Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
    2015
    Arhiiv 2014
    Arhiiv 2012
    Arhiiv 2011
    Arhiiv 2010
    Arhiiv 2009
    Arhiiv 2008
    Arhiiv 2007
    Arhiiv 2006
    Arhiiv 2005
    Arhiiv 2004
    Arhiiv 2003
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Arhiiv > Arhiiv 2009


5.-6. märtsil 2009 a. toimus Prahas Euroopa linnade ja piirkondade tippkohtumine
Print

Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhid kohtusid Tšehhi pealinnas, et arutada olukorda ning saata sõnum Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, millega rõhutatakse solidaarsust ja vastutust majanduskriisi ning selle sotsiaalsete tagajärgedega tegelemisel partnerluses omavalitsustega.


Tippkohtumise korraldasid Euroopa Liidu Regioonide Komitee ning Euroopa Komisjon. Sarnaseid tippkohtumisi korraldab Regioonide Komitee kord oma 4-aastase mandaadiperioodi jooksul. Praha kohtumine toimub mandaadiperioodi 2006-2010 raames.

 

Sõnavõtud ning arutelud keskendusid kahele põhilisele:
* toimetulek majanduskriisiga,
* ühtekuuluvuspoliitika tulevik ning
* Euroopa Parlamendi valimised juunis.

 

Majanduskriis ei puuduta abstraktseid riike vaid nendes elavaid kodanikke. Kuna omavalitsus on kodanikele kõige lähem võimutasand, siis on ka majanduskriisis vaja igakülgset koostööd kodanikele kõige lähema võimutasandi ning riigi vahel.

 

Sõnavõtjad Euroopa Liidu institutsioonide poolt kinnitasid, et kriisist väljumisel on oma rahaline hind. Teisalt on Euroopal see raha olemas. Nii tõukefondidest jagatav kui näiteks Euroopa Investeerimispanga poolt võimaldatavad laenud. Kuigi on arvukalt teadlaste poolt kirjutatud raporteid, mis kinnitavad, et EL ühtekuuluvus­poliitika ei ole efektiivne, siis selles osas on kahtlejaid vähem, et EL tõukefondid aitavad parandada kohapealset olukorda. Ühtekuuluvuspoliitika pikem eesmärk on “enesehävituslik” – saavutada olukord, kus ühtekuuluvuspoliitikat poleks vaja ning muuta piirkonnad abist sõltumatuks. Ajaloo jooksul on söe- ja terasehinda väga palju subsideeritud, kuid hind on ikka laes olnud. Tänane abi kriisis peaks viima selleni, et aitamine väheneb.

 

Sõnavõttudes peatuti ka sellel, milline tähendus on territoriaalsel ühtekuuluvusel, mis saab osaks EL ühtekuuluvuspoliitikast, kui Lissaboni leping jõustub. Oluline on täna meeles pidada, et Lissaboni lepingu tulevik ei ole kindel ning seetõttu on küsimusi rohkem kui vastuseid.

 

Komisjoni regionaalvolinik pr. Danuta Hübner võttis oma sõnavõtus kokku esialgsed konsulteerimistulemused, kus kõik said kaasa mõelda, mida võiks tähendada territoriaalne ühtekuuluvus. On osapooli, kes arvavad, et tegemist on millegi täiesti uuega, on neid, kelle arvates on see aspekt ühtekuuluvuses alati olemas olnud, kuid seda pole eriliselt sõnastatud või rõhutatud. Üks on aga kindel – kõik vastused rõhutavad, et territoriaalne mõõde peab võimendama arengut mitte aga olemasoleva raha laialijagamist. Territoriaalne komponent peaks jõudma igasse EL tegevuskavasse, kuid seda ilma bürokraatia suurenemiseta.

 

Omamoodi saavad sellest aru prantslased, kellele territooriumi mõiste ja selle arvestamine poliitika tegemisel on väga loomupärane. See algab juba sellest, et kohalik omavalitsus on prantsuse keeles collectivité territoriale. Territoriaalse aspekti lisamisega ning ühtekuuluvuspoliitika rakendamisega regiooni piires kerkib küsimus uutest statistilistest näitajatest (n. kui palju kulub aega, et ühest linnast teise reisida avaliku transpordiga). Piirkonda tervikuna iseloomustab kõige paremini SKP (paremat näitajat pole välja mõeldud). Piirkonna sees vahendite jaotamine nõuab aga indikaatoreid, millega piirkonna sees asuvaid alasid võrrelda.

 

Hübner ka küsis, kas täna on mõtet rääkida kliimamuutustest, demograafilistest väljakutsetest, energiatõhususest jne, kui meil on sada muud muret. Ta arvas, et saab ja peab ning linnad ja piirkonnad saavad siin anda oma olulise panuse.

 

Kui EL-s räägitakse kohalikust võimutasandist, tuleb alati jutuks ka lähimuspõhimõte (subsidiaarsusprintsiip, mille kohaselt otsuseid tehakse ja tegevusi viiakse ellu madalamail võimalikul võimutasandil). Üllatava seigana tõi Euroopa Parlamendi liige Jan Olbrycht välja, et lähimuspõhimõtet saab kasutada ka selleks, et midagi omavalitsustele soodsat takistada. Näiteks soovis Euroopa Parlament ühes eelnõus, et teatud rahastamine oleks kindlasti korraldatud linnade tasandil, kuid selle peale lausus Komisjon, et see oleks lähimuspõhimõtte rikkumine – kas raha jagada linnadele või piirduda piirkonna tasandiga, on riigi otsustada ning seda ei saa EL ette kirjutada. 

 

Majanduskriis on muutnud ka varasemaid tõekspidamisi. Kui näiteks energiaküsimuste arutelul Euroopa Parlamendis pidasid elamumajanduse toetamist vajalikuks vaid uued liikmesriigid ning vanad liikmesriigid arvasid, et see on küsimus, mille korraldamisega saab turg hästi hakkama, siis peale aastavahetuse energiakriisi olid ka vanad liikmesriigid nõus, et majade energiasääst on küsimus, mida võib ja peab EL tasandil toetama.

 

Igas sõnavõtus rõhutati, et EL peab (eriti kriisi ajal) olema solidaarne. Kõige parem näide EL solidaarsusest on ehk Ida-Saksamaa.

 

Regioonide Komitee president Luc Van den Brande rõhutas, et tsentraliseerimine pole lahendus efektiivsele Euroopale. Samuti küsis ta, kas me vajame Lissaboni lepingut. Igapäevane elu näitab, et saame ilma hakkama. Küsimus on aga selles, kas EL saab ka areneda ning selles ei ole ta kindel.

 

Rääkides majanduskriisist ütles Varssavi linnapea ja ühtlasi EIB ase-president pr. Hanna Gronkiewicz-Waltz, et järelevalve pankade üle on alati olnud riikide pädevuses ning on väga selge, et siin on riigid läbi kukkunud.

 

Kõige suurema aplausi teenis oma kõnega Vaira Vike-Freiberga, Euroopa tulevikku analüüsiva mõttekoja ase-president ja Läti endine president. Ta rääkis sellest, et põlvkond, mis on näinud Euroopa taastumist peale II MS hakkab kaduma, kuid seda ei tohi unustada. Uuesti peame küsima, mida tähendab rikkus ja rikkuse ümberjagamine. Selleks pole vaja naasta Marx’i ja Engels’i juurde, ka mitte Smith’i ja Keynes’i vaid vaja on mõelda ja uuesti mõelda. Tänases finantssüsteemis on paarsada ülirikast, ahnet ja ütleme ka otse välja, et ebaausat tegelast, kes pakendasid ning pakendasid pakendatud finantsinstrumente, leiutasid derivaate, müüsid midagi, millest ostjad aru ei saanud. Siit tuleb teha omad järeldused.

 

Pole ühtegi piirkonda või linna, jätkas Freiberga, mis ei suudaks maailmale midagi pakkuda. Kõikjal on midagi unikaalset. Kui Euroopa tuli välja II MS tagajärgedest, siis tuleb ta kindlasti välja ka tänasest kriisist.

 

Kõnega esines ka Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, kes suure osa oma kõnest pühendas majanduskriisile. Hiljem oli kohvipausi ajal tema kõne üle tuline arutelu, sest oma kõnes kiitis ta näiteks Saksamaa tegutsemist, kus ostujõu tugevdamise eesmärgil makstakse 2500-eurost toetust uue auto ostjale, kes oma vähemalt üheksa-aastase auto romulasse veab. See tõstatab palju küsimusi. Räägitud on uutest väärtustest ja uuest majandusest. Kui aga toetust “loobitakse lennukilt” ning mitte näiteks nende autode ostmiseks, mille tootja eriliselt panustab uutesse tehnoloogiatesse, siis ei paista uusi väärtusi sündima.

 

Kohtumise lõpus toimus teledebatt Euroopa Parlamendi valimiste teemal, mida kandis üle Tšehhi TV. Debatil osales ka Kristiina Ojuland, Euroopa liberaalide, demokraatide ja reformipartei asepresident (üle-Euroopaline partei, kuhu Eestist kuuluvad Reformierakond ning Keskerakond).

Arutelu alguses mõtiskleti Euroopa identiteedi üle ning Ojuland tuletas meelde mõtet, et olgem eestlased kuid saagem eurooplasteks. Reg. Kom. president Luc Van den Brande sõnul ei ehita me linnade või piirkondade Euroopat, kuid me ehitame Euroopat koos. Kõiki võimutasandeid kaasates saab Euroopa tugevam, pole vaja vastandada EL-riik, või riik-KOV.

 

Teisena tuli küsimus Euroopa piirkondade tulevikust. Selle ajal meenutati, et linnapeade pakt annab linnadele hea võimaluse olla energiatõhususe eestkõnelejad ning ka tegutsejad. Samuti ei tohiks olla suured linnad vaid toetuse saajad vaid peaksid saama ka võimaluse eurotoetusi oma linnas jagada, sest nemad teavad oma linna kitsaskohti kõige paremini. Ojuland kinnitas, et piirkonnad on oma koostöövõimet tõestanud, kuid koostöö peab põhinema turumajandusel. Tema sõnul on ka väga oluline, et maksud oleksid piirkondades madalad, mida nad ise kehtestada saavad. Samuti ka administreerimiskulud. Võimalikult palju tuleb kasutada e-lahendusi ning silmas pidada, et piirkond on kodanike jaoks, mitte vastupidi.

 

Lissaboni lepingust rääkides rõhutati, et Lissaboni leping ainukesena ei taga EL-i efektiivsust. EL saab vaid siis olla tulemuslik, kui tulemuslikult töötavad KOV, liikmesriigid ja ka EL institutsioonid. KOV tasand võib olla osa probleemist EL töös, kuid kindlasti on ta ka osa lahendusest. Ka Ojuland möönis, et piirkonnas saavad aidata EL-l edasi liikuda, kuid see hull raha, mida EL täna mõnesse piirkonda pumpab, on küsitav. Kõik toetused, mis moonutavad turgu, ei vii EL-i edasi, lisas Ojuland.

 

Teised osalejad juhtisid tähelepanu sellele, et riik tõesti ei peaks majandust laialdaselt kontrollima, kuid öelda, et turgu saab täielikult usaldada, on läbi kukkunud. Me vajame usaldusväärset turgu. Sellele vastas Ojuland, et liberalism ei ole tänases olukorras süüdi. Ei USA-s ega Euroopas valitse täna liberaalid, rämpshüpoteegid said alguse sellest, et riik sellist jamsi soosis, turg poleks iialgi midagi sellist vabatahtlikult pakkunud. Kontrolli on turgude üle vaja, see on selge.

 

Kuidas aga suurendada kodanike huvi Europarlamendi valimiste vastu? Tegemist pole vaid valimistega vaid usaldusega EL-i vastu. Me vajame demokraatlikku EL-i ning peame rääkima sellest, et EL asjad on kodaniku asjad. Parlamendis saab EL asju mõjutada ning Parlamendis omakorda saab asju mõjutada iga Europarlamendi liige.

 

Tippkohtumise lõpus võeti vastu ühisavaldus, milles kohtumisel osalejad kinnitavad, et vaid koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ning nende arvamust kuulda võttes saab Euroopa Liit toime tulla üleilmastumise väljakutsetega ja kasutada kõiki sellest tulenevaid positiivseid võimalusi. Rõhutatakse ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kui majanduslike, keskkonna- ja ühiskondlike muutuste edendajate keskset rolli innovaatiliste algatuste käivitamisel ja majandusliku konkurentsivõime suurendamisel.

 

Ühtlasi teatas Regioonide Komitee president, et komitee algatab 20. aprillini kestva laiapõhjalise konsulteerimise, mis on avatud kõigile kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele. Selleks on vaja esitada oma märkused Lissaboni strateegia tuleviku kohta, vastates küsimustikule Regioonide Komitee veebilehel.

 

Konsultatsioonide tulemusi tutvustatakse ja arutatakse Brüsselis Open Days üritustenädala raames (5.–8. oktoober 2009). Need koondatakse uude arvamusse Lissaboni strateegia tuleviku üle, mille koostab Regioonide Komitee liige Christine Chapman (UK/PES). Arvamuse kaudu edastab Regioonide Komitee poliitilise sõnumi Euroopa Ülemkogu 2010. aasta kevadisele tippkohtumisele, kus langetetakse lõplikud otsused Lissabonis strateegia tuleviku üle.

 

Tippkohtumisel osalesid Regioonide Komitee liikmed, nende hulgas Eesti delegatsiooni liikmed Kurmet Müürsepp (Antsla Vallavolikogu liige), Uno Silberg, (Kose Vallavolikogu liige), Väino Hallikmägi (Pärnu Linnavolikogu liige), Saima Kalev (Jõgeva vallavanem), Teet Kallasvee (Haapsalu Linnavolikogu liige), Mihkel Juhkami (Rakvere Linnavolik. esimees), Ivar Unt (Valga linnapea). Lisaks osales kohtumisel Reg. Komitee presidendi kutsel Pärnu linnapea Mart Viisitamm.

 

Kaimo Käärmann-Liive

Kaimo Käärmann-Liive sõidu Prahasse ning ööbimise tasus EL Regioonide Komitee


Ivar Unt, Uno SIlberg, Kristiina Ojuland, Väino Hallikmägi, Saima Kalev, Mihkel Juhkami (pilt tehtud enne televäitluse algust)


Vasakult teine Uno Silberg


10.03.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit