hagi esitamise kohta võetakse vastu kas täiskogu istungjärgul või juhatuses: kui mitmed liikmed eelistavad otsuse olulisuse ja vajaduse tõttu tagada selle legitiimsus toetada täiskogu istungjärgul või juhatuses suuremat häälteenamust (nt pärast otsustusvõimelisuse kindlaks tegemist on vajalik kahekolmandikuline häälteenamus), siis teised on otsuste tegemisel rohkem lihthäälteenamuse põhimõtte säilitamise poolt või isegi täiskogu või juhatuse otsustusõiguse kasutamise lihtsustamise poolt, nii et piisaks liikmete vähemuse (nt 32 liikme või fraktsiooni) ettepanekust.

Ajutine komisjon ei ole soovinud selles küsimuses otsust vastu võtta, eelistades pidada enne täiskogule konsolideeritud teksti vastuvõtmiseks esitamist juhatuses suunitleva arutelu.

Ø Komisjon otsustab, kas teha täiskogule või juhatusele ettepanek hagi esitamiseks: tasakaalustamaks ettepanekut, et täiskogus või juhatuses otsustatakse suurema häälteenamusega, eelistab ajutine komisjon hagi esitamise ettepaneku tegemisel antud häälte enamusega otsustamise põhimõtet, tingimusel, et eelnevalt on kindlaks tehtud, kas komisjon on otsustusvõimeline.

Selles punktis lõplikku seisukohta vastu ei võetud. Juhatuse liikmed esitasid oma seisukohad ühe või teise ettepaneku poolt/vastu.

Regioonide Komitee tulevane koosseis
Uue Lissaboni lepingu kohaselt ei ole Regioonide Komitee liikmete kohtade jaotus riikide delegatsioonide vahel enam kindlaks määratud.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 305 nähakse ette, et komitee koosseisu määrab kindlaks nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu võetud otsusega.

Kuni selle otsuse jõustumiseni kohaldatakse aluslepingute konsolideeritud versioonidele lisatud 36. protokolli VI jaotise artiklit 8.

Lissaboni lepinguga on esmakordselt liikmete arv piiratud 350-ga, sõltumata kavandatud laienemistest. Seetõttu tuleb Horvaatia liitumisega vähendada teatud riikide delegatsioonide (milliste?) liikmete arvu. Samas tunnistatakse, e võiks kaaluda minimaalse liikmete arvu kehtestamist kõige väiksemale riigile ja maksimaalse liikmete arvu kehtestamist kõige suuremale riigile.

Juhatusele on tehtud järgmised ettepanekud:

1. Seega näib, et tuleks kaaluda vajadust muuta Regioonide Komitee koosseisu määramise korda uue lepingu kohaselt, mis tugevdab nii komitee poliitilist õiguspärasust kui ka territoriaalset profiili, et peegeldada võrdsemalt Euroopa demograafilist reaalsust.

2. Arvestades komitee poliitilist identiteeti, on soovitav, et Regioonide Komitee võtaks ise seisukoha oma koosseisu suhtes.

3. On hädavajalik, et otsus uue koosseisu üle langetataks veel käesoleva koosseisu ametiaja jooksul (st 3.–4. detsembril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul).

4. Ettepanek Regioonide Komitee koosseisu määramise uue korra osas peaks põhinema proportsionaalsuse, võrdsuse ja solidaarsuse  põhimõtetel. Eeskujuks võiks olla Euroopa Parlamendi koosseis. Ettepanek peaks sisaldama minimaalse liikmete arvu kehtestamist kõige väiksemale ja maksimaalse minimaalse liikmete arvu kehtestamist kõige suuremale riigile.

5. Ettepanekus tuleb juba arvestada uute riikidega, kelle liitumist on oodata järgmise koosseisu ametiaja jooksul.

Lissaboni lepinguga pikendatakse Regioonide Komitee liikmete volitusi viiele aastale ning Regioonide Komitee presidendi ja juhatuse ametiaega pikendatakse kahele ja poolele aastale.

15. juulil 2009 edastas nõukogu peasekretariaat nõukogu üldasjade töörühmale märgukirja, milles tehti ettepanek pikendada Regioonide Komitee järgmist ametiaega 25. jaanuarini 2015 (2014. aasta asemel), kui Lissaboni leping jõustub enne 25. jaanuari 2010.

Esimene võimalus on, et Regioonide Komitee koosseisu määramise uus kord hakkab kehtima juba alates järgmise koosseisu ametiajast (2010–2015). Arvestades sellega, et praeguste liikmete ametiaeg lõppeb 25. jaanuaril 2010, on seda varianti võimalik ellu viia üksnes juhul, kui nõukogu on valmis pikendama praeguste liikmete ametiaega mõne nädala võrra (näiteks aprillis 2010 toimuva täiskogu istungjärguni), et anda komisjonile ja nõukogule võimalus otsuse langetamiseks ning et anda liikmesriikidele võimalus esitada oma kandidaate komitee liikmete kohtadele lähtuvalt uuest koosseisu määramise korrast.

Nimetatud võimaluse negatiivne pool seisneb selles, et liikmesriigid on – nõukogu palvel – juba alustanud oma liikmete nimetamisega Regioonide Komiteesse ja võib-olla on vaja alustada uut menetlust.

Teine võimalus oleks, et otsus koosseisu määramise uue korra kohta langetataks veel enne praeguse ametiaja lõppemist, ent selle rakendamine lükataks edasi ametiajani 2015–2020. Arvestades sellega, et uute liikmesriikide lisandumisega ületataks maksimaalselt lubatud liikmete arv (350), peaks nõukogu kiitma heaks selle, et uute liikmesriikide liitumise hetkest kuni ametiaja lõppemiseni (2015) oleks komiteel lubatust enam liikmeid. Selle variandi negatiivne aspekt on see, et Regioonide Komitee otsuse ja selle otsuse rakendamise vahel on pikk periood, mis annab komisjonile ja nõukogule võimaluse lükata oma tasandil otsuse langetamine edasi ja/või alustada taas arutelu, mille eesmärk on ühtlustada RK ja EMSK koosseisude määramise kord.

Juhatuse liikmetel palutakse arutada käesolevat dokumenti, et koostada Euroopa Komisjonile ja nõukogule esitatavad ettepanekud, mis võetaks vastu täiskogu 2009. aasta detsembri istungjärgul.

Juhatuses ei jäänud eriti palju aega selle nii olulise päevakorrapunkti aruteluks. Uno Silberg võttis sõna. Oma sõnavõtus  tegi ta ettepaneku otsustamisega mitte kiirustada . Ta ei pidanud ka õigeks ettepanekut, kus teatud riikide delegatsiooni liikmete arvu suurendatakse ja teistel vähendatakse. Kui liituvad uued liikmesriigid ja delegatsiooni liikmete kohtade jaotus on vaja üle vaadata, siis peaks proportsionaalselt vähenema kõikide rahvuslike delegatsiooni liikmete arv.

Otsustati, et küsimus tuleb uuesti arutelule detsembris toimuval juhatuse istungil.

Lisaks arutati veel muid küsimusi nagu:
Ø 3-4.detsembril toimuva täiskogu 82. istungjärgu ettevalmistamine
Ø nõuandetegevus
Ø asutusse nimetatava asutuse volituste delegeerimine

6. Regioonide Komitee täiskogu istung.

Seekordne Regioonide Komitee täiskogu toimus 5.–7. oktoobril 2009, samal ajal üritusega Open Days (Euroopa regioonide ja linnade nädal). Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul kajastati Euroopa Liidu päevakohaseid institutsioonilisi ja poliitilisi sündmusi. Põhilised teemad olid: kliimamuutused, Euroopa transport, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Täiskogu istungil osalesid eesti delegatsiooni liikmed- Mihkel Juhkami, Uno Silberg, Kurmet Müürsepp, Saima Kalev, Väino Hallikmägi, Teet Kallasvee ja Kaido Kaasik ning rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.
 
7. oktoobril kell 13.30 toimus pressikonverents energeetikavoliniku Andris Piebalgsi, Ameerika Ühendriikide linnapeade konverentsi aseesimehe Elizabeth Kautzi ja Regioonide Komitee presidendi Luc Van den Brandega (Komisjoni Charlemagne´i hoone, rue de la Loi, ruum S2).
 
Täiskogu istungjärgu päevakorraga ja arvamuste eelnõude terviktekstidega tutvumiseks klõpsake siin.

Meie delegatsiooni poolt esitati arutlusel olevate arvamuste kohta kokku 33 muudatusettepanekut järgmiste arvamuste eelnõude kohta (esitatud muudatusettepanekud lisatud)
1. COTER-IV-024 -  2 (vastu võetud 2)
2. DEVE – IV- 043 – 6 (vastu võetud 4, nendest 2 kompromissina, 1 võeti tagasi, 1 langes ära)
3. CONST –IV-021 – 2 (vastu võetud 2)
 Näiteks ei võetud vastu muudatusettepanekut:
Asendada lause:
peab problemaatiliseks nõudmist kohaldada riiklikke sotsiaalabi sätteid varjupaigataotlejatele ja innustab pigem kaaluma elementaarse abi tagamist üleeuroopaliste ühtsete miinimumstandarditega;

Lausega:
märgib, et vastava riigi sotsiaalabi suuruse võtmine varjupaigataotlejate miinimumtoetuse võrdlustasemeks ei kujuta endast mingisugust edusammu ühtlustamise suunas, vaid mõjub liikmesriikide sotsiaalabistandardite suurte erinevuste tõttu pigem vastupidiselt. Ettenähtud muudatused materiaalsetes vastuvõtutingimustes põhjustaksid piirkondlikele omavalitustele märkimisväärseid lisakulusid.

Motivatsioon

Sotsiaalabi suurus on eri liikmesriikides sedavõrd erinev, et võrdlustasemena on see täiesti kõlbmatu. Sotsiaalabi suurus on liikmesriikides vahemikus 50 –600 eurot kuus. Seetõttu ei ole mõistetav, kuidas peaks varjupaigataotlejate miinimumtoetuse sidumine vastava riigi sotsiaalabi suurusega (sätestatud artikli 17 lõikes 5) viima varjupaigataotlejate parema ja õiglasema ülalpidamiseni ning nende edasiliikumise takistamiseni. Pigem on vastupidi karta, et varjupaigataotlejad liiguvad rohkem edasi nendesse liikmesriikidesse, kus on sotsiaalabi tase on kõrgeim.
Siinkohal ei ole mõeldud sellele, kuidas leiavad sotsiaalpoliitilisest aspektist kodanike toetuse ühelt poolt kõnealune võrdsustamine oma riigi kodanikega ja teiselt poolt tohutu suured oodatavad lisakulud. Seepärast oleks soovitav leida teised mudelid, mis toetaks oluliselt paremini direktiivi ühtlustamise eesmärki või siis tuleks praeguse direktiivi sätted muutmata jätta.

4. DEVE- IV – 034 – 5 (vastu võetud 4, sh 1 kompromissina, 1 tagasi lükatud ). Lisaks võeti vastu ka muudatusettepanekud, mis olid esitatud raportööri enda poolt ning mida toetasid ka mõned meie delegatsiooni liikmed. Oluline on muudatusettepanek nr 14, mis säilitab võimaluse müüa ravimeid ka paralleelkaubanduses.

Arvamuse eelnõu 
toetab ravimite turvalise paralleelkaubanduse võimaluse säilimist, kui täidetakse liikmesriigis kehtestatud nõudeid, mis võimaldavad riigi territooriumil seadusliku loaga tegutsevate apteekide ja ravimitarnijate varustamise. Turvakaalutlustel ning toiduainete puhul juba olemasolevate eeskirjade eeskujul ei tohi paralleelsed müüjad karpe avada ega eemaldada või katta igale ravimikarbile kleebitud turvamärgistust. Samas juhul, kui järgnevalt kirjeldatud tingimused on täidetud ja rahvatervise seisukohast õigustatud, võib tootmisloa omanik panna originaaltoote teise pakendisse, ilma et originaaltoode avataks või seda töödeldaks: a) tootmisloa omanik peab jätma toote jälgitavusega seotud turvaelemendid nähtavaks ja kasutatavaks; b) tootmisloa omanik ei tohi ühelgi juhul asendada originaalkarbile kleebitud turvaelementi, millega tagatakse ravimi tuvastamine, autentsus ja katkematu jälgitavus; c) tootmisloa omanik on vastutav kõigi ülalkirjeldatud meetmetega seotud tegevuste eest;

Muudatusettepanek
toetab ravimite turvalise paralleelkaubanduse võimaluse säilimist, kuna see aitab hindasid kontrolli all hoida

Motivatsioon

Turvaline ravimite paralleelimpordi võimalus peab säilima. Kaubandus peab olema ohutu. Ravimite paralleelimport aitab hindu all hoida.

Sektsiooni ettepanek on liiga pikk ja üksikasjalik. Kui muudatusettepanek vastu võetaks, raskendab see märgatavalt ravimite paralleelkaubandust. Otsustava tähtsusega on jälgitavus ja tuvastamine. Võltsitud ravimid on tervisele ohtlikud ja on vaja panustada jõupingutustesse, et välistada kauplemist selliste toodetega. Kõige enam müüakse võltsitud ravimeid väljaspool tavapärast tarneahelat. Esmajoones on vaja meetmeid just sinna suunata.

5. EDUC-IV – 037 -  3 (vastu võetud 3)
6. CONST –IV- 025- 4 (2 võeti vastu, 2 lükati tagasi)
7. DEVE- IV- 035 – 11 (vastu võeti 9, sh 1 kompromissina, 2 võeti tagasi)
8. RELEX- IV- 025 – 2 (vastu võeti 2, nendest 1 kompromissina)

Aruandele on lisatud on ka Regioonide Komitee ametlik pressiteade.

Seekord kajastab põhjalikumalt täiskogu istungil arutatut Kaimo Käärmann-Liive. Kaimo kokkuvõte on aruandele lisatud.

7. Üleriigiliste omavalitsusliitude osalemine Regioonide Komitee Avatud Päevadel 05-08.2009.a

OPEN DAYS  on Euroopa Liidu regionaalpoliitikas aasta suurim sündmus. Seitsmendat korda toimuvat üritust korraldasid ühiselt Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat. OPEN DAYS hõlmas enam kui 200 seminari ja üritust, millel keskendutakse neljale põhiteemale: innovatsioon, territoriaalne ühtekuuluvus, ühtekuuluvuspoliitika tulevik ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll kliimamuutuste vastases võitluses.

Üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindus osales sellel korral  konglomeraadis:
 “Successful cross-border cooperation - we make it happen!” (edukas piiriülene koostöö- me viime selle ellu!) Partnerid olid:
Lower Austria (AT),
Aragon (ES),
City of Thessalia (GR),
Estonia (EE),
Galicia (ES),
German speaking Community (BE),
Latvia (LV),
Lithuania (LT),
Lubelskie Region (PL),
Lubuskie Voivodeship (PL),
Municipality of Veria (GR),
Province of Limburg (NL).

Tallinn osales Läänemere grupis koos järgmiste partneritega:
Mecklenburg-Vorpommern (DE),
Central Sweden (SE),
Greater Helsinki (FI),
Hamburg (DE),
Land Berlin (DE),
Malmö (SE),
Oslo Region (NO),
Pomorskie (PL),
Riga (LV),
Schleswig-Holstein (DE),
Southwest Finland (FI),
Tallinn (EE),
Tampere (FI),
Vilnus (LT),
West Finland (FI),
Westpomerania (PL),
Zealand (DK).

Üleriigilisi omavalitsusliite esindas seekord Rakvere linn, kus ettekandega esines  linnapea Andres Jaadla. Ettekanne oli väga hästi koostatud ja esitatud ning pälvis seega ka seminaril osalejate  tunnustuse. Rakvere tutvustas oma ettekandes “Rakvere´s way towards Green City”  linna poolseid tegevusi selle eesmärgi saavutamisel, sealhulgas seda eesmärki toetavaid piiriüleseid koostööprojekte. Kuna kliimamuutused ja nende vastu võitlemine on praegu ka Euroopa Liidu poliitika keskmes, siis oli esitatud ettekanne  väga aktuaalne.

Ümarlaual sõnavõtjate puhul rõhutati, et oluline on piiriüleste projektide puhul nende jätkusuutlikkus ja realistlikkus. Rakveret toodi just esile kui näidet, mis vastab mõlematele kriteeriumitele.

Lisan aruandele ka meie töörühma tutvustava teatise (allpool).

Liitudest osalesid Avatud Päevadel Mailiis Kaljula (EMOL) , Terje Lillo (ELL), Toivo Riimaa (ELL) ning Rakvere linna esindajad Andres Jaadla ja Anu Oja. Ajakirjanik Mati Metsjõe kajastas toimunut meedias. Ta võttis üles nii sõnas kui pildis Avatud Päevadel esinenud Andres Jaadla.  Lisaks toimusid intervjuud üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaga Brüsselis, Regioonide Komitee liikmetega (Mihkel Juhkami, Uno, Silberg, Väino Hallikmägi) ning Kadri Uustaliga Eesti alalisest esindusest EL juures.

Kindlasti kajastavad  osalejad oma muljeid Avatud Päevadest ja töörühmades osalemisest oma esitatud aruannetes põhjalikumalt.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


09.10.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit