Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


30. märts-03. aprill 2009
Print

E-nädalakiri 10/2009

Sisukord:
1. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste euroopa sektoraalne sotsiaaldialoogi komitee koosolek 30.03.2009. G 20 tippkohtumine Londonis.
2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööandjate platvormi koosolek
3. Märtsi lõpus kuulutati avatuks juba seitsmendat korda toimuv üleeuroopaline noorteprojekt Euroopa Kevadpäev. 2009. aasta on Euroopa Loovuse ja Innovatsiooni Aasta, seetõttu on konkursi peateema samuti innovaatilisus ja loovus.
4. Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldab 11.mail 2009 Tallinnas ettevõtlusnädala.
5. Euroopa Teadmiste Portaal ja pakutavad võimalused.
6. Olulisemad teemad Euroopa Parlamendi täiskogul 1-2 aprillil 2009.
7. Eelteade- CEMR keskkonnakomisjon ja Euroopa Roheline nädal.


1. Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste euroopa sektoraalne sotsiaaldialoogi komitee  finants- ja majanduskriisi ning kohalike avalike teenuste ümberstruktureerimise töörühma koosolek toimus 30.03.2009

Koosolekul anti ülevaade liitude poolt antud vastustest CEMR küsimustikule (ülevaate tegi Angelika Poth-Mogele), lisatud. Samuti on moodustatud CEMR juurde ekspertgrupp, kuhu kuuluvad majanduse valdkonna eksperdid, sealhulgas Lätist  3 eksperti (Eesti üleriigilised omavalitsusliidud ei ole oma eksperte esitanud).

Sue Bird Euroopa Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraadist andis ülevaate toimunud muutustest majanduses ja tööhõives viimase aasta jooksul. Sektoriti on muutused erinevad, kuid EL tervikuna on langenud nii toodangu näitajad kui tööhõive. Ettekandja sõnul on oluline investeerida valdkondadesse, mis omavad pikemaajalist positiivset mõju (teadus, uued tehnoloogiad, “rohelised” investeeringud jne.)

Eelarvepuudujäägid on kasvanud maksutulu vähenemise ja sotsiaalkulutuste (näiteks töötushüvitised) suurenemise tõttu. Valitsused püüavad samal ajal eraldada riigieelarve vahendeid majanduskasvu ja investeeringute toetamiseks ning seeläbi võidelda suurima majanduslangusega pärast Teist maailmasõda. Kokku suunavad liikmesriigid majandusse kahe aasta jooksul hinnanguliselt 3,3 % ELi SKP-dt (umbes 400 miljardit eurot).

Majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks peavad liikmesriigid vältima ülemäärast eelarvepuudujääki. Stabiilsuse ja kasvu pakti sätete kohaselt kohustuvad nad täitma kahte järgmist tingimust: eelarvepuudujäägi suhe SKTsse on alla 3% ning riigivõla suhe SKTsse on alla 60%. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on majandus- ja rahaliitu (EMU) kuuluvate riikide eelarvepoliitika kooskõlastamine.

Pakt võeti vastu, et seada korda riikide rahandus, mis on EMU nõuetekohase toimimise oluline tingimus. Pakt koosneb ennetavast ja korrigeerivast osast. Täpsemat informatsiooni pakti kohta leiate: stabiilsuse ja kasvu pakt.

Komisjoni esindaja sõnul on Euroopa sotsiaalmudel andnud Euroopale eelise võrreldes ülejäänud maailmaga.

2009 aasta 19/20 märtsil toimunud Euroopa Ülemnõukogu otsustega saab tutvuda:
http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/ET/ec/106813.pdf


Euroopa Ülemkogu on kindel, et EL suudab lahendada finants- ja majanduskriisi. Euroopa Ülemkogu vaatas läbi märkimisväärsed fiskaalstiimulid, mida praegu ELi majandusse tehakse (üle 400 miljardi euro), ja rõhutas, et Euroopa majanduse elavdamise strateegia oluliseks osaks on kooskõlastatud meetmed ja koordineerimine ning et Euroopa teeb kõik vajaliku majanduskasvu taastamiseks. Lisaks rõhutas ülemkogu, et majanduslanguse lühendamisel ja leevendamisel Euroopas on keskse tähtsusega ühtne turg.

Ülemkogu toonitas vajadust taastada laenuvood ettevõtetesse ja majapidamistesse ning kiitis heaks kiirendada kokkuleppele jõudmist seoses menetluses olevate õigusaktide ettepanekutega, mis käsitlevad finantssektorit. Euroopa Ülemkogu võtab juunis vastu esimesed otsused ELi finantssektori reguleerimise ja järelevalve tõhustamiseks, tuginedes komisjoni ettepanekutele, millele eelnes nõukogus toimunud põhjalik arutelu Jacques de Larosière’i aruande teemal.

Riigipead ja valitsusjuhid otsustasid kahekordistada kuni 50 miljardi euroni rahalist abi, mida antakse euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele, kes on maksebilansiraskustes. Samuti jõudsid nad kokkuleppele majanduse elavdamise kavasse tehtava 5 miljardi euro suuruse ühenduse panuse osas, millega toetatakse konkreetseid infrastruktuuriprojekte. Need hõlmavad interneti lairibaühendust ja energiaühendusi, nagu toetus Nabucco gaasitorujuhtme projektile.

Ülemkogu määratles Euroopa Liidu seisukoha Londonis toimuvaks järgmiseks G20 tippkohtumiseks (toodud 19/20 märtsi EL Nõukogu otsuste lisas) 2. aprillil Londonis, millel on oluline tähtsus ülemaailmse finantssüsteemi ümberkujundamisel ja usalduse taastamisel.

G20 tippkohtumine 2.aprillil Londonis oli edukam kui oodati. President Barroso ütles, et võeti vastu sammud, mis “olid palju ambitsioonikamad kui oodati”, et kaitsta töökohti ja majandusarengut. Liidrid tubasid võtta tarvitusele kõik mis vajalik “everything necessary”, et stimuleerida majandust.

Kokkulepitud reformid sisaldavad rangemaid meetmeid panganduse üle. Tippkohtumine otsustas eraldada täiendavalt 250 biljonit dollarit rahvusvahelistesse fondidesse, et aidata neid keda kriis on kõige valusamalt tabanud ja toetada arengumaid. Maailmaliidrid suunasid 250 biljonit dollarit globaalse kaubanduse toetuseks. Read the speaking points [10 kb]

Euroopa Komisjoni presidendi kõnet võite lugeda siit:
http://ec.europa.eu/commission_barroso/president/pdf/statement_20090401_et.pdf

Järgnevad üritused seoses finants- ja majanduskriisiga:

3. aprill- informaalne ECOFIN Nõukogu
8. aprill- Euroopa Komisjoni teatis arengumaade abistamisest ja Euroopa Komisjoni teatis “Better implementation to help economic recovery”
4. mai- Majanduse prognoos.
14-15.mai- Brüsseli Majandusfoorum "Beyond The Crisis: A Changing Economic Landscape"

Täpsem ülevaade sündmustest ja üritustest II kvartalis Euroopa Liidus: http://europa.eu/eucalendar/#

Taani ametiühingute esindaja Kristjan Weise esines ettekandega ametiühingute vaatevinklist. Oma ettekandes andis ta ülevaate finantssektoris toimunud arengutest ja finantskriisi põhjustest  Tema sõnul on kriisi põhjusteks:
· halb majanduspoliitika;
· globaalsete mõjude alahindamine;
· pro- tsükliline finantsregulatsioon;
· panganduse riskide alahindamine

Ettekandaja sõnul on positiivne, et on suurenenud avaliku sektori roll ja  investeeringud ning negatiivne, et on vajalik vähendada avaliku sektori kulutusi.
Järeldused:
· kasum on privatiseeritud ja kulud sotsialiseeritud
· ohumärke ignoreeriti
· kriis ei ole möödas ja ei ole selge  kuidas see mõjutab töötajate palku
· raske finantseerida varem kokkulepitud eesmärkide saavutamisse ( nagu kliimamuutuste pakett)
· raske prognoosida pikaajalisi arenguid (eriti drastiline olukord Ida-Euroopa riikides)

Toimusid arutelud seoses CEMR/EPSU ühisdeklaratsiooniga, mis võeti vastu 2008 aasta juunis. Praeguseks on olukord seoses majandus- ja finantskriisiga oluliselt muutunud. Osalejad andsid ülevaate olukorrast liikmesriikides. Kõige keerulisem on olukord  Balti riikides ja Iirimaal, kus on toimunud kärped nii keskvalituse kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Kõige optimistlikumad olid Taani ja Norra esindajad.

Kuigi Taani avalikus sektoris ei ole veel otseseid kriisi mõjusid tunda, on tunduvalt vähenenud töötajate mobiilsus ja kohaliku omavalitsuse sektoris on kergem leida tööjõudu. Norra esindaja sõnul reageeris valitsus kiiresti ja jõuliselt ning suunas oluliselt täiendavaid rahalisi vahendeid kohalikele omavalitsustele, sealhulgas näiteks 4 biljonit norra krooni elamufondi renoveerimiseks.

Samuti eraldas valitsus vahendeid maksulaekumiste vähenemisest tingitud vahe kompenseerimiseks ja omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks.

Rootsi  peab läbirääkimisi keskvalitsusega täiendavate toetuste saamiseks (hetkel ei ole veel selged läbirääkimiste tulemused). Soome esindaja sõnul on nad sunnitud tegema palgakärpeid teatud töötajate osas ja ilmselt ei ole keskvalitsusel võimalik neid täiendavate rahaliste vahenditega toetada.

2. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu  (CEMR ) tööandjate platvormi koosolek 31.03.2009

Osalejad andsid ülevaade kuidas majandus- finantskriis  on mõjutanud kohalikke omavalitsusi kui tööandjaid ja sotsiaalpartnereid.

Kriisi positiivseteks mõjudeks omavalitsuste kui tööandjate jaoks on fakt, et on kergem leida tööjõudu nendes valdkondades, kus see enne oli keeruline- nagu haridussektor, sotsiaalsektor jne.

Läbirääkimised ametiühingutega on keerulisemad ja ei ole oodata avaliku sektori töötajate palgatõusu. Olulisem kui kunagi varem on konsulteerimine sotsiaalpartneritega ja avatud dialoog keskvalitsusega.

Samuti toodi vestlusringis esile vajadus suurendada tööhõivet väikeettevõtluses, mis aitab luua uusi töökohti ning suurendada maksulaekumisi.

Toodi välja ka sotsiaalkulude suurenemise tendents.

CEMR/EPSU valmistavad ette ühispöördumist kevadisele ülemkogule 7.maiks 2009. Tippkohtumisel käsitletakse eelkõige küsimusi nagu tööhõive taseme säilitamine kaitstud paindlikkuse ja liikuvuse, oskuste täiendamise ning tööturu vajaduste prognoosimise abil, et määrata kindlaks konkreetsed suunised. Samuti annab tippkohtumine võimaluse käsitleda tööturu tugevdamist ja ümberkorraldamist, et seda tulevikuks ette valmistada. Tippkohtumine valmistatakse ette koostöös kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tööturu osapooltega. See on nn “troika” kohtumine, kaasates sotsiaalpartnerid (tööandjate ja töövõtjate esindajad).

Pöördumise teksti koostamiseks moodustati väike komisjon, kuhu ka mind liikmeks valiti.  CEMR saadab varsti töörühma liikmetele esmase pöördumise teksti eelnõu kuhu on võimalik esitada oma täiendusi ja ettepanekuid. Pöördumise teksti koostamisse kaasatakse ka töövõtjate esindusorganisatsiooni (EPSU), kus Eestit esindab ROTAList Kalle Liivamägi.

2009. aasta mais toimuv tööhõive tippkohtumine võimaldab vahetada kogemusi selle üle, kui edukalt on elavdamismeetmed aidanud toetada tööhõivet. Pöördumise koostamisel tuleb arvestada ka 9. ja 10.märtsil Brüsselis toimunud Tööhõive Nõukogu (EPSCO Council) otsustega (Eestist osales sotsiaalminister Hanno Pevkur) pressiteade.

Põhiline sõnum nõukogult oli, et on vaja suuremal määral koordineerida tegevusi ning paremini jälgida tööhõive alaseid  ja sotsiaalseid trende. Samuti peeti vajalikuks pikaajaliste meetmete väljatöötamist ja mõistlikke vahendeid nende täitmiseks.

Et ennetada ja vähendada tööpuudust, soovitatakse:
· Toetada juurdepääsu tööhõivele ja töötajate mobiilsust;
· Kasutada turvalise paindlikkuse põhimõtteid;
· Parandada juurdepääsu täiendõppele ja aktiivsetele tööturu meetmetele;
· Parandada tööjõu kvalifikatsiooni ja tööturu vajaduste ühilduvust;
· Parandada tööhõivet ja luua uusi töökohti;
· Rakendada meetmeid tööturult täieliku väljalangemise vältimiseks;
· jne

Sophie Thörne CEEP-SAC ütles, et tavaliselt on kohtumise väljund ka ühine avaldus. Hetkel ei ole veel olemas sotsiaalpartnerite ühisavalduse teksti. Sõnum võiks olla, et  isegi kriisi olukorras ei ole võimalik vähendada omavalitsuste poolt pakutavate teenuste mahtu- ennem on suund teenuste mahu suurenemisele (eriti sotsiaalteenuste vallas). Peaks olema tulevikule orienteeritud ja mõtlema ka sellele mis juhtub siis kui kriis on üle. Tuleks rõhutada avaliku sektori erilist positsiooni ka  Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisel.

Oluline taustdokument selle teema käsitlemisel on Komisjoni teatis “Ühtekuuluvuspoliitika toetus majanduskasvule ja töökohtade loomisele: ühenduse strateegilised suunised, 2007–2013” suunised., mis vajaks küll veidi kaasajastamist vahepeal toimunud finants- ja majanduskriisi valguses.

Raymound Maes Euroopa Komisjoni Tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste  Peadirektoraadi hindamise ja mõjude analüüsi osakonnast tutvustas Euroopa Komisjoni uut mõjude hindamise juhendit. Komisjon andis välja oma sisese uuendatud mõjude hindamise juhised (guidelines) selle aasta 15. veebruaril.

Juhiste kohaselt  tuleb ümber vaadata senine sotsiaalpartneritega konsulteerimise protsess. Varem ei olnud selge mis on selle mõjude analüüsi eesmärk ja mida see hõlmab. Nüüd komisjon vastu võtnud uue mõjude analüüsi hindamise juhendi. Mõjude analüüs annab vajalikku informatsiooni poliitiliste otsuste langetamiseks mitte ei asenda poliitilist otsustust.

See dokument survestab liikmesriike rakendama tõhusamat analüüsi. Muu hulgas on oluline subsidiaarsuse printsiibi järgimine ning majanduslike mõjude hindamine (sealhulgas tuleb hinnata millised kulud kaasnevad  avaliku sektori kõikidel tasanditel, sealhulgas kohalikul tasandil). Vaadatakse samuti  kas kõikide partneritega on konsulteeritud ja kes nende arvamusi on arvestatud ja ka ülevaade mida ei arvestatud ja miks.

See on printsiip mida tuleb rakendada kõikide õigusaktide ettepanekute analüüsimisel ja ühenduse üldiste poliitikate kujundamisel.  Mõjude analüüsi ekspertkomisjoni kuuluvad kõrged ametnikud erinevatest komisjoni direktoraatidest.  Rohkem rõhku on pandud vajadusele konsulteerida sotsiaalpartneritega ja sotsiaaldialoogi komiteedega.

On olemas selge huvi sotsiaalparterite poolt olla osa sellest protsessist.

Arutluse all oli ka teema, kuidas suurendada sotsiaaldialoogi olulisust ja koostööd CEEP (European Centre of Employers and Enterprises providing Public Services). Paljud Lääne-Euroopa kohalike omavalitsused kui tööandjate esindused osalevad aktiivselt nii CEEP kui CEMR tööandjate platvormi töös. Sõlmitud koostööleping kahe organisatsiooni vahel pakub täna võimalusi organisatsioonide esindajatel osaleda koosolekutel ning vahetada informatsiooni.

Ma ei kujuta ette mida see tihedam koostöö võiks endas sisaldada. CEEP peab läbirääkimisi erinevates valdkondades töötajate esindusorganisatsioonidega ning sõlmib siduvaid kokkuleppeid. CEMR tööandjate platvorm on siiani olnud rohkem informatsiooni edastamise/saamise koht ning EPSUga sõlmitud kokkulepped on olnud rohkem üldist laadi ja ei ole kaasa toonud otseseid kohustusi. CEMR esindajate sõnul tahab Euroopa Komisjon näha sisukamat koostööd ametiühingutega.

Komisjon on rahastanud sotsiaaldialoogi komitee tegevust (kaetakse osalejate sõidu- ja majutuskulud), kuid soovib edasise rahastamise jätkamiseks näha selgemat väljundit. Küsimus on püstitatud nii- kas sisukam dialoog või suurem õiguslik regulatsioon EL tasandil.

CEMR saadab küsimustiku et teha kindlaks liitude võimalused ja soovid osaleda sotsiaaldialoogi komitees. Küsimustikule saadetud vastuste põhjal  valmistatakse  ette dokumendi, mis kirjeldab võimalikke arenguid ja mis esitatakse poliitikakomiteele otsustamiseks.

Töörühma esimehe ja aseesimehe volitusi pikendati kuni sügisese poliitikakomitee juhatuseni. Liidud peaksid esitama uued kandidaadid kelle hulgast siis poliitikakomitee teeb lõpliku valiku. (töörühma liikmed arvasid, et mina sobin hästi töörühma aseesimeheks (praeguse töökoormuse puhul on raske vastu võtta täiendavaid ülesandeid)).

Jätkuvalt oli päevakorral teema- kuidas kaasata rohkem esindajaid töörühma töösse. Kreeka esindaja tegi ettepaneku korraldada konverentse erinevates liikmesriikides (nagu see toimus Bratislavas), kus on siis tagatud tõlge ka piirkonna keeltesse. (võimalike kohtadena pakuti välja Hispaaniat, Itaaliat  või mõnda uut liikmesriiki).

Valmistatakse ette Malmö deklaratsiooni. See saadetakse varsti liikmetele arvamuse avaldamiseks.

Rootsi omavalitsusliit on valmistanud ette ülevaate sellest kuidas kohalikud omavalitsused täidavad tööandja rolli- ülevaadet jaotatakse Malmös toimuval täiskogul.

CEMR tööandjate platvorm on partneriks projektis “Respect”, mille juhtpartner on HOSPEEM (tervishoiuvaldkonna tööandjate esindusorganisatsioon). Projekti eesmärgiks on välja selgitada heade praktikate näited kaudse vägivallaga toimetulekuks tervishoiusektoris. Tina Weber (projekti koordinaator) saadab selle nädala lõpuks liitudele küsimustiku et koguda informatsiooni mida liidud teevad kaudse vägivalla vältimiseks tervishoiu sektoris ja kui mingeid tegevusi ei planeerita - siis miks (meil väga lihtne vastus- kohalikud omavalitsused ei ole tööandjad tervishoiu sektoris).

Lisaks tutvustati lühidalt CEMR poolt koostatud vastust Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule tervishoiutöötajate kohta. Esitasin omalt poolt ka ettepanekuid CEMR poolt koostatud vastuse täiendamiseks, mis suures osas võeti ka arvesse (lisatud).

2009 aasta juunis on kavas sotsiaaldialoogi komitee täiskogu (täpne kuupäev ei ole veel määratud), mis ilmselt keskendub elukestva õppe, avalike teenuste ümberkorraldamise ja majandus- ja finantskriisi teemadele. Täiskogul on kavas pakkuda tõlget ka kahes ida-euroopa riigi keeles, et motiveerida uusi liikmesriike osalema.

9.oktoobril 2009 toimuval töörühma koosolekul on päevakorras avalike hangetega seotud küsimused. Talvine täiskogu on kavas 11. detsembril. Liikmetel palutakse pakkuda võimalikke ettekandjaid  ja näiteid, mida võiks täiskogul esitleda.

3. Märtsi lõpus kuulutati avatuks juba seitsmendat korda toimuv üleeuroopaline noorteprojekt Euroopa Kevadpäev. 2009. aasta on Euroopa Loovuse ja Innovatsiooni Aasta, seetõttu on konkursi peateema samuti innovaatilisus ja loovus.

Informatsiooniks omavalitsustele, et Tiigrihüppe Sihtasutus ja Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldavad kevadpäeva raames Eesti noortele kohaliku konkursi „Tark tegu toob tulu”, et ergutada õpilasi mõtlema ja kaasa rääkima Euroopa Liidu arengu teemadel.

Konkursil oodatakse osalema 10-liikmelisi õpilaste koolimeeskondi, kellel tuleb välja pakkuda kolm probleemi hariduse, majanduse, tehnoloogia vm vallas ning potentsiaalsete lahenduskäikude kirjeldus, kuidas mõttest teoni jõuda. Tööde esitamise tähtaeg on 11. mai 2009.

Esikoha pälvinud meeskonna ettepanekud esitatakse Euroopa Komisjoni hariduse peadirektoraadile. Konkursi peaauhinna – õppereisi Brüsselisse kogu meeskonnale ja juhendajale Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt – võitnud noored saavad oma visiooni esitada ka Euroopa Liidu südames.

Konkursi kolm võidumeeskonda kutsutakse koos juhendajatega „Kevadpäev Euroopas 2009” lõpuüritusele, mis toimub 22. mail kell 15.00 Euroopa Liidu majas.

Lisainfo riiklike võistluste kohta leiate Tiigrihüppe Sihtasutuse kodulehelt.

Lisainfo:
Maidu Varik, Kevadpäev Euroopas pedagoogiline nõustaja, Kuressaare Gümnaasium, maidu@oesel.edu.ee, tel: 534 25 061

Kristi Kasper, Kevadpäev Euroopas riiklik esindaja, Tiigirihüppe SA, kristi@tiigrihype.ee, tel: 655 02 90

4. Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldab 11.mail 2009 Tallinnas ettevõtlusnädala.

Nagu eelmise nädala aruandes juba kirjutasin,  toimub    6.–14. mail 2009  Esimene Euroopa ettevõtlusnädal, mis on kampaania ettevõtluse propageerimiseks üle Euroopa ja ettevõtjate teavitamiseks neile mõeldud toetusest Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil. See võimaldab VKEdel saada teavet, nõuandeid, toetust ja ideid oma tegevuse arendamiseks.
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/entrepreneurship/sme-week/about/index_et.htm

Kuna Brüsselis meie ettevõtjad kaasa ei löö,  korraldavad 11. mail  Euroopa Komisjoni esindus koostöös MKM-i, Kredex-i, Kaubandus-Tööstuskoja, EAS-i ning Junior Chamber International’iga (rahvusvaheline noortekoda) ettevõtjatele suunatud teavitusürituse.

Sarnaselt Euroopa ettevõtlusnädala ideele on ürituse eesmärgiks teavitada ettevõtjaid EL-i ja riigi teotusmeetmetest. Samuti innustada juba toimivaid ettevõtteid oma äri edasi arendama ja kasvatama. Ürituse näol on ka võimalus jagada häid kogemusi ettevõtlusest ning veenda noori, et ettevõtlus on hea karjäärivõimalus.

Ürituse sihtgrupiks on VKE-d, eksportivad ettevõtted, ettevõtjate esindusorganisatsioonid, noored (JCI). Osalejate arvuks prognoositakse kuni 150 inimest. Loodan lähiajal saata täpsemat informatsiooni koha ja programmi kohta.

5. Euroopa Teadmiste Portaal ja pakutavad võimalused.

Euroopa Teadmiste Portaal asutati Euroopa Liidu Seitsmenda Raamprogrammi poolt  sixth Framework Programme (priority 7) ja seda juhivad  caENTI koostöös MSHE Claude Nicolas Ledoux  Võrgustikku kuulub 8 ülikooli ja uurimiskeskust ning seitse regionaalset partnerit Prantsusmaalt, Belgiast, Hispaaniast, Itaaliast, Ungarist, Sloveeniast , Taist, Rumeeniast.

Pakutakse ka kohalikele tegutsejatele vahendeid jätkusuutliku territoriaalse arengu jaoks: olukorra diagnoosimiseks ja hindamiseks. Rohkem informatsiooni:
http://www.territorial-intelligence.eu/

6. Olulisemad teemad Euroopa Parlamendi täiskogul 1-2 aprillil 2009.

Käesoleval nädalal päevakorras olevatest teemadest on ühed olulisemad: ühenduse ökomärgis, Venemaa koostööleping, võrdse kohtlemise tagamine erinevates valdkondades, sisserändajate laste integreerimine ja ELi kodanike õigus liikuda ja elada vabalt liidus. Lisaks hääletatakse Euroopa südametunnistust ja totalitarismi käsitlevat resolutsiooni.

Välisasjade komisjoni saadikud leiavad, et Venemaa koostöölepingu läbirääkimiste raames tuleks tõstatada inimõiguste küsimus, parandada gaasi tarnekindlust ning kutsuda Venemaa valitsust üles kindlalt tagama, et Venemaa ei kasuta ühegi oma naaberriigi vastu jõudu.

Diskrimineerimine leiab aset nii tööturul kui ka juurdepääsul kaupadele ja teenustele, nt haridusele, transpordile ning tervishoiuteenustele. Kodanike õiguste komisjonis vastu võetud raportiga soovivad saadikud tagada võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise nendes valdkondades. Saadikud soovivad samuti võidelda mitmekordse diskrimineerimise vastu.

Regionaalarengukomisjoni saadikud toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt lubatakse kõikidel ELi liikmesriikidel ja piirkondadel kasutada struktuurifondide vahendeid, et investeerida eluasemete energiatõhususse ja taastuvenergia meetmetesse.

Kultuurikomisjonis vastu võetud raportis leiavad saadikud, et sisserändajate laste paremaks integreerimiseks koolides on vaja erikoolitust saanud mitmekeelseid õpetajaid ning täiendavaid finantsvahendeid. Saadikud rõhutavad, et oluline on, et sisserändajate lapsed õpiksid nii oma emakeelt kui ka elukohariigi keeli.

Keskkonnakomisjoni liikmed toetasid plaani teha ühenduse vabatahtliku ökomärgise kasutamine odavamaks ning vähem bürokraatlikuks. Ökomärgise eesmärk on propageerida keskkonnasõbralike toodete kasutamist ning hetkel on selle kasutamise õigus üle 3000 tootel. Samuti soovivad saadikud lihtsustada EMASi ökojuhtimise reegleid.

7. Eelteade- CEMR keskkonnakomisjon ja Euroopa Roheline nädal.

Järgmine Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) keskkonna töörühma koosolek toimub 25.juunil 2009. Ettepanekuid koosolekul käsitletavate võimalike teemade kohta on võimalik esitada kuni 1.maini.

Enne CEMR keskkonnakomisjoni koosolekut organiseerib Euroopa Komisjon Rohelist nädalat, mis toimub 23 kuni 26.juunini. Nädalal keskendutakse kliimamuutustega seotud küsimustele ja nädala jooksul korraldatakse mitmeid erinevaid sessioone, mis on seotud kliimaga. Täpsem informatsioon: http://ec.europa.eu/environment/greenweek .

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


29.04.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit