Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


18.-22. mai 2009
Print

E-nädalakiri 16/2009

Sisukord:
1.    Regioonide Komitee haldus- ja rahanduskomisjoni (CAFA) koosolek 18.05.09
2.    ELi tööhõivealasel tippkohtumisel lepiti kokku kasvava tööpuudusega toimetuleku meetmetes
3.    Euroopa Liidu 2010 aasta eelarve põhieesmärk on majanduse elavdamine
4.    ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfondi tegevust reguleerivate määruste muudatused jõustuvad mai lõpuks.
5.    2009 aasta Euroopa ettevõtlusauhinna konkursi võitjad on selgunud
6.    Ülevaade asüülitaotlustest 2008 aastal
7.    Avatud on uus keskkonna alaste projektide “LIFE+ “taotlusvoor
8.    Võimalik on osaleda konkursil “Climate Star 2009”
9.    Foorum “Piirkondlik ja kohalik mõõde Idapartnerluses”.
10.    Roheline nädal Brüsselis 23-26.juunini


1. Regioonide Komitee haldus- ja rahanduskomisjoni (CAFA) koosolek 18.05.09

Koosolekul osales Toomas Vitsut. Keymer tegi ettepaneku arutada järgmisel koosolekul võrgustike ja ekspertide rahastamisega seotud küsimusi.

Esimees ütles oma avasõnavõtus viimasel juhatusel arutelust, eriti seoses rahvuslike koordinaatorite rahastamisega seotud küsimusi. Ühtse hindamise raamistik peaks tulevikus olema peamine põhimõte, millest juhinduda. CAFA peaks – kodukorra muutmisega tegelev komisjon peaks rahvuslike koordinaatoritega seotud küsimusi tõsisemalt arutama. Tuleb arvestada ka kogu selle protsessi poliitiliste aspektidega.

Juurdepääs telefoniteenustele (sisevõrku)- kõik liikmed, kes esitavad vastava avalduse, saavad isiklikud juurdepääsu koodid, mis võimaldavad teha kõnesid nii maja sees kui majast väljapoole (ka mobiilidele).

2007. ja 2008.aasta eelarve täitmine - võeti esitatud dokument teadmiseks. Kontrollikoja 2007.aasta aruanne on leitav: www.eca.europa.eu Kontrollikoja 2008.aasta seaduslikkuse ja korrakohasuse audit on nüüdseks lõpule viidud, kuid jätkuvalt ärakuulamismenetluse esimeses etapis. Hetkel analüüsitakse kontrollkoja poolt esitatud märkusi.

2009.aasta eelarve täitmine - 2009 aastal võeti kasutusele “BudgetWatch”I uus ajakohastatud versioon, mis võimaldab administratsioonil varasemalt kindlaks teha milliste eelarveridade täitmisel võib tekkida raskusi. 2009 aasta eelarve maht on 76,5 miljonit eurot ning eelarvepädevad institutsioonid ei paigutanud reservi ühtegi assigneeringut. Praegusi kulutusi jälgides on oht, et teatud eelarveridade osas võib aasta lõpuks tekib eelarve defitsiit. Kui selline olukord tekib, teeme ettepanekud eelarve ridade ümberpaigutusteks järgmisel koosolekul.

2010 aasta eelarvemenetlus - selle aasta 28.aprillil kohtus Regioonide Komitee peasekretär Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni Regioonide Komitee 2010 aasta raportööri Vladimir Ma^nkaga (SK/PES). Komitee haldus- ja rahandusdirektor esitas eelarveprojekti ametlikult eelarvekomiteele 14.mail. 2010.aasta eelarvemaht on 82,4 miljonit eurot (7,8% suurem 2008 aasta eelarvest).

Selle aasta Avatud Päevade esialgne eelarve

Korraldajad Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraat kannavad kumbki poole korralduskuludest. 2009 aastal kärbitakse selliseid kuluartikleid nagu ametliku vastuvõtu ja väljaannete kulusid. Kui 2008 aasta eelarve oli 1, 6 miljoni eurot, siis 2009 aasta eelarve on ainult 1,3 miljonit eurot. Käesoleva aasta ametlikul vastuvõtul keskendutakse kultuuriprogrammile ning võrgustike loomise võimalusele.

Liikmete vastuvõttude ja esinduskulusid käsitleva eeskirja nr 018/2005 muutmine.

Uues määruses on järgmised peamised muudatused:
·    Kaotatakse peasekretäri heakskiidu nõue kõigi kulutuste puhul;
·    Võimaldatakse liikmete vastuvõtu ja esinduskulude hüvitamine ettemaksuna kui need kulud kuuluvad hüvitamisele;
·    Maksed teostatakse otse teenusepakkujatele, kellega Regioonide Komitee on sõlminud raamlepingu;
·    Art. 3 nimetatud ühikute arvu suurendatakse 50% võrra eesistujariikide delegatsioonide puhul

CAFA liikmed leidsid, et delegatsioonide kasutuses olevad vahendid peaksid vastama delegatsiooni suurusele ja fraktsioonide erinevustele. Vaja on läbi viia poliitilised konsultatsioonid.

Samuti leiti, et oluline on tagada, et keegi ei võida ega kaota valuutakursside arvelt (artikkel 4 punkt 5).

Administratsiooni poolt leiti, et selle aasta rahade eraldamise summasid ei ole enam õige sel aastal muuta, sest mõned delegatsioonid on juba oma rahalised vahendid ära kasutanud. Seda küsimust peaks arutatama järgmise aasta eelarve arutelude käigus.

Arutati ka lennupiletite kompenseerimist puudutavat küsimust - seda võiks arutada järgmisel koosolekul (ettepanek oli, et arveldamine toimub reisiagentuuri ja Regioonide Komitee vahel).

Regioonide Komitee väljapool Brüsselit toimuvad üritused - lisandunud on RELEX ettepanekul üks täiendav koosolek Rootsis. On raskusi vahemeremaade liidu korraldusega - seega on oht, et mõned planeeritud üritused jäävad ära.

See ettepanek võeti vastu.

Hoonete haldamisega seotud küsimused - see on vastus Murray poolt esitatud küsimusele. Uuemad arengud on need, et seotakse erinevad Regioonide Komitee hooned, kus töötavad peamiselt tõlgid. Hetkel uuendatakse valgustust D-hoones (kokkuhoid 40,0 tuhat eurot aastas). Päevakorras on katuse remondiga seotud küsimused. Logistika direktoraat mõtleb tuleviku vajadustele seotud tulevaste EL  laienemistega, mis esitab nõudeid uute ruumide osas (võimalik on osta uus väike maja juurde). Samuti on vajadus Regioonide Komitee oma täiskogu istungite ruumi järele. Hetkel on läbirääkimised haldustasandil ja mingeid siduvaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole.

Personalikomitee poolt algatatud küsimused
Arutati kahte küsimust:
·    Probleeme seoses paindliku tööaja kasutuselevõtuga
·    Konfliktide ohjamine, ahistamist puudutavad eeskirjad, personali hindamine katseajal, jne

2. ELi tööhõivealasel tippkohtumisel lepiti kokku kasvava tööpuudusega toimetuleku meetmetes

Prahas toimunud ELi tippkohtumisel (7.mail 2009), mille keskmes oli toimetulek majanduskriisi mõjudega Euroopa tööhõivele, osalesid  eesistujamaade kolmik (T¨ehhi, Rootsi ja Hispaania valitsus), Euroopa Komisjon, tööandjad ja ametiühingud. Tippkohtumisel toodi välja kümme meedet tööpuudusega võitlemiseks ja uute töökohtade loomiseks. Komisjon võtab tippkohtumise tulemusi arvesse 18. ja 19. juunil toimuva Euroopa Ülemkogu arutelude ettevalmistamisel.

Tippkohtumine näitas, et edasiste meetmete osas on osalejad ühel meelel. Nende peamine sõnum on, et tulevaste tööhõivemeetmete puhul tuleb lähtuda reast põhimõtetest ning et meetmete eesmärk on säilitada töökohad ja luua uusi töökohti, parandada töö leidmise võimalusi eriti noorte puhul, täiendada tööoskusi, tasakaalustada nõudlust ja pakkumist tööturul ja soodustada liikuvust. Selleks et lahendada probleeme nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis, esitati kümme konkreetset meedet, mida tuleks koostöös sotsiaalpartneritega rakendada nii liikmesriikide kui ka Euroopa tasandil:

1. Hoida võimalikult palju inimesi töökohtadel tööaegade ajutise kohandamise ja ümberõppe kaudu, mida toetatakse riiklikest abivahenditest (sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondist).

2. Toetada ettevõtlust ja töökohtade loomist, nt palgaväliste tööjõukulude vähendamise ja kaitstud paindlikkuse kaudu.

3. Tõhustada riiklike tööturuasutuste tegevust aktiivse nõustamise, koolituse ja tööotsimise kaudu töötuse esimestel nädalatel eelkõige noorte töötute puhul.

4. Edendada 2009. aasta lõpuks oluliselt kõrgetasemelist praktilist väljaõpet ja suurendada praktikakohtade arvu.

5. Edendada kaasavamaid tööturge tööstiimulite tagamise, aktiivse tööturupoliitika ja sotsiaalkaitsesüsteemide ajakohastamise kaudu, mis võimaldavad ka ebasoodsas olukorras olevate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste, madala kvalifikatsiooniga töötajate ja sisserändajate paremat integreerimist.

6. Täiendada kutseoskusi kõikidel tasanditel elukestva õppe kaudu, andes eelkõige kõikidele koolilõpetajatele kaasa vajalikud oskused töö leidmiseks.

7. Tasakaalustada tõhusalt pakkumist ja nõudlust tööturul tööjõu liikuvuse kaudu.

8. Teha kindlaks töövõimalused ja oskusnõuded ning parandada kutseoskuste prognoosimist, et pakkuda vajalikke koolitusi.

9. Abistada töötuid ja noori inimesi ettevõtlusega alustamisel, nt pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja stardikapitali või võimaldada maksuvabastust või -vähendust alustavate ettevõtete puhul.

10. Olla ümberkorraldusteks ettevalmistatud ja tulla nendega toime üksteiselt õppimise ja heade tavade vahetamise kaudu.

Tippkohtumisel arutati samuti, kuidas liikmesriikide ja Euroopa tasandil võetavad meetmed üksteist kõige paremini täiendada võiksid ning kuidas parimal viisil ära kasutada ELi vahendeid ja rahastamist, nagu Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. Mõlemate fondide vahendid vaadati hiljuti üle, et maksimeerida nende tõhusust kriisiajal.

Ülevaade tööhõivealase tippkohtumise tulemustest

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) ja EPSU ühised seisukohad tippkohtumiseks, kus ka meie poolt esitati ettepanekuid seisukohtade formuleerimiseks, on lisatud.

3.    Euroopa Liidu 2010 aasta eelarve põhieesmärk on majanduse elavdamine

Euroopa viimaste aastate sügavaima majanduslanguse tingimustes vastu võetud esialgne 2010 aasta eelarveprojekt on  139 miljardit eurot.  Järgmise aasta kulutuste peaeesmärk on majanduskasvu taastamine ning ettepaneku kohaselt suunatakse põhiosa (45%) vahenditest kasvu- ja tööhõivemeetmetesse, mille eelarve suureneb 2009. aastal 3,2% võrra ning millega soovitakse toetada konkurentsivõime taastamist kogu ELis.

Suuremate teadus- ja energeetikaprogrammide vahendid kasvavad rohkem kui 12% võrra ning raha saab juurde ka ühtekuuluvuspoliitika, mille raames läheb EL 12 riikidele 52% ühtekuuluvusfondi ja struktuurifondide vahenditest. Suurenevad kõik eelarverubriigid ning kulukohustuste assigneeringute kogusummaks on ette nähtud 138,6 miljardit eurot (1,18% kogurahvatulust) ning maksete assigneeringute kogusummaks 122,3 miljardit eurot (1,04% kogurahvatulust).

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes on haldusküsimuste, auditi ja pettusevastase võitluse volinik ning vastutab ka finantsplaneerimise ja eelarve eest, ütles ettepaneku esitamisel järgmist: "Selle eelarvega tahame me aidata ära hoida veelgi järsemat majanduslangust. Teadus- ja innovatsiooniprogramme rahastatakse 6 miljardi euro ulatuses ning 9 miljonit inimest saavad toetust Euroopa Sotsiaalfondi kaudu." Ta lisas: „2010. aastal võetakse kasutusele ka teine osa ELi eelarvest majanduse elavdamise kavasse antavast panusest, millega kriisist ülesaamiseks eraldatavate vahendite kogusumma ulatub ajavahemikus 2008–2010 rohkem kui 6 miljardi euroni.”

Eelarves nähakse ette nii kulukohustused (õiguslik kohustus eraldada rahalisi vahendeid, kui on täidetud teatavad tingimused) kui ka maksed (sularaha või pangaülekanne toetuse saajale). ELi 2010 a eelarve võetakse vastu Euroopa Parlamendi täiskogu istungil detsembris.

Ülevaade Euroopa Liidu eelarvest on leitav:
http://europa.eu/pol/financ/overview_et.htm

4.    ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfondi tegevust reguleerivate määruste muudatused jõustuvad mai lõpuks.

2008. aasta lõpul tegi Komisjon rea ettepanekuid Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi tegevust reguleerivate määruste muutmiseks. Euroopa Parlament andis nendele õigusaktide muudatustele heakskiidu 2. aprillil. 5.mail kiitsid ka liikmesriikide ministrid ECOFINi (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu) kohtumisel need meetmed heaks ja need jõustuvad mai lõpuks.

6,25 miljardi euro suurune rahasüst 27 liikmesriigis tehakse eesmärgiga stimuleerida projektide rakendamist ja toetada töökohtade säilitamist ja loomist. Koos täiendavate ettemaksetega ulatub 2007. aastast alates tehtud ettemaksete kogusumma ligikaudu 30 miljardi euroni, mis moodustab peaaegu 9 % ühtekuuluvuspoliitika 347 miljardi euro suurusest eelarvest aastateks 2007–2013.

Pakett sisaldab veel ka järgmist:
Suurprojektide kohese rahastamise võimalus (projekti kogumaksumus ületab 50 miljonit eurot või 25 miljonit eurot keskkonnaprojektide puhul) ilma eelneva Euroopa Komisjoni heakskiiduta. Ajavahemikus 2007–2013 tuleb kogu Euroopas rakendada ligikaudu 900 suurprojekti, mis tähendab 120 miljardi euro suurust koguinvesteeringut ERFst ja Ühtekuuluvusfondist.

Riigiabi kavade alusel abisaajatele tehtavate ettemaksete süsteemi lihtsustamine. Praktikas tähendab see, et nüüd võib abisaajatele teha riigiabi ettemakseid kuni 100 % ulatuses kogu saadavast summast.

Hüvitussüsteemi lihtsustamine, selleks et vähendada abisaajate halduskoormust ning kiirendada maksete tegemist. Komisjon võib nüüd põhilised üldkulud hüvitada standardsummana või teha ühekordseid väljamakseid väikestele projektidele, näiteks projektidele ohustatud rühmade toetamiseks.

Uue finantskorralduse (financial engineering) kavade (ERF/ESF) juhtimise lihtsustamine, kombineerides toetusi ja laene. Algatus JEREMIE (Euroopa ühisressursid mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele) aitab majanduslanguses tugevasti kannatada saanud väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel lihtsamalt rahastamist leida. Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank saavad aidata suurprojekte kavandada meetme JASPERS (ühine projektiabi Euroopa piirkondadele) kaudu.

Meetme JASMINE (väikerahastamisasutuste toetamine Euroopas) kaudu antakse toetust ka pangandusvälistele väikerahastamisasutustele.

Kõikidele liikmesriikidele võimaluse pakkumine kasutada ERFi rahastamist (kuni 4 % ulatuses assigneeringutest) energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia meetmete rakendamiseks elamumajanduses. See tähendab, et EL võib kaasrahastada riiklikke ja piirkondlikke kavasid topeltklaaside, seinaisolatsiooni ja päikesepaneelide paigaldamiseks elamutele. Varem anti õigusaktidega ainult uutele liikmesriikidele piiratud ulatuses võimalusi kasutada ERFi vahendeid elamumajanduses.

Detsembris oli juba kokku lepitud muudatuses, millega nähakse ette, et kasumit teenivaid projekte (nagu maksustatud kiirteed) reguleerivaid eeskirju tuleb kohaldada üksnes ERFi ja Ühtekuuluvusfondi projektide suhtes ning seda juhul, kui kogumaksumus on üle 1 miljoni euro.

Lisateave on leitav: http://ec.europa.eu/regional_policy/funds/recovery/

5.    2009 aasta Euroopa ettevõtlusauhinna konkursi võitjad on selgunud

2008/2009 pea¸ürii preemia anti ühendusele Scarborough Renaissance Partnership nende teedrajava ettevõtluse ning kultuuri taassündi toetava töö eest Yorkshire’i mereäärses Scarborough’ linnas Kirde-Inglismaal. Projekt valiti võitjaks oma silmapaistvate tulemuste eest hooajalise tööpuuduse probleemidega tegelemisel ning pideva aastaringse majanduse arendamisel aktiivses koostöös kohaliku kogukonnaga. Projekti tulemusena on töölevõtmisväljavaated kasvanud, eriti tänu ettevõtlusinkubaatori ning uusima tehnoloogiaga varustatud loome- ning kultuurivaldkondade keskuse väljaehitamisele.

2008/2009. aasta Euroopa ettevõtlusauhindadele võistlesid 25 riigis toimunud siseriiklikus voorus üle 350 riikliku, piirkondliku ning kohaliku asutuse, kaasa arvatud asulad, linnad ja piirkonnad, aga ka avalik-õiguslikud ühendused, haridusprogrammid ja ettevõtlusühendused.

´ürii tegi valiku 47 lõppkandidaadi vahel, kes esindasid laia valikut projektidest, mis aitavad edukalt kaasa äritegevusele ning toetavad ettevõtlust kogu Euroopas. Võitjad kuulutati välja Prahas toimunud tseremoonial ning see oli osa esimese Euroopa väike- ja keskmise suurusega ettevõtete nädala lõppüritusest.

Täpsem informatsioon parimatest tavadest 2008/2009 aastal:
ettevõtlusauhind

6.    Ülevaade asüülitaotlustest 2008 aastal

Euroopa Liidu 27s liikmesriigis registreeriti 2008. aastal iga kuu keskmiselt 20 000 asüülitaotlust.

Kõige rohkem taotlusi oli Prantsusmaal- 41 800 taotlust. Talle järgnesid Ühendatud Kuningriik (30 500), Saksamaa (26 900), Rootsi (24 900), Kreeka (19 900), Belgia (15 900) ja Holland (15 300).

Kui võrrelda asüülitaotluste mahtu liikmesriigi elanikkonna suhtes, siis oli kõige suurem näitaja Maltal- 6 350 taotlust ühe miljoni elaniku kohta. Talle järgnesid vastavalt Küpros (4 370), Rootsi (2710), Austria (1 530) ja Belgia (1495).

Eestis oli kokku 15 asüülitaotlust, mis on vaid 10 taotlust ühe miljoni elaniku kohta.
Ülevaade asüülitaotlejatest liikmesriigiti

7.    Avatud on uus keskkonna alaste projektide “LIFE+ “taotlusvoor

15.mail avatud kolmas taotlusvoor kestab kuni 15.septembrini. Euroopa Komisjoni poolt toetatakse projekte, mis on suunatud looduse ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele, keskkonnapoliitika ja valitsemise ning informatsiooni ja kommunikatsiooni parendamisele kogumahus 250 miljonit eurot.

Konkursi edukalt läbinud projektid tehakse teatavaks 2010 aasta juulis/augustis ning rakendamine võib alata 2011. aastal.  LIFE+ regulatsioon võimaldab Euroopa Liidu liikmesriikidel täpsustada riiklikke prioriteete igas LIFE+ voorus. 2009 aastal on oma õigust kasutanud üheksa riiki - Eesti, Soome, Itaalia, Läti, Holland, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Rootsi. Nende riikide poolt esitatud projektid saavad tõenäoliselt rahastuse kui nad vastavad riiklikele prioriteetidele ja programmi kriteeriumidele.

Eesti riiklike prioriteetidega saate tutvuda siin: Eesti riiklikud prioriteedid 2009 aastaks

Programmi “LIFE+” kolmanda taotlusvooru tutvustamiseks viiakse läbi seminarid kõikides liikmesriikides. Täpsem informatsioon programmi ja tähtaegade kohta on leitav: http://ec.europa.eu/environment/life/funding/lifeplus.htm

8.    Võimalik on osaleda konkursil “Climate Star 2009”

Konkursile oodatakse näiteid  uuenduslikest tegevustest seoses kliima kaitsega. Seekordse konkursi “Climate Star 2009” teema on "Short Track to Climate Protection”.

Kõik linnad, kohalikud omavalitsused ja regioonid võivad esitleda nende poolt läbi viidud projekte seoses kliima kaitsega. Samuti võib konkursile esitada projekte, mis on juba  enne kuskil esitletud.

Tähtaeg on 15.juuni 2009. Võitjad tehakse teatavaks ja autasustatakse 22.oktoobril 2009 toimuval pidulikul tseremoonial  Viini lähedal kohas nimega “Stift Melk”.

Täpsem informatsioon on leitav: http://www.climate-star.net

9.    Foorum “Piirkondlik ja kohalik mõõde Idapartnerluses”

Foorum “Piirkondlik ja kohalik mõõde Idapartnerluses” toimub Regioonide Komitees 16. ja 17.juunil, kus on võimalik edendada koostööd Euroopa Liidu ja Idapartnerluse riikide kohalike ja regionaalsete omavalitsuste vahe.

Foorum keskendub kahele põhilisele teemale:
·    Territoriaalne ühtekuuluvus ja majanduslik areng;
·    Administratiivne suutlikkus ja hea valitsemine

Hommikusel sessioonil antakse ülevaade poliitilistest suundumustest ja pealelõunasel sessioonil korraldatakse töö kahes erinevas töörühmas vastavalt eelpool toodud teemadele.

Ürituse programm

10. Roheline nädal Brüsselis 23-26.juunini

Roheline Nädal 2009 http://ec.europa.eu/environment/greenweek/home.html
toimub 23-26.juunini 2009 ja koosneb Euroopa Komisjoni poolt korraldatud konverentsidest, seminaridest ja näitustest.

Selle aasta põhitähelepanu on kliimamuutustega seotud küsimustel nagu: EL kliimaalased poliitikad, rahvusvaheline dimensioon, kliimamuutustega kohanemine ja 2050 aasta visioon: süsinikdioksiidi vaba elukeskkond.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

22.05.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit