Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


20.-24. aprill 2009
Print

E-nädalakiri 13/2009

Sisukord:

1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek 20.04.09
2.    Regioonide Komitee juhatuse istung 20.04.09
3.    Kommunikatsioonifoorum 21.04.09
4.    Regioonide Komitee täiskogu 79. istungjärk
5.    Regioonide Komitee Läänemere piirkonna interregionaalse töögrupi koosolek 22.04.09

1.    Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek 20.04.09

Koosolekul osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Peamine punkt päevakorras oli juhatuse istungi ettevalmistamine- eriti mis puudutab koordinaatorite kulude katmist, Regioonide Komitee sisekorra muutmist, CAFA koosoleku väljundit seoses koordinaatorite kulude katmisega ja missiooni dokumenti.

Peasekretär käitus märtsis toimunud kontaktgrupi koosolekul nagu poleks tal koordinaatorite rolli ja kulude katmise ettepanekuga midagi tegemist.  Juhatuse koosolekul tuleks teha ettepanek panna see küsimus järgmise juhatuse päevakorda ning paluda saata kõigile ülevaade CAFA koosolekul arutatust. Koosolekul osalejad avaldasid oma arvamust seoses koordinaatorite rolli tunnustamisega ja nende osalemiskulude katmisega. Koordinaatorite hulgast ei kostunud ühtegi vastuhäält.

Leiti, et rahvuslikud koordinaatorid on just see link mis seob Regioonide Komiteed kohaliku tasandiga.

Vaja oleks teha selgitustööd oma delegatsiooni liikmete hulgas, et saada toetust esitatud ettepanekutele seoses koordinaatorite rolliga ja rahastamisega nii juhatuse istungil, CAFA koosolekul ja protseduurireeglite töörühma koosolekul.

Kaimo Käärmann-Liive lubas, et meie juhatuse liige- Uno Silberg tõstatab juhatuse koosolekul koordinaatorite rahastamise küsimuse- see tähendab teeb ettepaneku, et see küsimus lülitatakse järgmise juhatuse päevakorda ja et CAFA esitaks vastava ülevaate.

Tehti ettepanek, et 28.mail toimuks Regioonide Komitee poliitiliste gruppide esindajate ja rahvuslike koordinaatorite vaheline kohtumine.

Kohtumisel administratsiooni esindajatega anti ülevaade aprilli täiskogu istungi päevakorrast ja juhatuse koosolekul arutatavatest küsimustest.

Samuti anti ülevaade Regioonide Komitee tegevustest seoses Euroopa Parlamendi valimistega. Soovitakse saada ülevaadet ka liikmesriikide omavalitsusliitudes toimuvatest tegevustest seoses parlamendivalimistega. Regioonide Komitee on loonud eraldi lingi oma kodulehel, mis annab ülevaate käimasolevast kampaaniast tervikuna  ja liikmesriigiti.

2. Regioonide Komitee juhatuse istung 20.04.09

Osalesid juhatuse liige Uno Silberg ja rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

17.–18. juuni 2009. aasta täiskogu istungjärk algab kell 15.00, kohal viibib ka Euroopa Komisjoni arengu- ja humanitaarabi volinik Louis Michel. Lisaks korraldab Regioonide Komitee foorumi teemal „Idapartnerlus”. Euroopa Komisjoni välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika volinik Benita Ferrero-Waldner tutvustab täiskogul foorumi järeldusi.

Euroopa Komisjoni hariduse, koolituse, kultuuri ja noorsooküsimuste volinik Ján Figeli sõnavõtt.

Youth in action - on programm, millega finantseeritakse noorte poolt korraldatud tegevusi. Komisjonil on uus meede, mis toetab noorte reisimist ja töötamist teistes liikmesriikides ning kutsus üles toetama selliseid vahetusi, et kõik soovijaid saaksid sellistes programmides osaleda. Selleks on vaja rohkem tahet kui rahalisi vahendeid. Tema sõnul on eesmärgiks välja töötada  pikaajalise strateegia - nagu ta väljendas - tahame istuda puid mitte üheaastaseid kultuure.

Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide kirjeldus - täiendusi/muudatusi esitatud ei olnud ja dokument esitatakse täiskogule vastuvõtmiseks.

Rahandus- ja halduskomisjon (CAFA) aruanne.
Rahandus- ja halduskomisjon kinnitas administratsiooni ettepaneku 2010. aasta esialgse eelarveprojekti kohta 16. märtsi 2009 toimunud koosolekul.

Riiklike koordinaatorite tegevuse kulude hüvitamise kohta on aruandes kirjutatud, et

“Kooskõlas Regioonide Komitee kodukorra artikliga 8 korraldab peasekretär komitee haldusstruktuuri raames riikide delegatsioonidele abi osutamise, kuid riiklike koordinaatorite seisundit komitee kodukorras ei käsitleta, samuti ei ole neile ette nähtud mingisugust sõidukulude hüvitamist ega päevaraha maksmist. Küsimust, kas riikide delegatsioonide koordinaatorite seisundit peaks kodukorras käsitlema, võiks arutada kodukorra muutmise ajutine komisjon, mis loodi täiskogu 9. oktoobri 2008. aasta otsusega. Hüvitamist, nagu igasugust rahalist taotlust, tuleb vaadelda ka Regioonide Komitee üldeelarve valguses.

Igasugusele märkimisväärsele uuele hüvitamist käsitlevale sättele vastukaaluks tuleb vähendada teiste kavandatud tegevuste tähtsust.
Seetõttu paluti rahandus- ja halduskomisjoni liikmetel arutada, kas riikide delegatsioonide koordinaatorite kulude hüvitamise küsimust peaks rahandus- ja halduskomisjon käsitlema eraldi nende seisundi ametlikust tunnustamisest kodukorras. Kui jah, siis tuleks arutada riikide delegatsioonide koordinaatorite sõidu- ja elamiskulude hüvitamiseks esitatud stsenaariume ja nende mõju eelarvele.

Rahandus- ja halduskomisjon arutas seda küsimust ning komisjoni esimees märkis, et kohalviibinud 7 liikmest 5 väljendasid ettepaneku suhtes kahtlust ning 2 toetasid seda.

Liikmed nõustusid rahandus- ja halduskomisjoni esimehe ettepanekuga edastada küsimus juhatusele edasiseks aruteluks.

CAFA komisjoni esimehe sõnul oli arutelu selle teema üle põhjalik ja tahtsime mõelda sellele milline on selle otsuse poliitiline tagajärg. Selle diskussiooni üldine tonaalsus oli mitte toetada seda ettepanekut. Enne otsustamist oleks vaja kindlaks määrata milline on koordinaatorite roll - ja see peaks olema sätestatud kodukorras.

Uno Silberg võttis sõna ja tegi ettepaneku panna küsimus järgmise juhatuse päevakorda ning esitataks CAFA poolt ülevaade seoses koordinaatorite kulude katmisega. Seda ettepanekut toetasid teiste riikide juhatuse liikmed.

President tegi ettepaneku, et see küsimus pannakse järgmise juhatuse päevakorda.

RELEX komisjoni 2009. aasta tööprogramm
Juhatusele oli esitatud ettepanekud järgmiste omaalgatuslike arvamuste koostamise kohta:
·    Piirkondlik vaatepunkt meediapädevuse ja meediakasvatuse arendamisel ELi hariduspoliitikas – taotleja EDUC
·    ELi strateegia Doonau piirkonna jaoks- taotleja RELEX
·    Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused Gruusias ning Gruusia ja Euroopa Liidu koostöö areng- taotleja RELEX

Otsustati koostada kaks esimest arvamust. Kolmas jäi hetkel ootenimekirja.

Piirkondadevahelise rühma „Autotööstuse kriis ” loomine. 13. veebruari 2009. aasta kirjas teavitas Jean-Yves Le Drian kooskõlas kodukorra artikliga 10 komitee presidenti Luc Van den Brandet Regioonide Komitee piirkondadevahelise rühma „Autotööstuse kriis” loomisest.

Kõnealuse rühma liikmeks saamise soovi on seni väljendanud 32 täis- ja 10 asendusliiget, nende hulgas ka meie delegatsioonist Uno Silberg ja Väino Hallikmägi. Rühma eesmärk on panna koos tegutsema autotööstuse kriisi all kannatavate piirkondade esindajad, kes soovivad osaleda arutelus kriisi üle, pakkuda oma ekspertteadmisi kohapeal ja pakkuda lahendusi Euroopa tasandil.

Uno Silbergile tehti ettepanek asuda selle rühma aseesimehe kohale. Uno võttis ettepaneku vastu.

Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talituse uus eeskiri- anti ülevaade eeskirja kohta esitatud muudatusettepanekutest.

3.    Kommunikatsioonifoorum 21.04.2009

Esimeses osa oli korraldatud ümarlauana, kus osalesid erinevate poliitiliste fraktsioonide esindajad. Meie delegatsiooni liikmetest osales Uno Silberg.

Moderaator esitas osalejatele küsimusi. Üks temaatika  puudutas valimistel osalemist- kuidas osalemismäära suurendada ning kuidas inimesi paremini informeerida Euroopa Liidust.

Uno Silbergi sõnul on kõige parem selgitus enda eeskuju. Miks me peame täna seda küsima miks inimesed ei lähe valima ja miks inimesed ei tea täpselt mida EL tasandil tehakse. Vaja on minna põhjuste juurde ja selgitada miks see informatsioon pole inimesteni jõudnud.

Ajakirjandus on abivahend informatsiooni edastamiseks - vaja oleks rohkem selgitada Euroopas toimuvaid protsesse.

Osalejad avaldasid arvamust, et sõnum, mida me peaksime kodanikele edastama enne Euroopa parlamendi valimisi on - millist konkreetset kasu on piirkond saanud tänu Euroopa liidule. Sageli ka inimesed ei tea mis on ühe või teise poliitilise fraktsiooni seisukohad. Kodanikele on tähtsad nii elu kvaliteet kui muud neid igapäevaselt puudutavad teemad nagu töölepingute seadus, tervishoiu korraldus jne.

Tänane majandus- ja finantskriis annab võimaluse vaadata probleeme Euroopa tasandil mitte ainult oma rahvusriigi piirides. Ühtsus aitab kaasa turvatunde suurenemisele. Uno sõnul ongi tänane situatsioon üks õppetund ja senine majanduspoliitika on ummikusse jõudnud. Mõned küsimused on vaja lahendada riikide üleselt ja on küsimusi mida tuleb lahendada kohalikul tasandil. Samas on selge, et inimesed, keda see kriis puudutab, elavad ikkagi konkreetses omavalitsuses. Rääkis raportist mille raportöör ta on - nimelt globaliseerumisfondi määruse eelnõust kui ühest näitest Euroopa ülesest sekkumisest.

Lissaboni Leping ja inimeste konkreetsed vajadused - kuidas ühildada need küsimused. Oluline on ka Lissaboni Lepingu ratifitseerimise protsess - kas seda tehti rahvusparlamentides või referendumi teel.

Väga oluline on lähimuspõhimõtte järgimine.

Teises voorus tutvustati võimalikke erinevaid kommunikatsiooni meetodeid ja kuidas erinevad institutsioonid selles osalevad. Kokku osaleb valimistel 375 miljonit inimest.

Arvestada tuleb väga erineva kultuuri- ja keelelise keskkonnaga 27 liikmesriigis.

Põhjused, miks inimesed ei osale valimistel, on liikmesriigiti erinev. Miks nad seda ei tee - kas nad ei tea sellest midagi või nad arvavad, et nende osalemine ei muuda midagi.

Inimeste igapäevaprobleemid jäävad EL tasandil kaugeks.  Tutvustati nii Euroopa Parlamendi kui Regioonide Komitee poolt loodud interneti lehekülgi, kust on võimalik saada informatsiooni eelolevate valimiste kohta ning samuti kasutada neid kui abivahendeid valimiste läbiviimisel ja valimisaktiivsuse suurendamisel.

Regioonide Komitee on saatnud kõigile omavalitsusliitudele kirja näite, mida siis kohalikul tasandil valitud esindajad võivad kasutada valimiste teadvustamiseks nende inimeste osas, kellel näiteks ei ole juurdepääsu internetile.

Kolmandas voorus arutasime väikeses ringis, kuhu kuulusid lisaks kahele rahvuslikule koordinaatorile Regioonide Komitee töötaja Triinu Volmer ja Eesti Päevalehe arvamustetoimetaja Liisa Past. Arutelu toimus Regioonide Komitee poolt ettevalmistatud küsimustiku raames. Aruteleu tulemused võtab kokku Triinu Volmer.

4.    Regioonide Komitee täiskogu 79. istungjärk

Enne täiskogu istungit toimus meie delegatsiooni koosolek seekord Tallinna esinduses, kus Tõnu Karu eestvedamisel toimus Raul Meeli maalide näituse avamine.

79. istungjärgu täiskogul osalesid Eesti delegatsiooni liikmed Mihkel Juhkami, Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Saima Kalev, Toomas Vitsut, Väino Hallikmägi ja Teet Kallasvee ning rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Istungjärgu päevakord ja selle raames arutatud teemad ning nende käsitlused:

Teisipäev, 21. aprill 2009

Enne istungjärgu algust toimus leinaseisak Itaalias toimunud maavärina ohvrite mälestuseks. Abruzzo regiooni pealinnas L'Aquilas elab 70 000 inimest ja seal oli palju vanu maju. Maavärinas sai kannatada linna 10 000-st hoonest 3000.

Mitmed sajanditevanused renessanssi ja romaani kirikud varisesid kokku. Linnapea andis ülevaate toimunud maavärina laastamistööst ja selle käigus kannatanutest ja hukkunutest. Kogu piirkonnas on koolid tänaseni suletud ja elanikud on linnast lahkunud. Maavärinale järgnes mitu järeltõuget. Samas käivad piirkonnas ulatuslikud taastamistööd ning oktoobriks loodetakse pakkuda kõigile kodu kaotanutele elamisväärseid elamistingimusi. Tänas ka kõiki kes on oma abistava käe sirutanud kannatanud piirkonna abistamiseks.

Komitee presidendi sõnavõtt . President kutsus üles kasutama liikmetele mõeldud interneti portaali.


Euroopa loovad piirkonnad ja linnad

Kõnelejad:

·    Loovuse foorumilosalejad. Näiteks esines ettekandega noorte talentide nimel itaallanna, kes on pärit itaalia saksakeelsest piirkonnast ning ta rääkis ka saksa keeles. Ta lubas kirjutada nendest kahest foorumil veedetud päevast ooperi. Tema sõnul on võimalik edendada loovust läbi usalduse suurendamise noorte vastu ning noorte kunstnike toetamise (ka rahaliselt). Loovuse näitena esitas ta lühikese muusikalise pala munalõikurit kasutades.

·      Edi Rama, Tirana linnapea

·      Damini Kumar, loovuse Euroopa aasta kujundaja, looja ja saadik, Iirimaa. Tema sõnul on oluline julgus võtta riske ja muuta organisatsioon loovaks. Tema jaoks tähendab innovatsioon lisandväärtuse loomist ja jõukuse suurendamist. Tuleb julgustada loovat lähenemist ja uute ideede rakendamist. Liberaalne haridus on selline, mis õpetab kasutama oma mõlemaid ajupoolkerasid.

·     Birgit Buschmann, peadirektor, Baden-Württembergi liidumaa majandusministeerium- andis põhjaliku ülevaate mida liidumaal tehakse loovuse arendamise valdkonnas.

·      Klaus Haasis, ettevõtte MFG-Innovation tegevdirektor, Baden-Württemberg, Saksamaa - on veendunud, et oluline on arendada regionaalset koostööd. On vaja ühendada innovatsioon ja tööstus, et tugevdada konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil. Tuleks mõelda uute lahenduste ja uute arenguteede leidmise peale.

ARVAMUSTE ARUTAMINE JA VASTUVÕTMINE
Linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava  CdR 417/2008 – COTER-IV-023
Pearaportöör: Sir Albert Bore (Birminghami linnavolikogu liige, UK/PES)

Arvamuses väljendatakse kahetsust selle üle, et Euroopa Komisjon ei ole avaldanud oodatud linnalise liikumiskeskkonna tegevuskava. Leitakse, et EL peaks tihedas koostöös Euroopa Investeerimispangaga looma uuenduslikke finantsmeetmeid, mida suunata säästva liikumiskeskkonna infrastruktuuri rahastamiseks ja väikese süsinikdioksiidi heitkogusega sõidukite arendamisse investeerimiseks.

Raport toetab Euroopa Parlamendi raporti projektis esitatud soovitust, et aastate 2014–2020 finantsperspektiivi raames uuritaks võimalust luua Euroopa rahastamisvahend, mille abil oleks võimalik kaasrahastada linnaliikluse kavasid (linnalise liikumiskeskkonna kavasid) ning  investeeringuid linnalisse liikumiskeskkonda, mis vastab ELi keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikele eesmärkidele. kutsub komisjoni üles looma rahastamisvahendi, mis julgustaks linnapiirkondi arendama linnalise liikumiskeskkonna kavasid.

See rahastamisvahend peaks olema linnapiirkondadele otse kättesaadav, sõltumata liikmesriigi heakskiidust. Linnalise liikuvuskeskkonna kava peaks olema linna enda vastutusalas. Kohalikul ja piirkondlikul tasandil sõltuvad projektid sageli avaliku ja erasektori investeeringute õigest kombinatsioonist. EL võib aidata seda saavutada.

Tuletan siinkohal meelde Eesti riiklikke seisukohti seoses järgmise rahastusperioodiga: “Üldiseks suunaks peaks olema, et uutele kerkinud või kerkivatele väljakutsetele vastamiseks ei pea tingimata looma juurde EL rahastamise uusi instrumente – eriti olukorras kui tegemist on instrumentidega, mis osaliselt või täielikult toimivad valdkonnas, milles juba olemasolevaid instrumente on võimalik kasutada ja ringi suunitleda (eriti ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika vahendeid silmas pidades).

Seejuures tuleb loomulikult silmas pidada, et EL rahastamisinstrumentide fookus liigselt ei killustuks. Ent kitsalt suunitletud, aga mahult killustatud ja dubleerimisohuga instrumentide tingimustes on EL ühtsete eesmärkide saavutamine samamoodi raskendatud.”

Kokku esitati selle arvamuse eelnõu kohta 27 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt.  Kuna raportöör ei toetanud meie muudatusettepanekut, mis tegi ettepaneku mitte luua eraldi rahastamisvahendit mis oleks suunatud otse linnapiirkondadele, võttis Uno Silberg selle tagasi. 

Raportöör toetas ühte meie poolt esitatud ettepanekut. Esitatud muudatusettepanekud on lisatud aruandele nr 11/2009.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Strateegiline energiaülevaade ja ehitiste energiatõhusus
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 781 final/2, Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2008) 780 final – 2008/0223 (COD), CdR 8/2009 rev. 1 – DEVE-IV-033. Raportöör: Jean-Louis Joseph (Bastidonne´i linnapea, FR/PES)

Arvamuses leitakse, et energiatõhusus peab edaspidi olema energia valdkonnas Euroopa Liidu tähelepanu keskmes. Komitee tuletab meelde „Trias Energetica” mudeli, milles reastatakse tähtsuse järjekorras meetmed, mis võimaldavad vähendada energiatarbimise mõju kliimale: energiatõhusus, taastuvenergia edendamine ja fossiilenergia kasutuse optimeerimine.

Energiatõhusus ei ole määrava tähtsusega mitte ainult 20-20-20 sihtnäitajate saavutamisel, vaid sellel on oluline roll ka varustuskindluse tagamisel. Märgitakse kahetsusega, et energiatõhusus on ainus kolmest 20-20-20 sihtnäitaja eesmärgist, mille kohta ei ole koostatud siduvat õigusakti.

Rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulist rolli energiatõhususe valdkonnas. Sellega seoses avaldab komitee taas toetust linnapeade konventsioonile ja tuletab meelde oma selleteemalist perspektiivarvamust, milles muu hulgas rõhutati „et kohaliku tasandi tegevus on määrava tähtsusega energiatõhususe 20 % eesmärgi saavutamisel. Piirkondade ja kohalike omavalitsuste keskset rolli selles on juba selgesõnaliselt tunnustanud Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament.

Samuti nähakse kohalikul tasandil toimuvas ruumilises planeerimises olulist vahendit selleks, et saavutada terviklik kliimasäästlik ja energiatõhus ühiskonnastruktuur.

Regioonide Komitee teeb ettepaneku moodustada töörühm, kuhu kuuluksid  komisjoni ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende võrgustike esindajad, et kujundada uus energiatõhususe visioon, mis põhineks „alt-ülesse” lähenemisviisil.

Tuumaenergia kasutamise osas on arvamuses väljendatud seisukohta, et tuumaenergia sõltub peamiselt imporditud kütusest ja seetõttu ei saa seda pidada ELi enda energiavaruks. Samas on tuumaenergia kasutamisel tagajärjed ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige seoses seda liiki energiaga seotud riskide ja jäätmete käitlemisega. Sellega seoses võtab komitee teadmiseks kava vaadata läbi ettepanek direktiivi kohta, millega sätestatakse tuumaalase ohutuse raamistik, ning teeb ettepaneku, et selles käsitletaks ka tuumajäätmete säästva käitlemise ja kulude küsimust.

Komitee rõhutab oma arvamuses, et ehitiste energiatõhususe parandamiseks tuleb võtta kiiresti meetmeid, arvestades sellest tulenevate eelistega
·    ELi kliima- ja energiaalaste eesmärkide jaoks;
·    sotsiaalsest küljest (kodanike järjest suuremad raskused seoses elamute küttekuludega);
·    majanduslikust küljest ning heaolu suurendamise ja töökohtade loomise seisukohast kohalikul tasandil;

Nõustutakse 1000m2 piirangu kaotamisega ning seoses energiamärgise kasutusele võtuga tehtud parandustega ja leitakse, et direktiivi  rakendamiseks on vaja läbi viia koolitusi.

Arvamuses tehakse ettepaneku kaaluda sellise meetme kasutuselevõtmist, mis teeks kõikidele ehitistele, mille omanik vahetub või mida müüakse, kohustuslikuks vastata energiatõhususe miinimumnõuetele. Selline süsteem aitaks kiiresti olemasolevate ehitiste kvaliteeti parandada, kuna on kehtestatud kindel hetk, millal peab tasemele vastama, nagu see on ka näiteks sõidukite tehnoülevaatuse puhul. Renoveerimiskulud võiks katta ehitise müügist saadava tuluga.

Meie delegatsiooni poolt esitati muudatusettepanek selle sõnastuse muutmiseks (vt. aruanne 11/2009)

Selle raporti kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Meie poolt esitatud muudatusettepanekud võeti vastu (kaks kompromissina).

Muudatusettepanekute menetlemisel saavutati kompromiss kohustuslikus energiatõhususe miinimumnõetele vastavuse küsimuses. Kompromissi kohaselt soovitab Regioonide Komitee uurida võimalust sätestada tähtaeg või hetk millal ehitised peaksid nendele nõuetele vastama.
Kogu raport võeti vastu häälteenamusega.

Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik.
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile COM(2008) 588 final, CdR 11/2009 rev. 1 – EDUC-IV-035.
Raportöör: Jyrki Myllyvirta (Lahti linnapea, FI/EPP)

Arvamuses tuletatakse  Euroopa Komisjonile meelde, et komitee jälgib hoolikalt kokkulepitud põhimõtet kaasata linnad ja „piirkondlikud ametivõimud ning sidusrühmad, nagu ülikoolid ja teadusasutused, kodanikuühiskond ja ettevõtted aktiivselt Euroopa teadusruumi juhtimisse”, ning samuti varem tehtud viiteid subsidiaarsuse ja muutuva geomeetria põhimõtte järgimisele.

Arvamuses tunnistatakse vajadust teha teadus- ja tehnoloogiakoostööd ELi ja tema naaberriikide vahel. See hõlmaks naaberriikide esindajate osalemist mitte ainult ELi teadusuuringute raamprogrammis, vaid ka teistes Euroopa teadusruumi valdkondades, nagu teadus- ja infrastruktuuriprogrammide kooskõlastamine, teadmiste jagamise põhimõtete tugevdamine ning teadlaste takistusteta liikumine.

Komitee soovib tagada seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Maaelu Arengu Fondi kooskõlastatud kasutuse, kuna see on väga oluline ELi konkurentsivõime ning ühtekuuluvus-, teadus-, kõrgharidus- ja innovatsioonipoliitika vastastikuse koosmõju jaoks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nagu komitee on varasemates arvamustes märkinud.

Kooskõlas varasemates teemakohastes arvamustes väljendatud seisukohtadega kutsub Regioonide Komitee üles jätkama arutelu sobiva tasakaalu leidmise üle institutsioonilise ja konkurentsipõhise rahastamise vahel.

Tehakse märkus, et teatises ei arvestata kõigi kohalike ja piirkondlike aspektidega ning Euroopa Komisjon ei esita kõnealuse teatise jaoks mõjuhinnangut kuigi arvamuses rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusi ning rahvusvahelise teadus- ja tehnoloogiakoostöö erilist tähtsust linnade ja piirkondade jaoks.

Selle arvamuse kohta ei olnud esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Audiovisuaalvaldkonna koostööprogramm MEDIA Mundus.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus  COM(2008) 892 final – 2008/0258 (COD), CdR 027/2009 – EDUC-IV-036 (kiirmenetlus)
Pearaportöör: Ioannis Sgouros (Ateena prefekt,)

Komitee on seisukohal, et MEDIA Mundus aitab tugevdada Euroopa audiovisuaalsektori konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel, suurendades samas Euroopa kultuurilist ja poliitilist rolli maailmas. Leitakse,et erilist tähelepanu tuleb pöörata riikidele, kelle audiovisuaaltoodangu hulk on madal ning kes seisavad vastamisi mitmesuguste takistustega, mis tulenevad nende geograafilisest või keelelisest eripärast.

Arvamus kiidab samuti heaks selle, et Euroopa Liit on seadnud prioriteediks noored, kuna just nemad esindavad Euroopa audiovisuaalsektori tulevikku. Tänu noorte andekate režissööride teoste propageerimisele aitab MEDIA Mundus tagada uute talentide avastamist, noorte põlvkonna liikuvust ning teadmiste omandamist Euroopa ja rahvusvaheliste turgude kohta, toetades ühtlasi teadmistepõhise majanduse ja kultuuridevahelise dialoogi elluviimist.

Komitee on mures,  et kuna programm loodi lühikeseks perioodiks (aastateks 2011–2013) ja piiratud eelarvega (15 miljonit eurot, millest 13,5 miljonit eraldatakse meetmetele), siis ei võimalda ei aeg ega vahendid teha palju algatusi ega võtta arvukalt meetmeid.

Arvamuse kohta oli esitatud 9 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt. Muudatusettepanekute menetlemise käigus võeti vastu meie delegatsiooni nimel esitatud 3 ettepanekut.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Regioonide Komitee 15. aastapäeva tähistamine ning komitee ülesannete ja eesmärkide väljakuulutamine (R/CdR 40/2009 päevakorrapunkt 5)

Täiskogu võttis vastu Regioonide Komitee ülesandeid ja eesmärke tutvustava dokumendi. Samuti tähistati Regioonide Komitee 15.aastapäeva sellega, et autasustati pikaaegseid komitee liikmeid (neid on kokku 20, aga hetkel kohal oli nendest 15 liiget). Auliikmed esinesid ka omapoolsete ettekannetega, milles meenutasid Regioonide Komitee loomisega seotud fakte ja tõid välja komitee tegevuse põhilised saavutused ja põhimõtted.

Kolmapäev, 22. aprill 2009

Perspektiivarvamuse seose kohta tööturu ning piirkondlike vajaduste vahel turismi valdkonnas.
Eesistujariigi Tšehhi Vabariigi konsulteerimistaotlus, CdR 083/2009 – ECOS-IV-033.
Pearaportöör: Konstantinos Tatsis (Drama, Kavala ja Xanthi piirkonna ühisvalitsuse esimees, EL/EPP)

Arvamuses leitakse, et turism ja turismivaldkond on olulised nii majanduse arendamise kui tööhõive seisukohast. Turism aitab kaasa ka sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamisele. Leitakse, et turismiarendus peab olema säästev ja ei tohi kahjustada looduskeskkonda- see peab olema säästev ja keskkonnasõbralik. Arvamuses soovitatakse kehtestada ülempiirid turismirajatiste arvu piiramiseks. Turismi valdkonnas on kolme sorti konkurentsi- EL ja väljaspool Euroopat asuvate maade vahe, EL sisene ja riigi sisene konkurents. Tehakse ettepanek piirata sellist ettevõtlusvormi nagu “kõik ühes “ reispaketid ning tugevdada turismivaldkonna töötajate kvalifikatsiooni.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 17 muudatusettepanekut. Leedu delegatsiooni poolt esitatud muudatusettepanek, kus sooviti rõhutada, et turismi eesmärk ei ole mitte ainult majanduslik kasu vaid et see mõjutab ka haridust, tervishoidu ning avardab silmaringi ja parandab meeleolu ja enesetunnet - ei leidnud raportööri toetust, kuid elektroonilise hääletuse tulemusena võeti siiski napi häälteenamusega vastu.

Teine olulisem vaidlus toimus selle üle kas on vaja kehtestada ülempiiri turismirajatistele või mitte ja kas keelustada paketid “kõik ühes”. Hääletamise tulemusena jäi ülempiiri kehtestamise ettepanek alles, kuid pakettide “kõik ühes” keelustamine ei leidnud toetust.

Arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Kohalikud omavalitsused: arenguprotsessi osalised.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 626 final,  CdR 312/2008 rev. 1 – RELEX-IV-019.
Raportöör: Christophe Rouillon (Coulaines'i linnapea, FR/PES)

Regioonide Komitee tunnustab oma arvamuses asjaolu, et  komisjon esitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eripanuse kohta arenguprotsessis ja kohalikus valitsemises konkreetseid näiteid – mis on uus lähenemine –, et tõsta esile nende tegevuse mitmekesisust ja rikkust ning märgib rahuloluga, et teatis sisaldab enamikku teguritest, mida komitee on ise rõhutanud oma eelmistes, 2005., 2007. ja 2008. aasta arvamustes kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arengukoostöö kohta.

Leitakse, et omavalitsuste tegevuse lisaväärtus tuleneb eelkõige sellest, et nende kohalikud meetmed põhinevad partnerlustel, mida nad on otsustanud sõlmida, ja mitte riigi poolt määratud ülesannete täitmisel. Siinkohal võib näiteks tuua väikeseid ja piiratud rahaliste vahenditega omavalitsusi, kes sellegipoolest viivad ellu olulisi ja asjakohaseid meetmeid. Eriti tervitatavaks peetakse komisjoni ettepanekut luua kohalike ja piirkondlike omavalitsustega arenguteemaline dialoog. Ettepanek on vastus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste viimaste aastate jätkuvatele ponnistustele olla „rahvusvahelistes, kahe- ja mitmepoolsetes abiandjate rühmades” tunnustatud mitte ainult osaliste, vaid täieõiguslike osapooltena.

Tervitab ettepanekut korraldada koosolek, kus lisaks Regioonide Komiteele osaleksid koosolekul ELi ja arengumaade kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sh nende liidud. Komitee kordab oma taotlust Euroopa Komisjoni rahalisele toetusele, mis lisanduks komitee eraldatavatele vahenditele. Selleks, et komitee liikmed saaksid koosolekul toimuvatel aruteludel arvukalt osaleda, on soovitatav, et koosolek toimuks pärast Regioonide Komitee täiskogu istungjärku ning võimaluse korral esimest korda juba enne 2009. aasta lõppu.

Regioonide Komitee soovib, et nii Euroopa kui ka arengumaade asjaomastele sidusrühmadele jagataks täpset teavet selle kohta, mil viisil on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused reaalselt kaasatud koostöölepingute elluviimisse, nii et vajaduse korral oleks võimalik parandusi teha. Sellega seoses on eriti tervitatavad heade tavade tundmine ja nende levitamine.

Selle arvamuse kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud ja arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll uues Läänemere strateegias
Omaalgatuslik arvamus. CdR 381/2008 rev. 1 – RELEX-IV-020.
Raportöör: Uno Aldegren (Skåne lääni landstingi regionaalnõukogu esimees, SE/PES)

Osutades asjaolule, et töö Läänemere strateegia teemal areneb kiiresti, ja pidades silmas Rootsi tulevast Euroopa Liidu eesistumist, otsustas Regioonide Komitee sekkuda arutelusse varajases staadiumis. Skåne lääni maavolikogu esimehe ja raportööri Uno Aldegreni (SE/PES) sõnul ei ole Läänemere strateegia uuenduslik ainult oma makropiirkondliku lähenemise poolest, vaid pakub ka konkreetse näite territoriaalse ühtekuuluvuse elluviimisest.

„see illustreerib ilmekalt, mil viisil rajaneb jätkusuutlik areng kolmele sambale – keskkonna, majanduse ja ühiskonna jätkusuutlikkusele”.

Regioonide Komitee liikmed paluvad Euroopa Komisjonil rakendada sama lähenemist Doonau ja Musta mere piirkondade osas.

Arvamuses leitakse, et edu tagamiseks tuleb Venemaa ja Norra kaasata Läänemere strateegiasse kõigis etappides – koostamisest rakendamiseni – ning integreerida nad põhjamõõtmesse. Põhjamõõtme kaudu katab Läänemere strateegia ka Barentsi mere piirkonda.

Rõhutatakse, et strateegia õnnestumiseks tuleb ulatuslikult kaasa haarata Euroopa, makropiirkonna, riigi, kohaliku ja piirkondliku tasandi osalejaid ning neid tuleb kaasata strateegia väljatöötamisest rakendamiseni.

Läänemere strateegia edu eeldab vahendeid selle elluviimiseks. Kui tehakse otsus uusi vahendeid mitte eraldada, tuleb vabad vahendid leida olemasolevate vahendite ümberjaotamise teel. Arutelud selle läbiviimise üle tuleb käivitada võimalikult kohe, seades eesmärgiks Läänemere strateegia sihtide ja nõudmiste saavutamise. Mitmes poliitikavaldkonnas toimub praegu hindamine või on käimas arutelud reformide üle ning Läänemere strateegia aspektid tuleb neis aruteludes esile tõsta.

Tehakse ettepanek, et nõukogu looks otsuseid langetava organi, mis peaks määratlema strateegiaga hõlmatud ühised eesmärgid ja tegevused ning võtma nende osas vastu otsuseid.

Otsuseid peaks ette valmistatama suuremas rühmas, kuhu kuuluksid Läänemeremaade valitsuste ja Euroopa Komisjoni esindajad ning kohaliku ja piirkondliku tasandi rahvasaadikud.  Leitakse, et piirkondliku ja kohaliku tasandi esindajad  peaks määrama Regioonide Komitee. Analüüsirühma juhiks pakutakse Euroopa Komisjoni.

Arvamuse eelnõus tehakse ka konkreetsed ettepanekud strateegia kõigi nelja samba osas.

Kuna see teema on ja saab olema lähitulevikus väga aktuaalne ning on ka eesti poolt märgitud kui üks peamise prioriteete, lisan arvamuse eelnõu aruandele. Oma varasemas aruandes andsin ülevaate Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatud strateegia tegevuskava eelnõust.

Lisan taustinformatsiooniks ka Eesti Linnade Liidu poolt esitatud ettepanekud seoses Läänemere strateegiaga.

Arvamuse kohta oli esitatud 18 muudatusettepanekut, nendest 5 meie delegatsiooni poolt.  Meie ettepanekuid kõiki aktsepteeriti, neist 2 võeti vastu kompromissina.

Diskussiooni tekitas muudatusettepanek, mis soovitas juhtida komitee tähelepanu tööle sarnaste strateegiatega ning innustada kooskõlastamist tulevate ühenduse strateegiatega teiste makropiirkondade jaoks. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu oli 41 liiget- seega jäi ettepanek napilt välja.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.
 
Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll idapartnerluses.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2008) 823 final, CdR 078/2009 – RELEX-IV-024.
Pearaportöör: István Sértő-Radics (Uszka linnapea; HU/ALDE)

Arvamus toob esile Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames väljatöötatava uue idapartnerluse algatuse tähtsust. Euroopa naabruspoliitika riikide vahelised erinevused, lõhe ootuste ja tegelikkuse vahel ning taotlus luua algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” kõrval ka naabruspoliitika idamõõde viisid pärast Rootsi ja Poola ettepanekut ning Sloveenia eesistumise ajal toimunud arutelu idapartnerluseni. Euroopa Komisjon on koostanud ettepaneku, mille osas langetatakse otsus idapartnerluse tippkohtumisel 2009. aasta kevadel.

Idapartnerluse kesksed eesmärgid on edendada piiriülest ja piirkondadevahelist koostööd ja institutsioonide loomist, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saaksid anda oma osa suhete loomisel ja Euroopa integratsiooni edendamisel, kõrvaldamaks praeguse Euroopa naabruspoliitika puudused.

Komitee nõustub ettepanekus tehtud üleskutsega süvendada olemasolevat kahepoolset koostööd järgmiste meetmete abil: viisavabadus, vabakaubanduspiirkond, suurem toetus valdkondlikele reformidele, tugevamad inimestevahelised kontaktid, uued tegevuskavad, milles on sätestatud selged võrdluskriteeriumid ning strateegiad vastavusseviimiseks ELi standarditega, ning partnerlus- ja koostöölepinguid jätkavad tugevamad lepingud. Euroopa Komisjoni ettepanekus kutsutakse ka üles tugevdama mitmepoolset koostööd, et täiendada ELi põhjamõõdet ja Musta mere sünergiat, ning kasutama projektipõhist lähenemisviisi. Prioriteetsete koostöövaldkondadena määratletakse ettepanekus poliitilised ja julgeolekuküsimused, piirid ja piiriülene liikumine, majandus-, finants-, keskkonna- ja sotsiaalküsimused.

Raportöör toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut suurendada rahastamist 450 miljoni eurolt 2008. aastal 785 miljoni euroni 2013. aastal. See tähendaks 350 miljoni euro suuruse lisavahendi eraldamist ning 250 miljoni euro suuruse summa ümberpaigutamist Euroopa naabruspoliitika piirkondlikele programmidele aastateks 2007–2013 eraldatud vahenditest.
Kokku esitati selle arvamuse kohta 19 muudatusettepanekut, nendest 1 meie delegatsiooni poolt.

Muudatusettepanekute menetlemise käigus täpsustati arvamuses riigid, milledest on jutt.

Euroopa naabruspoliitika riigid, kellega tuleb idapartnerluse väljatöötamisel arvestada, on Armeenia, Aserbaidzaan, Valgevene, Gruusi, Moldova ja Ukraina.

Võeti vastu ka muudatusettepanek, mille kohaselt Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia kohaliku ja piirkondliku assamblee loomine võiks toimuda peale Vahemere assamblee käivitamist ja kogemuste saamist.

Oma teatises soovitab Euroopa Komisjon luua Regioonide Komiteel Euroopa ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsiooniline vahetusstruktuur, mis sarnaneks algatuse „Barcelona protsess: Vahemere Liit” raames pakutud Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assambleega.

Regioonide Komitee esindajad on praegu otsustanud seda ettepanekut mahendada, eelistades poliitilist dialoogi sellise assamblee moodustamise eel.

Muudatusettepanek, mis soovitas selgitada idapartnerluse ja tuleviku laienemisprotsessi suhet, et leidnud toetust ei raportööri ega saali poolt.

Arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Tarbija õigused.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv COM(2008) 614 final – 2008/0196 (COD), CdR 9/2009 rev. 1 – DEVE-IV-038.
Raportöör: Wolfgang Gibowski (riigisekretär, Alam-Saksi liidumaa föderaalasjade volinik, DE/EPP)

Regioonide Komitee ei nõustu oma arvamuses ulatusliku täieliku ühtlustamise põhimõttega, kuna see peidab endas riski, et liikmesriigid peavad ühtlustamise nimel loobuma spetsiifilistest tarbijakaitse sätetest, kuigi need sätted on end neis riikides õigustanud ja on seisukohal, et end õigustanud ja EÜ asutamislepingu keskse tarbijakaitseartikli 153 lõikele 5 vastav minimaalse ühtlustamist põhimõte tuleks olulises osas säilitada.

Põhimõtteliselt on liikmesriikidele jäetud võimalus viia tarbijakaitsealased õigusaktid paindlikult vastavusse oma riigi seadustega, karmima kaitse kehtestamise teel.
Leitakse, et karmi täielikku ühtlustamist võiks kaaluda vaid spetsiifilistel tehnilistel üksikjuhtumitel, kus seni kehtivad erinevad riiklikud eeskirjad kujutavad tõesti endast koormat piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele.

Selle arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 14 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt (mis võeti ka kõik vastu). 14st kaheksa muudatusettepanekut lükati tagasi.

Põhiline vaidlus oligi selle üle kas luua Euroopa ülest täielikult ühtlustatud kõrge tasemega tarbijakaitse süsteemi või mitte. Täieliku ühtlustamise ettepanek ei leidnud toestust.

Arvamus võeti vastu suure häälteenamusega.

Patsiendi ohutus.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2008) 836 final. Ettepanek: nõukogu soovitus COM(2008) 837 final/2 – 2009/003 (CNS)
CdR 14/2009 rev. 1 – DEVE-IV-040.
Raportöör: Pietro Marrazzo (Lazio maavanem, IT/PES)

Regioonide Komitee leiab oma arvamuses, et ettepaneku põhilised elemendid on seotud:

·    poliitilise mõjuvõimu ja profiiliga, mida ühenduse ettepanek patsientide ohutuse küsimusele annab;

·    võimalusega parandada liikmesriikide teadmisi kõnealusest probleemist, täiendades ja jagades samal viisil kogutud andmete baase;

·    iga liikmesriigi võimalusega parandada oma tehnilisi meetmeid tänu heade tavade tutvustamisele;

Samuti märgitakse, et algatusega ei piirata liikmesriikide pädevust tervishoiu valdkonnas, kuna nõukogu soovitus on õigusakt, millega jäetakse liikmesriikidele piisav vabadus tervishoiusüsteeme riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ise korraldada, nagu nad teevad seda ka praegu.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 16 muudatusettepanekut, nendest 3 meie delegatsiooni poolt (kõik ettepanekud võeti vastu).

Muudatusettepanek, kus ei nõustutud arvamuse eelnõu tehtud ettepanekuga lisada ohutust ja riske käsitleva kursuse lisamist arstide ja teiste meditsiinitöötajate kõrgharidusprogrammi, ei leidnud toetust.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 412 final, CdR 337/2008 rev. 1 – ECOS-IV-029.
Raportöör: Veikko Kumpumäki (Lapimaa maakonna volikogu liige, FI/PES)

Arvamuses toetatakse seisukohta, et avatud koordinatsiooni meetodit tuleks arendada sarnaselt Euroopa sotsiaalpoliitika kõigi teiste meetoditega vastavalt liikmesriikide sotsiaalpoliitika vajadustele, mida mõistetakse kõige paremini kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kuna liikmesriikide ja nende piirkondade tingimused on väga erinevad, võib kvantitatiivsete sotsiaalpoliitika eesmärkide kehtestamine olla problemaatiline.

Euroopa tasandi avatud koordinatsiooni meetodit tuleks parandada eelkõige selle kohaldamisega teatud olulistele küsimustele, aruandluse ja uurimistöö tulemuslikkuse parandamisega ning kohaliku ja piirkondliku tasandi konkreetsete teadmiste tähtsuse suurendamisega kooskõlastusprotsesside rakendamisel ja arendamisel. See võiks märkimisväärselt suurendada meetodi mõju ja nähtavust ning seega Euroopa sotsiaalpoliitika – mis on Euroopa integratsiooniprojekti tähtis osa – kvaliteeti.

Avatud koordinatsiooni meetodi ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahelised seosed on praegu veel liiga nõrgad.

Rõhutatakse  sotsiaaldialoogi rolli ja potentsiaali Euroopa tasandil algatuste ettevalmistamisel ja nende rakendamisel sotsiaalmeetmete kava raames kohalikul ja piirkondlikul valitsustasandil ning peab oluliseks selle dialoogi edasist laiendamist.

Arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM(2008) 867 final – 2008/0267 (COD), CdR 84/2009 – ECOS-IV-034.
Pearaportöör: Dr Uno Silberg (Kose vallavolikogu esimees, EE/UEN-EA)

Arvamuse eelnõu, Uno Silbergi sõnavõtt ja pressiteade on aruandele lisatud.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 27 muudatusettepanekut.

Muudatusettepanekute menetlemise käigus saavutati kompromiss eelnõu punkti 17 osas “on mures, et reas riikides on ELi programmide kaasrahastamine asetatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste õlule, seda pealegi eelarvekärbete tingimustes, seades niiviisi ohtu nii omavalitsuste elementaarse toimimise kui ka nende võime arendustöös osaleda; selline käitumine võib ohustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimekust osaleda partneritena riikide konkurentsivõime tõstmisel ning Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel”, mille kohaselt jäi välja peale semikoolonit tumedaks tehtud osa. Vastasel juhul oleks kogu punkt kustutatud.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Majanduse taastamise kava ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll.
Komisjoni teatis nõukogule COM(2008) 800 final, CdR 12/2009 rev. 1 – ECOS-IV-031.
Raportöör: Dietmar Brockes (Nordrhein-Westfaleni liidumaa parlamendi liige, DE/ALDE).

Oma arvamuses väljendab Regioonide Komitee  muret Euroopa Liidu liikmesriikides ning ELi piirkondlikes ja kohalikes omavalitsusüksustes toimuva majandusolukorra ülimalt kiire halvenemise pärast ning ka tõsiasja pärast, et kriisil on olnud tohutu mõju kogu maailma majandusele. Samas tunnustatakse Euroopa Komisjon kiiret tegutsemist majanduse taastamise kava koostamisel vastuseks ülemaailmsele finants- ja majanduskriisile, kuid nenditakse, et paketi aluseks olnud majandusprognoose on negatiivse majandusarengu tõttu juba muudetud.

Arvamuses leitakse, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis on turumajanduse proovikivi, aga mitte selle lõpp; maailm on üleelatud kriisidest õppinud ja teeb seda ka seekord; selle lõppedes on majanduse raamtingimusi parandatud ja kohandatud nii, et turumajandus on paremas olukorras kui kriisieelsel ajal; selline õpivõime oli ja on vaba majandussüsteemi tugevus. Seepärast kutsub komitee Euroopa institutsioone üles suurendama kodanikes optimismi ning usku majanduskasvu ja heaolusse.

Kritiseeritakse teravalt finantssektori ülemäärast riskide võtmist, mida näitab see, et sektor kasutas finantsvõimendust ja selliseid tuletisinstrumente nagu tagatud võlakohustused, varaga tagatud väärtpaberid ja krediidiriski vahetustehingud, ning samuti riiklike, Euroopa ja rahvusvaheliste järelevalveasutuste naiivsust, mis lubas – kui mitte ei julgustanud – sellist arengut.

Komitee on seisukohal, et erakorralised ajad nõuavad erakorralisi meetmeid; praegu on oluline tegutseda kiiresti, jätta kõrvale sissetallatud mõtteviisid ja pidada kinni ajakohastatud Maastrichti kriteeriumitest.

Arvamuses rõhutatakse, et liikmesriikide ja kohalike ning piirkondlike omavalitsuste pakutavad teenused moodustavad enamuse avalikest teenustest, millel on kõige otsesem mõju elanikkonna suutlikkusele tulla toime ülemaailmse majanduskriisiga, aga tulenevalt olulistest eelarvepiirangutest liikmesriikides suudavad piirkonnad täita oma ülesandeid vaid piiratud ulatuses.

Siiski tuleb isegi neis tingimustes säilitada õigusriigi põhimõtted ELis tervikuna ja igas liikmesriigis, sest neil põhimõtetel rajaneb kodanike usaldus avaliku võimu suhtes.

Meie delegatsiooni nimel Toomas Vitsuti poolt esitatud ettepanekute (esitatud oli viis muudatusettepanekut, kus üks ettepanek oli jaotatud raportööri poolt kaheks) sisu on toodud nädalaaruandes nr 11/2009. Meie delegatsiooni poolt koos mõnede Läti ja Leedu delegatsiooni liikmetega (heaks kiidetud Rakveres 3.aprillil toimunud Balti delegatsioonide kohtumisel), esitatud muudatusettepanekutest võeti vastu kolm ja lükati tagasi kaks ettepanekut.

Ettepanek lisada arvamusse uus punkt alljärgnevas sõnastuses:

“peab väga oluliseks juhtida tähelepanu Euroopa kohalike omavalitsuste hartas sätestatud rahalise sõltumatuse ja konsulteerimise põhimõtete raskele ja korduvale rikkumisele mõne liikmesriigi poolt. Selle tulemusena on nende liikmesriikide valitsused pannud kohalike omavalitsuste õlule täiendava koormuse lisaks üldistest majanduslikest raskustest tulenevale koormusele;”

ei leidnud toetust (seda ei toetanud ka raportöör). Raportöör põhjendas oma seisukohta sellega, et ei ole õige Regioonide Komitee arvamuses kajastada üksikute liikmesriikide probleeme ja et need tuleks lahendada siseriiklikult.

Raportöör ei toetanud ka teist meie poolt esitatud muudatuseettepanekut:

“rõhutab seepärast vajadust tiheda ELi poolse koordineerimise ja otsustavalt euroopaliku lähenemise järele, mis moodustab ühtse tegevusraamistiku riiklikele meetmetele, mis lähtuksid üksiku liikmesriigi spetsiifilisest majanduslikust olukorrast ja riigi eelarve võimalustest; on kindlal seisukohal, et kohalike omavalitsuste põhiülesannete mõjutamine mõne liikmesriigi valitsuse poolt takistab eelkõige neil liikmesriikidel ja üldisemalt kogu Euroopa Liidul saavutamast Lissaboni eesmärke ning süvendab ELi eri piirkondade arengu ebavõrdsust;”

kuid läbiviidud elektroonilise hääletuse tulemusena (+71/-41) võeti muudatusettepanek vastu.

Toetust leidsid järgmised ettepanekud:

kutsub nõukogu, komisjoni ja liikmesriike üles arvestama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulise rolliga finants- ja majanduskriisi ületamisel; kutsub liikmesriike üles vältima otseseid eelarvekärpeid kohalike omavalitsuste arvelt, kes juba kannatavad majanduskriisi tõttu vähenenud sissetulekute all;”- toetas nii raportöör kui komitee liikmed

ja kahe uue punkti lisamine:

“juhib tähelepanu mitme liikmesriigi headele tavadele, sest nad on majanduslikust olukorrast hoolimata leidnud viise, kuidas toetada kohalikke omavalitsusi ja hüvitada nende kasvanud vajadusi avalike teenuste järele, andes kohalikele omavalitsustele täiendavaid laene ja lisavahendeid”- leidis toetust nii raportööri kui saali poolt

“juhib Euroopa Komisjoni tähelepanu vajadusele tagada Euroopa kohalike omavalitsuste harta tingimusteta järgimine kõigi liikmesriikide poolt.”- raportöör toetas. Viidi läbi elektrooniline hääletus, kus tulemusega +63/-55 lisati ka see ettepanek arvamusele.

Raportöör ja ka komitee liikmete enamus ei toetanud järgmist ettepanekut:
“teeb komitee presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja ELi eesistujariigile; kutsub riiklikke omavalitsusühendusi ning kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes kannatavad Euroopa kohalike omavalitsuste harta raske ja korduva rikkumise all, teostama Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongressi abil harta erakorralist kontrolli.”. Põhjendus sama mis esimese muudatuse juures - need on üksikute liikmesriikide probleemid ja tuleb lahendada siseriiklikult.

Kokku oli selle arvamuse eelnõu kohta esitatud 46 muudatusettepanekut. Terav arutelu oli selle üle kas ülemaailmne finants- ja majanduskriis oli vaid turumajanduse proovikivi aga mitte selle lõpp ning et kriisi lõppedes on majanduse raamtingimused parandatud ja kohandatud nii, et see on paremas olukorras kui enne kriisi.

Muudatusettepanek
“rõhutab, et ülemaailmne finants- ja majanduskriis on turumajanduse proovikivi, (kustutada aga mitte selle lõpp; maailm on üleelatud kriisidest õppinud ja teeb seda ka seekord; selle lõppedes on majanduse raamtingimusi parandatud ja kohandatud nii, et turumajandus on paremas olukorras kui kriisieelsel ajal; selline õpivõime oli ja on vaba majandussüsteemi tugevus. Seepärast kutsub komitee Euroopa institutsioone üles suurendama kodanikes optimismi ning usku majanduskasvu ja heaolusse) ning kutsub seepärast kõiki majandusvaldkonna eest vastutajaid üles reageerima kriisile otsusekindlalt ja kainelt ning julgustama kodanikke, andes neile head eeskuju;”

võeti vastu hääletamistulemusega +59/-48.

Teine samasuguse suunitlusega muudatusettepanek, mis pehmendas oluliselt raporti väga kritiseerivat tooni finantssektori ülemäärast riskide võtmise osas, jäi elektroonilise hääletuse tulemusel (+55/-58) välja.

Ettepanek kustutada tekst:

peab kahetsusväärseks, et eespool mainitud ülemäärase riskide võtmise tulemusena on suur osa OECD riikide pangandussüsteemist muutunud maksejõuetuks ning finantskriisieelsele absurdsele krediidi ülemäärasele kättesaadavusele on järgnenud tähelepanuväärne krediidipuudus, mis kujutab endast ohtu riikide majandusele;

leidis toetust väga napilt (+59/-58)- kus otsustavaks sai raportööri hääl.

Napi häälteenamusega (+61/-57) leidis toetust ettepanek, mille kohaselt

konsolideerumispoliitika ei tohi ohustada investeeringuid; teisest küljest ei ole tulevastele põlvkondadele mõeldes põhjust järele anda. Need peavad olema lihtsalt suunatud tarbijate kulutuste vähendamisele.

Oluline on vast märkida, et ettepanek, mille kohaselt liikmeriikidelt pakti järgimist nõudes tuleks arvestada ka praeguse kriisi erakordsete tingimustega:

“on seisukohal, et erakorralised ajad nõuavad erakorralisi meetmeid; praegu on oluline tegutseda kiiresti, jätta kõrvale sissetallatud mõtteviisid, ja pidada kinni ajakohastatud Maastrichti kriteeriumitest ning muuta paindlikumaks need stabiilsuse ja majanduskasvu pakti kriteeriumid, mis puudutavad riigi rahandust (riigivõlg ja riigieelarve puudujääk);

ei leidnud toetust raportööri poolt, küll aga toetasid seda Regioonide Komitee liikmed.

Vastu võeti ka esitatud muudatusettepanek, mis kutsub üles mitte kaotama silmist tasakaalustatud majandusarengut ja EL piirkondade ühtekuuluvuse eesmärki, et vätida riiklikku proktektsionismi:

“arvestades kriisi eeldatava ebaühtlase mõjuga eri piirkondades, rõhutab komitee territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi olulisust meetmete kontekstis, mida kavandatakse töökohtade säilitamiseks või loomiseks ning majandustegevuse ärgitamiseks;”

Esitatud muudatusettepanekud, mis olid seotud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga, otsustati menetleda  Uno Silbergi poolt koostatud raporti arutluse käigus.

Raport võeti vastu ühehäälselt.
 
Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused (ISA).
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus COM(2008) 583 final – 2008/0185 (COD), CdR 10/2009 rev. 1 – EDUC-IV-034.
Raportöör: Veronica Ioniţă (Gorgota linnapea, RO/EPP).

Regioonide Komitee  leiab oma arvamuses, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei tohiks ettepaneku kontekstis vaadelda vaid üleeuroopaliste e-teenuste kasutajatena, vaid ka oluliste teenuseosutajatena. Komitee on seisukohal, et Euroopa Komisjon peaks rohkem keskenduma võrgustike loomisele Euroopa haldusasutuste vahel kõigil tasanditel.

Liikmesriigid peaksid seda protsessi riigi tasandil tunnustama, arvestades erinevate kultuuriliste ja poliitiliste lähenemisviiside, keelebarjääride ja eelarveküsimuste tõttu minevikus tekkinud raskusi. Kõnealune programm ei tohi isoleerida Euroopa haldusasutusi ülejäänud maailmast, ning soovitab arendada koostalitlusvõime standardid välja ulatusliku rahvusvahelise koostöö alusel.

Arvamuses kutsutakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles eraldama ISA programmi rakendamise eest vastutavatele keskvalitustele, kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele vahendeid, sh vahendeid riigiametnike koolitusteks. Sel viisil vastab programmil paremini Euroopa kodanike vajadustele.

Arvamuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei olnud. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Regioonide komitee 2010. aasta tulude ja kulude eelarveprojekt võeti vastu ühehäälselt.


5. Regioonide Komitee Läänemere piirkonna interregionaalse töögrupi koosolek 22.04.09

Osalesid Uno Silberg, Väino Hallikmägi, Kurmet Müürsepp ja Ille Allsaar.

Koosolekul tutvustas Michel Delebarre (FR/PES) tema poolt ettevalmistatud raporti eelnõu “Merenduspakett”, mis tuleb arutlusele COTER komisjoni 5.mai istungil.

Raportöör on seisukohal, et Euroopa merenduspoliitika peaks võtma globaalse ja valdkondadevahelise suuna, mis „hõlmab kõiki aspekte inimese suhetes merede ja ookeanidega”. Raport käsiteb selliseid valdkondi nagu
·    mereala ruumiline planeerimine;
·    meretransport;
·    merestrateegia 2018;
·    piirideta mereala;
·    riigiabi, millega täiendatakse ühenduse rahastamist meremagistraalide rajamiseks;
·    ühenduse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsused;

Lühidalt - enamasti käsitletakse Musta mere ja Läänemere küsimusi, kuid tuleks rääkida kõikidest meredest ja ookeanidest. Meretransport peab katma mitte ainult majanduslikku vaid ka sotsiaalset aspekti. Samuti tuleb arvestada erinevusi sadamate vahel. Et muuta meretransporti atraktiivsemaks, tuleb sellesse ka investeerida.

Arvamussõnavõttudes leiti, et tuleks pöörata suuremat tähelepanu maa ja mere vahelistele seostele, et oluline on suurendada piirkondade vahelist koordinatsiooni aga mitte rakendada üldist regulatsiooni ühenduse tasemel.

Järgmisel koosolekul, mis toimub juuni täiskogu ajal, on päevakorras Euroopa Komisjoni poolt ettevalmistatav Läänemere strateegia ja tegevusplaan (olen tegevusplaani projekti tutvustanud ühes oma varasemas aruandes).

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis

24.04.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit