Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


08.-12. juuni 2009
Print

E-nädalakiri 19/2009

Sisukord:

1. Euroopa Liit tutvustab uut tööhõivestrateegiat
2. Euroopa Parlamendi uus koosseis teada
3. ELAN võrgustiku koosolek 09.06.09
4. Euroopa Liit võttis vastu uued rändluseeskirjad
5. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) sõnum Euroopa Nõukogule
6. Regioonide Komitee juhatuse istungi 16.06.09 teemad
7. Idapartnerluse foorum
8. Muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogul arutatavate arvamuste eelnõude kohta
9. Avatud on taotlusvoor valitsuse ja haldusega seotud info- ja sidetehnoloogia alaste projektide rahastamiseks (CIP-ICT PSP-2009-3bis)
10. Lissaboni strateegia alane konverents 10.11.09 Göteborgis Rootsis.
11. Euroopa Komisjon tutvustab uues väljaandes e-teenuste kasutamist tervishoius.

1. Euroopa Liit tutvustab uut tööhõivestrateegiat

Komisjon teeb ettepaneku teha viivitamatult kättesaadavaks 19 miljardit eurot sihtotstarbelisi vahendeid, et võidelda majanduslangusest tingitud tööpuudusega.

Ettepanek on sõnastatud tööhõivet käsitlevas tegevuskavas, milles kutsutakse muuhulgas üles eraldama 500 miljonit eurot väikelaenudeks alustavatele ettevõtjatele ning looma rohkem praktikakohti noortele. Umbes 100 miljonit eurot suunataks olemasolevast ELi eelarvest uude mikrokrediidirahastusse.

ELi juhid peaksid kõnealust kava kaaluma 18.–19. juunil toimuval tippkohtumisel.

19 miljardit eurot tuleks Euroopa Sotsiaalfondist, mille eesmärk on soodustada tööhõivet ning vähendada erinevusi elatustasemes. Ajavahemikuks 2007–2013 on  fondile eraldatud 77 miljardit eurot, mis moodustab umbes 10 % ELi kogueelarvest. Üha suureneva töötuse tingimustes soovib komisjon vahendite väljamaksmist kiirendada, et aidata majanduskriisi ohvriks langenud inimesi. Samuti teeb ta ettepaneku loobuda liikmesriikide kaasrahastamise nõudest.

Kõnealused ettemaksed suunataks töötajate ümberõppeks, nende abistamiseks uue töökoha leidmisel ning oma ettevõtte loomisel. Valitsused võiksid vahendeid kasutada ka lühendatud tööajast tingitud palga vähenemise kompenseerimiseks, kui tööandjad vähendavad töötajate töötunde tellimuste vähenemise tõttu. Paljud riigid doteerivad sellist tööaja lühendamist, säilitades sadade tuhandete töötajate töökohad majanduse madalseisu ajal.

Et aidata noortel tööturul kanda kinnitada, ootab komisjon ettevõtetelt kogu ELis 5 miljoni uue praktikakoha loomist. Alla 25-aastaste eurooplaste töötuse määr on tõusnud 17 %-ni, mis on üle kahe korra kõrgem kui üldine töötuse määr.

Kavas kutsutakse üles pakkuma viivitamatut abi töötutele, sest mida kauem ollakse töötu, seda raskemaks töö leidmine muutub. Töötud peaksid saama koolitust või uue töökoha kolme kuu jooksul pärast vallandamist, alla 25-aastased kahe kuu jooksul ja alla 20-aastased ühe kuu jooksul.
ELi on tabanud viimaste aastakümnete kõige suurem majanduslangus. Majandust stimuleerivate eelarvepõhiste ja fiskaalmeetmete mõju hakkab eeldatavasti avalduma järgmisel aastal, pärast 8,5 miljoni töökoha kadumist. Prognoositakse, et 2010. aasta lõpuks tõuseb töötuse määr eurotsoonis 11,5 %ni, mis on kõrgeim alates Teise maailmasõja lõpust.

2009. aasta kevade majandusprognoos
EL asub tegelema majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega
Euroopa Sotsiaalfond: investeerimine inimestesse

Lisateave

Investeerimine noortesse
ELi esmatähtis ülesanne: töökohtade säilitamine

2. Euroopa Parlamendi koosseis teada

Võimaik on tutvuda 2009 aasta juunis toimunud Euroopa Parlamendi valimistulemustega riikide kaupa, kus on ära toodud ka ülevaade poliitiliste parteide lõikes:
http://www.elections2009-results.eu/et/index_et.html

Poliitiliste fraktsioonide lõikes jagunesid kohad (736 liiget) alljärgnevalt
· EPP-ED : Euroopa Rahvapartei (Kristlike Demokraatide) ja Euroopa Demokraatide fraktsioon - 263 kohta (263)
· PES : Euroopa Parlamendi Sotsiaaldemokraatide fraktsioon - 163 kohta
· ALDE : Euroopa demokraatide ja liberaalide liidu fraktsioon - 80 kohta
· UEN : Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest - 35 kohta
· GREENS/ EFA : Roheliste/Euroopa Vabaliidu fraktsioon - 52 kohta
· GUE/ NGL : Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon - 33 kohta
· IND/ DEM : Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia - 19 kohta
· Others : Muud - 91 kohta

Alates 2009. a. juulist peab kõikides fraktsioonides olema liikmeid vähemalt seitsmest liikmesriigist. Fraktsiooni loomiseks on vaja vähemalt 25 liiget.

Vastavalt kehtestatud reeglitele saab UEN oma fraktsiooni napilt- neil on 35 kohta täpselt seitsmest erinevast riigist, nendest 15 kohta Poolast.
IND/DEM ei kvalifitseeru kummagi kriteeriumi järgi- neil on ainult 19 kohta viiest erinevast riigist, nendest 13 Suurbritanniast.

Huvitav on ka vaadata kuidas jagunesid Iirimaal saadud hääled- nende 12st saadikukohast on 3 UENis ja 1 IND/DEM ning 6 kohta (EPP+PES).

Eesti eristub sellega, et meil on 6st kohast 3 ALDE fraktsioonis, 1 EPP-ED , 1 PES ja 1 Muu.

Ühendkuningriikides jälle on 72st saadikukohast 28 määratletud kui “muu” ja 11 kuulub ALDE fraktsiooni.

Millised on siis muutused võrreldes eelmise perioodiga?
· Kuigi Euroopa Rahvapartei fraktsioon jääb suurimaks fraktsiooniks, siis on nad siiski kaotanud 25 kohta (samas on briti konservatiivid teatanud, et kavatsevad fraktsioonist lahkuda ning uue fraktsiooni luua.);
· Sotsiaaldemokraadid kaotasid enim- 52 kohta;
· Liberaalid kaotasid 20 kohta
· Suurenes Roheliste Euroopa Vabaliidu fraktsiooni liikmete arv 9 liikme võrra;
· Fraktsioon Liit Rahvusriikide Euroopa eest sai eelise koosseisu 44 saadikukoha asemel 35 kohta- seega vähenemine 9 kohta;
· Euroopa Ühendatud Vasakpoolsete/ Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon läks samamoodi 41-le saadikukohalt 33 kohani- vähenemine 8 kohta;
· Fraktsioon Iseseisvus/Demokraatia kaotas ühe koha.

3. ELAN võrgustiku koosolek 09.06.09

Ettekandega esines Ms Loredona PUIU, Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste osakonnast, kes tutvustas Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud juhiseid sotsiaalse mõõtme arvestamiseks avalikes hangetes (olen sellest juhisest kirjutanud ühes oma varasemas aruandes). Kuna olemasolev seadusandlik raamistik võimaldab arvestada avalike hangete läbiviimisel sotsiaalsete kriteeriumidega, siis on Euroopa komisjon alustanud juhiste väljatöötamist mis hõlbustaksid kohalike omavalitsuste tööd ning annaksid neile nõuandeid kuidas seda teha. Koostatav juhis tugineb 6 riigi headele näidetele.

Selle aasta aprillis-mais toimusid konsultatsioonid liikmesriikidega ja erinevate huvigruppidega. Huvigruppide poolt on saadetud 40 arvamust ja ettepanekut. Hetkel töötab komisjon läbi konsultatsioonide käigus saadud vastuseid ning püüab leida võimalikult tasakaalustatud lähenemist esitatud ettepanekute arvestamisel.

Juhend peaks valmima selle aasta lõpus ning seejärel tõlgitama kõikidesse ametlikesse Euroopa Liidu keeltesse.

Ettekandja sõnul on juhendi eesmärk tõsta teadlikkust sotsiaalsete tingimuste kasutamise võimalikkusest ning pakkuda lahendusi nende konkreetseks kasutamiseks.

Minu hinnangul loob nende täiendavate kriteeriumide kasutamine (nii keskkonna alaste kui sotsiaalsete) võimaluse ebaausaks konkurentsiks ning riiklike turgude kaitseks ja siseturu piiramiseks. Näiteks on võimalik, kui avaliku hanke käigus tehtud pakkumine on oluliselt odavam, vaadata kas konkursil osalenud ettevõtte tööjõukulud vastavad kehtestatud miinimumnõuetele. See on seesama LAVAL juhtum, kus Läti firma võitis avalikku konkursi, kuid Rootsi ametiühingud hakkasid tema tegevust takistama, sest Läti firma poolt makstavad töötasud olid madalamad kui Rootsi ametiühingute poolt kehtestatud määrad.

Lisan ettekande aruandele.

Lisaks andsid osalejad ülevaate tähtsamatest sündmustest järgmistes valdkondades:

· Avalikud hanked ja teenused - täna langetatakse Euroopa Kohtu otsus saksamaa kohalike omavalitsuste omavahelise koostöö kohta (lepingulisel alusel). Päeva lõpuks oli positiivne otsus käes. CEMR pressiteade ning viide kohtu otsusele. Seega ei peaks tulevikus omavalitsuste omavaheline koostöö probleeme tekitama juhul, kui ei ole kaasatud erasektorit.
Lisaks ei ole Saksamaa omavalitsused ei ole rahul CEMRi poolt vastu võetud avalike teenuste hartaga. On kokku lepitud kohtumine Jeremy´ga, et arutada harta teksti edasist muutmist.

· Ühtekuuluvuspoliitika ja maaelu areng - 25.juunil toimub Brüsseli regionaalsete esinduste kohtumine Euroopa Komisjoni esindajatega, et jätkata konsultatsioone ühtekuuluvuspoliitika tuleviku osas. Loodud on CEMR fookusgrupp territoriaalse ühtekuuluvuse teemal (lisatud). Palusin lisada ennast selle grupi koosseisu- muidu on esindatud ainult vanad liikmesriigid. Spetsiaalse töörühma koosolek toimub 30.juunil. (kahjuks ei saa ma siis osaleda). Järgmine CEMR ühtekuuluvuspoliitika töörühma koosolek toimub Rumeenias koos keskkonna ja energia töörühmaga.

· Infoühiskond- uudiseid pole

· Teadus- uudiseid pole

· Valitsemine- anti ülevaade toimunud Euroopa Parlamendi valimistest ning sellest kas ja kuidas Brüsseli esindused ja omavalitsusliidud kavatsevad luua kontakte uute liikmetega ning milliste sõnumitega. Saksamaa, Rootsi, Soome, Austria informeerisid, et neil on kavas korraldada kohtumine uute saadikutega (lõuna, ümarlaud jne), et tutvustada neile liitude prioriteete ning luua sidemed edaspidiseks koostööks.

· Regioonide Komitee- informeeriti järgmisel nädalal toimuvast täiskogust ja Idapartnerluse teemalisest foorumist.

· Muud küsimused- järgmine koosolek toimub 23/22? Juunil, kus Rootsi alaline esindus EL juures tutvustab oma eesistumise prioriteete.

4. Euroopa Liit võttis vastu uued rändluseeskirjad

8.juunil võtsid ELi 27 liikmesriigi ministrid ametlikult vastu uued rändluseeskirjad, mille komisjon oli ette pannud eelmise aasta septembris ( IP/08/1386 ) ja Euroopa Parlament heaks kiitnud tänavu aprillis ( IP/09/620 ).

Uute eeskirjadega alandatakse alates 1. juulist – täpselt enne puhkuste hooaja algust – rändlusteenuste hinda tarbijatele kuni 60%. Muu hulgas kehtestatakse uue rändlusteenuste määrusega teisest liikmesriigist saadetud tekstisõnumite hinnalaeks 11 eurosenti (ilma käibemaksuta). Samuti saavad tarbijad surfata mobiiltelefoniga internetis, laadida alla filme ja saata puhkusefotosid, ilma et neid tagasi koju jõudes ootaks ees ebameeldiv üllatus hiigelsuurte rändlusteenuste arvete näol.

Uute eeskirjade kohaselt peavad rändlusteenusepakkujad hakkama pärast iga kõne esimese 30 sekundi möödumist arveldama sekundites ja mitte enam minutites nagu varem, mis peaks vähendama telefoniarveid kokku kuni 24%. Euroopa Liidu nõukogus vastu võetud uued rändluseeskirjad jõustuvad 1. juulil kõigis ELi 27 liikmesriigis.

5. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) sõnum Euroopa Liidu Nõukogule

Viis Euroopa suuremat kohalikke omavalitsusi esindavat võrgustikku, sealhulgas CEMR võtsid vastu pöördumise liikmesriikide valitsustele, rõhutamaks kohalike ja regionaalsete omavalitsuste rolli saavutamaks Euroopa Liidu poolt seatud kliimaalaseid eesmärke. Sõnum edastatakse 18. ja 19.juunil toimuvale EL Nõukogu istungile, kus osalevad kõik 27 liikmesriigi esindajad.

Pressiteatega on võimalik tutvuda:
http://www.ccre.org/communiques_de_presse_detail_en.htm?ID=279

6. Regioonide Komitee juhatuse istungi 16.06.09 teemad.

Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide kirjelduse järelmeetmed

Ülesannete ja eesmärkide väljatöötamisega ning mitmetasandilise valitsemise valge raamatu vastuvõtmisega seadis Regioonide Komitee endale ambitsioonikad eesmärgid, mis kindlustavad jätkuva arengu. Alates oma loomisest 1994. aastal on komitee järk-järgult saavutanud poliitilise positsiooni, mis on välja kujunenud 15 aasta jooksul toimunud oluliste muutuste käigus:

· Euroopa Liidu laienemisega 12 liikmesriigilt 27-ni kahekordistus komitee liikmete arv ja mitmekesistus selle koosseis;

· Euroopa integratsiooniprotsessi süvenemisega kaasnes kolm järjestikust institutsioonilist reformi ning majandus- ja rahaliidu loomine;

· ühenduse tegevuskava prioriteedid ja meetodid on muutunud. Globaliseerumine ja üleilmsed väljakutsed on järk-järgult muutunud ühenduse strateegiate määratlemise viiteraamistikuks, ning seda üha vähenenud reguleerimise ja õigusloome kontekstis;

· Maastrichti lepinguga Regioonide Komiteele antud õigused, mida järgnevate institutsiooniliste reformide käigus kinnistati ja tugevdati, ning viieteist aasta jooksul tehtud poliitilised algatused on kujundanud välja komitee kui üha mitmekülgsema poliitilise organi piirjooned.

Uue ametiaja peamine ülesanne on Regioonide Komitee nähtavuse ja mõistetavuse suurendamine – mida komitee liikmed praegu veel ebapiisavaks peavad –, et tagada komiteele Euroopa protsessis olulisem roll ning kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused täielikult otsustusprotsessi ja edendada seeläbi kodanike suuremat osalust.

Konsulteerimise käigus tõid komitee liikmed esile prioriteedid, mille alusel määratleti ülesannete ja eesmärkide kirjelduses sõnastatud komitee peamised ülesanded. Nende ülesannetega kooskõlas ja kõnealuste sihtide saavutamiseks tuleb komiteel keskenduda järgmistele aspektidele:

· komitee staatus poliitilise koguna;
· komitee potentsiaal poliitikakujundajana;
· komitee vastutusalad subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamisel ja järgimisel ning ühiste poliitikavaldkondade ja Euroopa õigusaktide territoriaalse mõju arvestamine;
· komitee ülesanne Euroopa saadikuna piirkondades ja linnades ning kohaliku tasandi häälekandjana ELi aruteludes.

Regioonide Komitee reformi keskmes peab olema selline sisemine kultuur, mis on suunatud poliitilisele arutelule ja selle väärtustamisele ühenduse, aga ka riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Tehakse ettepanek usaldada esimeeste konverentsile ülesanne koostada soovitused, mis esitatakse juhatusele enne 2009. aasta lõppu, Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide elluviimiseks.

Nende volituste raames palutakse esimeeste konverentsil pakkuda välja strateegilised prioriteedid komitee poliitilise mõju suurendamiseks, määratleda tegevusmeetmed, institutsioonidevahelise ja poliitilise koostöö uued vormid, algatada uusi partnerlussuhteid Euroopa piirkondade ja linnadega, pakkuda välja uusi lähenemisviise teabevahetuspotentsiaali arendamiseks ning tugevdada ekspertteadmisi komitee vahendite tõhusaks kasutamiseks, et saavutada ülesannete ja eesmärkide kirjelduses seatud sihid.

Regioonide Komitee oktoobris toimuva täiskogu ning avatud päevadega seotud informatsioon ja 2010 aasta ajakava  sisaldus aruandes nr. 17/2009 punkt 8.

Juhatusele esitatakse ettepanekud järgmiste omaalgatuslike arvamuste koostamiseks:
· Euroopa Liidu metsapoliitika erilise rõhuasetusega eesmärgile 20/20/20- DEVE
· Kirjaoskamatuse likvideerimine – ambitsioonikas strateegia tõrjutuse vältimiseks ja isikliku eneseteostuse soodustamiseks- EDUC

Informeeriti juhatust esitatud konsulteerimistaotlustest ja esimeeste määramisest ja väljapool Brüsselit toimuvatest erakorralistest üritustest.

Küsimused, mis puudutavad CAFA komisjoni, on enamikus käsitletud vastavas eelnevas aruandes.

Koostööleping Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi vahel.

Regioonide Komitee ning Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi praegune koostöö toetub 2005. aasta aprillis allkirjastatud koostöölepingule.
 Regioonide Komitee ja kongressi kontaktrühm andis koostöölepingule hinnangu 2008. aastal ja otsustas oma viimasel, 20. märtsil 2009 toimunud koosolekul esitada mõlemale juhatusele vastuvõtmiseks mitmed muudatusettepanekud. Olulisemad muutused olemasolevasse lepingusse on järgmised:

· teksti ühtlustati ja korrastati parema loetavuse huvides;
· käsitleti uusi arenguid nagu Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu vastastikuse mõistmise memorandum;
· viidi sisse mõlema institutsiooni presidentide juhtimisel igal aastal toimuvate koosolekute uus formaat;
· parema järjepidevuse tagamiseks pikendati kontaktrühma juhtimisaega kahele aastale;
· täpsustati koostöömeetodeid.

7. Idapartnerluse foorum

Idapartnerluse foorum toimub samaaegselt Regioonide Komitee täiskogu istungiga- 16-17.juunil 2009 aastal.

Vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele idapartnerluse kohta ja Tšehhi Vabariigi eesistumise prioriteetidele on peamised valdkonnad, kus tuleks tugevdada koostööd ELi ja Ida-Euroopa riikide vahel, järgmised:
· poliitilised ja haldusreformid;
· territoriaalne areng ja ühtekuuluvuspoliitika;
· piiriülene ja piirkondlik koostöö;
· majandus- ja kaubanduspartnerluse parandamine;
· põhiõiguste ja -vabaduste järgimine;
· liikuvuse hõlbustamine ja rändevoogude kontroll;
· kontaktide loomise toetamine paljudel eri tasanditel.

Regioonide Komitee võttis 21-22.aprillil toimunud täiskogu istungil vastu arvamuse teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll idapartnerluses”. Oma arvamuses rõhutab komitee Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames väljatöötatava uue idapartnerluse algatuse tähtsust. Euroopa naabruspoliitika riikide vahelised erinevused ja nende hiljutised poliitilised arengud, lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel, arutelu laienemisprotsessi üle, ELi strateegilised suhted Venemaaga ning taotlus luua algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” kõrval ka naabruspoliitika idamõõde viisid pärast Rootsi ja Poola ettepanekut idapartnerluseni.

Euroopa naabruspoliitika riigid, kellega tuleb idapartnerluse väljatöötamisel arvestada, on Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina. Idapartnerluse kesksed eesmärgid on edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd ja institutsioonide loomist, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid anda oma osa suhete loomisel ja Euroopa integratsiooni edendamisel, kõrvaldamaks praeguse Euroopa naabruspoliitika puudused.

Täpsem informatsioon foorumi kohta

8. Muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogul arutatavate arvamuste eelnõude kohta

Regioonide Komitee liige (samuti juhatuse liige) Dr. Uno Silberg esitas Eesti delegatsiooni nimel muudatusettepanekud Regioonide Komitee täiskogul (17-18.juuni) arutlusele tulevate järgmiste arvamuste eelnõude kohta (lisatud)
· „MERENDUSE JA RANNIKUALADE PAKETT”- 6 muudatusettepanekut;

· „BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE HÄVIMISE PEATAMISE HOOGUSTAMINE”- 6 muudatusettepanekut;

· „LAIENEMISSTRATEEGIA JA PEAMISED ÜLESANDED AASTATEL 2008–2009: KANDIDAATRIIGID”- 1 muudatusettepanek;

· „ÜHENDUSE KALANDUSKONTROLLI SÜSTEEM”- 1 muudatusettepanek;

· „BIOJÄÄTMETE KÄITLUS EUROOPA LIIDUS”- 8 muudatusettepanekut.

9. Avatud on taotlusvoor valitsuse ja haldusega seotud info- ja sidetehnoloogia alaste projektide rahastamiseks  (CIP-ICT PSP-2009-3bis)

Konkurss projektide esitamiseks avati 5.juunil ja see kestab 23.septembrini. Teemaks on valitsuse ja haldusega seotud info- ja sidetehnoloogia kasutamine e-osaluse suurendamiseks ning kodanike kaasamiseks Euroopa Liidu otsustusprotsessi.

Täpsem informatsioon: ICT PSP Call 3 bis

10. Lissaboni strateegia alane konverents 10.11.09 Göteborgis Rootsis.

Kui Rootsi saab järgmisel poolaastal EL eesistujariigiks, korraldab ta koostöös Rootsi omavalitsusliiduga (SALAR) 10.novembril konverentsi, mille teemaks on Lissaboni strateegia.
Rootsi Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Liidu (SALAR) rahvusvaheline koordinaator Torbjörn Conon sõnul on konverentsi sisulise poole eest vastutav liit. Konverentsil korraldatakse 4 temaatilist töörühma, kus kolme töörühma puhul on veel võimalik esitada praktilisi näiteid omavalitsustasandilt. Nad otsivad võimalikke esinejaid  uute liikmesriikide hulgast, sest just nende poolsed näited on hetkel puudu.

Teemad, kus me võime omapoolseid ettekandeid välja pakkuda, on:
1. Roheline kasv (green growth)- moderaator Angelika POTH-MÖGELE (CEMR).
2. Transformeerumine ja uuenemine (transformation and renewal)-moderaator P.Berkowitz EK Regionaalarengu Peadikektoraadist
3. Ettevõtluskliima (business climate)- moderaator veel puudub.

Ettekandjate sõidu- ja majutuskulud kaetakse korraldajate poolt. Kui keegi soovib seda võimalust kasutada, siis peaks hiljemalt selle kuu lõpuks oma soovist teada andma : torbjom.conon@skl.se   kodulehekülg : www.skl.se

Lisan aruandele ka esialgse informatsiooni konverentsi kohta.

11. Euroopa Komisjon tutvustab uues väljaandes e-teenuste kasutamist tervishoius.

Väljaandega “e-tervishoid- kas lahendus Euroopa tervishoiusüsteemi jaoks?” saate tutvuda siin: e-tervishoid

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


15.06.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit