Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


27.–29. aprill 2009
Print

E-nädalakiri 14/2009

Sisukord:
1. Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni koosolek 27.04.09
2. Regioonide Komitee välissuhete komisjoni koosolek ja Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjon (RELEX) Euroopa Liidu laienemispoliitika seminar 28.04.09
3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolek 29.04.2009 ja ümarlaud Lissaboni strateegia tuleviku teemal.

1. Regioonide Komitee kodukorra muutmise ajutise komisjoni koosolek

Komisjoni teine koosoleku toimus esmaspäeval, 27. aprillil 2009.

Komisjoni koosseisu kuulub meie delegatsioonist Uno Silberg.

Anti ülevaade fraktsioonide ja riiklike delegatsioonide konsultatsioonidest liikmetega (CdR 110/2009 punkt 3). Komisjoni esimehe sõnul on rõõmustav, et nii palju ettepanekuid on esitatud, kuigi on tegemist nii igava küsimusega nagu kodukorra arutelu. Tegi ettepaneku läbi vaadata delegatsioonide ja liikmete poolt esitatud ettepanekud kodukorra muutmiseks. Et tagada läbipaistev ja avatud arutelu on vaja kõikide esitatud ettepanekute põhjalik arutelu, sealhulgas  rahvuslike koordinaatoritega tegevusega seotud ettepanekute üle ning püütakse leida võimalikud ühised seisukohad selles küsimuses.

Keymer tegi ettepaneku, et komisjoni liikmed peaksid saama kõik koosoleku dokumendid kätte varem kui üks päev enne koosolekut

Arutelu kodukorra artiklite läbivaatamise üle (CdR 110/2009 punkt 4)- pikem ülevaade arutelu tulemustest esimesel töörühma koosolekul ja administratsiooni poolt esitatud ettepanekutest on antud nädalakirjas nr 08/2009.

Käesoleval koosolekul arutati administratsiooni poolt esitatud arutelu dokumenti, kuhu olid juba eelmise koosoleku poolt tehtud otsused sisse viidud.

Arutati administratsiooni poolt loodud töörühma poolt esitatud ettepanekuid:
· seoses majandushuvide deklareerimisega - kas kõik või ainult raportöörid.

Tuleb võtta seisukoht selle kohta, kas kõigil komitee liikmetel või vaid teatavatel neist (raportöörid) peaks olema kohustus kinnitada oma allkirjaga huvide konflikti puudumist - komisjoni liikmete poolt tehtud sõnavõttudes leiti, et  komitee liikmete rolli tähtsustatakse üle.

Meil oleks vaja paindlikku lähenemist ja ei ole vaja kodukorras seda täpselt sätestada. Selge on see, et liikmed ei elatu nendest rahadest mida nad Regioonide Komitee liikmetena saavad - need on ette nähtud vaid osalemisega seotud kulude katmiseks. Uno Silberg usub samuti, et me ei pea seda küsimust arutama Regioonide Komitee tasemel, sest need küsimused on väga selgelt reguleeritud rahvusliku seadusandlusega. Peaksime selle punkti all rääkima ainult majanduslikest mitte poliitilistest ja eetilistest huvide konfliktist. Selle punkti osas langetatakse otsus järgmisel koosolekul.

· tagasiastumissoovi korral peab komitee täis- või asendusliige esitama kirjaliku avalduse komitee presidendile, märkides ära tagasiastumise jõustumise kuupäeva, (kustutada: mis ei tohi olla hilisem kui kolm kuud pärast teatamise kuupäeva). President teavitab sellest nõukogu, kes kinnitab komitee liikme koha vabanemist ja viib läbi koha täitmise menetluse- OK

· seoses liikmete asendamisega- sätestada, et asendada võib ainult samasse poliitilisse fraktsiooni kuuluva liikmega - OK

· viiakse sisse muudatus kus võimaldatakse mitte ainult kirjalikku vaid ka elektroonilist teatamist liikme asendamise kohta- OK

· võimaldatakse dokumentide kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel kõigile või dokumentide saatmine paberkandjal teatavatele liikmetele ja kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel ülejäänud liikmetele – OK

· ilma et see piiraks artikli [23 lõike 1] kohaldamist, kaotavad kõik hääleõiguse delegeerimised kehtivuse hetkest, mil lõpevad selle täisliikme volitused komitee liikmena, kes ei saa koosolekul või istungil osaleda- OK

· vähemalt neli nädalat enne täiskogu istungjärgu algust (kustutada: saadab) teeb president komitee täis- ja asendusliikmetele kättesaadavaks istungjärgu päevakorra kavandi koos selles märgitud otsusega vastuvõetavate dokumentidega. Istungjärgul arutatavad dokumendid tehakse kättesaadavaks igas vastavas (kustutada: nende) riigikeeles. (kustutada: Kõnealused dokumendid tehakse samaaegselt kättesaadavaks ka elektroonilisel kujul) – OK

(Juhatuse ülesandeks jääks siis valida soovitud, kodukorra rakendusjuhistes fikseeritud toimimisviis (dokumentide kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel kõigile või dokumentide saatmine paberkandjal teatavatele liikmetele ja kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel ülejäänud liikmetele).

· täiskogu istungi päevakord tehakse kättesaadavaks 15 tööpäeva enne istungit (enne oli 4 nädalat);- OK tuleb rakendada pragmaatilist lähenemist.

· sõnavõttude aega piiratakse ühele minutile (seni kaks minutit);- kõneaja pikkuse reguleerimine peaks olema presidendi pädevuses. Uno Silberg arvas et kõneaja  pikkuse reguleerimise küsimus ei ole aktuaalne. Kõneaja pikkus peaks  olema üldine reegel ja piiranguid peaks rakendama siis kui on tõesti vaja - OK

· Üldjuhul võetakse arvamuste, aruannete ja resolutsioonide eelnõud päevakorda selles järjekorras, milles komisjonid need vastu võtsid või milles need vastavalt kodukorrale esitati, kusjuures võetakse arvesse päevakorrapunktide sisulisi seoseid - OK

· hääletusõigus on isiklik õigus. Komitee liikmed hääletavad individuaalselt ja isiklikult- OK

·  lisatakse, et hääletusõigus on isiklik otsus ja vältida erapooletuks jäämist- selle ettepaneku üle toimus arutelu- ühed olid poolt ja teised vastu sellele lisandusele kodukorras. Uno Silberg oli selle ettepaneku vastu- jäeti lahtiseks

· innustamaks liikmeid võtma rohkem poliitilist vastutust muudatusettepanekute üle hääletamisel viia sisse nimeline hääletamine- OK

· muudetakse klausli, mille kohaselt on isikute üle toimuvad hääletused salajased, sõnastust selgemaks - OK

· sätestatakse, et ka asendusliikmest raportöör võib lisaks volitustega liikmetele  esitada muudatusettepanekuid- õigus muudatusettepanekuid esitada ei tähenda õigust hääletada ja seega võib selle ettepaneku heaks kiita- OK

· lisatakse, et muudatusettepanekute õigust võib täiskogu istungil kasutada kas täisliige või tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima.

Tühistatakse nõue esitada muudatusettepanekuid kirjalikult (võimaldamaks ka elektroonilist edastamist)- jäi otsustamiseks järgmisel koosolekul.

· lisada kodukorda praegu vaid rakendusjuhistes sisalduv säte, et tagada tõlgendus, mis vastab nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse ühenduse õigusnormide ühtlase kohaldamise huvides kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad ja tagada sätete keeleline läbivaatamine, et vältida segaduse tekkimist tähtaja arvutamisel eri keeleversioonides (tähtaeg peab hõlmama ka tähtaja viimast tööpäeva)- OK

· kõik muudatusettepanekud tõlgitakse ja edastatakse kõigepealt raportöörile, et tal oleks võimalik oma ettepanekud formuleerida. Raportööri poolt esitatud muudatusettepanekud kuuluksid kõige pealt hääletamisele- OK

· kehtestatakse raportööri jaoks eraldi tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks enne täiskogu istungjärgu algust (peasekretärile- kaks päeva enne ja liikmetele samal päeval)- OK

· sätestatakse, et kompromissid on lubatud ainult erandkorras ja kompromissettepaneku tekst tuleb eelnevalt kirjalikult esitada- OK

· muudatusettepanekute menetlemisel käsitletakse kõigepealt kompromisse, siis raportööri poolt esitatud ettepanekuid ja alles siis ülejäänuid- OK

· Piiramaks komisjonide koosolekutel tehtava töö dubleerimist, tehakse ettepanek raskendada komisjoni koosolekul juba tagasilükatud muudatusettepanekute esitamist täiskogule, suurendades nõutavate toetajate ja nende poolt esindatavate liikmesriikide arvu- ettepanek on esitatud debati algatamiseks.

Lamers- nõustub administratsiooniga, et see on küsimus mida on vaja arutada.
Uno Silberg arvas, et juba eksisteeriv reeglistik nõuab, et täiskogule võib muudatusettepanekuid esitada siis, kui seda toetab vähemalt kuus komitee liiget. Ei toeta seda ettepanekut.
Keymer- on sageli ka olukordi, kus raportöör püüab komisjoni koosolekul tagasi lükatud ettepanekuid täiskogul uuesti esitada.  Pakutud muudatusettepanekut on raske rakendada. Arutelu jätkub.

· Komitee presidendi, fraktsiooni või vähemalt 32 liikme ettepanekul võib juhatus või täiskogu otsustada otsusega vastuvõetava dokumendi asjaomasele komisjonile uueks arutamiseks tagasi saata või selle arutamise edasi lükata mõnele järgmistest istungjärkudest. (praegu kehtiva korra kohaselt võib seda teha kui selle kohta on esitatud rohkem kui 20 muudatusettepanekut). Nimetatud sätet ei kohaldata juhtudel, kui nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi määratud tähtaeg ei võimalda otsusega vastuvõetava dokumendi vastuvõtmist edasi lükata. Kui otsusega vastuvõetav dokument saadetakse komisjoni tagasi, kaotavad dokumendiga seotud nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud kehtivuse

Uno arvas, et esimene osa ettepanekust on vastuvõetav aga teise osa suhtes tuleks jätkata arutelu- lõplik otsustamine jääb järgmiseks korraks.

· Kui ühe tekstiosa kohta on esitatud kaks teineteist välistavat või teineteisega vastuolus olevat muudatusettepanekut, teatab komitee president enne hääletamist, kas mõne muudatusettepaneku heakskiitmine toob endaga kaasa mõne teise muudatusettepaneku tühistamise. Tühistatud muudatusettepaneku üle hääletamist ei toimu, v.a juhul, kui kõnealuse ettepaneku esitajad vaidlustavad tühistamise ja kui täiskogu nõustub panema kõnealuse muudatusettepaneku hääletusele- OK

· (Kustutada: Juhatus) võtab vastu sätteid seoses (kustutada: liikmete) töörühmade(kustutada:sse), ning Regioonide Komitee ja kandidaatriikide ühiskomiteedesse ning muude, komitee liikmete osalusega poliitiliste organite (kustutada: lähetamise korra) koosseisu ning (kustutada: kõnealuste töörühmade ja ühiskomiteede) töökorraldusega- OK

· Regioonide Komitee sümbolite lisamine kodukorda - OK
(Uno Silberg arvas, et pole vaja lisada sümbolite loetelu kodukorda)

· Juhatuses resolutsioonide vastuvõtmise lihtsustamise eesmärgil teeb töörühm ettepaneku jätta välja viide kiireloomulisusele. Sellega seoses palutakse ajutisel komisjonil võtta seisukoht selle kohta, kas tuleks säilitada või jätta välja artikli 42 punkti b sõnastus. Samuti tehakse ettepanek jätta välja kolmetunnine tähtaeg- OK

· Komisjonide dokumentide esitamise tähtaeg – 10 tööpäeva senise kahe nädala asemel- OK

· Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 54 eeskujul tehakse ettepanek pöörata enam tähelepanu Regioonide Komitee arvamuste järelmeetmetele. Rakendusjuhises võiks olukorda põhjalikumalt selgitada- OK

· Küsimused seoses hagi esitamisega subsidiaarsuse põhimõtte rikkumise asjus, komiteega konsulteerimata jätmise küsimused ja arvamuste vastuvõtmisele järgnevate tegevuste kohta jäid järgmiseks korraks.

· Kui raportööri volitused komitee täis- või asendusliikmena lõpevad, määratakse juhtivkomisjonis uus raportöör, vajadusel kohaldatakse lõigus 3 sätestatud menetlust- OK .
Uno pidas vajalikuks, et raportööri määramine ilmtingimata samast poliitilisest fraktsioonist ei tohiks olla väga jäik nõue.

· Lisatakse klausel, et vajadusel võib juhtivkomisjon paluda juhatuselt luba samateemalise arvamuse muudetud eelnõu koostamiseks, kui võimalik, sama raportööri vastutusel, eesmärgiga võtta arvesse komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse käiku ja suuta sellele reageerida- OK

· Peasekretariaat esitab [kaks korda aastas] täiskogule aruande komitee arvamuste vastuvõtmise järgse tegevuse kohta. Aruanne põhineb eelkõige iga juhtivkomisjoni edastatud sellealasel teabel- OK.
Stahl avaldas arvamust et äkki aitab ühest korrast aastas.
Bore arvas, et see on rohkem raportööride vastutuse suurenemine.
Keymer- oleks vaja saada ülevaadet millised Regioonide Komitee poolt tehtud ettepanekud on heaks kiidetud ja millised mitte ning miks.
Lamers soovitab, et raportöör koostaks kirjaliku raporti  ja kokkuvõte tehtaks  vaid korra täiskogul. 
Swietalski pooldab ka korra aastas täiskogule raporti esitamist. Aastaaruanne on avalik dokument. Peaksime nõudma, et need institutsioonid kes on esitanud dokumendi aruteluks peaksid esitama ka ülevaate sellest kuidas Regioonide Komitee arvamusega on arvestatud.
Bore arvas, et arvamuste arvestamise järgimine on väga oluline ja  seega vaid üks kord aastas täiskogul tagasisideme andmine ei ole piisav, sest arvamuste hulk on väga suur ja siis jääb aruanne väga üldsõnaliseks.
Andersen arvas, et raportööri roll ei lõpe arvamuse vastuvõtmisega vaid oluline on jälgida kuidas arvamuses väljendatud seisukohti on arvestatud. Oluline on anda tagasisidet ja korra aastas on piisav.
Uno Silberg toetas ettepanekud anda tagasisidet täiskogul kaks korda ja mitte ainult statistikat vaid rohkem sisulist analüüsi.

· Ka komisjonis võivad muudatusettepanekuid esitada ainult komisjoni täisliikmed või nõuetekohaselt vormistatud asendusliikmed- OK

· Ajutisel komisjonil palutakse võtta seisukoht vajaduse kohta muuta peasekretäri ametisse nimetamiseks nõutavat juhatuse liikmete kahekolmandikulist häälteenamust (sellist kvoorumit võib tegelikkuses olla raske saavutada)- jäi lahtiseks

· Lisatakse, et muudatusettepanekud pannaks täiskogul hääletamisele eelistatult korraga ja et sõna võttes tuleb püsti tõusta..
Bore- kui muudatusettepanekuid käsitletakse blokina, siis peaksid nad olema esitatud ühe ja sama arvamuse punkti kohta. Ei ole õige hääletada muudatusettepanekuid blokina kui nad on erinevate arvamuste punktide kohta. Arutelu jätkub järgmisel koosolekul.

· Fraktsioonid võiksid määrata nn variraportööre (eesmärgiga lihtsustada arvamuste ettevalmistamist ja tõhustada arutelu komisjonis) ning võidaks luua andmebaas võimalikest ekspertidest, teemade kaupa, eesmärgiga lihtsustada raportööride tööd.
Swietalski- see peaks olema rakendatud juhul kui põhiraportöör ei saa ise jätkata juhul kui me seda ettepanekut pooldame. Variraportöörid peaksid olema samast poliitilisest fraktsioonist.
Keymer- siin tuleks arvestada ka rahvuslike delegatsioonidega ning nende poolt variraportööride määramisega- jäi lahtiseks.

· Vajadusel võimalus korraldada üks kord aastas komisjoni täiendav koosolek. Asendada teine väljaspool Brüsselit korraldatav seminar uurimisdelegatsiooni või –visiidiga.
Lisaks tehti järgmised ettepanekud:
Keymer- mõnedel juhtudel ei ole vaja koostada kogu raportit vaid kujundada seisukohad mõnes olulises küsimuses kui on vaja pidada läbirääkimisi institutsioonidega.
Lamers- artikkel 11- see puudutab vanusepiirangut. Kas seda võiks arutada järgmisel korral?
Artikkel 10- oleks vaja ka seda arutada.

Rahvuslike koordinaatorite küsimus

Swietalski - tahan korrata seda mida ma ütlesin juhatuse istungil. Koordinaatoreid on kasutatud eriti siis kui küsimus on administratsiooni  ja rahvusliku delegatsiooni vahelises koostöös. Aga samas ei ole nad delegatsiooni liikmete abistamiseks.

CAFA arutas seda küsimust seoses nende kulude katmisega. See toob kaasa vähemalt 250 000 eur suuruse kulutuse. CAFA ei toetanud ettepanekut ja seetõttu suunati see  arutamiseks juhatusele. Me peaksime täpsemalt kodukorras määratlema koordinaatorite rolli ja ülesandeid. Praeguseks ei ole juhatus selles küsimuses veel otsust langetanud.

Peaksime ootama ja vaatama millega see diskussioon lõpeb ning millise seisukoha võtab juhatus. Seni pole põhjust CAFAs seda küsimust uuesti arutada. Tänane otsus mõjutab ka CAFA komisjoni tööd.

Lamers - rahvuslike koordinaatorite roll peaks olema selgemalt määratletud. Me peaksime meeles pidama kuidas liikmed määratakse - seda tehakse rahvusriikide poolt ja siin on koordinaatoritel oluline roll. Koordinaatorid abistavad ka liikmeid täiskogul. Neil on liikmeid toetav funktsioon. Olen nõus, et kulude katmise osa võib olla välja jäetud, kuid nende tegevus peaks olema kodukorras kajastatud.

Keymer - me oleme väga raskes seisukorras. Kompromiss on vast see, et mainida koordinaatoreid kui rahvuslike delegatsioonide abistajad kuid mitte näha nende tegevuste kulude katmiseks vahendeid.

Andersen - rahvuslikel koordinaatoritel on oluline roll. Paljudel juhtudel koostatakse raportid rahvuslikul tasandil baseeruvatel teadmistel. Kui 18 delegatsiooni juhti on ettepanekut toetanud, siis peaksime leidma kompromissi koordinaatorite rolli tunnustamise ja nende töö tasustamise vahel.

Bore
- olen Keymeriga nõus. Need  teenused mida rahvuslikud koordinaatorid liikmetele osutavad, võiksid olla osutatud Regioonide Komitee administratsiooni poolt.

Harlinghausen - mõned on hästi rahaliselt varustatud, mõnedel on probleeme. Selle  üle diskussiooni avamise korral  kus ka mõned teised võivad hakata nõudma, et neid tunnustatakse ja nende kulusid hüvitatakse.

Uno Silberg selles küsimuses sõna ei võtnud.

Koordinaatorite küsimus jäi järgmiseks korraks põhjalikumaks aruteluks.

Järgmise koosoleku aeg - 25.juunil pealelõunal.

2. Regioonide Komitee välissuhete komisjoni koosolek ja Regioonide Komitee välissuhete ja detsentraliseeritud koostöö komisjon (RELEX) Euroopa Liidu laienemispoliitika seminar 28.04.09

Koosolekul osalesid meie delegatsiooni liikmed Mihkel Juhkami, Teet Kallasvee ja Urve Erikson.

Komisjoni esimees andis ülevaade vahepeal toimunud olulistest sündmustest. ARLEMi küsimuses ei ole võimalik hetkel ühtegi otsust vastu võtta. On väljendatud jätkuvalt soovi teha koostööd Vahemere liiduga. 

Oluline teema on idapartnerlus- meil on vaja leida mooduseid kuidas neid riike aidata. Järgmisel nädalal toimub Prahas kohtumine EL liikmesriikide ja idapartnerluse riikide vahel. Moldova sündmused on leidnud kajastamist komisjoni poolsetes avaldustes. Peale RELEX komisjoni koosolekut võivad kõik avaldada toetust Regioonide Komitee presidendi poolt välja antud pressiteatele.

Vene Föderatsioon on olulisel määral kaasatud Põhjamõõtme poliitikasse ja me võime pidada diskussioone selle raames.

Komisjoni istungil osalesid külalised Baierist..

Uusi raportööre ei määratud- otsustati loobuda uute arvamuste koostamisest.

Otsustati esitada taotlused järgmiste omaalgatuslike arvamuste koostamiseks:
· Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Gruusias ning Euroopa Liidu ja Gruusia koostöö areng- raportöör Marek Wozniak (PL/EPP)

· Euroopa Liidu Doonau strateegia- Wolfgang Reinhart (DE/EPP)

Teadmiseks võeti
- käimasolev tööprogramm (CdR 18/2009 rev. 1),
- RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuv tegevus,
- töörühmade ja ühiste nõuandekomiteede tegevus,
- RELEXi komisjoni arvamuste järelmeetmed,
- Põhjamõõtme juhtrühma koosolek 5. märtsil Oslos,
- Euroopa Komisjoni ja Regioonide Komitee seminar „ELi laienemispoliitika ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll” 27. aprillil Brüsselis,
- RELEXi komisjoni esimehe kohtumised idapartnerluse riikide suursaadikutega

Majandus- ja Sotsiaalkomitee välissuhete töörühma esimees Filip Hamro Drotz õnnitles Regioonide Komiteed 15.aastapäeva puhul ja RELEX komisjoni eduka töö eest välissuhete valdkonnas. Euroopa väissuhtlus ei saa olla edukas ilma kohaliku tasandi kaasamiseta.

Andis ülevaate nende organisatsiooni välissuhtlusest. Selle eesmärk on toetada Euroopa Komisjoni ja Parlamendi tegevust selles valdkonnas. Kuidas me seda teeme- selleks koostame oma arvamuse. Oluline on võrgustikutöö arendamine ning suhete ja võrgustike arendamine- lühidalt sildade loomine ja kujundamine kodanikeühiskondade vahel. Sageli ei ole kodanikuühiskonna esindajad kolmandates riikides eriti arenenud. Uus töörühm on moodustatud Jaapani ja Brasiilia esindajatega.

Idapartnerluse osas oleme vastava arvamuse heaks kiitnud nädal aega tagasi. Oleme hea meelega võrdlema seda CoR poolt heaks kiidetud arvamuses väljendatud seisukohtadega.

Oma arvamuses me avaldasime täiendavat toetust sellele algatusele. Arvame, et see partnerlus ei tohi kaasa tuua uusi jõujooni erinevate piirkondade vahel. Me tahaksime hõlbustada viisareziimi, sest inimeste vaheline koostöö edendamine on väga oluline. Pidas vajalikuks teha koostööd nende kahe institutsiooni vahel.

Arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2008–2009: kandidaatriigid” KOM(2008) 674 lõplik, CdR 382/2008 rev 1, RELEX-IV-021 
Raportöör: Jasmina Vidmar (SI/ALDE)


Arvamuses toonitatakse, et Regioonide Komiee toetab täielikult ELi laienemiskava kandidaatriikide puhul, kes täidavad liikmelisuse kriteeriumid.

Horvaatia osas leitakse, et
· Korruptsioon on endiselt probleemiks

· Tuleb tagada ajakirjanikele turvaline töökeskkond ning lihtsustada sündmuste vaba ja sõltumatut kajastamist;

· Tuleb teha koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning tagada kohtule juurdepääsu dokumentidele, mida see nõuab ja vajab;

· Peab vähemusi käsitleva põhiseaduse osa kohaldamist ning tegevuskava vastuvõtmist olulisteks meetmeteks õigusraamistiku sisseviimisel;

· On positiivne Horvaatia ja Sloveenia peaministrite  mitteametlik kokkulepe  piiriküsimus lahendamiseks Euroopa Komisjoni pakutud vahendajate rühma abil;

· Edusamme on tehtud pagulaste tagasipöördumise ja riigisiseselt ümberasustatud isikute osas

Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osas:

· soovitatakse seada kuupäeva ühinemisläbirääkimiste alustamiseks;

· kutsutakse üles tegema täiendavaid jõupingutusi korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel;

· avaldatakse kahetsust selle üle, et edusamme ei ole tehtud romide kogukonna õiguste osas ning kutsutakse üles astuma olukorra parandamiseks täiendavaid samme;

· soovitab kaotada 2009. aastal viisanõuded endise Jugoslaavia MakedooniaVabariigi kodanikele;

· kutsutakse üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et ennetada pere- ja seksuaalvägivalda, vähendada diskrimineerimist ja vältida perekondades kollektiivsete valimisotsuste langetamist;

· kutsub omavalitusi üles eemaldama tõkked  etniliste rühmade vaheliste suhete komisjonide töös.

Türgi osas
· märgitakse, et võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu on saavutatud vähe edu;

· leiab, et on vaja kiirendada inimõiguste ja vabaduste kaitse rahvusvaheliste vahendite ratifitseerimist;

· oodatakse sobivaid õiguslikke ja praktilisi samme vähemuste õiguste täielikuks tunnustamiseks;

· leiab, et naiste võrdõiguslikkus peab saama reaalsuseks poliitilises elus, hariduses, juurdepääsul tööturule ning tervishoiuteenustes;

· toetatakse Küprose kahe kogukonna juhtide käimasolevaid otseläbirääkimisi;
Iga kandidaatriigi puhul on arvamuses toodud välja ka konkreetsed tegevused kohalike omavalitsuste suutlikkuse tõstmise küsimustes.

Euroopa Komisjoni esindaja Franz Cermak andis ülevaade toimunud laienemisest. Andis ülevaate toimunud arengutest alates aastast 2008. Varsti tähistama viimase laienemise viiendat aastapäeva ja Berliini müüri langemise 20ndat aastapäeva. Andis ülevaate riikide kaupa.

Horvaatia - on kõige arenenum kõnealuste hulgas. Seitse peatükki on juba suletud. Hetkel on läbirääkimised aeglustunud ja kahe riigi vaheline konflikt on muutunud EL probleemiks. Loodame leida lahendust Horvaatia-Sloveenia probleemile ja seda kiiresti, muidu võivad tekkida veelgi suuremad probleemid. Loodame et Horvaatia teeb suuremaid jõupingutusi haldusvõimekuse tõstmiseks. Loomulikult on eriliselt oluline võitlus organiseeritud kuritegevusega.

Türgi osas ei saa sulgeda ühtegi peatükki. Ühinemisläbirääkimised on tunduvalt aeglasemad. Lahendust vajab probleem Küprosega. Situatsioon ei ole loomulikult võrreldav Horvaatiaga. Türgi on näidanud valmisolekut jätkata reformidega. Diplomaatilises mõttes me arvame, et Türgi toimub hästi. Armeenia suhtes on positiivseid arenguid. Türgi pluss on piirkondlik kaasatus.

Oluline on kurdi keelsete saadete edastamine televisioonis. Ka armeenia keeles on ühe tunnised saated. Võrdõiguslikkuse  komitee moodustamise samm on õiges suunas, kuid probleeme on jätkuvalt naiste rolliga ühiskonnas. Samuti on probleeme sõna- ja trükivabaduse tagamisega.

Jugoslaavia ja Makedoonia Vabariik- eelmise aasta valimised ei vastanud ootustele. Selle aasta valimised vastasid enam-vähem ootustele. Hoiame silma peal haldussuutlikkuse arendamisel. Oktoobris selgub kas komisjon saab alustada Türgiga liitumisläbirääkimisi või mitte.

Toimus arvamuse eelnõu esimene arutelu ja vastuvõtmine. Arvamuse kohta oli esitatud 24 muudatusettepanekut, millest võeti vastu 16 ettepanekut. Eriti ägedad vaidlused toimusid seoses endise Jugoslaavia  Makedoonia Vabariigiga. Arvamus võeti vastu 5 vastuhäälega. Arvamus on kavas vastu võtta 17.–18. juunil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul .

Arvamus teemal „Laienemisstrateegia ja peamised ülesanded aastatel 2008–2009: potentsiaalsed kandidaatriigid” KOM(2008) 674 lõplik, CdR 383/2008 rev 1, RELEX-IV-022 
Raportöör: Gordon Keymer (UK/EPP)

Arvamuse eelnõus kutsutakse  Euroopa Komisjoni üles aitama kõnealuste riikide valitsusi, et nad suudaksid praeguse finants- ja majanduskriisiga toime tulla, sest sellel on paratamatult otsene mõju kohalikele omavalitsustele ja kodanikele, keda nad teenivad ning liikmesriike osutama laienemisprotsessile jätkuvat toetust, sest see teenib ELi stabiilsuse, julgeoleku ja konfliktide vältimisega seonduvaid strateegilisi huve.

Raportöör kutsub kõiki asjaomaseid riike üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et võtta omaks Euroopa väärtused ja reformid ning nõustuda dialoogi kui lepitusviisiga. Eelkõige nõuab komitee, et potentsiaalsed kandidaatriigid jätkaksid tööd, et lahendada kahepoolsed küsimused, nagu piirivaidlused, ning tagada pagulaste ja riigisiseselt ümberasustatud isikute tagasipöördumine.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on selliste muutuste elluviimiseks sobivaimad valitsustasandid.

Lisaks esitatakse raporti projektis konkreetsed märkused riikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia, Kosovo) kohta.

Euroopa Komisjoni esindaja Franz Cermak ütles, et on oluline, et läbirääkimised jätkuvad. Samas on ikka probleeme korruptsiooniga ja organiseeritud kuritegevusega.
Albaania- menetlus saab olema samasugune kui Islandi puhul.
Montenegro saab komisjoni arvamuse 2010 aasta jooksul.
Serbia suhtes on probleeme- oleme seisukohal, et tuleb teha täielikku koostööd Haagi kohtuga.
Kosovo suhtes on ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon. EL ei ole üksmeelel tunnustamise osas- 22 on poolt ja 5 vastu. Euroopa Liidu esindaja on kohal, kuid üldiselt oleks võinud olukord ka hullem olla. Komisjon koostab ülevaadet, mis avaldatakse selle aasta oktoobris.
Pakutakse välja võimalik sotsiaal- majanduslik lahendus Kosovo jaoks.

Esitatud on üks muudatusettepanek. Raportöör pakkus välja kompromissi, millega pr. Lund nõustus. RELEX liikmed nõustusid kompromissiga.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 17.–18. juunil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Arvamus teemal „Üks aasta pärast Lissaboni tippkohtumist: Aafrika ja ELi partnerluse raames tehtud töö” ning „EL, Aafrika ja Hiina: teel kolmepoolse arutelu ja koostöö poole” KOM(2008) 617 lõplik ja KOM(2008) 654 lõplik, CdR 384/2008 rev 1, RELEX-IV-023 
Raportöör: Jean-Louis Destans (FR/PES)

Raportis leitakse, et ELi ja Aafrika arengu- ja koostööstrateegia annab loodetud tulemusi vaid mõlema osapoole pideva ja tugeva pühendumise korral. Esimese rakendusaasta tulemused peavad olema Euroopa ja Aafrika sidusrühmadele julgustuseks jõupingutuste tugevdamiseks ja panuse andmiseks strateegia õnnestumisse pikas perspektiiv.

Aafrika tuleviku seisukohalt on ELi ja Hiina koostöö käivitamine äärmiselt vajalik. Nii EL kui ka Hiina on Aafrikaga sõlminud kahepoolseid suhteid ning Aafrika tähtsaimad kaubanduspartnerid on esimesena EL ja teisena Hiina, kes on kaks kõige suuremat otsest investeerijat Aafrikas.

Kohandada tuleks kolmepoolset lähenemisviisi , võttes arvesse ülejäänud maailma, sh suuri tärkava majandusega riike.

Raportöör imestab, et komisjon ei asetanud oma kavandatavate koostöövaldkondade prioriteediks enam tervishoidu, haridust ja teadustegevust, ehkki tegemist on Aafrika pikaajalise arengu seisukohalt peamiste valdkondadega ning ÜRO ja ELi/Aafrika partnerluse raames määratletud tegevuse prioriteetidega. Komitee kutsub seega komisjoni üles oma asjaomaste ettepanekute rõhuasetusi üle vaatama.

Majandus- ja finantskriisi tugevam otsene ja kaudne mõju Aafrikale tuleneb kontinendi sotsiaal- ja majandusmudelite haavatavusest. Otsene mõju väljendub eelkõige Aafrika riikide tooraineekspordi vähenemises, mis tuleneb ülemaailmsest majanduse aeglustumisest, välisinvesteeringute kokkukukkumisest, krediidivõimaluste vähenemisega seotud toiduainekriisi ohu suurenemisest ja sissetulekute vähenemisest sel põhjusel, et arenenud riikidesse emigreerunud aafriklased saadavad töötuks jäädes kodumaale senisest vähem raha.
Kaudne mõju väljendub eelkõige arenguabi vähendamises ja arenenud riikide krediidi ümbersuunamises riiklikule majandustegevusele. On kahetsusväärne, et mõned liikmesriigid on juba teatanud oma arenguabi vähendamisest, mis suurendab kriisi mõju Aafrikas veelgi.
Leitakse, et Euroopa ja Aafrika kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb ELi ja Aafrika partnerlusse kaasata kolmel tasandil:
- koostööpoliitika väljatöötamine Regioonide Komiteega, kaasates komitee partnerluse elluviimist käsitleva tegevuskava koostamisse;

- koostööprojektide rakendamine ELi, Aafrika Liidu, riikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste algatuste kooskõlastamise edendamiseks;

- partnerluse elluviimise järelevalve ja hindamine, et tagada selle kollektiivne vastuvõtmine ja avalik toetus;

Regioonide Komitee on aga samas  seisukohal, et kolmepoolse koostöö valdkondi tuleks laiendada, võttes arvesse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ekspertteadmisi ja kogemusi, eelkõige otseselt nende pädevusse kuuluvates valdkondades, nagu haridus, vesi, linnatransport, jäätmehaldus, energia ja säästev areng. Need valdkonnad on esmatähtsad Aafrika pikaajaliseks arenguks ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks.

Kuna aega ei olnud, siis tegi raportöör ettepaneku kohe hääletada esitatud arvamuse poolt ilma eelneva aruteluta. Arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Arvamus on kavas vastu võtta 17.–18. juunil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Euroopa Liidu laienemispoliitika seminar  toimus 28. aprillil Regioonide Komitee peahoones.

RELEXi komisjoni esimehe István Sértő-Radicsi (HU/ALDE) ütles on sõnavõtus, et oluline on sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste läbiviimine ja liitumiseelse rahalise abi kasutamise võimekuse tõstmine. Regioonide Komitee jälgib laienemisega seotud küsimusi tähelepanelikult. Tuleb arvestada kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikide arenguerisustega.

Raportöör Helene Lund (DK/PES) ütles oma sissejuhatavas sõnavõtus, et on tutvunud Lääne-Balkani kohta koostatud uuringu tulemustega ning talle jäi silma, et vastavalt uuringule on 72% inimestest rahul kohalike omavalitsustega.  Loomulikult erineb rahulolu näitaja riikide ja teemavaldkondade lõikes. Uuring näitab seega, et rahulolu kohaliku tasandiga on väga oluline ja selle tuleb pöörata suurt tähelepanu.

Ta tõi välja, et 2006 aasta tulemuste kokkuvõte näitab, et 1/3 liitumiseelsest rahalisest abist jäi kasutamata. Kahjuks on jätkuvalt probleeme rahade kasutamisega. Väga oluline on teada miks see nii on ning võtta tarvitusele meetmed olukorra parandamiseks.

Eva Gross, Brüsseli Euroopa-uuringute instituudi vanemteadur ütles, et uuring koostati 30 saadetud tagasiside baasil. Tema sõnul näitas uuring, et kohalike omavalitsuste ees seisvad probleemid on eelkõige seotud vähese informeeritusega ning piiratud ressurssidega (nii inim-kui rahaline ressurss). Põhiküsimuseks tõstatus omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine. Nende soovitus-
· Anda kohalikele omavalitsustele suurem vastutus IPA vahendite kasutamisel.

· Toetuse kasutamine tuleb tagada vastava õigusraamistikuga

· Toetada kohalikke omavalitsusi ja nende liite

Kokku on antud 16 soovitust, millest loetletud on olulisemad.

Gordon Keymer (UK/EPP), võimalikke kandidaatriike käsitleva arvamuse raportöör, on seisukohal, et tuleb tõhustada teavitustööd ning keskenduda detsentraliseerimise suurendamisele. Arvestada tuleks ka rohkem majanduslike ja sotsiaalsete aspektidega.

Bert Kuby
, Euroopa Komisjoni laienemise peadirektoraadist ütles, et komisjonile on oluline Regioonide Komitee arvamus.

Nemad on keskendunud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli analüüsimisele laienemisprotsessis ning samuti koostavad nad ülevaadet selle kohta milliseid projekte on kohalikul tasandil ellu viidud.  Komisjon teeb vastavalt analüüside tulemustele omad järeldused ja püüab ilmnenud kitsaskohti lahendada. Praegu võib öelda, et üks probleem on selgelt õige (adekvaatse) informatsiooni puudus.

Otsitakse lahendusi ka IPA vahendite alakasutamisele. Komisjoni esindaja sõnul on vaja suurendada koostööd erinevate osapoolte vahel. Samuti oleks vaja süstemaatilist koolitust rahade kasutamise haldussuutlikkuse tõstmiseks. 

Eriti oluline on partnerlus- vajalik oleks kohaliku tasandit kaasata võimalikult varajases staadiumis.

Põhiliste vajakajäämistena toodi välja hädad, mis pole meilegi tundmatud
· Liigne tsentraliseerimine

· Vähene haldussuutlikkus

· Nõrk kolmas sektor. Puuduvad tugevad kodanikuühiskonna esindused

· Nõrgad ametiühingud

· Kohaliku omavalitsuse kui olulise partneri alahindamine

· Poliitiline vahendite jaotus

· Omavalitsuste alarahastamine- madal finantssuutlikkus

· Nõrgad omavalitsusliidud

· Korruptsioon

Hüseyin Özgür, Türgi Pamukkale Ülikooli professor andis ülevaate Türgi olukorrast. Türgis on 4-5 erinevat tüüpi omavalitsusi (kokku 40,0 tuhat, milledest 16 on väga suured). 2005 aastal võeti vastu seadus, mis reguleerib kohalike omavalitsusliitude tegevust. Omavalitsused ei osale otseselt liitumisega seotud küsimuste arutelul. Omavalitsusliitude probleemid tulenevad sellest, et sinna kuuluvad erinevad omavalitsused. Liidud on jäänud küsimuste arutelust kõrvale. 

Suured on erinevused erinevate piirkondade vahel. Vähehaaval hakkab ülalt alla lähenemine asenduma alt üles lähenemisega. Asutatud konsultatiivkomitee, kuhu kuuluvad ka omavalitsuste esindajad, pole oma tööd veel alustanud.

Tema sõnul on põhiprobleemiks rahade kasutamise madal suutlikkus.

Franz Schausberger (AT/EPP), Euroopa Piirkondade Instituudi (IRE) direktor, Regioonide Komitee liige ja Lääne-Balkani riike käsitleva arvamuse endine raportöör ütles, et komisjon peaks koostama detailsemaid ülevaateid. Rohkem tuleks rõhku panna detsentraliseerimisele ning omavalitsuste vastutuse ja õiguste suurendamisele.


3. Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) koosolek 29.04.2009 ja ümarlaud Lissaboni strateegia tuleviku teemal.

Koosolekul osales Uno Silberg.

Komisjoni esimees tegi ettepaneku, et arvamuste arutelul tuleks kohe asuda mittediskrimineerimise alase arvamuse kohta esitatud muudatusettepanekute arutelu juurde, kuna on esitatud 77 muudatusettepanekut. Vastasel korral ei pruugi jõuda arutada kõiki ettepanekuid.

Esimees meenutas, et Lissaboni strateegia kohta välja saadetud küsimustiku vastuseid oodatakse kuni 15.maini.

Naisettevõtlusalane seminar toimub Stockholmis 10. juunil.

Otsustati mitte määrata uusi raportööre (mitte koostada arvamusi kahe arvamuse kohta)  ja koostada kiri komisjonile, mis selgitab miks arvamuse koostamisest loobutakse. Samuti otsustati mitte koostada arvamust ka teise komisjoni poolt esitatud konsultatsioonitaotluse kohta- „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötajate kaitsmise kohta asbestiga kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl” (kodifitseeritud versioon) KOM(2009) 71 lõplik
Teadmiseks võeti käimasolev tööprogramm (CdR 6/2006 rev. 16) ja arvamuste järelmeetmed.

Arvamuse eelnõu teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused: uuendatud strateegia””COM(2008) 420 final ning „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest”KOM(2008) 426 final CdR 321/2008 rev. 2 - ECOS-IV-030,
Raportöör: Claudette Abela Baldacchino (MT/PES)

Arvamuse eelnõus leitakse, et võrdõiguslikkuse integreerimist kõigisse valdkondadesse on võimalik saavutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegeliku kaasamise kaudu; kuna omavalitsused on peamised teenusepakkujad (eelkõige rahvatervise ja hariduse valdkonnas), on neil võtmeroll haavatavate rühmade tekkivate vajaduste kohta teabe saamisel ja pakkumisel.

Arvamuse eelnõus on sätestatud seisukohad järgmiste valdkondade lõikes:
· Poliitilised soovitused;

· Subsidiaarsus, proportsionaalsus ja reguleerimine;

· Õigusraamistiku parandamine;

· Poliitikavahendite tugevdamine

· Kohandatud lähenemisviiside väljatöötamine

· Juurdepääs kvaliteetsetele töökohtadele;

· Romide sotsiaalne kaasamine;

· Regioonide Komitee soovitused

Arvamuse eelnõu kohta esitati kokku 77 muudatusettepanekut. Uno Silbergi poolt oli esitatud 8 muudatusettepanekut, mis kõik võeti vastu (osad raportööri poolt välja pakutud kompromisside koosseisus). Nagu muudatusettepanekute mahust näha võib, on diskrimineerimise ja võrdse kohtlemise küsimused vanades liikmesriikides märksa suurema tähtsusega kui meie oleme harjunud.

Näiteks esitati Rootsi delegatsiooni liikmete poolt  ettepanek lisada arvamusse veel täiendav punkt : “soovitab komisjonil koostada uus direktiiv, mis kõrvaldaks kõnealuse direktiivi ettepaneku puudused ja tugevdaks võitlust soolise diskrimineerimise vastu hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltoetuste ning sotsiaalkaitse valdkonnas; nõuab, et oleks tagatud võrdne kaitse kõigi diskrimineerimise vormide vastu ning et komisjon esitaks ajakava kõnealuse eesmärgi saavutamise kohta”.

Arvamuse eelnõus käsitleti kõik võimalikke küsimusi seoses võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemisega- alates laste kaitsest kuni homo-, bi- ja trasseksuaalide sotsiaalsete garantiideni ja romide olukorrani. Samas muidugi mainiti ka võimalikke täiendavate vahendite vajadust ning meenutati, et kavandatavad meetmed ei tooks kaasa täiendavat halduskoormust ning meetmeid rakendataks vastavat ülesannete jaotusele erinevate haldustasandite vahel.

Samas peab siiski nentima, et hoolimata viidetest võimaliku rahalise koormuse ja administreerimise suurenemisele, ei ole tegelikult keegi analüüsinud millised on vajalikud ressursid esitatud ettepanekute/nõudmiste  nende elluviimiseks. Näiteks kui soovitakse hakata koguma võrdõiguslikkuse alaseid andmeid ning nähakse ette ühiste kriteeriumide väljatöötamist andmete kogumiseks, siis jääb lause, et see ei tohi kaasa tuua täiendavat halduskoormust, lihtsalt tühjaks fraasiks. Raport võeti komisjonis vastu häälteenamusega. Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 17.–18. juunil 2009. Oodata on ka täiskogul jätkuvat diskussiooni selle arvamuse üle.

Omaalgatuslik arvamus Lissaboni strateegia tuleviku kohta pärast 2010. aastat
CdR 25/2009 ECOS-IV-035
Raportöör: Christine Chapman (UK/PES)

Arvestades praegu Euroopat ja kogu maailma raputavat majandus- ja finantskriisi on praegu väga õige aeg arutada neid teemasid. Koostatakse  taustauuringut kavatsusega esitada aruande kavand ECOSe komisjoni 14.-15. septembril toimuvale koosolekule ja vastuvõtmiseks detsembrikuus toimuvale täiskogule.

Ümarlauavestlus Lissaboni strateegia tuleviku  teemal 

Regioonide Komitee raportöör Christine Chapman (UK/PES)  tutvustas töödokumenti omaalgatusliku arvamuse kohta teemal Lissaboni strateegia tulevik pärast 2010. aastat.

Kriis on ilmsiks toonud ka mõningaid põhimõttelisi puudusi maailma majandusmudelis, mis tulenevad egoistlikest huvidest ja reguleeriva kontrolli vähenemisest. Lisaks on kriis toonud välja vajaduse hinnata ümber keskendumise majanduskasvule ja kaaluda ühiskonnas elavate inimeste heaolu ja õnne laiemalt käsitlemist.

Turg eksisteerib terve ühiskonna jaoks, seetõttu tervitame me üleskutseid kehtestada maailmamajanduses rangemaid kõlbelisi väärtusi. See tähendab, et majanduspoliitikale tuleb leida inimkesksem ja inimlikum lähenemine. Inimesed kujutavad endast Euroopa ettevõtete „konkurentsieelist” maailmaturul ja seda tuleb tulevases Lissaboni strateegias rohkem rõhutada. Inimesed ei ole tootmisvahendid ega inimkapital – nad on elusolendid. See eeldab ka rohkem meetmeid eluterve tasakaalu leidmiseks töö ja eraelu vahel, ning uues Lissaboni strateegias tuleb rohkem rõhutada soolist võrdõiguslikkust, samuti tunnustada naiste olulist panust töörindel ning hinnata vääriliselt naisi ettevõtjate ja uuendajatena.

Tuleviku strateegia peaks püüdma suurendada üldist võrdsust ja väärtustama kõiki ühiskonnaliikmeid.

Meie ambitsioonid peavad olema kooskõlas globaalsete arengutega ja kliimamuutustega. Ärisektoril on selge osa rohelise majanduse arendamisel. Me teame, et 16% kogu Euroopa elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja me peame aru saama kuidas see mõjutab tulevast põlvkonda. Peaksime ka majanduslike küsimuste arutamisel keskenduma inimestele, sest lõpuks on majandus vahend inimeste heaolu parandamiseks mitte vastupidi. Tuleviku arutelude puhul peaksime selgelt endale aru anda mida me soovime saavutada.

Väga oluline on mitmetasandelise valitsemise põhimõtete rakendamine. Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamine sõltub suuresti kohalikust tasandist. Peaks meeles pidama, et vastavalt hiljutistele eurobaromeetri tulemustele on suurim kodanike usaldus kohaliku tasandi vastu. Arvamuse koostamisel võetakse arvesse nii erinevate huvigruppide arvamusi kui Regioonide Komitee poolt koostatud eelnevaid arvamusi.

Maria Sargren Rootsi esindusest EL juures ütles, et sügisel on ilmselt jätkuvalt päevakorras finants- ja majanduskriisi küsimused. Suureneb tööpuudus ja endiselt on päevakorras demograafilised küsimused. Sügisel peame me leidma lahendusi läbi lühema ja pikemaajaliste plaanide koostamise. Üldine eesmärk peaks olema jätkusuutlik areng läbi:
· Jätkusuutlik energiapoliitika

· Konkurentsivõime suurendamine

· Tööhõive suurendamine ja avaliku sektori rahastamine

Sotsiaalne ühtekuuluvus, investeerimine inimestesse ja teaduslikesse uuringutesse, kliimamuutused jne on küsimused, mis on Rootsi eesistumise ajal päevakorras. Rohkem tuleks suurendada poliitilist pühendumust

Vaja on riikide erisusi arvestavaid soovitusi. Poliitikameetmete hindamine on väga oluline, et saavutada strateegia paremat rakendamist. Rootsi vaatevinklist on vaja oluliselt suurendada regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kaasamist Lissaboni strateegia rakendamisse ja uute suundade kavandamisse.

Vaja on suurendada poliitikate sünergiat erinevate riikide ja haldustasandite vahel. Rootsi on otsustanud kasutada oma eesistujariigi õigust kokku kutsuda konverents selle aasta novembris, kus pannakse põhirõhk kohalike ju regionaalse tasandi kaasamisele. Eriti olulised  teemad omavalitsuste kontekstis on roheline energia, avalik transport, prügimajandus jne. Konverentsi järeldusi kasutatakse Lissaboni Strateegia 2010+ koostamisel.

Tonnie De Koster Euroopa Komisjonis ütles, et  liikmesriigid vastutavad mitmete valdkondade eest nagu haridus, ettevõtluskeskkond jne, mis on majandusarengu eelduse võtmetegurid. Regioonide Komiteel oleks siin just roll heade praktikate kogumisel ja levitamisel. Struktuurifondide lissaboniseerimise puhul peavad liikmesriigid leidma lahendused kuidas nad  seovad need eesmärgid oma programmidega.

Ütles, et Regioonide Komitee arvamuse koostamine on väga õigeaegne ja poliitiliselt oluline. Komisjon vaatab praegu mis Lissaboni strateegias töötab ja mis mitte. On saavutatud olulisi tulemusi, mida ei tohi praeguses raskes olukorras ära unustada. On parandatud liikmesriikide fiskaalmajanduse olukorda. Lissaboni Strateegia ülevaatamise puhul tuleb pidada silmas, et iga kriis pakub ka uusi võimalusi. Need protsessid käivad käsikäes diskussiooniga EL eelarvereformi üle. Vaja on analüüsida mis töötab ja mis mitte.

Oleme suutnud paika panna ühised eesmärgid mida tahame saavutada. Puudu jääb liikmesriikide poolt kavandatud tegevuste laiahaardelisusest ja läbiviidud reformide kiirusest. Avaliku sektori rahastamise stabiilsus on kindlasti üks teema. Tähelepanu tuleb pöörata avalike teenuste efektiivsustele ja teenuste kvaliteedile. Oluline on suurendada investeeringuid inimeste kvalifikatsiooni tõstmisesse. Peame suuremat tähelepanu pöörama strateegia välisdimensioonile. Peame keskenduma uute võimaluste ärakasutamisele ning peame tagama strateegia poliitilised eesmärgid.

Vaja on parandada partnerlust liikmesriikide ja EL vahel, aga samuti ka kohaliku ja regionaalse tasandi vahel. Komisjon alustab selle aasta sügisel (oktoobris-novembris) laiaulatuslikku konsultatsiooni Lissaboni Strateegia 2010+ osas.

Iain Begg Euroopa Poliitikauuringute Keskuse (CEPS) esindaja Brüsselis ütles oma sõnavõtus, et vaja on vastata küsimusele kas strateegiat 2010+ on üldse vaja- ja kui ja- siis mis on selle üldine eesmärk. Küsimus on ka kas praegune majanduskriis muudab küsimuste püstitust?  Vaja on suurendada tootlikkust ja tuleb meeles pidada, et Euroopa tasandi edu summa on summa regioonide tegevustest.

Milleks on vaja ühtekuuluvuspoliitikat? Mõned arvavad, et see on kompensatsioonimehhanism, teised, et arenguerisuste vähendamiseks. Nüüd tuleb küsida mida regioonid teevad et majandust elavdada mitte vastupidi. On toimunud paradigma muutus. Kui ühtekuuluvuspoliitikat kasutatakse kõikide hädade lahendamiseks siis ei ole see mitte ühtekuuluvus vaid segadus. (cohesion- confusion).

Lissaboni strateegia on koordineeriv poliitika- miks me seda teeme- tahame ameeriklastele järele jõuda või muul eesmärgil? Kõik regioonid ei saa keskenduda ühtedele ja samadele eesmärkidele- riigid on väga erinevad. On tekkimas uus kapitalism ja uus huvide tasakaal. Uued töökohad- kus – kas igal pool või ainult keskustes? Millised on instrumendid ja võimalused? Tuleb langetada targad otsused- vaja on leida tasakaal majanduskasvu ja elukvaliteedi vahel.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


04.05.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit