Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


06.-10. september 2009
Print

E-nädalakiri 23/2009

Sisukord:
1. Uurimus: “Memo uuele komisjonile: Euroopa majanduslikud prioriteedid aastateks 2010-2015”- koostanud Andre Sapir.
2. Euroopa Parlamendi kodukorra kohandamine Lissaboni lepinguga
3. Euroopa Liidu ühine pagulaste ümberasustamisprogramm
4. Eurostati ülevaade tööpuudusest Euroopa Liidus
5. EL otsib majandustulemuste hindamiseks uusi meetodeid, mis paneksid suuremat rõhku heaolu sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tahkudele.
6. Arutelu Regioonide Komitee ECOS komisjonis Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)”KOM(2009) 180 lõplik, üle.
7. Regioonide Komitee on koostanud kokkuvõtte konsulteerimisest euroopa linnade ja piirkondadega teemal „Uus säästva majanduskasvu strateegia”
Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat
8. Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli süsteemi loomine Regioonide Komitee poolt
9. OECD 2009 aasta ülevaade haridusest.


1. Uurimus: “Memo uuele komisjonile: Euroopa majanduslikud prioriteedid aastateks 2010-2015”- koostanud Andre Sapir.

Uurimus avaldati septembri alguses. See sisaldab ettepanekuid Euroopa Komisjoni presidendile ja erinevate valdkondade volinikele.

Uurimuses väidetakse, et järgmisel Euroopa Komisjoni presidendil on erakordselt raske ülesanne - võidelda ühiselt kokkulepitud reeglite järgimise eest ja pakkuda uusi lahendusi Euroopa kujundi taasdefineerimiseks ning muuta Euroopa Liit efektiivseks kaasamängijaks kiiresti muutuvas maailmas. Kui komisjon on edukas, võib see muuta kriisi võimaluseks, aga kui mitte, siis Euroopa Liit muutub vähem oluliseks.

Majanduskriis on esile toonud kuus suuremat muudatust:
* See on muutnud pikaajalised väljakutsed veelgi aktuaalsemateks;
* Seab küsimärgi alla Euroopa Liidu hiljutise edukuse - mõnede uute liikmesriikide kiire majanduskasv , mis põhines suurel kapitali sissevool, näib nüüd problemaatiline;
* Intensiivne avaliku sektori toetus mõnedele sektoritele on loonud pingeid EL majandusliku integratsiooni loogika ja rahvusliku poliitika läbipaistvuse vahel;
* Kriis toob esile senise valitsemissüsteemi nõrkuse - üleeuroopaliste pankade ja rahvuslike pankade, mis on ainult konkreetse riigi järelevalve all, ebaturvalisuse;
* Kriis seab küsimuse alla EL ligitiimsuse.
* Kriisile reageerimise on toonud esile globaalse juhtimise suurendamise vajaduse.

Tulevasele Euroopa Komisjoni presidendile tehakse ettepanek määratleda ja viia ellu järgmise viie aasta uus majanduslik.kava, mis koosneb:
* Programmist riikide rahanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks;
* Projektist uute liikmesriikide majanduse taastamiseks ja euro-ala suurendamiseks;
* Plaanist erandlikest kriisi ohjeldavatest tegevustest väljumiseks;
* Euroopa majandus- ja tööhõive plaani koostamisest.

Samuti tehakse ettepanekud volinike kohtade ja vastutuse jaotuseks ning kahetasandilise volinike süsteem loomiseks. Et muuta komisjon veelgi efektiivsemaks peaks ta muutuma rohkem “poliitika komisjoniks” ja vähem “protsessi komisjoniks”. Selle kahe eesmärgi omavahelise tasakaalu muutmine on üks reformi eeldusi.

Kriis on alati aeg institutsiooniliste reformide elluviimiseks.

Täpsemaid nõuandeid komisjoni presidendile ja valdkondade eest vastutavatele volinikele saate lugeda alljärgnevalt lingilt:

http://www.bruegel.org/uploads/tx_btbbreugel/comm_memos_082009.pdf

2. Parlamendi kodukorra kohandamine Lissaboni lepinguga

Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon menetleb kodukorra muudatusettepanekuid seoses uue Lissaboni lepinguga.  Raporti “Parlamendi kodukorra kohandamine Lissaboni lepinguga” (2009/2062(REG)) raportööriks on David Martin.
arvamuse eelnõu muudatusettepaneku nr 5 punkt 6 sõnastus on järgmine:

6. Kui Regioonide Komitee edastab Euroopa Parlamendile arvamuse, milles ta väljendab õigusakti ettepanekule subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise tõttu vastuseisu, edastatakse arvamus menetlemiseks vastutavale komisjonile ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise eest vastutavale komisjonile. Viimane võib ettepanekut, käsitleb parlament neid ühes raportis. Oma raportis näitab vastutav komisjon ära, millise teksti suhtes on esitatud muudatusettepanekud ja viitab õigusloomega seotud resolutsioonis kõigile teistele tekstidele.

3. Euroopa Liidu ühine pagulaste ümberasustamisprogramm

Programmi eesmärk on kujundada pagulaste ümberasustamisest Euroopa Liitu liikmesriikide vahelise tihedama poliitilise ja praktilise koostöö kaudu tõhusama pagulaste kaitsmise vahend. See algatus hõlmab pagulaste ümberasustamist kolmandatest riikidest ELi liikmesriiki.

Ümberasustamine on pagulaste ümberpaigutamine esmast varjupaika pakkuvast riigist teise riiki, kus nad saavad alustada uut elu ja kus neile antakse alaline kaitse. Enamik maailma pagulasi asub väljaspool ELi Aasia ja Aafrika arenguriikides. Tagasipöördumine oma päritoluriiki oleks suurema osa pagulaste jaoks eelistatuim lahendus. Ometi ei ole see võimalik teatavate pagulaste, eelkõige haavatavate isikute puhul.

Komisjoni kavandatud programm näeb liikmesriikide vahel ette tihedama poliitilise ja praktilise koostöö, et suurendada nende ümberasustamistegevuse tulemuslikkust ja kulutasuvust ning ümberasustamise humanitaarset ja strateegilist mõju. Programm koosneb mehhanismist, mis võimaldab ühiste ümberasustamisalaste aastaprioriteetide seadmist ja Euroopa Pagulasfondist liikmesriikidele antava rahalise toetuse paremat ärakasutamist.

Ümberasustamist vajavate pagulaste kindlakstegemisega seotud tegevust ja nende vastuvõtmist korraldavad liikmesriigid ühiselt ja neid abistab tulevane Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet. Liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, kas nad üldse soovivad pagulasi ümber asustada ja kui soovivad, siis kui suurel arvul.

4. Eurostati ülevaade tööpuudusest Euroopa Liidus

Eurostati andmete kohaselt oli 2009 aasta juulis euroala riikide tööpuudus 9,0%, EL-27 riikide keskmine aga 9,5%.

Liikmesriikidest kõige madalam tööpuuduse näitaja oli Hollandis (3,4%), Austrias (4,4%) ja Küprosel (5,5%). Kõige kõrgem tööpuuduse määr oli Hispaanias (18,5%), Lätis (17,4%) ja Leedus (16,7%).  Eesti tööpuuduse vastav näitaja oli 2009 aasta juulis Eurostati kohaselt 13,3%.

Võrreldes 2008 aasta ja 2009 aasta II kvartali näitajaid, olid kõige suuremate kukkujate hulgas Leedu (5,8%lt 16,7%ni), Läti (6,9%lt 17,4%ni) ja Eesti (4,1%lt 13,3%ni).
2009 aasta juulis on tööpuuduse näitaja USAs 9,4% ja Jaapanis 5,7%.

Rohkem informatsiooni: eurostat

5. EL otsib majandustulemuste hindamiseks uusi meetodeid, mis paneksid suuremat rõhku heaolu sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele tahkudele.

Aastakümneid on edukust mõõdetud majanduslike näitajatega, nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP). Nüüd on Euroopa Komisjonil kavas võtta kasutusele uus lähenemisviis majandustulemuste hindamiseks ELis. Suure depressiooni ajast välja kasvanud mõiste SKP viitab kõikide riigi poolt asjaomasel aastal toodetud ja pakutud toodete ning teenuste väärtusele. Kuigi see on hea vahend tootmise mõõtmiseks, on sellel tõsised puudujäägid üldise heaolu mõõdupuuna.

Probleem seisneb selles, et SKP hõlmab kõiki majandustegevusi, sealhulgas ka neid, mis kahjustavad keskkonda ja ohustavad inimesi. Näiteks osutuvad sõjad ja loodusõnnetused tänu ülesehitustöödest tingitud kasvule lõppkokkuvõttes majanduse jaoks kasulikuks.

Samuti ei väljenda SKP rahva jõukuse jaotumist. Paljudes suhteliselt kõrge SKP-ga riikides on erinevused rikaste ja vaeste vahel murettekitavalt suured.

Inimesed on hakanud üha enam mõistma, et majanduskasvu kvaliteet on niisama oluline kui selle kvantiteet. Hiljutise uuringu kohaselt arvab rohkem kui kaks kolmandikku eurooplastest, et valitsused peaksid panema suuremat rõhku heaolu sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele aspektidele. Küsimus on selles, kuidas neid mõõta.

Komisjon kavatseb töötada välja kõikehõlmava keskkonnaindeksi, mis hõlmab kliimamuutust, bioloogilist mitmekesisust, õhusaastet, veekasutust ja jäätmeid. Samuti rõhutab komisjon vajadust täpsema teabe järele majanduslike erinevuste kohta. Suurendatakse jõupingutusi andmete õigeaegsuse parandamiseks ning peamiste saasteainete ja taastuvate loodusvarade piirmäärade väljaselgitamiseks.

Alternatiivid SKP-le – lisateave http://www.beyond-gdp.eu/

SKP täiendamiseks on tehtud tööd juba mitu aastat, nii riikide kui ka rahvusvahelisel tasandil. Komisjon kavatseb kiirendada oma tööd ja teavitustegevust selles valdkonnas. Eesmärk on töötada välja näitajad, mis teevad seda, mida inimesed neilt tegelikult ootavad – mõõdavad sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamist jätkusuutlikul viisil.
Riikide ja ELi poliitika kõige olulisemaks mõõdupuuks on see, kas sellega suudetakse need eesmärgid saavutada ja parandada eurooplaste heaolu. Seetõttu peaks tulevane poliitika põhinema andmetel, mis on täpsed, ajakohased, avalikkusele vastuvõetavad ning hõlmavad kõiki olulisi küsimusi. Hiljemalt 2012. aastaks kavatseb komisjon esitada aruande  teatises kirjeldatud meetmete rakendamise ja tulemuste kohta.

Teatisega saab tutvuda: teatis

6. Arutelu Regioonide Komitee ECOS komisjonis Komisjoni teatise Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Toimetulek rahvastiku vananemise mõjuga ELis (2009. aasta aruanne rahvastiku vananemise kohta)”KOM(2009) 180 lõplik, üle.

Regioonide Komitee ECOS komisjon hakkab oma koosolekul 14.septembril arutama selleteemalist töödokumenti (raportöör: Rob Bats (NL/ALDE).

Vastavalt komisjoni teatisele toob elanikkonna vananemine kaasa pensionite, tervishoiu ja pikaajalise hooldusega seonduvate kulude suurenemise. Teatises esitab komisjon viis eesmärki vananemise tagajärgedega kohanemiseks:
* demograafilise noorenemise soosimine Euroopas perekondadele paremate tingimuste loomise abi; 
* töö väärtustamine Euroopas uute töökohtade loomise ning pikema ja kvaliteetsema tööea tagamisega;
* Euroopa muutmine tootlikumaks ja dünaamilisemaks;
* sisserändajate vastuvõtmine ja integreerimine Euroopas;
* jätkusuutliku rahanduse tagamine Euroopas, mis omakorda tagab piisava sotsiaalse kaitse ja põlvkondade võrdsuse.

Euroopa elanikkonna vananemisest tulenevate oludega kohanemiseks tehtav töö tuleks kaasata Lissaboni strateegiasse ja selle järelmeetmetesse. Komisjon kinnitab, et ilma uute institutsiooniliste ja poliitiliste muutusteta võivad demograafilised arengusuunad põhjustada põhjalikke muudatusi meie ühiskondades. See võib kujutada endast ohtu põlvkondadevahelisele solidaarsusele ja uusi nõudmisi tulevaste põlvkondade jaoks.

Praegune majanduskriis rõhutab kiire tegutsemise vajadust. Pärast Euroopa majanduse taastamise kava edukat rakendamist tuleks pöörata suurt tähelepanu riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

Regioonide Komitee seisukohalt oleks soovitav  vaadelda SKP kõrval ka demograafilist olukorda (eelkõige rahvastiku vähenemise, juurdekasvu/sisserände ja vananemise mõõdet) kui näitajat struktuurifondide vahendite jaotamisel järgneva perioodi jooksul (haakub aruande eelmises punktis 5 käsitletud teemaga seoses uute näitajate kasutuselevõtuga). Eelarve järgneva läbivaatamise käigus tuleks teha sellesuunalisi pingutusi. Liikmesriigid ja piirkonnad peavad tundma, et neid toetatakse vajaliku piirkondliku poliitika, vahendite ja programmide väljatöötamisel ja tõhustamisel. Vajalik on konkreetsetele piirkondadele suunatud lähenemisviis.

Aruteludokumendis esitatakse järgmised küsimused:

Hea tervise juures vananemine on strateegia, mis hõlmab kogu elu. Tegemist on sidusa ahelstrateegiaga, mis hõlmab kõiki elu etappe ja kõiki põlvkondi (lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad). Seega on näiteks hea tervis esimese 25 eluaasta jooksul oluline tervisliku ja aktiivse elu näitaja vanaduses . Elanikkonna vananemisega seonduva poliitika raames ei käsitleta seega üksnes eakaid inimesi.

1. Millised investeeringud igas eluetapis võiksid kaasa aidata poliitika tõhususele vananemise valdkonnas?

Demograafiline üleminek seab ohtu juurdepääsu kohaliku tasandi infrastruktuuridele. Koostöö ja võrgustike loomine teadmiskeskuste, tervishoiuasutuste, riigivõimude ja ettevõtete vahel, piirkondlikul, riiklikul ja riigiülesel tasandil, on hädavajalikud demograafilise ülemineku eduks. Konkreetsele piirkonnale suunatud strateegia näib olevat vältimatu vastupidavuse ja konkurentsivõime säilitamisel (kooskõlas Lissaboni strateegiaga).

2. Kuidas saab konkreetsele piirkonnale suunatud (piirkonnaülene või piirkondade vaheline) lähenemine elanikkonna vananemise valdkonnas, olles osa ulatuslikust demograafilisest muutusest, aidata kaasa poliitika tõhusale rakendamisele?

Käesolevas aruteludokumendis toetatakse ulatuslikku reformiprogrammi (mis on seotud erinevate praegu käimasolevate projektidega). Selle programmi raames on esmatähtis parandada töö tootlikkust ja tõsta tööhõive taset, et tagada piirkondade ja riigieelarve elujõulisus demograafilise ülemineku tingimustes. See nõuab elukestvat (sünnist surmani) konkurentsivõimelist õppimist ja töötamist. Elukestvat õpet ja tööd võiks vaadelda kui ühte Euroopa kodakondsusega seonduvat ülesannet.

3. Milline võiks olla kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, liikmesriikide ja ELi institutsioonide roll ja tööjaotus selle reformiprogrammi raames?
4. Kuidas peaks Euroopa Liit valmistuma sellise sotsiaalse süsteemi väljakujunemiseks, mille raames pensioni olemus muutub üha sarnasemaks „kohandatud tööelu faasiga”?

Elanikkonna vananemine kuulub ulatusliku demograafilise ülemineku juurde. Demograafiline ülemineku võib avaldada ebaproportsionaalselt suurt mõju piirkondade konkurentsivõimele ja elujõulisusele. ELi tasandi lähenemisviis peab kindlasti lähtuma sellest ulatuslikust demograafilisest muutusest, mida iseloomustavad olulised erinevused piirkondades elanikkonna juurdekasvu, vähenemise ja vananemise osas. See küsimus puudutab ka struktuurifonde.

5. Kas arutelus, mis käsitleb struktuurifonde pärast 2013. aastat, on soovitav võtta olulisima näitajana SKP kõrval arvesse ka piirkonna demograafilist olukorda?

Meie delegatsiooni liikmetest osalevad ECOS komisjoni töös Uno Silberg ja Toomas Vitsut.

7. Regioonide Komitee on koostanud kokkuvõtte konsulteerimisest euroopa linnade ja piirkondadega teemal „Uus säästva majanduskasvu strateegia”
Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat

Konsulteerimine oli avatud 15. maini 2009. Eestist esitasid oma vastused konsulteerimise käigus esitatud küsimustele Eesti Linnade Liit  ja Kose Vallavalitsus (Uno Silberg). Dokumendid on kättesaadavad originaalkeeles ja inglise keeles siin: konsulteerimine

Regioonide Komitee ei vastuta dokumentide sisu eest. Konsulteerimise tulemusi esitletakse ürituse Open Days 2009 raames. Hetkel on valminud saadud vastuste kokkuvõte inglise keeles (lisatud), mis hiljem tõlgitakse kõikidesse ametlikesse keeltesse.

8. Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli süsteemi loomine Regioonide Komitee poolt

Regioonide Komitee Euroopa ettevõtluspiirkonna algatus on uus ELi algatus, millega stimuleeritakse kaasavat ja alt-üles lähenemisviisi, mis tugineb samadele alustele kui ülalt-alla lähenemisviisiga taaskäivitatud Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia (uus strateegia perioodiks pärast 2010. aastat vastu võtmata), jäädes seeläbi oma kohustuse juurde rakendada majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat kohapeal.

Eesmärk on kujundada Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlist aja jooksul mainekas poliitiline projekt Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile kandideerivate piirkondade jaoks. Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli süsteem peaks olema Euroopa pakutav tõukejõud sidusa piirkondliku ettevõtlusstrateegia loomiseks, kuhu algusest peale kaasatakse tihedalt piirkonna kogu elanikkond, selle äriringkond ja kõik sidusrühmad. Aasta Euroopa ettevõtluspiirkond saab kogu Euroopa Liidu tunnustuse ettevõtluse edendamise eeskujuna piirkondlikul tasandil. Euroopa ettevõtluspiirkonnal on lisaks oma visioonikava tutvustamise võimalusele Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul ka võimalus saada tunnustust kogu Euroopa Liidus (ja kaugemal).

Seega võib Euroopa ettevõtluspiirkond arvestada märkimisväärse täiendava meediatähelepanuga kõigil tasanditel, mille tulemusena pakub piirkond tõenäoliselt suuremat huvi turistidele ja ettevõtetele ning innustab täiendavaid välismaiseid otseinvesteeringuid nii tiitli kandmise aastal kui ka pärast seda. Lisaks annab tiitliaasta Euroopa ettevõtluspiirkonnale väärtusliku võimaluse tuua selgelt nähtavale oma kultuuriline identiteet.

Esimene tiitel antakse välja 2010 aasta veebruaris peetaval tseremoonial. Regioonid, kes tahavad kandideerida nii 2011 kui 2012 aasta tiitlile saavad seda teha järgmise ajakava raames:

· 7 October  2009: - pilootskeemi algatamine
· 15 January 2010: taotluste esitamise tähtaeg
· February 2010: esimese euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli üleandmine
· Year 2011: esimene "EER aasta”
· Year  2012: teine "EER aasta"

Lisatud on taustamaterjal.

9. OECD 2009 aasta ülevaade haridusest

8.septembril OECD poolt avaldatud väljaandes “Education at a Glance” keskendutakse muude teemade hulgas ka majanduslanguse mõjule haridusele. Väljaandes on antud võrreldav ülevaade paljudest haridusvaldkonna näitajatest alates sellest  kui palju aega õpilased veedavad klassiruumis kuni selleni palju langeb välja keskkoolist.

Toodud näitajad loovad hea aluse poliitiliste debattide pidamiseks ja poliitiliste otsuste vastuvõtmiseks.

Raamatut saab tasuta allalaadida järgmiselt interneti leheküljelt:

Download Education at a Glance 2009 free of charge

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


24.09.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit