Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


02.-05. juuni 2009
Print

E-nädalakiri 18/2009

Sisukord:
1. Euroopa Komisjon esitas aruande viimase aja saavutuste kohta
2. Euroopa Komisjon kavandab paremat finantsjärelevalvet Euroopa tasandil
3. “Eurostat” viimased andmed majanduslanguse kohta
4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek
5. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek
6. Regionaalse demokraatia võrdlusraamistiku eelnõu ettevalmistamine on alanud.

1. Euroopa Komisjon esitas aruande viimase aja saavutuste kohta

Euroopa Parlamendi valimiste eel käsitletakse komisjoni aruandes ELi saavutusi alates praeguse koosseisu ametisse astumisest viis aastat tagasi. Märkimisväärseimaks neist võiks pidada Euroopa taasühendamist kahe ELi laienemise kaudu 2004. ja 2007. aastal.

Euroopa Komisjoni presidendi Barroso sõnul on Euroopa näidanud, et ta on tugevam kui kunagi varem ning et 27 liikmesriigist koosnev Euroopa Liit suudab tõhusalt toimida. „Euroopa kodanikel on nüüd aeg väljendada Euroopa Parlamendi valimistel oma tulevikunägemusi.”

Majanduskriisi tingimustes on ELil olnud otsustav roll finantsturgude stabiilsuse ning rahavoogude taastamisel. Komisjon oli esimene rahvusvaheline institutsioon, kes töötas välja usaldusväärse majanduse taastamist käsitleva kava.

Samuti on ELil olnud juhtiv roll (nii Euroopa kui ka ülemaailmsel tasandil) finantssüsteemi reguleerimise ja järelevalve tõhustamisel, püüdes taastada usaldust asjaomase süsteemi vastu ning vältides järgmist võimalikku kriisi.

José Manuel Barroso valitsemisaja jooksul on Euroopa seadusandjad ja juhid jõudnud kokkuleppele enam kui 470 komisjoni ettepaneku, sealhulgas kliimamuutust ja keskkonnasäästliku energiatehnoloogia edendamist käsitlevate õigusaktide  osas. (Kokkuvõte EL kliimapaketi kohta)

Globaalse soojenemise vastase võitluse liidrina on Euroopa haaranud juhtrolli maailma suurimal rahvusvahelisel süsinikuturul, olles paljudele riikidele eeskujuks oma heitkogustega kauplemise süsteemiga.

Komisjon on prioriteedina määratlenud ka tarbijaid käsitlevad küsimused. Komisjoni töö tulemusel on tõhustatud reisijate õigusi ning vähendatud oluliselt mobiilsidehindu.

Komisjon on algatanud ka majandus- ja tööturureforme, et muuta Euroopa ülemaailmsel tasandil konkurentsivõimelisemaks. ELi õigusaktide mahtu on vähendatud 5000 lehekülje võrra ning 2012. aastaks loodetakse jõuda eesmärgini vähendada ettevõtluses esinevat bürokraatiat 25 %.

José Manuel Barroso märkis, et „komisjon on näidanud üles suutlikkust pakkuda Euroopa kodanikele olulisi hüvesid”.

Loe Barroso aruannet

Lisaks on võimalik tutvuda EL poolt ette võetud tegevustega majanduse elavdamiseks ja tööhõive suurendamiseks:
· Euroopa majanduse elavdamine
· Euroopa ja Sina aastal 2008
· Majanduskasv ja tööhõive

2. Euroopa Komisjon kavandab paremat finantsjärelevalvet Euroopa tasandil

Aastakümnete rängim finantskriis on näidanud, kuidas investeerimisriskid võivad destabiliseerida üldist finantssüsteemi ning viia kogu majanduse pöörisesse. Sel aastal peetud eri tippkohtumiste käigus lubasid ELi ja 20 juhtiva tööstusriigi G20 London Summit juhid liigsete riskide kõrvaldamiseks tugevdada kontrolli finantssüsteemi üle.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sõnul on piiriüleste finantsturgude parem järelevalve eetilistel ja majanduslikel põhjustel ülioluline. Komisjon esitas 27.mail ettepanekud  eesmärgiga taastada usaldus, luua kaitse tulevaste kriiside vastu ning säilitada majanduskasv ja töökohad.

Praegu teostatakse Euroopas pangandusjärelevalvet peamiselt liikmesriikide tasandil. Komisjoni kava kohaselt loodaks ELi tasandi asutus, mille ülesanne on tuvastada süsteemseid ohte ning neid kõrvaldada.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esimees oleks Euroopa Keskpanga president ning sinna kuuluksid finantsjärelevalve ametnikud ja keskpankade esindajad igast liikmesriigist. Nõukogu ülesanne oleks varajane hoiatamine ohtude puhul, mis mõjutavad turu stabiilsust, ning asjaomaste meetmete väljapakkumine.

Komisjon on teinud ka ettepaneku luua Euroopa finantsjärelevalvesüsteem, mis tagaks kahes või enamas liikmesriigis tegutsevate finantsasutuste jälgimise. Süsteemi raames jälgiksid ning koordineeriksid Euroopa pangandus-, kindlustus- ja väärtpaberiasutused liikmesriikide järelevalveametnike tegevust.

Kahte ülesannet finantsteenuste järelevalve täitev pakett on oluline osa ELi reageeringust majanduskriisile. Paketi eesmärk on muuta finantsturge investorite jaoks turvalisemaks ning taastada usaldus süsteemi vastu. Ettepanekutega aidatakse ka tugevdada Euroopa finantsteenuste turgu.

Pärast seda kui 2008. aasta oktoobris Euroopa pangandussüsteem peaaegu kokku varises, moodustas president Barroso pangandusekspertide rühma eesotsas endise IMFi juhi Jacques de Larosière´ga. Rühma ülesanne oli püüda finantsjärelevalvet paremaks muuta. Ettepanekud tuginevadki rühma esitatud soovitustele. ELi juhid kaaluvad ettepanekuid tõenäoliselt oma juunikuus toimuval kohtumisel.

Täiendav teave finantssüsteemi reformimise kohta:
http://ec.europa.eu/financial-crisis/reforming/index_en.htm

Komisjon kiitis heaks Itaalia meetmed majanduse elavdamiseks: riigiabi

Varasemad otsustused:
· Langev ELi majandus stabiliseerub toetusmeetmete jõustumisel
· ELi liikmesriikide juhid on majanduskriisiga silmitsi seistes otsusekindlad
· Laenuraha vähenemisest tingitud kriisi kordumise ennetamine
· Riskantsete investeeringute ohjamine
· Üksmeele säilitamise aeg

3. “Eurostat” viimased andmed majanduslanguse kohta

3.juunil välja antud andmete kohaselt langes 2009 aasta esimeses kvartalis  euroala SKP 2,5% ja EL-27 SKP langes 2,4%. Võrreldes 2008 aasta sama perioodiga oli langus vastavalt –4,8% ja –4,5%.

Eestis oli SKP langus 2009 aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga –6,5% ja 2009 aasta I kvartali langus võrreldes 2008 aasta I kvartaliga –15,6%. (Lätis olid vastavad näitajad –11,2 ja –18,6).

Täpsem ülevaade on leitav: EUROSTAT

4. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek 4. mail

Koosolekul kinnitati 31.märtsil toimunud koosoleku protokoll.

Tutvustati CEMR poolt saadetud kirja 7.mail Prahas toimunud ELi tippkohtumisele, mille keskmes oli toimetulek majanduskriisi mõjudega Euroopa tööhõivele, osalesid  eesistujamaade kolmik (Tšehhi, Rootsi ja Hispaania valitsus), Euroopa Komisjon, tööandjad ja ametiühingud.

Selles kirjas rõhutati kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tähtsust tööhõive seisukohast. Lisas esitleti konkreetseid näiteid kuidas ja mida võivad kohalikud omavalitsused teha et vähendada finants- ja majanduskriisi mõju tööhõivele. Esitasin ka omalt poolt ettepanekud pöördumise täiendamiseks, millest üks võeti arvesse. Kutsuti jätkuvalt esitama heade praktikate näiteid. CEMR kavatseb selle aasta teises pooles organiseerida seminari teemal kuidas kriis on mõjutanud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi. Üks osa seminarist peaks tutvustama kriisi mõju tööhõivele ning kogutud näited võiks olla diskussiooni aluseks.

Erinevate linnapoliitikatega pakkumaks migrantidele võrdseid teenuseid, arvestades samas nende erisustega, on leitav: uuring pealkirjaga: “Equality and diversity in jobs and services: City policies for migrants in Europe” ja heade praktikate näidetega summary and good practice  on leitav Eurofound kodulehel. Norra liit on välja töötanud juhised tööandjatele kuidas arvestada sotsiaaldialoogis migrantidega. Selle aasta sügisel kavatsetakse üle Norra läbi viia seminare kõikidele tööandjatele (nii era- kui avaliku sektori), et tutvustada välja töötatud juhiseid.

Suured probleemid seoses migrantidega on ka Saksamaal, Kreekas ja Itaalias. Näiteks Kreekas on moslemite demonstratsioonid, sest neil ei ole oma kirikut ja sageli teevad migrandid rasket tööd vähese palga eest. Itaalias on samad probleemid. Leitakse, et on vaja ühtset poliitikat EL tasandil migrantidega seotud probleemide lahendamiseks.

Sotsiaaldialoogi seisukohast on oluline, et migrandid oleksid ka ametiühingute liikmed. Sageli on nad küll ametiühingute liikmed, kuid nad ei kuulu ametiühingute liidrite hulka ja seega ei saa mõjutada nende seisukohti.

Valdkondlikust sotsiaalse dialoogi dünaamikast Euroopas rääkis Eurofondi töötaja Christian Welz. (ettekanne pannakse üles extranetti).


Kommenteeritud kokkuvõte:
http://www.eurofound.europa.eu/pubdocs/2008/981/et/1/EF08981ET.pdf

Erakorraline foorum valdkondliku sotsiaaldialoogi tulevikusuundumuste teemal toimus 27.aprillil 2009.

Koosolekul tutvustati Euroopa Komisjoni konsulteerimise tulemusi ning vahetati mõtteid teemal kuidas peaksid valdkondlikud sotsiaaldialoogi komiteed edasi tegutsema ja kuidas nende tegevust parandada. Kohtumisel osalesid CEMR-EPSU poolt Cornelia Schröder ja Claes- Håkan Jacobson , valdkondade vahelised sotsiaalsed partnerid , teadlased ja Euroopa Komisjoni esindajad.

Osalejad olid suhteliselt kriitilised valdkondliku dialoogi rolli suhtes. Teemad, mis ettekannetest ja sõnavõttudest üles kerkisid, olid alljärgnevad:
· Kokkulepete rakendamine on ebarahuldav- tuleb parandada Euroopa tasandil ja rahvuslikul tasandil peetavate dialoogide sidusust;

· Kas parem nähtavus aitab sotsiaaldialoogi parandada või on küsimus lihtsalt efektiivsuse tõstmises;

· Vajadus suurendada demokraatlikke protseduure;

· Ei olda rahul senise Euroopa Komisjoni rolliga;

· Sotsiaalpartnerite roll- on nad suutlikud ja tahavad dialoogis osaleda?

Kokkuvõte komisjoni poolt läbi viidud konsultatsiooni tulemustest avaldatakse selle aasta septembris.

Arutati sotsiaaldialoogi tuleviku üle kohalikus ja regionaalses omavalitsuses.

On tehtud ettepanek luua ühine avaliku sektori foorum. Arutleti selle üle kes peaks võtma foorumi loomisel initsiatiivi, milline on loodava foorumi lisandväärtus ja kes on selle liikmed. Selgete otsusteni ei jõutud. Diskussioon jätkub järgmisel töörühma koosolekul.

Lisaks anti ülevaade vahepeal toimunust seoses Malmö täiskoguga- informatsioon on leitav CEMR kodulehelt. Kohalike ja regionaalseid omavalitsusi kui tööandjaid käsitleti töögrupis, mis keskendus demograafilistele muutustele ja avalikele teenustele.

Peagi on oodata CEMR peasekretäri kirja, kus palutakse esitada kandidaate  töörühma esimehe ja aseesimehe kohale.

Koostöö teiste CEMR töörühmadega nagu avalike hangete töörühm, sotsiaal- ja tööhõive töörühm jne, et käsitleda küsimusi komplektsemalt. Üks idee oli luua fookusgrupp mis tegeleks Lissaboni Strateegiaga. Selle fookusgrupiga võiksid liituda teiste töörühmade esindajad. Töörühma liikmed arvasid, et tihedam koostöö teiste töörühmadega on tervitatav. Jääme ootama edasisi arenguid.

Sotsiaaldialoogi komitee 2009 aasta edaspidine tööprogramm
1. Võimalikud uued projektid- on toimunud arutelud sellel teemal. On plaanis esitada projektitaotlus, et edendada sotsiaaldialoogi kohalikul tasandil. Projekti raames on kavas korraldad 2-3 konverentsi. Üks neist lõuna-euroopa ja teine ida-euroopa riikides. Arutati millistele teemadele keskenduda nendel konverentsidel ja kus need läbi viia.  80% projekti kuludest katab Euroopa Komisjon, 20% kaetakse projekti partnerite poolt . Hetkel ei ole selge kas partnerite panus peab olema rahaline või võib olla ka “in kind”.

2. 11.detsembril 2009 toimub Brüsselis sotsiaaldialoogi aastakonverents

Järgmine tööandjate platvormi koosolek ja sotsiaaldialoogi komitee toimub 8 ja 9.oktoobril 2009 .

5. Sotsiaaldialoogi komitee koosolek

Tulemas on Euroopa Komisjoni teatis valdkondliku sotsiaaldialoogi kohta: 10 aastat Euroopa valdkondlikku sotsiaaldialoogi- saavutatu hindamine ja tuleviku väljavaated. Uus teatis antakse välja selle aasta detsembris, mitte enne. Oodatakse Iiri referendumi tulemusi ja peale seda uue komisjoni koosseisu määramist. 10 aasta jooksul on n loodud  37 erinevat sotsiaaldialoogi komiteed. Nüüd on vaja hinnata kas seniste tegevus oli edukas ning kas on vaja luua uusi või mitte. Komisjoni poolt on püütud välja tuua senise tegevuse tugevused ja nõrkused.Sotsiaaldialoogi komiteed on olnud väga atraktiivsed-on esitatud palju taotlusi uute sotsiaaldialoogi komiteede loomiseks. Samuti on nad olnud väga dünaamilised ja väga erinevad. Selle protsessi tulemusena on aina rohkem konsulteeritud erinevate sotsiaalsete partneritega EL tasemel. Uue Lissaboni lepingu artikkel 9 kohustab igat EL poliitikat hindama selle sotsiaalse mõju aspektist. 

Nõrkuste poole pealt on toodud välja partnerite vähene administratiivne suutlikkus, partnerite mandaadi erinevus/ebaselgus ja dialoogi efektiivsus- kui palju kokkuleppeid on tegelikult liikmesriikide tasandil ellu viidud.

Selle 10 aasta jooksul on vastu võetud üle 300 dokumendi (arvamuse, kokkuleppe, seisukoha, pöördumise, juhendi jne).

Komisjoni idee on luua uusi sotsiaaldialooge nn alasektorites, et katta 100% kõik sektorid ja alasektorid. Komisjon on muidugi väga rahul kui jõutakse tõesti siduvate kokkulepeteni, aga sotsiaaldialoogi olemasolu ise on väga oluline, sest see suurendab usaldust partnerite vahel.

Finants- ja majanduskriisi mõju kohalikele ja regionaalsetele omavalitsustele- ülevaade CEMR poolt kogutud andmetest. Kriis on mõjutanud kohalikke omavalitsusi kui tööandjaid ja kui  teenuste osutajaid

CEMR poolt läbi viidud uuringu tulemusel on kohalikud ja regionaalsed omavalitsused  rakendanud mitmeid meetmeid nagu osaline tööaeg, koolitusvahendite maksimaalne kasutamine, efektiivsuse suurendamine ja inimeste lahtilaskmise vältimine (vähendades ajutiselt tööaega ja palka). Paranenud on sotsiaaldialoog, sest tööandjad on pidanud andma täiendavat informatsiooni töötajatele nende poolt rakendatavate meetmete kohta.

Loodud on interneti leheküljed, et paremini edastada informatsiooni vakantsetest töökohtadest aga ka pakkudes töö kaotanud inimestele tugiteenuseid, et aidata neil uuesti töö leida. Tuge on  pakutud  kohalikele ettevõtetele, et aidata neil säilitada töökohti. Paljudes kohtades pakutakse ettevõtetele ka nõuandeteenust ja infot olemasolevate rahaliste vahendite ja toetuste kohta.

Omavalitsused on kasutanud ka avalikke hankeid (sätestades kriteeriumeid mis toetavad töökohtade säilitamist või keskkonna parandamist) kohalike ettevõtete toetamiseks.
Loomulikult on võimalused kohalike ettevõtete rahaliseks toetamiseks erinevad. Mõned riigid on toetanud innovaatilisi ja keskkonnahoidlikke tegevusi. Kohalikud omavalitsused on samuti rakendanud meetmeid ehitiste energiatõhususe tõstmiseks, luues sellega uusi töökohti. Samuti on suurendatud sotsiaalelamufondi mahtu.

Abi on pakutud ka üleriigiliste omavalitsusliitude poolt- koostades juhendeid, tehes analüüse ja pakkudes nõuandeteenust ja juriidilist abi oma liikmetele, aga ka pidades läbirääkimisi keskvalitsusega.

Puuduvad näited uutest liikmesriikidest kasutusele võetud meetmete kohta.

Arutati uut projekti sotsiaaldialoogi valdkonnas - kus korraldada ja mis on teemad. Kreeka on huvitatud migrantide integreerimisest tööjõuturule. Vaadati ka Balti riikide poole kui ühe võimaliku konverentsi korralduskoha poole. Komisjoni esindaja sõnul katab komisjon 80% projekti kuludest ja partnerite poolt kaetakse 20%, mis võib olla “in kind”. Juhul kui projekt sisaldab tegevusi, mis keskenduvad EL tasandil saavutatu ellurakendamisele kohalikul tasandil, võib komisjoni osalus küündida kuni 95%ni projekti kogumaksumusest. Projekti üldine eesmärk on sotsiaaldialoogi edendamine uutes liikmesriikides.

Arutleti ka järgmise aasta komisjoni tööprogrammi üle. Jorma ettepanek on keskenduda konkreetsetele meetmetele - näiteks vanemealiste töötajate hoidmiseks  tööjõuturul rakendatud tegevused.

NB! Kas üleriigilised liidud on nõus olema partnerid selles uues sotsiaaldialoogi alases projektis ja mis on võimalik teema? (välja oli pakutud majandus- ja finantskriisi mõju kohalikule omavalitsusele kui tööandjale ning sotsiaaldialoogile. Lisaks pakkus Kalle Liivamägi välja, et võiks edasi minna eelmise sotsiaaldialoogi alase projekti väljundiga ning püüda arutada kolme Balti riigi ühist sotsiaalpartnerite vahelist kokkulepet (Kalle Liivamägi saatis selle liitudele umbes aasta tagasi)).

Projekti taotluse peab CEMR esitama selle aasta esimeseks septembriks. Projekt algab, kui ta saab heakskiidu, juba selle aasta lõpus.

Kui võimalik, siis palun panna ettepanek juhatuse päevakorda.

6. Regionaalse demokraatia võrdlusraamistiku eelnõu ettevalmistamine on alanud.

Nagu ma eelmises nädalakirjas kirjutasin (17/2009 punkt 4), soovitab  Euroopa Kohaliku ja Regionaalse Demokraatia Komitee (Committee on Local and Regional Democracy CDLR)) kasutada Euroopa Regionaalse Demokraatia Harta asemel  võrdlusraamistikku, mis oleks mitte siduv tehniline juhend institutsionaalsete reformide läbiviimiseks regionaalsel tasandil.

Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress  - CLRAE (Congress of Local and Regional Authorities of the Council of Europe) on aastaid püüdnud välja töötada dokumenti: European Charter for Regional Democracy, mis on ebaõnnestunud juba kahel korral - viimase versiooni võttis Kongress vastu 2008 aasta juunis. Euroopa Regionaalse Demokraatia Hartat on põhjalikult arutatud CDLRis, kuid siiski lõpuks tagasi lükatud.

Esimene ettevalmistav koosolek võrdlusraamistiku koostamiseks toimus 2.juunil Brüsselis, kus osalesid CDLR ja Kongressi esindajad (vaatlejatena olid kaasatud  AER ja CEMR ).

Mr. Philipsi poolt pakuti välja võimalik võrdlusraamistiku ülesehitus (arvestades Helsingi deklaratsiooni). CDLR ja Kongressi sekretariaadid esitavad esimese eelnõu 12.juuniks. Järgmine kohtumine toimub 18.juunil Strasbourgis , kus viimistletakse võrdlusraamistiku eelnõu eesmärgiga võtta see vastu ministeeriumidevahelisel konverentsil Utrechtis selle aasta septembris.

Kui tahame saada võrdlusraamistiku eelnõu enne 18.juunit ning anda omapoolset sisendit, siis tuleb sellest CEMRile teada anda. Ettepanekute esitamise tähtaeg on hiljemalt 16.juuni.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


05.06.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit