Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


25.-27. märts 2009
Print

E-nädalakiri 09/2009

Sisukord:

1. Regioonide Komitee missiooni dokumenti koostava juhtkomisjoni koosolek 26.03.09
2. Kõrgetasemeline huvirühmade konverents väikeettevõtluse ekspordi teemal.
3. Kohtumine Maive Rutega.
4. CEMR avaldus majanduskriisi teemal.

1. Regioonide Komitee missiooni dokumenti koostava juhtkomisjoni koosolek 26.03.09

Eesti Regioonide Komitee riiklikust delegatsioonist ei kuulu sellesse komisjoni kedagi.

Esimese etapina käivitati eelmise aasta septembris komiteesisene konsulteerimine, kus kõigile liikmetele väljastatud küsimustiku abil sooviti saada ülevaadet Regioonide Komitee praeguste ja tulevaste suunitluste kohta (küsimustiku sisu kohta saab lugeda täpsemalt nädalakirjast 25/2008). 

See oli järjekorras juba kolmas juhtkomisjoni koosolek. Koosolekul tutvustati  dokumendi eelnõu, mis peab selgelt ja lühidalt tutvustama Regioonide Komiteed ja tema eesmärke. President ütles oma avakõnes, et missiooni dokument peab olema nagu “ID-kaart”.

Koosolekul tõstatusid järgmised  küsimused:
1. Kas dokumendis peaks käsitlema ka tuleviku arenguid?;
2. Kellele seda dokumenti vaja on?;
3. Milline on komitee liikmete seos kohaliku tasandiga?;
4. Mis on Regioonide Komitee?

Kokkuvõttes jäädi järgmistele seisukohtadele:

1. Koostatav dokument peab kajastama Regioonide Komitee praegust olukorda;

2. Nii Regioonide Komitee liikmed kui ka iga väiksem kohalik tasand peab mõistma millise organisatsiooniga on tegemist;

3. Kui avaldus on vastu võetud, siis hakatakse arutama järgnevaid samme ja tegevusi;

4. Regioonide Komitee liikmed on parlamentaarsed esindajad - kuigi nad on esitatud riikide valitsuste poolt, on nad kinnitatud Euroopa Nõukogu poolt. Väljavõte Regioonide Komitee kodulehelt liikmeid tutvustavalt leheküljelt: “Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 263 esindavad komitee täisliikmed ja asendusliikmed kohaliku ja piirkondliku omavalitsuse üksusi. Ametiülesannete täitmisel ei või komitee liikmeid siduda mingite kohustuslike juhistega. Ühenduse üldistes huvides on nad oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud.”

Küsimus
- milleks siis liitude poolt rahastatavad rahvuslikud koordinaatorid?

5. Välja pakutud eelnõus on öeldud, et Regioonide Komitee on Euroopa piirkondlik ja kohalik kogu (rahvasaadikute kogu). Tehti ettepanek sõnastada see ümber järgmiselt: “Regioonide Komitee on Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste  kogu”

6. Väljendada selgemalt ja tugevamalt kohustust kindlustada omavalitsused nende ülesannete täitmiseks vajalike ressurssidega . Praegu on sõnastus “We call for authonomy for regional and local authorities and their right to have access to appropriate financial resources to enable them to carry out their duties”.

7. Tehti ettepanek ka asendada lauses, kus räägitakse koostöö arendamisest nende liitudega,  sõnad “associations” sõnadega “representataive organisations”. Kas nõustume sellega?

8. Rõhutada, et Regioonide Komitee on poliitiline kogu, mis võimaldab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel väljendada oma seisukohti Euroopa Liidu südames.

Regioonide Komiteed tutvustav avaldus on kavas vastu võtta 21.aprilli täiskogul.
Järgmine koosolek toimub 8.aprillil 2009.

2. Kõrgetasemeline huvirühmade konverents väikeettevõtluse ekspordi teemal.

Koosolekul osalemiseks esitas kutse Maive Rute -  Euroopa Komisjon, Ettevõtluse ja Tööstuse Peadirektoraat,  väike- ja  keskettevõtluspoliitika direktor.

Koosolek toimud 26.märtsil.

Konverentsi avasõnad ütlesid Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen ja kaubandusvolinik Catherine Ashton.

Konverents oli selles mõttes eriline, et peale avasõnade, ühe lühikese väikeettevõtte tegevuse tutvustuse ja lõppsõnade oli põhirõhk osalejate poolsetel küsimustel/kommentaaridel ja volinike poolsetel vastustel.

Milles probleem - kuigi üle 99% kogu äritegevusest on väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) käes ja nende poolt loodud töökohad moodustavad 76% kogu tööhõivest, moodustab nende osa ekspordist väljapoole EL vaid 3% ja euroopa siseselt 8%.

Komisjoni huvitas milline on kõige atraktiivsem tööturg ja mis takistab VKEsid sellele turule minemast ning milliseid instrumente oodatakse Euroopa Komisjonilt.
Sõnavõttudes ja ettekannetes toodi välja järgmised takistused:

1. Turule juurdepääsu maksud liiga kõrged (samad kui suurte ettevõtete puhul)

2. Liiga kõrged standardid

3. Keele- ja kultuurilised probleemid (ka euroopa sees- näiteks Prantsusmaal on nõue, et kõik kodulehed peavad olema 100% tõlgitud ja kui see pole nii, võidaks firma koduleht sulgeda)

4. Oluline on ekspordi krediidi kindlustus

5. Koostöö ja partnerluse puudumine

6. Juurdepääs kinnisvarale

7. Intellektuaalse omandi kaitse küsimused

8. Vajalik suurem läbipaistvus, lihtsus ja paindlikkus

9. Vaja on toetada innovatsiooni

Ühes sõnavõtus toodi välja, et näiteks Iisraeli VKEd ekspordivad kuni 45% kogu ekspordi mahust. Peaks vaatama - mida eksporditakse. Need on reegline kõrgtehnoloogilised tooted. Kriitika Euroopa VKEde pihta - nad on ajast maha jäänud ja nende toodangu kvaliteet on madal. On vaja rohkem toetada innovatsiooni ja teadustegevust ning kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõttu.

Tehti ka kriitikat komisjoni poolsete liiga kõrgete nõuete kehtestamise kohta. Näide oli loomade transpordi nõuete kohta, kus nõuete täitmisega kaasnevad kulud on kõrgemad kui kogu ekspordist saadav tulu. Komisjoni esindaja sõnul on vaja vaadata kas nõuded on mõistlikud või mitte - tuleb jälgida euroopa poolt vastu võetud suuniseid parema keskkonna tagamise osas. Tuleb läbi viia mõjude analüüs iga uue nõude või direktiivi kehtestamisel.

Euroopa Komisjon viis läbi uurimuse, kaardistamaks administratiivkulude teket. Uuring on lõppenud ja peagi tehakse kättesaadavaks selle tulemused. Uuring näitab, et eriti suured administratiivkulud on seotud statistikaga. Bürokraatiga seotud kulud on Euroopas kokku 3,5 % SKPst mis on lubamatult kõrge. Tänu juba vastu võetud meetmetele hoitakse kokku 40 miljardit  eurot aastas.

Lõppsõnas tõdeti, et olemasoleva majanduskriisiga toimetulekuks on vaja aidata VKEdel paremini toime tulla. Suurtest ettevõtetest koondatutel on võimalik leida rakendust olemasolevatest VKEdes või luua oma ettevõte. Kutsuti liikmesriike üles rakendama Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud meetmeid.

Teine oluline teema - krediidi küsimus - on vaja, et pangad hakkaksid täitma neile omast funktsiooni ja pakkuma ettevõtetele vajalikku finantstuge.

Järgmisel nädalal tuleb komisjon välja uue regulatsiooniga, mis puudutab hilinenud makseid. Kui suured ettevõtted ei tasu väikeste ees oma lepingulisi kohustusi, tuleb nende suhtes rakendada karmimaid karistusi.

Lõpuks räägiti veel töötajate oskustest ja sellest, et tuleb hoida kvalifitseeritud tööjõudu.

3. Kohtumine Maive Rutega.

Kohtusin 27.märtsil Maive Rutega, kes on  Euroopa Komisjoni Ettevõtluse ja Tööstuse Peadirektoraadi  väike- ja  keskettevõtluspoliitika direktor.

Rute valutab südant selle pärast, et Eestis ei kasutata ära kõiki Euroopa Komisjoni poolt pakutavaid meetmeid VKEde toetamiseks ning vajalik informatsioon ei jõua sageli potentsiaalsete kasusaajateni. Näiteks selle aasta mais toimuval esimesel Euroopa VKEde nädalal (6-14.mai 2009) Eesti ei osale. Informatsioon on leitav kodulehelt: http://european-sme-week.eu

Rute küsib- kas ka meie kohalike omavalitsuste liidud või kohalikud omavalitsused on valmis edastama VKEdele informatsiooni olemasolevatest programmidest nii liikmesriikides kui Euroopas. Õnneks on Euroopa Komisjoni esindus Eestis valmis oma õla alla panema ja organiseerima ühe teabepäeva.

Küsimus - keda sinna kutsuda, et vajalik informatsioon jõuaks kõige tõhusamalt nendeni kellele see on mõeldud?

Näiteks on olemas väga huvitav euroopa ettevõtluse vahetusprogramm “ERASMUS”, mis võimaldab algajal aga ka kogenud väikettevõtjal töötada kuni kuus kuud kogenud ettevõtja juures mõnes teises riigis (komisjon maksab ka taskuraha 560-1000 eurot). Täpsem informatsioon: www.erasmus-entrepreneurs.eu.

Hetkel pakkumine avatud - taotlusi saab esitada veel kuni kaks kuud!

Küsimusi  noorte ettevõtjate toetuse kohta saab esitada läbi e-kirja: support@erasmus-entepreneurs.eu

Lisaks on olemas veel euroopa ettevõtlusportaal: http://ec.europa.eu/enterprise/sme

Veel on olemas ettevõtete võrgustik- http://ec.europa.eu/enterprise-europe-network

Eestist kuuluvad võrgustikku:
Estonian Chamber Of Commerce And Industry
Toom-Kooli 17
10130 Tallinn
Tel.: 3724640244
Fax: 3724640245
e-mail: merike@koda.ee
Website: www.koda.ee

Invent Baltics Oü
Akadeemia Tee 19
12618 Tallinn
Tel.: 3726838011
Fax: 3.726.838.001
e-mail: silver@invent.ee
Website: www.invent.ee

Tartu Science Park
Riia 185
51014 Tartu
Tel.: 3725068538
Fax: 3.727.383.041
e-mail: henri.hanson@sciencepark.ee
Website: www.teaduspark.ee

Tallinn Technology Park Development Foundation
Akadeemia Tee 19
12618 Tallinn
Tel.: 3726800202
Fax: 3724640245
e-mail: raivo.tamkivi@tehnopol.ee
Website: www.tehnopol.ee

Baltic Innovation Agency
Lai 30
51005 Tartu
Tel.: 3725029873
Fax: +(372) 7 404 135
e-mail: rene@bia.ee
Website: www.bia.ee

Aga ikka info ei liigu! Kas meie saame kuidagi omaltpoolt aidata kaasa teadlikkuse tõstmisele olemasolevatest VKEdele suunatud meetmetest!

On ka terve rida meetmeid mida rakendatakse liikmesriikides- näiteks meil läbi sotsiaalministeeriumi või EASi. Tuleks nendega kontakti võtta, et nad võtaksid jalad alla ja praeguses situatsioonis kasutaksid kõiki nende kasutuses olevaid meetmeid VKEde toetamiseks ja uute ettevõtete loomiseks.

4. CEMR avaldus majanduskriisi teemal.

Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste tugevdamine aitab  kaasa Euroopa majanduse taaselavdamisele - oli sõnum 24.aprillil Ateenas toimunud Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) juhatuse istungilt. Avaldusega on võimalik tutvuda:
communiqué on the impact of the crisis on Europe's local and regional authorities.

CEMR president, Viini linnapea ütles, et “kodanikud vaatavad kõigepealt oma omavalitsuste poole, et saada neilt abi kui nad on sattunud raskutesse majanduskriisi tõttu”.

Surve omavalitsustele suureneb, kuigi samal ajal on vähenenud maksulaekumised ja ka eraldised riigieelarvest. On oluline, et nii Euroopa kui rahvusriikide valitsused mõistaksid seda probleemi paremini ja toetaksid kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi.

Ta ütles: “ Esiteks, me vajame  piisavaid rahalisi vahendeid ja õigusi, et täita oma kohustusi oma kodanike ees kes on sattunud raskustesse majanduskriisi tõttu, mida nemad pole põhjustanud. Teiseks oleme veendunud, et kohalikud ja regionaalsed omavalitsused on kõige õigemad rakendamaks efektiivseid investeerimisprogramme, et aidata majandusel kriisist taastuda.”
 
Avalduses kutsutakse riikide valitsusi
1. kaasama omavalitsusi kui partnereid kriisist ülesaamiseks
2. ja tugevdama omavalitsusi nii rahaliselt kui ka teiste sobivate vahenditega, et aidata neil toime tulla oma sotsiaalkaitse kohustustega ning aidata kriisi ohvreid.

Eriti kutsutakse kaitsma omavalitsuste finantsautonoomiat ja rahalise ressursse.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


27.04.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit