Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


22.-26. juuni 2009
Print

E-nädalakiri 21/2009

Sisukord:
1. Euroopa Komisjon määratles vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala prioriteedid järgmiseks viieks aastaks
2. Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi järeldused
3. Võrdõiguslikkus kriisiajal
4. Pingelised läbirääkimised  Euroopa Parlamendis
5. Regioonide Komitee avatud päevade konglomeraadi partnerite nõupidamine
6. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek
7. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek
8. Läänemere äärsete regionaalsete esinduste suveseminar
9. Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni koosolek
10. Regioonide Komitee põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek


1. Euroopa Komisjon määratles vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala prioriteedid järgmiseks viieks aastaks

Euroopa Komisjon võttis  vastu kaks teatist, milles analüüsitakse edusamme, mida liidus on viimastel aastatel tehtud õigus- ja siseasjades, ning seatakse prioriteedid lähitulevikuks.

Euroopa Parlamendis tuleb peagi arutlusele nn Stockholmi programm, mis pöörab suuremat tähelepanu tavakodanikele. See programm, mille Euroopa Ülemkogu peaks eeldatavalt vastu võtma enne aasta lõppu, visandab liidu tegevusraamistiku kodakondsus-, õigus-, turvalisus-, varjupaiga- ja sisserändeküsimustes järgmiseks viieks aastaks.

Loodav programm peaks keskenduma neljale põhivaldkonnale, mille raames esitatakse konkreetseid ettepanekuid selleks, et vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva Euroopa ala eelised muutuksid kodanike jaoks käegakatsutavamateks ja nende eeliste kasutamine tõhusamaks.

Kodanikuõiguste edendamine – õiguste Euroopa: vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala peab eelkõige moodustama ühtse põhiõiguste kaitse ruumi, kus alusväärtusena austatakse isikute õigusi ja inimväärikust ning muid põhiõiguste hartas sätestatud õigusi. See tähendab kodanike eraelu kaitsmist ka väljaspool riigipiire, eelkõige isikuandmete kaitse tagamise kaudu, kaitsetus olukorras olevate inimeste erivajaduste arvestamist ning selliste kodanikuõigustega seotud õiguste igakülgse teostamise võimaldamist nagu valimisõigus ja õigus konsulaarkaitsele.

Kodanike elu lihtsustamine
– õiglusel põhinev Euroopa: Euroopa õigusruumi loomisel tuleb liikuda sügavuti. Esmatähtis on kehtestada kord, mille alusel kodanikud saaksid vabalt kasutada õigusteenuseid, et kaitsta oma õigusi kõikides liikmesriikides. Lepingu- ja kaubandusõiguse kontekstis annaks see ettevõtjatele vajalikud vahendid, mille abil täielikult ära kasutada siseturu kõiki võimalusi. Samuti tuleb parandada õigusalatöötajate vahelist koostööd ning töötada selle nimel, et liikmesriikide ametlikke juriidilisi dokumente tunnustataks võrdselt kogu ELis.

Kodanike kaitse – kaitsev Euroopa: välja tuleks töötada sisejulgeoleku strateegia, et veelgi parandada ELi julgeolekut ning seeläbi kaitsta Euroopa kodanike elu ja nende eraelu puutumatust. Tegevusstrateegia eeldab politsei- ja kriminaalõiguse alase koostöö tihendamist ning Euroopa territooriumile sisenemise turvalisemaks muutmist. Eelkõige tuleb tegutseda otsustavamalt ja kooskõlastatumalt organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse alal.

Ühiskondliku lõimituse edendamine – solidaarne Euroopa: üks lähiaastate olulisemaid ülesandeid on sisserände- ja varjupaigapoliitika tugevdamine ja tegelik rakendamine, et tagada solidaarsus liikmesriikide vahel ning partnerlussuhted kolmandate riikidega. Selline poliitika peab andma seaduslikele sisserändajatele selge ja ühiselt tunnustatud staatuse.

Sisserände reguleerimisel tuleb paremini arvestada ELi tööturu vajadustega ning välja tuleb töötada sihipärane lõimumis- ja hariduspoliitika. Paremini tuleb rakendada ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks ettenähtud vahendeid. Euroopa Liit peab samuti tegema edusamme ühise varjupaigasüsteemi loomisel ning tagama selles valdkonnas jagatud vastutuse ja liikmesriikidevahelise solidaarsuse.

Täpsem informatsioon:
http://ec.europa.eu/justice_home/news/intro/news_intro_en.htm

2. Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi järeldused

27 liikmesriigi peaministrite kohtumisel 18-19.juunil Brüsselis toetasid liikmesriikide juhid toetasid president Barroso jätkamist oma ametis veel viis aastat. Ametissenimetamise kinnitab Euroopa Parlament. Parlamendi uus koosseis peab oma esimese istungi juulis. Kui Barroso saab ka parlamendilt toetuse teiseks ametiajaks, peab ta kokku panema uue komisjoni.

President taotles liikmesriikidelt ja parlamendilt toetust oma ambitsioonikatele kavadele järgmiseks viieks aastaks.

Lisaks lepiti kokku Iirile antavates õiguslikes garantiides seoses Lissaboni lepingu ratifitseerimisega. (mis ei nõua lepingu uut ratifitseerimist seda juba teinud liikmesriikides).

Päevakorras olid veel  kliimamuutused ja EL roll, finantskriisiga seonduvad küsimused, olukord vahemere piirkonnas (ebaseaduslik sisseränne), Lähis-Ida kriis, idapartnerlus.
Järeldustega saab tutvuda siin: järeldused

3. Võrdõiguslikkus kriisiajal

Komisjoni aruandes nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Sooline võrdõiguslikkus aastal 2009 {SEK(2009) 165} leitakse, et alates 2008. aasta aprillist on majandusolukorra tõttu töö kaotanud üle 4 miljoni inimese. Esialgu olid kõige rängema löögi all rohkem meestega seostatavad kutsealad – rahandus, ehitus ja tootmine.

Kuid tööpuudus on jõudnud ka muudesse valdkondadesse. Teenindussektor, mis annab tööd kahele kolmandikule Euroopa töötajatest, on samuti oma ridu harvendanud. Kõnealuse sektori töötajatest on ligikaudu pooled naised; jaekaubanduse valdkonnas on nende osa 60 %. Saksamaal kardavad tuhanded naised oma töö kaotada pärast seda, kui hiigelsuure kaubamajaketi Karstadt omanik Arcandor pankrotti läks.

Praegu on majanduslangus naiste ja meeste vahelise ajaloolise erinevuse pea peale pööranud, sest esmakordselt on tööpuudus meeste hulgas naiste omast suuremaks muutumas. Kuid tööpuudus ELi naiste hulgas (8,5 % aprillis 2009) on meeste omast (8,6 %) ainult väga vähe väiksem. Euroalal on tööpuudus meestega võrreldes (8,9 %) jätkuvalt suurem naiste (9,4 %) hulgas.

Aruandes pöörati tähelepanu ka palgaerinevusele. Naised teenivad ELis iga töötunni eest keskmiselt 17,4 % vähem kui mehed. Kuid töötavate inimeste arv on suurenemas ja 59 % kõigist uutest ülikoolilõpetajatest on naised.

Rohkem teavet naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis

· EL tegeleb majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega
· Palgaerinevuste vastu võitlemine Euroopas

4. Pingelised läbirääkimised  Euroopa Parlamendis

Pingelised läbirääkimised parlamendi uue presidendi, samuti poliitiliste fraktsioonide moodustamise ning lausa uute loomise osas - need on järgmise kuu põhiküsimused.

Kaheks ja pooleks aastaks valitava parlamendi presidendi isik tähendab pingelisi läbirääkimisi poliitiliste fraktsioonide vahel. Vaja on leida inimene, kellega nõustuvad enamik parlamendiliikmeid. Tegu on poliitilise kokkuleppega. Samas on presidendihääletus salajane.

Lisaks presidendiküsimusele arutavad saadikud samal ajal poliitiliste fraktsioonide moodustamise üle. Pole kindel, et möödunud koosseisu seitse poliitilist fraktsiooni jäävad samaks, sest on kuulda, et võib tekkida ka uusi.
 
Nimelt on briti konservatiivid teatanud, et löövad lahku paremtsentristlikust Euroopa Rahvapartei fraktsioonist ja et otsivad uue fraktsiooni loomiseks mõttekaaslasi.

Parlamendi poliitilised jõujooned on seoses valimistega muutunud - valimised võitnud paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei fraktsioon sai 264 kohta, tugevdades oma positsioone, kaotuspisaraid pidid valama sotsiaaldemokraadid, kes 161 kohaga nõrgendasid oma positsioone. Liberaalid said 80 kohta.
 
Suurim fraktsioon on teada andnud, et muudab oma nime - seoses brittide lahkumisega saab Euroopa Rahvapartei fraktsioonist "Euroopa demokraadid".
 
Mis saab aga ligikaudu 90 saadikust, kes pole hetkel seotud ühegi fraktsiooniga? Väga tõenäoliselt liitub suur osa nendest mõne olemasoleva fraktsiooniga või loob lausa uue fraktsiooni.
 
Olla osa parlamendi poliitilise töö keskpunktist - poliitilistest fraktsioonidest - on oluline, sest nende kaudu ringlevad juhtivpositsioonid ning tehakse kokkuleppeid teiste poliitiliste jõududega. Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikme võimalus jõuda mõjuvõimsale positsioonile parlamendis on sisuliselt võimatu.

5. Regioonide Komitee avatud päevade konglomeraadi partnerite nõupidamine 23. juunil

Tutvuti esinduse ruumidega, et saada ülevaade töörühma toimumiskohast. Koosolekul langetasime otsuse ka toitlustaja osas - valitus osutus Galicia esinduse pakkumine, kus lõuna maksumuseks kujunes  kokku 2200 EUR, mis sisaldab sooja ja külma toitu ning jooke (mahl, vesi, vein). Hinnas sisaldub ka kogu teenindust + nõude kasutamine. Ühe partneri kohta on maksumus: 2200: 12= 183,34 EUR

Regioonide Komitee katab ühe ajakirjaniku sõidu- ja majutuskulud (2 ööd- eeldatavasti 5. ja 6.oktoober 2009). Ajakirjaniku nimi tuleb teatada 30.juuniks press@open-days.eu.
Regioonide Komitee broneerib ise ajakirjaniku piletid ja hotelli ning arveldab nende osas otse.

26.juuniks on vaja teatada  töörühmas osalejate nimed (3 regiooni esindajat + konglomeraadi partner + ajakirjanik + ettekandja), et garanteerida nende edukas registreerumine.

Kõikide osalejate registreerumine algab 6.juulil
(registreeruma peavad kõik- ka ettekandja). Palun jälgida informatsiooni Regioonide Komitee kodulehel:
http://ec.europa.eu/regional_policy/conferences/od2009/index.cfm

Töörühma moderaator on Mr. Baudelet Euroopa Komisjoni Regionaalarengu Peadirektoraadist.

Järgmine partnerite koosolek on 16. septembril kell 10.00 Galicia esinduses (Rue de la Loi 38).

6. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjoni (COTER) koosolek

COTER komisjoni 19. koosolek  toimus teisipäeval, 23. juunil.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed Väino Hallikmägi , Ivar Unt,  ekspert Rivo Noorkõiv  ning  omavalitsuste esindaja Brüsselis Ille Allsaar

Koosoleku juhataja sõnavõtt – rääkis oktoobris toimuvatest lahtiste uste päevadest ja selle raames korraldatavast töötoast. Töötoas räägitakse ühtekuuluvuspoliitika tulevikust ja sellest millised saavad olema piirkondade eelised. Samuti rääkis ta vahepeal toimunud konverentsidest ja üritustest.

Edasine töökorraldus –Ühtekuuluvuspoliitika 2013+ osas toimus diskussioon kes saab õiguse koostada raport. Väino sõnul raportite koostamine peaks rajanema tasakaalustatud lähenemisel poliitiliste fraktsioonide vahel. Täna on ALDE vaeslapse olukorras. Väino pakkus välja et saaks ALDE liige proua Clucas.  EPP grupp ei toeta seda ettepanekut ja käis välja oma poolse kandidaadi- COTER töörühma esimehe.

Hääletamise tulemusena määrati raportööriks töörühma esimees.

Euroopa Liidu läänemere strateegia kohta COTER komisjon arvamust ei koosta, seega läheb see ettepanek tagasi Regioonide Komitee presidendile, kes võib selle ettepaneku teha näiteks RELEX komisjonile.

Raportööriks majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitleva kuuenda aruande osas määrati proua Clucas.

Barca aruande „Ühtekuuluvuspoliitika reformikava” tutvustamine

Itaalia majandus- ja rahandusministeeriumi peadirektor Dr Fabrizio Barca jäi haigeks ning aruande tutvustamine lükatakse edasi septembri kuusse.

Tema asemel tegi ülevaate Euroopa Komisjoni esindaja. Selge on see, et järgmisel perioodil EL eelarve ei suurene. Me peame tõestama ühtekuuluvuspoliitika lisandväärtust neile riikidele, kes on jõukamad ning põhjendama miks on vaja minna madalamale tasemele kui liikmesriik.

Aruanne põhjendab väga hästi miks meil on vaja piirkondlikku poliitikat. Kahjuks ei ole teada selle poliitika tegelik mõju. Üks puudujääk on nõrk hindamissüsteem ja võimalus hinnata tehtud edusamme. Raport tõdeb, et ühtekuuluvuspoliitika on edasi arenenud, kuid ei keskendute piisavalt prioriteetidele ning ei toimu arutelu saavutatud tulemuste üle.

Selle asemel keskendutakse programmide rakendamise puudujääkidele. Seetõttu kutsutakse üles rahaliste vahendite kontsentreerimisele- raha peaks minema 3-4 põhilisele prioriteedile.

Samuti tehakse ettepanek komisjoni rolli suurendamiseks. Raport pakub välja ka võimalikud põhiprioriteedid nagu innovatsioon, ränne jne.

Üks ettepanekutest, mis aruandes sisaldub, on siduvamate korralduste rakendamine (lepingute sõlmimine). Aruanne väidab et võimekus ja arengueelised on piirkondades erinevad ning seetõttu on vaja individuaalset lähenemist iga liikmesriigi osas. Seega suureneks liikmesriikide otsustuse tähtsus. Eesmärgiks on koostada edetabelid ka ühtekuuluvuspoliitika vallas.

Komisjoni poolt tehtud kulutused peaksid olema lisaks kohalike vahenditele. Täna seda sageli ei mõisteta. Tuleks kasutada sama lähenemist kui kasvustrateegia pakti osas. Liikmesriigid peavad tõestama mida nad täiendavalt teevad lisaks sellele mida nad nagunii teevad.

Barca tunnistab, et ilma edusammudeta finantsjuhtimise ja auditeerimise vallas ei ole eelnevatel otsustel mõtet. Mõned on arvamusel, et kontrollisüsteem suurendab administratiivset koormust, kuid kahjuks on see vältimatu.

Proua Clucas küsis mis tähendab “koht” selles aruandes. Me ei pea mõõtma mitte kvantitatiivset  vaid kvalitatiivset väljundit. Samuti peab tagama, et mõned piirkonnad ei kannataks, sest nad on olnud tublimad.

Kläre- see on väga oluline teema, kuna selles valdkonnas on kõige rohkem rahalisi vahendeid. Tegelikult on see ainuke tõeline integratsioonipoliitika Euroopas. Seetõttu on vaja siin teha poliitilisi mitte majanduslikke otsuseid. Kui anda raha ainult vaestele, siis on see äärmiselt rumal - ja seega kaotavad peamised rahastajad huvi selle poliitika vastu. See ei tohiks jääda poliitikaks mis on suunatud liikmesriikidele.

Järgmiseks - kui te olete rahul selle raha mahuga mis teil on, siis võib olla kindel, et tegelik rahastus väheneb. Hetkel on majanduskriis, mis kestab kindlasti kauem kui ainult see ja järgmine aasta, mis teeb raskeks vahendite leidmise kohalikul tasandil ja seetõttu on eriti oluline EL rahastuse suurendamine.

Bore - talle meeldis lepingu ettepanek. Me peame defineerima koha mõiste, siis leping, mis keskenduks piirkonnas saavutatavatele kvalitatiivsetele tulemustele, oleks väga tervitatav. Samas on tal rida küsimusi raportis esitatud ettepanekute suhtes. Loodame välja pakkuda algatusi, mis on kooskõlas Barca ettepanekutega.

Komisjoni esindaja sõnul on käesolev raport kui üks ehituskivi tulevases ühtekuuluvuspoliitika ülesehituses. Raportis on palju huvitavaid ideid, kuid mõned neist on raskesti rakendatavad. Me ei tohi alahinnata Barca panust- see on mõeldud laiemale lugejaskonnale. Komisjon mõtleb hetkel läbi kogu ühenduse erinevate poliitikate tulevikku. Raportist on palju kasu ka laiemas kontekstis. Oluline on õigluse ja tõhususe küsimus.

Iga poliitika peab ennast kaitsma- ta peab selgitama kuidas ta aitab kaasa ühenduse paremale toimimisele. Me uurime praegu tehnoloogia ja innovatsiooni mõju ebavõrdsusele- sellekohane ülevaade peaks ilmuma aasta lõpus. Rapoti suur väärtus on  “koha” põhine poliitika - see on paradigma muutus. Küsimus ongi selles - kas on sektoripõhine või kohapõhine lähenemine. Ühtekuuluvuspoliitika on majanduspoliitika, kuid samas on ta ka põhiline integratsioonipoliitika. Oluline on ka selle poliitika seos Lissaboni strateegiaga.

Toimus järgmiste arvamuste eelnõude arutelu:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta”  
KOM(2008) 852 lõplik.
Raportöör: Witold Krochmal (PL/UEN-EA), CdR 102/2009 rev.1 COTER-IV-024

Arvamuses leitakse, et kavandatud Euroopa raudteevõrgustiku hea toimimine sõltub praktikas rahvusvahelise organi loomisest, mis oleks võimeline tagama parema kooskõlastamise üksikute transpordikoridoride osas liikmesriikide ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vahel. Selleks on ilmtingimata vaja, et pädevad ELi ametkonnad või siis ELi liikmesriigid delegeeriksid sellele organile pädevuse siiani olemasolevate tõkete kõrvaldamisel, mis vähendavad raudteekaubaveo tõhusust ja seega konkurentsivõimet. Loetletud tõkked on  järgmised:
· raudteetöötajate ühise töökeele puudumine (lennundustöötajate eeskujul);
· ühtsete koolitusprogrammide puudumine vedurijuhtidele, milles käsitletaks ELi ülese raudteetranspordi põhimõtteid;
· ühtsete eeskirjade puudumine ohutuse ja lastimahutavuse valdkondades;
· telemaatiliste seadmete ja satelliidi- ja raadiosidesüsteemide ebaühtlane kasutamine;
· ühendvedude transpordiahelate raames veetavate saadetiste süsteemi ja ühese tsiviilõigusliku vastutuse puudumine;
· arvukad tehnilised ja haldusalased probleemid piiriületamisel rahvusvahelisel raudteekaubaveol;
· eri trasside (eraldi rööbaste) puudumine kauba- ja reisijateveo jaoks, mis vähendab oluliselt esimese konkurentsivõimet;
· kaubaveo täpsust puudutavate eeskirjade puudulik järgimine, eelkõige ühendvedudes (näiteks raudtee-maantee);
· ühtsete eeskirjade puudumine rongide optimaalse massi ja pikkuse kohta suurema transpordimahu ja parema keskkonnamõju saavutamiseks.

Määruse rakendamisel on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsusel oluline roll, sest nad saavad märkimisväärselt tõsta raudteetranspordi tõhusust ja konkurentsivõimet tänu sobivale planeerimisele ja tehes läbimõeldud investeeringuid tee-ehitusse, linnalähirongidesse ja sadamatesse.

Rostovis oli äike mille tõttu kaheks tunniks oli lennuliiklus katkenud ja raportöör hilines koosolekule. Raportöör nõustub enamuse esitatud ettepanekutega, kuid siiski on mõned esitatud muudatusettepanekutest vastuolus kogu kontseptsiooniga.

Kokku oli selle kohta esitatud 26 muudatusettepanekut, millest 20 võeti vastu (osa kompromissina).  Tagasi lükati ettepanekud, mis seadsid kahtluse alla uue haldusaparaadi loomise ettepaneku.

Arvamuse eelnõu võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 5.–7. oktoobril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

 „Roheline raamat „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine – paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses”  KOM(2009) 44 lõplik .
Raportöör: Jean-Michel Daclin (FR/PES), CdR 103/2009 rev.1 COTER-IV-025

Komitee märgib, et finantskriis muudab veelgi tungivamaks vajaduse optimeerida TEN-T raames tehtavaid investeeringuid. Arvamuses avaldatakse kahetsust, et rohelises raamatus ei tõsteta paremini esile transpordi tähtsust Euroopa ruumilises planeerimises, ja meenutab, et TEN-T üks eesmärk on aidata piirkondi paremini tasakaalustada, võimaldades isikute ja kaupade vaba liikumist eelkõige äärepoolsete ja vähem arenenud piirkondade ning Euroopa suurte majanduskeskuste vahel.

Leitakse ka, et TEN-T peaks hõlmama eelkõige infrastruktuuri suurtest linnadest ümbersõiduks. See võimaldaks piirata pikamaaliikluse ja igapäevase linnalähedase liikluse kooseksisteerimist.

Komitee peab vajalikuks suunata Euroopa toetused väiksemale arvule operatsioonidele, esmajärgus suurtele rahvusvahelistele projektidele, mis kannatavad tihti liikmesriikide rangelt riigisiseste projektide eelistamise tõttu, ja projektidele, mis võimaldavad kiiresti parandada kaubavahetuse tõhusust, kvaliteeti ja turvalisust.

Arvamuse eelnõus tehakse ettepanek laiendada Euroopa rahastamist meetmetele, mida liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused saaksid kasutada selleks, et valmistada kohalikke territooriume ette suurteks ehitustöödeks (nt kohaliku tööjõu koolitamine, töötajate majutamine, kohaliku majanduskeskkonna kohandamine projektide vajadustele jne), mis võimaldaks nimetatud projektidel olla samal ajal territooriumite jaoks ka positiivsete tagajärgede allikas ning teeb samuti ettepaneku, et Euroopa rahastamist laiendataks teatud tugiinvesteeringutele keskkonnanõudmiste paremaks täitmiseks.

Raportöör ütles, et oluline on nõue selle poliitika rakendamise osas.

Kokku oli esitatud selle raporti eelnõu kohta 41 muudatusettepanekut, nendest võeti vastu 33 muudatusettepanekut (osad kompromissidena). 

Väino ütles oma sõnavõtus, et tuleks toetada komisjoni poolt esitatud ettepanekut, kus oleks säilitatud kahetasandeline süsteem ja samuti põhjendas teiste ettepanekute esitamise motivatsioone. Väino Hallikmägi esitas arvamuse eelnõu kohta 6 muudatusettepanekut (lisatud).

Väino poolt esitatud ettepanekute osas oli tulemus järgmine:
1- tagasi võetud
2- vastu võetud kompromissina (selle punkti kohta oli esitatud veel kaks muudatusettepanekut)
3- vastu võetud
4- vastu võetud
5- vastu võetud kompromissina
6- vastu võetud kompromissina

Üsna tasavägise hääletuse tulemusel võeti vastu ettepanek koordineerida üleeuroopalist transpordivõrku makrotsoonide kaupa, mis oleks kasulik mitterahaline TEN-T haldamise vahend.

Kogu arvamus võeti vastu kahe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta 5.–7. oktoobril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Töödokument teemal „ Teatis transpordi tuleviku kohta” 2009/TREN/012.
Raportöör: Väino Hallikmägi (ET/ALDE) CdR 146/2009 COTER-IV-026

Arutelu jäi ära, sest Euroopa Komisjoni teatis transpordi tuleviku kohta avaldati alles ...?

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 24. septembril 2009

Arvamus on kavas vastu võtta 2.–3. detsembril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Järgmise koosolek toimub 24. septembril  2009 Brüsselis.

7. Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjoni (RELEX) koosolek

RELEX komisjoni koosolek  toimus 24. juunil.

Koosolekul osalesid Regioonide Komitee eesti delegatsiooni liikmed Mihkel Juhkami, Urve Erikson ja Ille Allsaar.

Koosolekul kinnitati päevakord ja eelmise koosoleku protokoll.

Esimees andis ülevaate vahepeal toimunud üritustest ning seal arutatud olulistest teemadest.

RELEXi komisjoni eelseisvate tööde korraldus

Otsustati määrata järgmised raportöörid:

· Omaalgatuslik arvamus teemal “ Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Gruusias ning Euroopa Liidu ja Gruusia koostöö areng ”- ettepanek oli määrata raportööriks Marek Wozniak (PL/EPP) - kuid otsustati, et esitatakse uus ametlik taotlus

· EL Läänemere piirkonna strateegia -  raportööriks määrati Pauliina Haijanen (FI/EPP)

Ettepanek oli koostada arvamus teemal “Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Moldovas”- ettepanek oli määrata raportööriks Nica Alin Adrian.(RO/ALDE)- kuid ma lõpuks ei saanudki aru kas ta siis määrati või mitte.

Teadmiseks võeti:
-      Käimasolev tööprogramm (CdR 18/2009 rev 2)
-      RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv tegevus
-      Töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede tegevus
-      RELEXi komisjoni arvamuste järelmeetmed

Omaalgatuslik arvamus teemal „ELi Doonau piirkonna strateegia”
CdR 149/2009, RELEX-IV-025.
Raportöör: Wolfgang Reinhart (DE/EPP)

ELi Doonau piirkonna strateegia eesmärk on tagada kodanikele suurem heaolu, turvalisus ja rahu. See asjaolu toob kasu kogu Euroopa Liidule tervikuna, kaasa arvatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Doonau piirkond koosneb ELi liikmesriikidest, ELi kandidaatriikidest, potentsiaalsetest kandidaatriikidest ja ELi naabruspoliitikasse kaasatud riikidest.

Arvamuses nähakse eelkõige ELi Läänemere piirkonna strateegia rakendamises eeskuju Doonau piirkonnale. Mõlemad makropiirkonnad soodustavad endiste kommunistlike riikide integreerumist Euroopa Liitu ning koostööd kolmandate riikidega. Mõlemas piirkonnas haakuvad ELi sisesed strateegiad kolmandate riikidega tehtava koostöö eri vormidega.
ELi Doonau piirkonna strateegia keskseteks valdkondadeks on strateegilised poliitikavaldkonnad nagu transport, keskkonnakaitse ja energiajulgeolek, majandus, turvalisus, haridus ja kultuur, töö, tervishoid ja sotsiaalsfäär.

Leitakse, et Doonau piirkonda tuleks tema majandusliku, sotsiaalse, ökoloogilise ja kultuurilise potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks käsitleda Euroopa Liidu ühe riikideülese arenduspiirkonnana. Üks ühtne Euroopa Liidu arenduspiirkond tooks kaasa järgmist:

- piirkonna võimalusi saaks tõhusalt ära kasutada eelkõige strateegilistes poliitikavaldkondades, nagu infrastruktuur, veeteed, energeetika ja energiajulgeoleku, säästev majandus ning keskkonnapoliitika;

- kogu majanduslikku potentsiaali saaks täielikult ära kasutada;

- jätkuvalt saaks edendada koostööd riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

- Doonau piirkonda saaks lugeda ühtseks kultuuriliseks ja ajalooliseks pärandiks;

Toetatakse Lõuna-Euroopa stabiilsuspakti väljavahetamist piirkondliku koostöövõrgustiku vastu (Regional Cooperation Council, RCC), mis töötab Kagu-Euroopa koostööprotsessi (SEECP) egiidi all. See piirkondlik lähenemine tuleb Doonau piirkonna erivajaduste ja -nõudmiste arvestamisele kasuks.

Euroopa Komisjoni nimel esines Ann- Kerstin Myleus. On selge, et Doonau piirkond on väga oluline. Sellesse piirkonda on tehtud olulisi transpordi ja keskkonna alaseid investeeringuid, kuid suurem koostöö piirkonnas on tervitatav. On eraldatud toetused piirkonnale olemasolevate struktuurivahendite raames, kuid need on piiritletud liikmesriikidega. Kui tegevused ei ole riikide vahel koordineeritud, võivad rakendatud meetmed mitte saavutada loodetud edu. Samuti toetatakse EL liikmesriikide ja kandidaatriikide vahelist koostööd selleks spetsiaalselt kavandatud programmide kaudu.

Euroopa Liidu Nõukogu on esitanud ametliku taotluse Doonau piirkonna strateegia väljatöötamiseks. Strateegia peaks valmima 2010 aasta kevadel. Piirkond hõlmab 10 riiki ja vaja on määratleda täpne geograafiline ala. Kaheksa kuud on küllaltki lühike periood strateegia  valmimiseks. Samas ei pea komisjon alustama nullist vaid saab ära kasutada Läänemere strateegia koostamisel saadud kogemusi. Konkreetse strateegia edu sõltub piirkonna huvigruppide kaasamisest. Oluline on kaasata regionaalsed ja kohalikud omavalitsused.
 
Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 43 muudatusettepanekut. Komisjoni esimehe sõnul ei ole võimalik arutada  ettepanekut, mis puudutab arvamuse pealkirja muutmist järgmiselt: “EL Kesk-Euroopa ja Doonau piirkonna strateegia”, sest selle muutmine on juhatuse pädevuses. Poola delegatsiooni poolt oli esitaud ettepanekud ka muude arvamuse punktide osas eesmärgiga laiendada kõnealust piirkonda.

Nende poolt esitatud argumentatsioon oli järgmine: “ teeme ettepaneku nimetada uus strateegia, mille senine tööpealkiri oli „ELi Doonau piirkonna strateegia” või „ELi Doonau strateegia”, ümber ELi Kesk-Euroopa ja Doonau piirkonna strateegiaks. Praktiliselt võimaldaks see strateegia kõrvaldada erinevused, mis tekkisid programmi CADSES jagamisel kaheks eraldi programmiks: üks Kesk-Euroopa ja teine Kagu-Euroopa jaoks.

Jagame arvamuse punktis 53 väljendatud seisukohta, et otsus riigiülese koostööprogrammi CADSES (Kesk-Euroopa, Aadria, Doonau ja Kagu-Euroopa ruum) jagamise kohta on avaldanud vastupidist mõju, kui algselt kavandatud, lahutades piirkonda, mitte ühendades. Seepärast ei või me lubada, et ELi makropiirkondlik strateegia kõnealuse piirkonna jaoks seda viga veelgi süvendaks. “

Nad avaldasid soovi hääletada iga muudatusettepanekut  eraldi, kuid see ettepanek ei leidnud toetust. Kuna langes ära arvamuse pealkirja muutmise ettepanek, siis langesid ära ka kõik teised sellega seotud ettepanekud (kokku 26 ettepanekut).

Suhteliselt tasavägine hääletus toimus Lundi poolt esitatud 38nda ja 39nda muudatusettepaneku üle, kus sooviti kustutada kaks arvamuse punkti väitega, et need on liiga üldised ja ei ole selle konkreetse piirkonna strateegia seisukohalt olulised- raportöör ei toetanud seda ettepanekut, kuid hääletamise tulemusena võeti need ikkagi vastu.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 6.-7. oktoobril 2009

Järgmise koosolek toimub  novembris.

8. Läänemere äärsete regionaalsete esinduste suveseminar

Mitteformaalne Läänemere Grupp (iBSG- Informal Baltic Sea Group) korraldas oma suveseminari ja vastuvõtu 24.juuni õhtul  Mecklenbourg-Vorpommern Euroopa Liidu esinduses aadressil: Boulevard Saint-Michel 80, B-1040 Brüssel.

Eestist osales peale minu veel Paavo Palk Euroopa Komisjonist. Leedust Kuprys Povilas oli minu kolleeg koos praktikandiga ning Lätist Evita Grzibovskaja ning Riia linna esindaja. Kokku oli üle 200 registreerunu. Sellesse gruppi kuulub  55 regionaalset esindust.

Ettekannetega esinesid Danuta Hübner, Gianluca Spinaci ja professor Esko Antola.
Hübner tutvustas valminud Läänemere Strateegiat. Tema sõnul soovib komisjon jätkata dialoogi nii Euroopa Parlamendi kui ka Regioonide Komiteega. Ilma regioonide kaasamiseta ei ole võimalik strateegia edukas rakendamine. Hübneri sõnul on kõige olulisem, et strateegia juurde kuulub ka konkreetne tegevusplaan. Iga prioriteetse tegevusvaldkonna juures on määratud üks vastutav liikmesriigi esindaja, kuigi mõningate projektide osas on veel vastutavad isikud/organisatsioonid  määramata.

Komisjon peab vajalikuks ka regioonide esindajate kaasamist juhtgruppi. Majandus- ja finantskriisi tingimustes on tema sõnul oluline, et strateegia kajastab reaalselt olemasolevat olukorda.

Läänemere Strateegia on tekitanud huvi ka teistes piirkondades- seega on see muutunud uueks väljakutseks teiste regioonide jaoks. Kuna iga makroregioon on erinev, siis peavad ka vastavad strateegiad neid erisusi kajastama.

Huvitav ettekanne oli professor Esko Antolal, kes tõi välja strateegia nõrkused ja lahtised küsimused.

Kõik ettekanded on leitavad: http://www.northfinland.fi/index.php?884

9. Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni koosolek

Kodukorra muutmise ajutise komisjoni koosolek  toimus neljapäeval, 25. juunil. Koosolekul osales meie delegatsiooni liige Uno Silberg ja mina.

Komisjoni esimees loodab, et tänasel koosolekul suudetakse lahendada veel lahtiseks jäänud küsimused (CdR 171/2009 punkt 4).

Itaalia esindaja võttis sõna asendusliikmete määramise küsimuses juhul kui põhiliige ei saa enam oma kohustusi jätkata mandaadi kaotamise tõttu.

Arutati lahtiseks jäänud küsimusi:

Hagemisõigus - Uno arvas, et hagi esitamise osas võiks olla õigus kõikidel ja kvoorumi puhul on oluline määrata alus- kas liikmetest või kohalolijatest.

Otsustati:
Hagi esitamise osas:
· hagi esitamise ettepaneku tegemise õigus-  president + vastav komisjon + rahvuslikud delegatsioonid (32 saadikut) + poliitilised fraktsioonid- jääb järgmiseks korraks
· kvoorumi mõiste- täiskogul kohaolijatest (mitte nendest kes on registreerunud) 2/3 peab olema poolt/ 50% +1 või 1/3- jäi otsustamiseks järgmiseks korraks.

Mandaadi pikkus ja ühildamine Euroopa Parlamendi valitsemisajaga:
· pikendada viiele aastale
· jääb kuuekuuline vahe

Luksemburgi delegatsiooni poolt esitatud avaldus - see tähendab rahvuslike delegatsioonide suuruse küsimus
· ei ole selle komisjoni pädevuses
·
Täis- ja asendusliikmete osalemine
· nõustutakse administratsiooni ettepanekuga
· Ei saa esindada kedagi kes enam ei ole liige

Rahvuslike koordinaatorite roll ja rahastamine

Toetatakse sekretariaadi ettepanekut- 8a punkt 4-

Peasekretariaat osutab riiklikele koordineerijatele asjakohast tuge, muu hulgas võimaldab ta neil asjakohaselt kasutada komitee infrastruktuuri.

Tegelikult libiseti sellest küsimusest nii üle, et selget otsust ei olnud võimalik aru saada. Peab vaatama kuidas see on kajastatud koosoleku protokollis.

· Itaalia delegatsiooni ettepanek fraktsioonid ja fraktsiooni mitte kuuluvate liikmete korra muutmise kohta lükati tagasi

· Piirkondadevahelised töörühmad- jääb nii nagu praegu on

· Komitee uue koosseisu kokkukutsumine- jääb nii nagu on

· Muudatusettepanekute esitamine täiskogul- muudatusettepanek kiideti heaks, st. õigust esitada muudatusettepanekuid võib täiskogu istungil kasutada kas täisliige või tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima.

· Fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepanekute puhul peab tooma välja ka esitaja nime.

· Muudatusettepanekuid võib esitada 7 tööpäeva enne täiskogu algust (kuni 24.00)

· Käesolevat korda muudatusettepanekute esitamisel ei muudeta (võib esitada täiskogule uuesti ettepaneku mis komisjonis ei leidnud toetust)

· Ei nõustutud ettepanekuga, et kui on esitatud üle 20 muudatusettepaneku, siis saadetakse täiskogult arvamus komisjoni tagasi

· Itaalia delegatsiooni poolt esitatud ettepanekud juhatuse koosseisu osas ei leidnud toetust;

· Liidu sümbolid- nõustuti ettepanekuga (välja pakutud kord on sarnane parlamendi omaga)

· Järgmiseks korraks jäid ka ettepanekud nr 30, 31 ,kuna on seotud esimese ettepanekuga

· Komitee arvamuse vastuvõtmise järgne tegevus- nõus väljapakutud lahendusega (võimaluse korral kasutatakse sama raportööri, kui mitte, siis määratakse uus. Komisjoni minek ei ole hädavajalik)

· Aruanne arvamuste vastuvõtmise järgse tegevuse kohta- jääb järgmiseks korraks

· Artikkel 51- jääb samaks (raportööride määramine)

· Konsulteerimistaotluste puhul, mille osas Regioonide Komitee vastus on soovitav, kuid töökoormuse või prioriteetsuse tõttu ei peeta täiemahulist arvamust koostada, võib Regioonide Komitee vastata presidendi nimel saadetava kirjaga- jäi järgmiseks korraks

· Ungari delegatsiooni ettepanek sätestada muude küsimuste all, et komisjoni või täiskogu istungi otsused ei tohiks olla eelnevalt langetatud poliitiliste fraktsioonide poolt  vaid et see pädevus peaks jääma liikmetele- ei leidnud toetust.

Uno tõstatas täiendavalt küsimuse seoses kodukorra sõnastusega teavitamise osas - on jätkuvalt raske saada õigeaegselt kätte dokumente elektrooniliselt.

Järgmine koosolek toimub 3.septembril.

10. Regioonide Komitee põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek

Regioonide Komitee põhiseaduse, Euroopa valitsemisasjade ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala komisjoni (CONST) koosolek toimus reedel, 26. juunil.

Koosolekul osalesid komitee liikmed Kurmet Müürsepp ja Aivar Kaldjärv ning mina.

Esimees andis ülevaate Lissaboni lepingu ratifitseerimise protsessist ja läbirääkimistest Iirimaaga. Edasised arengud sõltuvad Iirimaa referendumist.

Ettepanek on teha Regioonide Komitee nimel kiri või avaldus selles küsimuses. Iiri esindaja ütles, et Iiri probleemid on eelmisel nädalal sõlmitud kokkulepped lahendanud põhilised mured. Hanniffy, Iirimaa delegatsiooni esimees ütles, et referendumi otsust mõjutab ka praegune finants- ja majanduskriis. Tsehhi esindaja ütles, et nende president peab lepingu allkirjastama.

Lisaks andis esimees ülevaate toimunust ja lähiajal toimuvatest kohtumistest. Vastav informatsioon edastatakse liikmetele.
Raportööride määramine – otsustati mitte nimetada raportööre.

Otsustati arvamuse koostamisest loobumised- KOM(2009) 142 lõplik.2009/0048(COD), kuna tegemist on pigem tehnilise muudatusega.

Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 81/2008 rev 6) ja arvamuste järelmeetmed.

ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori Gilles De Kerchove sõnavõtt ELi terrorismivastase strateegia hetkeseisu tutvustus – kahjuks ei saanud tema tulla ja tema asemel tutvustasid hetkeseisu  Merete Bilde ja Nathalie Penshert Euroopa Liidu Nõukogust. Ta andis ülevaate kolmest projektist. See on ulatuslik valdkond, kus meie keskendume ennetamisele.

Vaja oleks rakendada uusi töömeetodid ja me ootame, et liikmesriik esitaks oma hea tava näiteid. Need kolm on seotud kohaliku omavalitsuse rolliga. Hollandlaste eestvedamisel läbiviidav projekt keskendub terroristide värbamise ennetamisele. Teine on taanlaste juhitud projekt, mis keskendub noortele. Nad püüavad edastada oma teadmisi teistele ja vaadata millised tegevused on toimivad ja millised mitte. Kolmas projekt on Belgia-Rootsi ühisprojekt politsei võimekuse suurendamiseks. Rootsi korraldab septembri alguses seminari. Oluline on siin linnadiplomaatia põhimõtete rakendamine.

Ettekandele järgnesid liikmete sõnavõtud, kus leiti, et oluline on keskenduda terrorismivastasele võitlusele üleeuroopalisel tasandil, aga samas ei tohi unustada, et see puudutab  meie igapäevaelu.

Arvamus teemal „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik II”.COM(2008) 360 final, COM(2008) 815 final, COM(2008) 820 final, COM(2008) 66 final, 2008/JLS/023, 2008/JLS/024, CdR 90/2009, CONST-IV-021.
Raportöör: Doreen Huddart (UK/ALDE)

Komitee väljendab arvamust, et Euroopa ühtlustamispoliitika õnnestumiseks võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajada kas Euroopa Liidu täiendavat otsetoetust või tagatisi selle kohta, et nad saavad proportsionaalset hüvitist liikmesriikidele eraldatud rahalistest vahenditest. Raportöör leiab, et vastuvõtu miinimumnõuete ühtlustamine tuleb siduda kõrgemate nõuetega. Meetmed liikmesriikide vastuvõtutingimuste ühtlustamiseks peaksid piisavalt toetama direktiivi rakendamist, eelkõige seal, kus riiklikke ülesandeid täidavad tegelikult kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, näiteks seoses eluaseme, heaolu, tervishoiu, hariduse ja tööturule juurdepääsuga.

Samuti peab ta oluliseks  viivitusteta vastu võtta nõukogu direktiivi ettepanek, millega muudetakse direktiivi 2003/109/EÜ kolmandate riikide kodanike kohta, kes on pikaajalised elanikud. Sellega laiendatakse direktiivi kohaldamisala rahvusvahelise kaitse saajatele, et aidata neil vastuvõtvasse kogukonda integreeruda ning vähendada nende ebavõrdset kohtlemist võrreldes pikaajaliste elanikega.

Toimus arvamuse teise arutelu. Arvamuse kohta oli esitatud 13 muudatusettepanekut
Võeti vastu Pavirzise poolt esitatud ettepanekud, mille põhjenduseks oli, et on õige, et tuleb püüelda varjupaigataotlejate ja pagulaste ühtsete vastuvõtutingimuste suunas, kuid seejuures tuleb arvestada asjaomaste liikmesriikide reaalsete võimalustega. Kui näiteks Leedu peaks kehtestama samad tingimused, mis kehtivad Ühendkuningriigis, siis oleksid varjupaigataotlejate ja pagulaste elutingimused osaliselt palju paremad kui kohalikul elanikkonnal. Kuidas on aga sellisel juhul võimalik tagada elanikkonna lojaalsus varjupaigataotlejate ja pagulaste suhtes?

Vaid üks näide: peaaegu igas omavalitsusüksuses on hulgaliselt elanikke, kes ootavad juba mitmeid aastaid, et saada korterit sotsiaalmajas. Samuti esitas ta ettepaneku, mis ei oleks seadnud varjupaigataotlejad töö leidmisel paremasse olukorda kui põliselanikud. Teksti peaksid sisse jääma ainult need tingimused mida kõik liikmesriigid suudavad täita.

Männle esitatud ettepanek, mis kustutas arvamuse eelnõu punkti 25 põhjendusega, et selgelt vastuvõetamatu on Euroopa vastuvõtunõuete laiendamine isikutele, kelle varjupaigataotlus on tagasi lükatud. Kõnealuse isikuterühma puhul on vaja lõpetada nende riigis viibimine.

Siinkohal peab olema võimalus innustada valmidust vabatahtlikuks lahkumiseks. See ei puuduta sellele isikuterühmale osutatavat meditsiiniliselt hädavajalikku abi ega nende eksistentsi tagavaid meetmeid, tekitas pikema diskussiooni. Malta ei olnud muudatusettepanekuga  nõus. Ettepanek lükati tagasi suhteliselt napi häälteenamusega.

Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu enamushäältega.

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 7.-8. oktoobril 2009

Koondarvamus teemal „Laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lapsporno vastane võitlus” ning „Inimkaubanduse ennetamine ja selle vastane võitlus ning ohvrite kaitse” COM(2009) 135 final, COM(2009) 136 final, CdR 162/2009, CONST-IV-024. 
Raportöör: Ján Oravec (SK/EPP)

Raportöör jagab seisukohta, et laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine, sealhulgas lapsporno, on inimõiguste ja lapse põhiõiguse, milleks on õigus harmoonilisele kasvatusele ja arengule, raske rikkumine, ning nõuab Euroopa Liidult kompromissitut ühist lähenemisviisi. Rangem ennetamine ja süüdistuste esitamine ning ohvrite õiguste kaitse on käesoleva raamotsuse peamised eesmärgid. Lapsed on sotsiaalselt kaitsetumad ja seepärast ähvardab neid suurem oht inimkaubanduse ohvriks langeda. Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile tuleb käesoleva raamotsuse sätete kohaldamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid.

Komisjon toetab ettepanekut mille kohaselt peaks iga liikmesriik välja töötama inimkaubandusvastase poliitika ja/või seda tugevdama, see poliitika peaks hõlmama meetmeid, mis vähendavad kõigi ärakasutamise vormide aluseks olevat nõudlust, kasutades selleks teadustegevuse, teavitamise, teadlikkuse suurendamise ja hariduse pakutavaid vahendeid. Kõnealuste meetmete puhul peaks iga liikmesriik võtma arvesse soolisi aspekte ja lapse õigusi.

Toimus töödokumendi teemaline arvamustevahetus

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 7. septembril 2009

Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu istungjärgul 2.-3. detsembril 2009

Arvamus teemal „Stockholmi programmi pakett”, 2008/JLS/119, 2008/JLS/339, CdR 163/2009, CONST-IV-025.
Raportöör: Anna Terrón i Cusí (ES/PES)

Toimus töödokumendi  teemaline arvamustevahetus.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine on kavas 7. septembril 2009

Arvamus on kavandatud vastu võtta täiskogu istungil 6.-7. oktoobril 2009

Strateegiline dokument CONSTi komisjoni tulevikuväljavaadete, pädevuste ja tegevuse kohta – DI CdR 16/2009.
Claude Du Granrut (FR/EPP) tutvustas raamdokumenti.

Esiteks oleks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järelevalve samuti üks olulisim pädevus komisjoni tulevase ametiaja jooksul. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus on tihedalt seotud parema õigusloome küsimustega, sealhulgas selle hindamisega, millist mõju avaldab ELi õigustik kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Nimetatud aspekt on üks võtmeelement CONSTi komisjoni pädevuste valdkonnas.

Teiseks moodustaks mitmetasandiline valitsemine samuti ühe keskse samba selle komisjoni tegevuste hulgas. Mitmetasandilise valitsemise rakendamine on tihedalt seotud subsidiaarsuse põhimõtte järgimisega, mis takistab otsuste võtmist üksnes ühel valitsemistasandil ning tagab poliitika väljatöötamise ja rakendamise selleks kõige asjakohasemal tasandil.

Kolmandaks keskendutakse CONSTi komisjoni töödes vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajaneva ala teemale.

Ka teabe- ja teabevahetuspoliitika on jätkuvalt CONSTi komisjoni tööde tähelepanu keskpunktis.

Oluline on ka ulatuslikum koostöö institutsioonidega ja teiste euroopa organisatsioonidega ja esindusorganisatsioonidega.

Dokument on kavas vastu võtta 7. septembril 2009

Dokument on kavas juhatuses vastu võtta 2. detsembril 2009

Järgmine koosolek toimub: 7. september 2009 Mariehamn (Ahvenamaa, Soome)

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


29.06.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit