Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


14.-17. september 2009
Print

E-nädalakiri 24/2009

Sisukord:

1. Seminar sarjast “Breakfast Sustainabilityś”.
2. Regioonide Komitee Avatud Päevade raames moodustatud konglomeraadi ““Successful cross-border cooperation - we make it happen!” (edukas piiriülene koostöö- me viime selle ellu!) partnerite koosolek.
3. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni koosolek 17.septembril.
4. Euroopa Parlamendi president Buzek rõhutas “ühise” Euroopa väljakutseid
5. Euroopa Parlament kinnitas Barroso uueks ametiajaks Euroopa Komisjoni presidendiks
6. CEMR arvamuse eelnõu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta.

1. Seminar sarjast “Breakfast Sustainabilityś

Seminar toimus 15.septembril CEMR majas, korraldajateks oli Taani Omavalitsuste Liidu  Brüsseli esindus ja ICLEI (Local Governments for Sustainability) Euroopa sekretariaat. Seminar oli oma sarjas teine ja toimus projekti LG Action (Networking action to involve Local Governments in the EU and international energy and climate dabate (kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kaasamine Euroopa Liidu ja rahvusvahelisse energia ja kliima alasesse debatti)) raames.

Projekti rahastab Euroopa Komisjon, projekti koordineerib ICLEI koos nelja partneriga, kellest üks on Taani Omavalitsuste Liit.

Seminaril tutvustati põhjalikumalt “LG Action “ projekti sisu ja eesmärke. Kuna 75% kogu rahvastikust elab linnades ning linnad omakorda tarbivad kuni 80% energia kogutarbimisest ning linnadel kui kohalikel omavalitsustel on suur otsustusõigus paljudes valdkondades, eriti ehitus/elamumajandus ja transpordi sektoris, kus on suur võimalik energia kokkuhoiu koht, siis on linnade tegevus määrava tähtsusega EL poolt püstitatud kliima ja energia alaste eesmärkide saavutamisel.

Projekti eesmärk on tõsta kohalikke omavalitsuste teadlikkust nende rollist kliimamuutuste alases tegevuses ning suurendada nende rolli dialoogis erinevate valitsustasandite ja partneritega. Selleks nähakse ettejärgmisi tegevusi:
* Info edastamine (ajakiri, voldik, tegevusjuhised, interneti lehekülg jne)

* Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kui oluliste partnerite tunnustamise suurendamine

* Kohaliku tasandi võimaluste kaardistamine (küsimustiku väljatöötamine, laialisaatmine ja tulemuste analüüs)

Rohkem informatsiooni: www.lg-action.eu

Informatsiooni lähiajal kavas olevate ürituste kohta leiate: http://www.lg-action.eu/index.php?id=7380

Pedro Ballesteros Euroopa Komisjoni Energia ja Transpordi peadirektoraadist rääkis veelkord “Linnapeade Paktist”. Täpsem informatsioon “Linnapeade Pakti” kohta: http://www.eumayors.eu/

Tema sõnul on võimalik saavutada Euroopa Liidu kliimameetmetes sätestatud eesmärke (eriti energia efektiivsuse osas seatud eesmärke) ainult siis kui linnad võtavad kasutusele meetmeid selle saavutamiseks. Efektiivsuse saavutamine on võimalik eelkõige elamumajanduse ja transpordi sektoris. Tema sõnul on ainus võimalus aidata luua parem koostöö erinevate avaliku sektori tasandite vahel. Linnad saavad seada omale eesmärke teatud tegevuste elluviimiseks sõltumata EL liikmesriikide ja teiste riikide tegevusest. Linnapeade Paktiga liitunud linnad koostavad oma tegevusplaane. Komisjon loodab selle aasta lõpuks saada 80 linna tegevusplaanid.

Mis puudutab rahastamist, siis selles osas oli vastus selge- see on poliitiliste valikute küsimus ning juba olemasolevate rahaliste vahendite (struktuurifondid, ühtekuuluvusvahendid, erinevad programmid jne) ja võimaluste parem kasutamine. Liikmesriikide valitsused, regionaalsed esindused , kohalike omavalitsuste  liidud või võrgustikud peaksid toetama linnu nende eesmärkide täitmisel. Komisjon omalt poolt mobiliseerib poliitilist ja rahalist tuge EL tasandil.
Selleks, et aidata alustada väiksematel linnadel, on loodud toetavad võrgustikud, kes pakuvad neile nii tehnilist kui finantstuge.

Loodud on ka kohalike ja regionaalsete omavalitsuste võrgustikud, et propageerida seda algatust ja ergutada koostööd liikmete vahel.

Komisjoni esindaja sõnul on uute liikmesriikide linnade osalemine oluliselt tagasihoidlikum kui vanades liikmesriikides – näiteks Tsehhist ei osale ükski linn.

Tutvustati ka uut kavandatavat rahalist instrumenti ELENA (European Local Energy Assistance)- mis on alles väljatöötamisel (ettekanne lisatud). See on suunatud avalikule sektorile ning katab 90% projekti kuludest.  Sellest kaetakse linnade energia ja kliimamuutuste alaste tegevuste eeltööd- nagu uuringud, tehniline personal, avalike hangete läbiviimine jne.  Samas on see rahaline instrument seotud Euroopa Investeerimispangast saadava laenuga. Eesmärk on liita väiksed eraldi projektid üheks suureks projektiks ( Euroopa Investeerimispanga esindaja ei defineerinud küll täpselt milline on suur projekt, öeldes, et selle suuruse määramisel arvestatakse erisusi liikmesriikide vahel ja nende majanduslikku olukorda), et muuta need pangale atraktiivseks. Määratakse miinimum tase ELENA raames antava abi ja investeerimisprogrammi vahel.

Programmi jaoks luuakse eraldi interneti lehekülg (paari nädala jooksul), kus kajastatakse kogu informatsioon selle projekti kohta. Seda peab hoolega jälgima, sest jaotatav raha hulk on piiratud ning rakendatakse printsiipi “kes ees see mees”.

2. Regioonide Komitee Avatud Päevade raames moodustatud konglomeraadi ““Successful cross-border cooperation - we make it happen!” (edukas piiriülene koostöö- me viime selle ellu!) partnerite koosolek

Koosolek toimus 16.septembril Calicia esinduses.  Koosolekul anti ülevaade meie töörühmadesse registreerimisest (mis on olnud edukas - tahtjaid on rohkem kui kohti) ning arutati tehnilisi üksikasju seoses ürituste korraldamisega.

Iga partner võib kasutada poolt lauda (meie jagame seda Läti esindusega), et välja panna oma regioone tutvustavaid materjale. Pakkuda võib ka rahvuslikke jooke/sööke. (a`la Vana Tallinn, kommid).

Iga partner vastutab ühe kingituse kokku panemise eest, mis lähevad siis ettekandjate ja moderaatoritele (partnereid on 12 ning samapalju ettekandjaid ja moderaatoreid kokku).
Meie liidu panus ühisesse eelarvesse on kokku 194 EUR, mis sisaldab kohvipausi ja lõunat ning seminaride läbiviimiseks vajalikku tehnikat.

3. Regioonide Komitee kultuuri-, haridus- ja teaduskomisjoni koosolek 17.septembril.
EDUC komisjoni koosolek toimus 17. septembril

Edasine töökorralduse osas otsustati
Määrati raportöörid kahele arvamusele:
- “Õppega seotud liikuvuse arendamine noorte seas”- Männele (EPP/DE)
- “Asjade internet- Euroopa tegevuskava”- Rumeeniast Dimitru Enacke

2010. aasta I poolaastal väljaspool Brüsselit toimuvad üritused- otsustati toetada esimest ettepanekut, mille esitas Ioannis Sgouros (EL/PES), Ateena prefekt.  EDUCi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv koosolek ja konverents „Kohalike omavalitsuste, ülikoolide ning kohalike sotsiaal- ja majandusvaldkonna osalejate koostöö”.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 60/2008 rev. 8), arvamuste järelmeetmed,   2010. aasta koosolekute ajakava ning   Koostöö Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressiga.

Omaalgatuslik arvamus „ELis meediapädevuse ja meedia-alase hariduse arendamise piirkondlik vaatepunkt” CdR 133/2009 – EDUC-IV-039
Raportöör: András Szalay (HU/ALDE) .

Arvamuses soovitab raportöör  juhtida tähelepanu asjaolule, et meediapädevuse areng koos koolis ja koolist väljaspool õpetatava meediapädevuse jaoks kohandatud õppemeetoditega on eriti oluline Euroopa tuleviku jaoks. Selle kohandamise raames tuleb ka soodustada uute kommunikatsioonitehnoloogiate õpetamist, mis on sotsiaalse ja kutsealase integratsiooni seisukohalt väga olulise tähtsusega.

Üks peamistest põhjustest, miks meediaharidus tänasel päeval nii aeglaselt areneb, on see, et Euroopa hariduspraktikas ei ole selgelt määratletud suhet meediapädevuse ja digitaalpädevuse vahel. Seda olukorda tuuakse esile Euroopa Parlamendi resolutsioonis, kus märgitakse, et informaatikaalased teadmised ja interneti valdamine ei taga automaatselt arenenud meediapädevust. Õpetamispraktikas on info- ja sidetehnoloogia kasutamine muutnud eelkõige vahendiks, et tagada juurdepääs digitaalmaailmale ja edendada võrdseid võimalusi.

Regioonide Komitee on nõus Euroopa Parlamendi ettepanekuga ja  palub parlamendil lisada meediapädevus üheksanda võtmepädevusena elukestva õppe ja koolituse viiteraamistikku, vastavalt soovitusele 2006/962/EÜ. Selline muudatus ei eeldaks ühenduse oluliste vahendite eraldamist, aga see aitaks suurel määral liikmesriikides formaalse hariduse eest vastutajaid ja võimaldaks piirkondadel võtta vajalikke otsuseid meediapädevuse lisamiseks õppekavadesse.

Komitee väljendab siiski muret seoses järgmiste aspektidega: 
* regulaarse järelevalve puudumise tõttu kogu Euroopa Liidu territooriumil ei ole tagatud heade tavade väärtustamine meediapädevuse valdkonnas;

* head tavad tuleks klassifitseerida vastavalt meediapädevuse peamistele koostisosadele;

* lahendatud ei ole üksikasjaliku kriitilise hinnangu küsimus teostamise tõhususe kohta;

* ei ole olemas andmebaasi, mis võimaldaks arendada, kohandada ja kasutada häid tavasid ulatuslikumalt.

Teeb ettepaneku luua kohane organisatsiooniline ja kutsealane infrastruktuur, selleks võib luua nt meediahariduse infopunktid programmi MEDIA raames olemasolevate meedia infopunktide eeskujul (või laiendada nende tegevusvaldkonda) või tugevdada või arendada komisjoni loodud ekspertide rühma kutsealal nõustamise funktsiooni meediahariduseni.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et toetab komitee arvamuses väljendatud seisukohta meediahariduse olulise kohta. Komisjoni poolt 20.augustil välja antud soovitused on edastatud liikmesriikidele ja meediaettevõtetele. Meediahariduse parandamine on oluline tegur demokraatia suurendamisel.
Meedia definitsioon sisaldab kolme eeldust
- juurdepääs,
- meedia kriitiline mõistmine ja
- võime luua kontakte.

Komisjon kutsub liikmesriike arendama meediaharidust arvestades subsidiaarsuse ja kompententside jaotusega. Järgmise sammuna ootab komisjon teiste institutsioonide arvamusi ja järgmisel aastal soovitakse levitada ja jagada häid praktikaid ning luua uusi rahastamisprogramme. 2011.aasta lõpuks peavad liikmeriigid andma aru meediahariduse tasemest.

Arvamuse kohta oli esitatud 28 muudatusettepanekut. Männle poolt esitatud muudatusettepanekutes juhitakse tähelepanu, et hariduspoliitika kujundamine on üksnes liikmesriikide pädevuses, EL võib vaid edendada ja täiendada liikmesriikide koostööd ja toetada vajadusel liikmesriikide tegevust, pidades seejuures rangelt kinni liikmesriikide vastutusalast (vt EÜ asutamislepingu artikkel 149). Seepärast ei peaks ka Regioonide Komitee rääkima „Euroopa koolituspoliitikast”. Männle teeb ka ettepaneku lisada ka kaks punkti:
* parandada kodanike teadlikkust, et nad peaks meedia kasutamisel silmas autori-, isiku- ja meediaõiguslikke raamtingimusi ning tõsta nende teadlikkust karistus- ja tsiviilõiguslikest tagajärgedest võimalike rikkumiste korral;
* suurendada kodanike kompetentsi, et nad kasutaksid internetis oma isikuandmeid hoolikamalt ja juhtida eelkõige laste ja noorukite tähelepanu uue meedia erinevatele ohuallikatele

Need ettepanekud leidsid ka toetust.

Kogu raport võeti vastu 3 vastuhäälega. 

Vastuvõtmine on kavas 2.–3. detsembril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Komisjoni teatis „E-teaduse info- ja sidetehnoloogia infrastruktuurid”, komisjoni teatis „Info- ja sidetehnoloogia teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia Euroopas: suurendame panuseid” ja komisjoni teatis „Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia piiride avardamine – strateegia tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate uurimiseks Euroopas””, KOM(2009) 108 lõplik,KOM(2009) 116 lõplik,KOM(2009) 184 lõplik, CdR 156/2009 – EDUC-IV-040.
Raportöör: Liudvikas Žukauskas (LT/EPP)

Komitee leiab, et tuleks tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täielik ja tõhus kaasamine Euroopa teadusruumiga seotud algatuste haldamisse. Piirkondadel on IST valdkonna teadustegevuses märkimisväärne tähtsus. Neil on keskne osa piirkondlike teadus- ja uuendusstrateegiate väljatöötamisel, sageli haldavad nad teadusasutusi, nende territooriumil asuvad ülikoolid ja muud teadusasutused ning nad toetavad innovaatilisi keskkondi. Lisaks on paljudel piirkondlikel omavalitsustel ja asutustel seadusandlikud volitused ning seega enda eraldatud teadusuuringute eelarve.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut, mis olid esitatud nelja Ungari delegatsiooni liikme (Szalay, Szabo, Nagy ja Kocsis) poolt. Osa nendest olid seotud ungari keelse tõlkega, osa keelelise lihtsustamisega.  Nad soovisid lisada arvamusse, et 
* praeguses majanduslikus olukorras on asjakohane mainida loetelus ka töökohtade loomist

* mainida ära ka IST vahendite kasutamise üldeesmärk, nimelt panus jätkusuutlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimelisse arengusse

* inimressursside arendamise valdkonna eesmärk on IT-spetsialistide koolitamine
Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Vastuvõtmine on kavas 2.–3. detsembril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus „Komisjoni teatis „Uus partnerlus ülikoolide moderniseerimiseks: ELi foorum ÜLIKOOLIDE ja ETTEVÕTJATE dialoogiks”
KOM(2009) 158 lõplik ,CdR 157/2009 – EDUC-IV-041.
Raportöör: Mohammad Masood (UK/EPP)

Arvamuses rõhutatakse ülikoolide ja ettevõtjate dialoogi tähtsust kõigil valitsustasanditel kui olulist vahendit piirkondliku majandus- ja sotsiaalarengu potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks. Poliitika väljatöötamisel ja programmide elluviimisel tuleks kasutada kohalikul tasandil olemasolevaid demokraatlikult valitud organeid. Kohalike teadmiste ja demokraatliku vastutuse kasutamine parandab ülikoolide, ettevõtete ja kohaliku tasandi partnerluste haldusmehhanisme. See võimaldab seada prioriteete ja võtta vastutust kohalikul tasandil, mis on otseselt seotud subsidiaarsuse põhimõttega.

Arvamuses väljendatakse muret selle üle, et uutes liikmesriikides on vaid vähe heade tavade näiteid. Komitee tervitab komisjoni kavatsust käivitada uurimus olemasolevate heade tavade kaardistamiseks ja palub komisjonil selles protsessis arvesse võtta kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadusi.

Leitakse, et oluline on seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Maaelu Arengu Fondi kooskõlastatud kasutus, kuna see on väga oluline ELi konkurentsivõime ning ühtekuuluvus-, teadus-, kõrgharidus- ja innovatsioonipoliitika vastastikuse koosmõju jaoks riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

Euroopa Komisjoni esindaja ütles oma sõnavõtus, et nad on üllatunud sellele ettepanekule seni saadud positiivsest tagasisidemest.  Komisjon usub, et eduka dialoogi jaoks on vaja õiget tasakaalu selles osalejate vahel. Komisjon ootab nüüd teiste institutsioonide poolseid arvamusi ja ettepanekuid. Paralleelselt on arutelud Euroopa Liidu Nõukoguga ja eesistujariikidega.  Liikmesriikide tasandil loodavad platvormid annavad võimaluse nende väljundi ühendamiseks EL tasemel.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 5 muudatusettepanekut, kõik Rootsi delegatsiooni liikmete Renström ja Lövgren poolt.  Arutelu tulemusena võtsid nad oma 3 esitatud ettepanekut tagasi.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Vastuvõtmine on kavas 2.–3. detsembril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Omaalgatuslik arvamus „Kirjaoskamatuse likvideerimine – ambitsioonikas strateegia tõrjutuse vältimiseks ja isikliku eneseteostuse soodustamiseks” ,CdR 193/2009 – EDUC-IV-042.
Raportöör: Mireille Lacombe (FR/PES)

Vastavalt UNESCO määratlusele aastast 1958 on kirjaoskamatu selline inimene, kes pole kunagi õppinud lugema ja kirjutama. Funktsionaalse kirjaoskamatuse mõiste hõlmab isikuid, kes vaatamata teatud kooliharidusele, ei suuda lugeda ega kirjutada. Tuleb eristada ühte kirjaoskamatuse erivormi: funktsionaalne kirjaoskamatus ehk nähtus, mille kohaselt pole kunagi korralikult omandatud igapäevaeluks vajaminevat lugemis- ja kirjutamisoskuse taset.

Kuigi ÜRO arenguprogrammi viimaste aruannete kohaselt on kirjaoskamatus üldises mõttes kahanenud, kõigis liikmesriikides on kirjaoskuse tase on suurem kui 90 % (välja arvatud Malta, kus see protsent on 87,9 %), jääb funktsionaalne kirjaoskamatus tõeliseks probleemiks. OECD juhtimisel läbiviidud PISA lugemisoskuse uuringud näitavad, et 24,1 % 15-aastastest õppuritest Euroopa Liidus on vähese lugemisoskusega.

Lisaks sellele on esile kerkinud uut liiki kirjaoskamatus, mida iseloomustab arvutioskuse puudumine.

Leitakse, et kuigi vastutus poliitikate väljatöötamise eest hariduse valdkonnas kuulub vaieldamatult liikmesriikidele, kes on pädevad riiklikul või piirkondlikul tasandil haridussüsteemi määratlemise ja korraldamise ning selle sisu rakendamise eest, on ELi ülesanne innustada riiklike süsteemide tõhustamist täiendusmeetmete (programmide) abil Euroopa Liidu tasandil.

Praegu tehakse Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonna koostöö ajakohastatud strateegilise raamistiku „Haridus ja koolitus 2020”, haridusministrite nõukogu poolt 13. mail 2009 muudetud versioonis ettepanek kehtestada võrdluskriteerium ebapiisavate põhioskuste määramiseks „Eesmärgiga tagada, et kõik õppurid saavutavad põhioskuste piisava taseme, eelkõige lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes:
-  peaks 2020. aastaks põhioskuste (lugemine, matemaatika ja loodusteadused) alal madala õpiedukusega 15aastaste osakaal olema väiksem kui 15 %..

Euroopa Komisjoni esindaja nõustus oma sõnavõtus, et dokumendi sõnastust on vaja parandada. Samuti nõustus ta, et oluline on arvutioskuse kui ühe olulise osakuse lisamine kirjaoskuse alla. Kavas on välja töötada miinimumnõuded kirjaoskuse osas.

Komisjon pooldab varase kirjaoskuse arendamist.

Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine on kavas 11. detsembril 2009 ja vastuvõtmine on kavas 2010. aasta esimesel täiskogu istungjärgul

Ettekande IST kasutamise kohta klassis esitas projektijuht Hélène Ormières, Prantsuse haridusministeeriumist.
 
Aruteludokument teemal “Uuendatud Euroopa strateegia- investeerimine noortesse”
Raportöör: Anton Rombouts (NL/EPP) ,Hertogenboschi linnapea

Regioonide Komitee arvamuse põhiseisukohtades  rõhutatakse  kohalike ja piirkondlike osalejate olulist tähtsust noorsoostrateegiate rakendamisel ning leitakse, et omavalitsused peaksid õppima üksteise headest tavadest. Toetatakse komisjoni ettepanekut moodustada töörühm võimalike deskriptorite (lihtsate näitajate) arutamiseks, selleks et hinnata poliitilise tegevuse mõju erinevates prioriteetsetes valdkondades.

Kuigi arvamuses leitakse, et uuendatud avatud koordineerimismeetod on  sobiv koostöövahend, kuid avaldatakse samas kartust, et selle kasutamine võib kaasa tuua selliseid potentsiaalselt ohtlikke tagajärgi nagu pädevuste üleminek madalamatelt haldustasanditelt riikide tasandile.

EDUCi komisjoni liikmed said võimaluse väljendada oma vaateid  17. septembril toimaval arutelul, mille keskmes on järgmised küsimused:
 
1.  Kui Te leiate, et ELi noorsoostrateegiat käsitlevasse teatisse tuleks lisada veel mõni teema, märkige palun lühidalt ära:
* teema(d), mis tuleks teatisse lisada;
* miks on see teema oluline / need teemad olulised integreeritud ELi noortepoliitika jaoks;
* miks on see teema oluline /need teemad olulised kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks.

2. Kirjeldage, kuidas saaks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rohkem kaasata avatud koordinatsioonimeetodi rakendamisse?

3. Teatis pakub välja integreeritud lähenemise noortepoliitikale. Kuidas oleks võimalik korraldada ja rakendada integreeritud lähenemist noortepoliitikale, võttes asjakohaselt arvesse:
* ELi, riiklikku ja kohalikku või piirkondlikku valitsustasandit;
* teatises käsitletud erinevaid poliitikavaldkondi.

4. Kõik liikmesriigid on allkirjastanud lapse õiguste konventsiooni.
* Kas ELi noorsoostrateegia toetab konventsiooni rakendamist?
* Kas ELi noorsoostrateegia toetab kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi konventsiooni rakendamisel?

Järgmine koosoleku toimub 11. detsembril  Brüsselis

4. Euroopa Parlamendi president Buzek rõhutas “ühise” Euroopa väljakutseid

Teisipäeva keskpäeval Euroopa Parlamendi presidendina oma avakõne pidanud Jerzy Buzek ütles, et finantskriis on läbi aegade kõige tõsisem väljakutse Euroopale. Parlamendi esimene idaeurooplasest president märkis ELi ühise energiapoliitika olulisust ning strateegilise partnerluse vajalikkust Venemaaga ning seda, et parlament muutuks kodanikukesksemaks ning avatumaks.

Buzeki sõnul on tema valimine EP presidendiks raudse eesriide taga elanud inimeste jaoks sümbol, mis märgistab inimeste unistusi ühise Euroopa järele.

Ta ütles, et  Euroopa väljakutseteks on hetkel majanduskriis, solidaarsus, energia ja keskkond, välispoliitika, inimõigused ja väärtustesüsteem.

Täpsem informatsioon nii kõne kui fraktsioonide kommentaaride kohta on leitav:
Buzeki kõne

5. Euroopa Parlament kinnitas Barroso uueks ametiajaks Euroopa Komisjoni presidendiks

Euroopa Parlamendi saadikud hääletasid kolmapäeval Barroso jätkamise poolt Euroopa Komisjoni presidendina: Barroso sai 382 poolthäält, 219 vastuhäält and 117 saadikut jäi erapooletuks.

Komisjoni presidendiks tagasi pürgiv José Manuel Barroso keskenduses eilses kõnes parlamendiliikmetele majanduse taastamisele, mis käiks käsikäes sotsiaalse turuga, rääkides ettepanekutest, mida ta kavatseb valituks osutumise puhul järgmise viie aasta jooksul rakendada.

"Olen pühendunud sotsiaalse dumpingu vastu võitlemisele," rõhutas ta tööaja direktiivi läbivaatamise plaanidest rääkides.

Samuti lubas ta välja tulla algatustega sugudevaheliste palgaerinevuste kaotamiseks. ELi eelarve osas tegi Barroso ettepaneku "liikuda solidaarsusel põhineva lähenemise poole". Ta rõhutas, et "ELil peab olema läbipaistvam ja tõhusam viis oma poliitikate finantseerimiseks".

Barroso lubas samuti teha muudatusi komisjoni struktuuris, nimetades ametisse justiitsasjade, põhiõiguste ja kodanikuvabaduste voliniku, siseasjade ja rände voliniku ning kliimavoliniku. Samuti lubas Barroso luua teadusuuringute ja innovatsiooni teadusnõustaja ametikoha.

Ülevaate kõnest ja fraktsioonide arvamusest leiate: Barroso jätkab EK presidendina

6. CEMR arvamuse eelnõu ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) koostab arvamust ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta. Olen määratud ELL poolt CEMR ühtekuuluvuse töörühma liikmeks ning avaldasin ise soovi osaleda CEMR poolt moodustatud temaatilise väikesearvulise grupi töös, kes valmistab ette seisukohti Euroopa Liidu ühtekuluvuspoliitika tuleviku kohta.

Seisukohtade ja ettepanekute koostamisel sain abi Eesti Siseministeeriumist Krista Kampuselt ja Eesti Esindusest EL juures Kadri Uustal´ilt.

Sõnastatud ettepanekud on läbi arutatud ka Läti Omavalitsuste Liidu Brüsseli esindaja  Evita Grzibovska´ga.

Järgmine fookusgrupi koosolek toimub 30.septembril, kus kõikide töörühma liikmete poolt saadetud sisendid läbi vaadatakse ning lepitakse kokku dokumendi sõnastuses, mis kuulub arutamisele Rumeenias Braselis 12-13.oktoobril toimuval töörühma koosolekul.

Lisan nädalakirjale CEMR poolt koostatud arvamuse projekti koos esitatud muudatusettepanekutega . Ootan Teie poolseid kommentaare ja täiendusi. Neid oleks vaja enne 30.septembri koosolekut, sest seal on võimalik veel teha täiendusi või seniseid sõnastusi muuta.

Samuti hakkab oma arvamust ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta koostama Regioonide Komitee. Raportööri arvates ei ole võimalik  Regioonide Komitee arvamust vastu võtta enne järgmise aasta aprilli ning seega jääb see Regioonide Komitee järgmise koosseisu ametiaega.

Perspektiivarvamuse koostamiseks on ette nähtud järgmine ajakava:

Ajakava

- 24. september 2009: Arutelu COTERi komisjoni koosoleku raames perspektiivarvamuse koostamise ajakava üle.

- 20. november 2009: Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemalise töödokumendi esitlemine COTERi komisjonis.

- Veebruar 2010: Arvamuse käsitlemine ja vastuvõtmine COTERi komisjonis.

- Aprill 2010: Arvamuse vastuvõtmine Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul.

Raportööril (Dr. Michael Schneider (DE/EPP), föderaal- ja Euroopa asjade eest vastutav riigisekretär, Saksi-Anhalti liidumaa esindaja föderaalvalitsuses) on plaanis korraldada arvamustevahetus kohalike ja piirkondlike ühendustega (CEMR, CPMR, EUROCITIES, AER jne).

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


25.09.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit