Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


02.-06. märts 2009
Print

 E-nädalakiri 07/2009

Sisukord:

1. CEMR võimalikud vastused Euroopa Komisjoni “Roheline raamat Euroopa tervishoiutöötajate kohta”  tõstatatud küsimustele
2. ELi meetmed tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Oodatakse arvamusavaldusi.
3. Regioonide Komitee EDUC komisjoni koosolek
4. Euroopa Ühenduste Komisjoni “Roheline raamat. Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus”.
5. Osalemine Euroopa linnade ja piirkondade nädalal 5-8 oktoober 2009.
6. Komisjoni 2010 aasta poliitiline strateegia.
7. Komisjon suurendab finantskriisi tingimustes struktuurivahendite paindlikkust.
8. Komisjoni stabiilsuse ja konvergentsi programm.
9. Eesti seisukohad Läänemee strateegia ja territoriaalse ühtekuuluvuse osas.


1. CEMR võimalikud vastused Euroopa Komisjoni “Roheline raamat Euroopa tervishoiutöötajate kohta”  tõstatatud küsimustele

Rohelise raamatu eesmärk on tuua esile ELi tervishoiutöötajate ees seisvad probleemid, koostada selge ülevaade kohalike ja/või riikide tervishoiujuhtide ees seisvate ühiste probleemide ulatusest ning töötada välja paremad ELi meetmed, et probleeme tõhusalt lahendada, ilma et see mõjutaks negatiivselt kolmandate riikide tervishoiusüsteeme.

Tervishoiutöötajate all mõeldakse rohelises raamatus lisaks meditsiinitöötajatele ka koolituspersonali, meditsiiniga seotud teisi töötajaid (näit. apteekreid), tervishoiujuhte, sotsiaalhoolekande töötajaid, mittekutselisi hooldajaid, rahvatervise ja haiguste seirega tegelevat personali ning haldus- ja tugipersonali.

Rohelise raamatu eesmärk on kirjeldada võimalikult täpselt ELi tervishoiutöötajate ees seisvaid väljakutseid, mis on ühised kõigile liikmesriikidele: demograafiline olukord
(rahvastiku vananemine ja tervishoiutöötajate vananemine, mille tõttu ei lisandu tervishoiusüsteemi piisavalt noori, kes lahkujaid asendaksid;
tervishoiuvaldkonna tööjõu mitmekesisus;
paljude tervishoiu ja rahvatervisega seotud ametite vähene atraktiivsus uue põlvkonna seas;
tervishoiutöötajate ränne nii ELi sees kui ka EList välja;
tervishoiutöötajate ebavõrdne liikuvus ELi sees, eelkõige teatavate tervishoiuvaldkondade töötajate liikumine ELi vaesematest riikidest jõukamatesse ning oskustööjõu väljavool kolmandatest riikidest).

Lisaks on käesoleva rohelise raamatu eesmärk välja selgitada, millistes valdkondades oleks komisjonil võimalik võtta edasisi meetmeid ja algatada nende kohta arutelu.

EÜ asutamislepingu artiklis 152 on sätestatud, et „ühenduse tervishoiumeetmed võtavad täiel määral arvesse liikmesriikide vastutust tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ning kättesaadavaks muutmisel.” Artiklis rõhutatakse ka, et ühendus peaks soodustama liikmesriikidevahelist koostööd ja edendama liikmesriikide poliitika ja programmide kooskõlastamist.

Seega on ühenduse meetmete eesmärk liikmesriikide poliitikat täiendada. Põhivastutus tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise eest lasub liikmesriikidel, kuid Euroopa Liidul on tähtis roll liikmesriikide toetamisel ja lisaväärtuse loomisel, toetades võrgustikke ja heade tavade jagamist.

Koosolekul osalesid lisaks minule veel Soome, Taani, Rootsi, Austria ja Norra üleriigiliste omavalitsusliitude esindajad. Tähtaeg vastamiseks on 31.märts 2009.

Liitude esindajad tutvustasid nende liitude poolt ettevalmistamisel olevaid seisukohti. Mina tõin välja probleemi seoses juba rohelises raamatus mainituga- et uutest liikmesriikidest (ka Eestist) lahkuvad tervishoiutöötajad teistesse EL liikmesriikidesse, mis põhjustab meil omakorda töötajate puudujäägi. Samuti tõstatasin küsimuse seoses kvalifikatsioonide tunnustamisega ning erineva tasustamisega.

Palun ELL ja EMOLil mõelda kas peaksime andma ka omapoolse sisendi rohelises raamatus tõstatatud küsimustele. CEMR tahab saada ettepanekuid 9.märtsiks.

Link rohelisele raamatule: roheline raamat

2. ELi meetmed tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks. Oodatakse arvamusavaldusi.

ELi eri osades elavate inimeste tervises ning sotsiaalselt soodsamas ja ebasoodsamas seisundis olevate ELi kodanike tervises esineb nii ulatuslikku ebavõrdsust, et see seab ohtu Eli solidaarsuse ja võrdsete võimaluste põhimõtte. Selles kontekstis on Euroopa Komisjon teatanud ELis tervisealase ebavõrdsuse vähendamist käsitleva teatise avaldamisest komisjoni 2009. aasta tööprogrammi raames algatuse „Tervisealane solidaarsus“ alusel.

Nagu on rõhutatud 2008. aasta sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse ühisaruandes, 2008. aasta aruandes „Euroopa sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse eesmärkide saavutamiseks tehtud edusammude seire“ ning mujal,  võib ELi liikmesriikides täheldada olulisi erinevusi keskmises elueas ning hea tervise juures elatud elueas (tervena elatud aastate arv).

Paljudes uutes liikmesriikides on inimeste elu lühem kui läänepoolsemates liikmesriikides.

Näiteks naiste puhul erineb keskmine eluiga ELi liikmesriikides 8 aasta võrra. Meeste puhul on see 14 aastat. Erinevus tervena elatud aastate arvus on veelgi suurem – naiste puhul koguni 18 aastat.

Haiguste esinemissagedus ja haigustesse suremise määr on ELis riigiti väga erinev. Näiteks südame isheemiatõbi tapab Leedus üle 10 korra rohkem inimesi kui Prantsusmaal ning Rumeenias on tuberkuloosijuhte 25 korda rohkem kui Küprosel.

ELi edaspidised sammud võiksid kaasa aidata järgmistes valdkondades:
·  tõsta teadlikkust tervisealase ebavõrdsuse ulatusest ja tagajärgedest ning edendada tervisealase ebavõrdsuse probleemide lahendamist poliitilise prioriteedina nii ühenduse tasandil kui ka kõikides liikmesriikides;

·  parandada tervisealase ebavõrdsuse seire mehhanisme kogu ELi ulatuses (liikmesriikide vahel ning liikmesriigisiseselt), parandades andmete kogumist süstemaatilisema ja paremini võrreldava teabe abil, mis täiendab olemasolevat teavet tervisealase ebavõrdsuse kohta, ning regulaarse seire ja analüüsi abil;

· toetada liikmesriikide meetmeid tervisealase ebavõrdsuse probleemide lahendamisel, eeskätt tõstes esile võimalikke viise tervisealase ebavõrdsuse ennetamiseks ja leevendamiseks, edendades suuremat poliitika kooskõlastamist ja parima tava vahetust ning andes rahalist toetust struktuurifondide ja muude ELi rahastamisvahendite kaudu;

· mobiliseerida kõik asjakohased ELi poliitikavaldkonnad, aitamaks vähendada tervisealast ebavõrdsust ning koondades selleks komisjoni eri talituste töö ühte sidusasse raamistikku vastavalt 2008. aasta uuendatud sotsiaalmeetmete kavale ja 2007. aasta tervishoiustrateegiale.

Konsultatsiooni käigus esitatud küsimused leiate: konsultatsiooni dokument

Võiksime vähemalt arvata mida ja kas üldse ootame selles valdkonnas Euroopa Liidult.
Euroopa komisjon ootab vastuseid 1.aprilliks aadressile

SANCO-C4-HEALTH-INEQUALITIES@ec.europa.eu

3. Regioonide Komitee EDUC komisjoni koosolek 4. märtsil

Esimehe sõnavõtt – esimees andis ülevaate komitee omaalgatusliku arvamuse „Regioonide Komitee valge raamatu koostamine mitmetasandilise valitsemise kohta” toimunud arutelust CONST koosolekul. Sekretariaat on välja saatnud küsimustiku, millele oodatakse vastuseid hiljemalt 11. märtsiks.
 
Kjell Kalmelidi (teadlikkuse tõstmise ekspert, Euroopa Võrgu- ja Infoturbeameti (ENISA) koostöö ja toetuse osakond) sõnavõtt ENISA avaldatud uurimuse teemal, mis käsitleb infoturvet Skandinaaviamaade kohalikes omavalitsustes. Ühiskond ei saa eksisteerida ilma infotehnoloogiata.

Kohalikud omavalitsused on näidanud üles suurenevat huvi ENISA tegevuse suhtes. Uuring näitas, et paljudes omavalitsustes puudus neil informatsiooni turvamise poliitika ja puudus ka konkreetne isik kes selle eest vastutaks. Pooled uuringus osalenud organisatsioonidest pakkusid oma töötajatele selles valdkonnas koolitust, kuid ainult 35% pakkus selle alast koolitust juhtidele.

Kokkuvõtteks oli üldine mulje, et  infoturvamise küsimused on küll leidnud käsitlemist, kuid mitte küllaldaselt. Koolitus peaks olema jätkusuutlik- st ei piisa ühekordsest koolitusest vaid oleks vaja pidevat koolitust. Peaks olema parem koostöö omavalitsuste vahel ja on huvi leida ühised turvalisuse tagamise meetmed näiteks tervishoiu valdkonnas. Ettekandja informeeris,  et 28.mail toimub Oslos koosolek, kuhu on kutsutud osalema Norra, Taani ja Rootsi omavalitsuste ja liitude esindajad. 

Regioonide Komitee liikmeid on oodatud sellel konverentsil osalema vaatlejatena.

Euroopa/Euraasia eriolümpia tegevdirektori Mary Davise ettekanne eriolümpia teemal.

2010 aasta eriolümpia toimub Poolas Varssavis. Eriolümpial pole niivõrd oluline medalite võitmine kuivõrd osalemine. Vaimsete puuetega inimesed on uutes liikmesriikides tihti tõrjutud ja loodetakse, et eriolümpia läbiviimine Poolas aitab seda suhtumist muuta. Eriolümpia Kreekas Ateenas toimub 2011 aasta suvel.

Otsustati koostada omaalgatuslik arvamus teemal “Piirkondlikud perspektiivid meediapädevuse edendamisel EL hariduse valdkonnas”.

Arvamus teemal „Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA) kohta” KOM(2008) 583 lõplik, 2008/0185 (COD) , CdR 10/2009 – EDUC-IV-034 Raportöör: Veronica Ioniţă (RO/EPP)

Raportöör leiab, et kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ei tohiks ettepaneku kontekstis vaadelda vaid üleeuroopaliste e-teenuste kasutajatena, vaid ka oluliste teenuseosutajatena.

Euroopa Komisjon peaks rohkem keskenduma võrgustike loomisele Euroopa haldusasutuste vahel kõigil tasanditel. Liikmesriigid peaksid seda protsessi riigi tasandil tunnustama, arvestades erinevate kultuuriliste ja poliitiliste lähenemisviiside, keelebarjääride ja eelarveküsimuste tõttu minevikus tekkinud raskusi. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid osalema laiaulatuslikus koostöös, et parandada haldusasutuste vahelist koostalitlusvõimet ja avalike teenuste osutamise tõhusust.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud kaks muudatusettepanekut (mõlemad Leedu esindajate poolt). Teises ettepanekus tegid leedu esindajad ettepaneku lisada komisjoni poolsesse teksti:
“Soodustatakse koostööd muude kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide või organitega, eriti Euroopa–Vahemere partnerluse raames, ja naaberriikidega, eelkõige Lääne-Balkani ja ning Musta mere ja Läänemere piirkonna riikidega.  Sellega seotud kulud kaetakse ISA programmi vahenditest”

Mõlemad muudatusettepanekud võeti vastu, esimene neist kompromissina.

Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Arvamuse  vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 21.–22. aprillil 2009.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. Euroopa Komisjon viis läbi uuringu umbes aasta tagasi. Uuring näitab, et IT tähtsus majanduse edendamisel kasvab. Paljudes riikides nagu Holland, Rootsi ja Soome on maailmas liidrite seas lairibateenuse kasutamisel. Samas on suur vahe liikmesriikide vahel ja maa ja linna vahel lairiba teenuste kasutamisel.

On seatud eesmärgiks saavutada 2010 aastaks 100% interneti ühenduse tagamine ja olemasoleva infrastruktuuri ülevaatamine. 3.märtsil anti välja teatis “Parem juurdepääs maa piirkondades”. Teatises seatakse eesmärk saavutada 2010.aastaks  „kõigile kättesaadavad lairibaühendused”. S

elle eesmärgi saavutamiseks tuleks esmajärjekorras viia Interneti-ühendus selle 30%-ni ELi maaelanikkonnast, kellel ei ole kiiret Interneti-ühendust. Laialdasem Interneti-ühenduse kasutamine on tõhus vahend majanduse kiire elavdamise edendamiseks. Komisjon visandab täna, kuidas kasutada oma toetusprogramme Interneti-võrgustike ja -teenuste stimuleerimiseks maapiirkondades, ja kutsub liikmesriike üles samamoodi tegutsema.

Hea Interneti-ühendusega on võimalik maapiirkondade põllumajandusettevõtteid ja äriühinguid, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEd) rohkem kaasata ning suurendada nende konkurentsivõimet tänu juurdepääsule rahvusvahelistele turgudele ning kiirematele ja tõhusamatele äritegemise viisidele. Samal ajal arutavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepanekut ühe miljardi euro suuruse lisarahastamise kohta Euroopa majanduse elavdamise kava raames, et levitada kiiret Interneti-ühendust laiemalt kõikides Euroopa piirkondades.

Lisaks 3.märtsil avaldatud teatisele, milles käsitletakse paremat juurdepääsu kaasaegsele info- ja sidetehnoloogiale maapiirkondades, korraldab komisjon Torinos (Itaalia) 2.–3. aprillil 2009 lairibaühendust käsitleva ELi konverentsi
(EU conference on broadband in Turin (Italy) on 2-3 April 2009).

See üritus toob kokku komisjoni, riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused ning teised huvitatud isikud, et arutada ELi suuremaid investeeringuid lairibaühendusse ELi majanduse elavdamise kava raames ning poliitikasuundi, mis aitavad lairibaühenduse kõikide maaelanikeni viia.

Komisjoni teatis, milles käsitletakse paremat juurdepääsu kaasaegsele info- ja sidetehnoloogiale maapiirkondades, on kättesaadav aadressil:
http://ec.europa.eu/agriculture/rurdev/employment/ict/index_en.htm

Järgmine selle teemaline konverents toimub 2009 aasta novembris Rootsis.

Ülevaade infotehnoloogia alastest rahastamisvõimalustest  EL on leitav:
http://ec.europa.eu/information_society/newsroom/cf/news.cfm?item_type=fo

Euroopa Parlamendi ISA (Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alaste lahenduste (ISA))teema raportööri Dragoş Florin Davidi sõnavõtt. Soodustades nii üld- ja ühisteenuste ning -vahendite tagamise kui ka koostalitlusvõime edendamise kaudu Euroopa haldusasutuste vahelist suhtlemist, aitab ISA programm tugevdada siseturgu, võideldes selliste e-tõkete tekkimise vastu, mis võivad takistada siseturu sujuvat toimimist.

Samade vahenditega aitab ISA programm üldiselt tagada ühenduse poliitika ja algatuste sujuvat rakendamist, mis eeldab enamasti info- ja sidetehnoloogiaalast tuge ja sageli ka piiriülest ja/või valdkondadevahelist teabevahetust.

Nii nagu IDABC programm aitab rakendada i2010 algatust ja sellega seotud i2010 tegevuskava, aitab ISA programm rakendada jätkualgatusi.

Järelikult on ISA programm kooskõlas praeguste tegevuspõhimõtetega ning on väga vajalik ka nende rakendamiseks, saavutades valdkondadevahelise ja piiriülese koostöö
kaudu märkimisväärse koostoime. ISA programmi rakendamise rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuar 2010 kuni 31. detsember 2015 on 164,1 miljonit eurot, millest 103,5 miljonit eurot on ette nähtud ajavahemikuks kuni 31. detsembrini 2013, nagu on sätestatud finantsplaneeringus 2007–2013.

Euroopa Ühenduste Komisjoni ettepanekud ISA kohta

Arvamus teemal „Rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakoostööd käsitlev Euroopa strateegiline raamistik” KOM(2008) 588 lõplik, CdR 11/2009 – EDUC-IV-035, Raportöör: Jyrki Myllyvirta (FI/EPP)

Raportöör soovib tagada seitsmenda raamprogrammi, struktuurifondide, konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Maaelu Arengu Fondi kooskõlastatud kasutuse, kuna see on väga oluline ELi konkurentsivõime ning ühtekuuluvus-, teadus-, kõrgharidus- ja innovatsioonipoliitika vastastikuse koosmõju jaoks riiklikul ja piirkondlikul tasandil, nagu komitee on varasemates arvamustes märkinud.

Oluline on suurendada Euroopa teadus-, koolitus- ja innovatsioonisuutlikkust seoses teadusuuringute infrastruktuuride toetamisega, VKEde huvides tehtavate teadusuuringutega, piirkondlike teadusklastritega, ELi lähenemispiirkondade teaduspotentsiaali käivitamisega, teaduse ja ühiskonna suhteid puudutavate küsimustega ning horisontaalse rahvusvahelise koostööga.

Arvamuses kutsutakse üles tagama poliitilist sidusust mitmetasandiliste ja paljusid sidusrühmi hõlmavate programmide puhul, eelkõige nende puhul, kus osalevad kolmandatest riikidest pärit partnerid. Selleks on vaja tõhusat mitmetasandilist haldussüsteemi.

Arvamuses rõhutatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulisust ühiste (ka kolmandate riikide osalusel toimuvate) teadusprogrammide edendajatena, sest nad on nii kohalike teaduslike ja tehnoloogiliste kui ka ettevõtlusoludega tihedamalt seotud ning tunnevad seega paremini koostöövajadusi strateegilistes valdkondades. Mõned Euroopa piirkonnad juba teevad edukalt koostööd teadusprogrammide mehhanismide kooskõlastamisel, nt ERA-NETi projektides. Sarnaselt liikmesriikidega peaksid ka linnad ja piirkondlikud omavalitsused osalema ühisprogrammide koostöökokkulepete edendamisel.

Raportöör ütles, et eriline tähtsus Soomele on koostööl Venemaaga.

Arvamuse kohta oli esitatud kaks muudatusettepanekut, mida raportöör toetab. Mõlemad esitatud ettepanekud võeti vastu. Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu ühehäälselt.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. See on esimene samm muutmaks rahvusvahelist koostööd selles vallas efektiivsemaks. Toetab Regioonide Komitee arvamuses toodud ettepanekuid. Rõhutab rahvusvahelise koostöö osatähtsust - soovitakse avada kõik programmid ka kolmandatele riikidele. Praeguses globaliseeruvas maailmas on eriti oluline just rahvusvaheliste suhete tugevdamine kolmandate riikidega.

Komisjon praegu kaalub kuidas viia kavandatud meetmeid ellu ja seetõttu on CdR arvamus eriti õigeaegne.

Vastuvõtmine on kavas täiskogu istungjärgul, mis toimub 21.–22. aprillil 2009.

 Järgmise koosolek toimub: 11.–12. mai 2009, Linz (Austria)

4. Euroopa Ühenduste Komisjoni “Roheline raamat. Biojäätmete käitlus Euroopa Liidus”.

Praegu kohaldatakse liikmesriikides biojäätmete käitlusel väga erinevaid poliitikameetmeid, alates vähestest meetmetest mõnes liikmesriigis kuni kõrgete eesmärkidega poliitikameetmeteni teistes riikides. See võib suurendada keskkonnamõju ja takistada või edasi lükata biojäätmete uusimate käitlusmeetodite täielikku kasutamist.

Tuleks uurida, kas riikides võetavatest meetmetest piisab ELis biojäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks või on vaja võtta meetmeid ühenduse tasandil. Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on arutada neid küsimusi ja teha ettevalmistusi peatse mõjuhinnangu jaoks, milles käsitletakse ka subsidiaarsuse küsimust.

Usun, et Irja on selle rohelise raamatu ja selles esitatud küsimustega hästi kursis, sest tavaliselt käsitletakse neid teemasid CEMR vastavas töörühmas.

Käesoleva rohelise raamatu eesmärk on uurida võimalusi biojäätmete käitluse edasiarendamiseks. Selleks on tehtud kokkuvõte olulisest taustteabest biojäätmete käitluse praeguste poliitikameetmete kohta ja teadusuuringute uute tulemuste kohta kõnealuses valdkonnas, esitatud põhiküsimused aruteluks ning kutsutud sidusrühmi jagama oma teadmisi ja seisukohti seoses edasiste meetmetega.

Raamatu eesmärk on valmistada ette arutelu võimalikust vajadusest tulevaste poliitikameetmete järele, ning koguda arvamusi selle kohta, kuidas täiustada biojäätmete käitlust kooskõlas jäätmehierarhiaga, milline on võimalik majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakasu ning millised on selleks kõige tõhusamad poliitikavahendid.

Käesolevas rohelises raamatus on läbivalt osutatud asjaolule, et biojäätmete käitlusmeetoditega seotud andmed puuduvad või need on ebaselged. Seetõttu kutsub komisjon kõiki sidusrühmi esitama olemasolevaid andmeid, et hõlbustada biojäätmete eri käitlusmeetodite peatse mõjuhinnangu tegemist.

Rohelise raamatuga on võimalik tutvuda:  roheline raamat

Käesoleva konsultatsiooni kaastööd tuleks saata komisjonile 15. märtsiks 2009
e-posti aadressil ENV-BIOWASTE@ec.europa.eu või posti teel järgmisele aadressile:
Euroopa Komisjon
Keskkonna peadirektoraat
Üksus G.4: Säästev tootmine ja tarbimine
B-1049 Brüssel

Regioonide Komitee  koostab arvamust Euroopa Komisjoni rohelise raamatu kohta (raportöör Ms Mona-Lisa Norrman (FR/PES) ja kutsub seetõttu 13.märtsil üleriigiliste liitude esindajaid kohtumisele Regioonide Komiteesse, et kuulata nende arvamusi ja ettepanekuid.

Kas meil on midagi öelda rohelises raamatus tõstatatud küsimuste kohta?

5. Osalemine Euroopa linnade ja piirkondade nädalal 5-8 oktoober 2009.

Eesti Üleriigiliste Liitude Brüsseli esindus osaleb partneritena sel aastal toimuvatel Euroopa linnade ja regioonide nädala Avatud Päevadel (5.-8. oktoober 2009) territoriaalse koostöö alases konglomeraadis (territorial cooperation: Working together across borders) mille konkreetset nimetust alles otsitakse.

Konglomeraadi juhtpartneriks on Alam-Austria Brüsseli esindus ja lisaks Läti, Leedu, Poola, Hollandi, Belgia saksakeelse kogukonna  ja Hispaania regionaalsed esindused. (kokku 11 partnerit).  Rakvere linn esitas ainukesena linnadest konkreetse ettepaneku  Avatud Päevadel Brüsselis osalemiseks. Rakvere esitleb energiaalaseid piiriüleseid projekte, kus partneriteks on ka teised konglomeraadis esindatud riigid nagu Läti, Leedu, Poola ja Hispaania.

Meie konglomeraadi poolt korraldatav seminar toimub 6.oktoobril kahes osas - hommikul kell 9.30-11.15 toimub arutelu piiriülese koostöö teemal, kus osalevad 6 esinejat ja moderaator. Peale väikest vaheaega toimub töörühm teemal “Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR) kui vahend piiriüleseks koostööks”, kus osalevad neli ettekandjat ja üks töörühma juht. Esialgu on planeeritud meie osalemine hommikuses arutelus. 

Peale arutelu ja töörühma toimumist kavatsetakse pakkuda osalejatele lõunat. Meie rahaline panus konglomeraadis osalemiseks on veel selgitamisel.

Nagu alati on ruumide kasutusvõimsus piiratud ja kui avatakse registreerumine töörühmadesse, siis peab ennast varakult kirja panema, et mitte ukse taha jääda.

Lisaks üritusele Brüsselis peavad partnerid korraldama ka ürituse oma piirkonnas. See oleks hea võimalus oma linna ja oma Euroopa liiduga seotud tegevuste tutvustamiseks. Linnad, kes soovivad korraldada kohalikku üritust, peavad sellest hiljemalt 13.märtsiks Kaimo Käärmann-Liivele teada andma : kaimo@ell.ee

Avatud Päevade tutvustus ja osalemise tingimused, sealhulgas informatsioon kohaliku ürituse kohta, on leitav lehel http://www.opendays.europa.eu/

6. Komisjoni 2010 aasta poliitiline strateegia.

Kuigi praeguse komisjoni koosseisu ülesanne on tagada institutsiooni strateegilise planeerimise ja programmitöö süsteemi järjepidevus, peab ta arvesse võtma ka asjaolu, et 2010. aastal astub ametisse uus komisjoni koosseis. Järgmise komisjoni koosseisu ülesandeks jääb vaadata poliitilised prioriteedid oma strateegilisi eesmärke silmas pidades läbi ja kavandada nende alusel oma 2010. aasta tööprogrammi koostamisel tegevusprogrammid.

Olenevalt liikmesriikide ratifitseerimisprotsesside lõpuleviimisest võivad 2010. aastal
Lissaboni lepinguga kaasneda suured muudatused ELi institutsioonilises raamistikus. Lepingu jõustumise korral tuleks komisjonil esitada mitmed ettepanekud, mis võimaldaksid selle sätteid täies ulatuses jõustada.

Euroopa seisab praegu vastamisi majanduskriisiga, mis mõjutab kodanikke ja ettevõtteid mandri kõigis osades. Kriisi mõju on tõenäoliselt märkimisväärne nii 2009. kui ka 2010. aastal. EL peab seetõttu jätkama kiiret, otsustavat ja kooskõlastatud reageerimist ning täitma täielikult oma rolli rahvusvaheliste lahenduste väljatöötamisel. Euroopa majanduse elavdamise kava on kindlaks aluseks, mille pinnalt majanduse elavdamise tingimusi üles ehitada, ning selle rakendamine 2009. aasta lõpuni ja ka 2010. aastal, on kõrge prioriteediga küsimus.

Tagamaks, et EL tuleks kriisist välja tugevamana ja suutlikumana uut tõusu paremini ära kasutada, peame Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vahelise partnerluse vaimus jätkama Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegia raames toimuvaid struktuurireforme.

Läbivaadatud eelarve esitamisega 2009. aastal algatatakse komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel oluline arutelu ELi rahaliste vahendite tuleviku üle. 2010. aastal püüab komisjon saavutada konsensuse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku põhijoontes, et valmistada ette pinda õigusaktide ettepanekuteks. Kõnealuse 2010. aastal toimuva ettevalmistava töö hulka kuulub praeguste ELi rahastamisprogrammide vahekokkuvõte.

Ühenduste finantshuvide kaitse on komisjoni jaoks jätkuvalt esmatähtis, olles ka ELi
poliitikavaldkondade usaldusväärse ja range finantsjuhtimise lahutamatu osa.
Kodanike teavitamine ELiga seonduvatest küsimustest on äärmiselt oluline aastal, mida iseloomustavad mitmed institutsioonilised muutused. Komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament töötavad kooskõlas poliitilise deklaratsiooniga „Partnerlus Euroopa asjadest teavitamisel“ välja institutsioonidevahelised teabe levitamise prioriteedid. Need hõlmavad selliseid kodanikele otseselt huvipakkuvaid küsimusi nagu majanduse elavdamine, keskkond, kliima ja energeetika, aga ka Euroopa paremat valitsemistava sise- ja välisjulgeoleku küsimustes, mis leiavad käsitlemist uues lepingus.

Reformimeetmete nõuetekohane ja õigeaegne vastuvõtmine ja rakendamine jääb kogu 2009. ja 2010. aasta vältel kõrgeimaks prioriteediks. Üks 2010. aasta prioriteete on tulla riigiabi ja ühinemiste kontrollimise meetmete abil toime kriisiga seonduvate muutustega Euroopa majanduses.

Strateegiaga on võimalik tutvuda: http://ec.europa.eu/atwork/synthesis/doc/aps_2010_et.pdf

7. Komisjon suurendab finantskriisi tingimustes struktuurivahendite paindlikkust.
Regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner andis teada, et finants- ja majanduskriisi mõjudele lahendust otsides on Euroopa Komisjon vastu võtnud otsustepaketi, mille eesmärk on pakkuda liikmesriikidele senisest suuremat paindlikkust struktuurifondide kasutamisel. Muudatuste kaudu antakse ELi riikidele lisaaega 2000–2006 rahastamisperioodi eraldiste ärakasutamiseks ja tagatakse, et iga eraldatud euro kasutatakse kõige eesmärgipärasemal viisil. Täpsem teave: http://tinyurl.com/d9esfj

8. Komisjoni stabiilsuse ja konvergentsi programm.

Komisjoni stabiilsuse ja konvergentsi programmiga Bulgaaria, Tsehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Ungari, Hollandi, Poola, Rootsi, Soome ja Inglismaa kohta on leitav: http://tinyurl.com/b88qvo

9. Eesti seisukohad Läänemee strateegia ja territoriaalse ühtekuuluvuse osas.

Eesti seisukohtades Läänemere strateegia osas leitakse, et strateegia peab olema lühike ja konkreetne ning suunatud konkreetsete tulemuste saavutamisele. Euroopa Komisjoni roll peaks olema ettevalmistava töö juhtimine ja strateegia elluviimise monitooringu teostamine.

Seisukohtades on välja toodud ettepanekud strateegia nelja eesmärgi (puhas keskkond, õitsev majandus, atraktiivsus ja julgeolek) osas. Kahjuks peab nentima, et kohalikke omavalitsusi ja nende rolli ei mainita poole sõnagagi ning meid ei kaasatud ka strateegia koostamisse, kuigi esialgu lubati seda teha nii siseministeeriumi kui välisministeeriumi poolt. Lisan aruandele strateegia dokumendi.
 
Valminud on ka Eesti seisukohad territoriaalse ühtekuuluvuse osas (lisatud). Olen püüdnud kaasa rääkida nii Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) kui ka Regioonide Komitee vastavate seisukohtade  kujundamises. Esitatud märkused ja ettepanekud on olnud kooskõlas Eesti seiskohtadega.

Leitakse, et kuigi euroopa territoriaalne mitmekesisus on suur väärtus, ei tohiks see asendada senist integreeritud lähenemist ning EL ühtekuuluvuspoliitika arutelude peaeesmärgiks peab olema võimalikult suur poliitika lisandväärtus, tuleb lähtuda EL kui terviku vajadustest ja regioonide ning riikide reaalsetest võimalustest. Rõhutatakse, et eesmärk ei ole luua mitte uut ühtekuuluvuspoliitikat vaid integreerida territoriaalne aspekt euroopa ja riiklikesse poliitikatesse kasutades selleks olemasolevaid instrumente ja struktuure.

Eesti on huvitatud tõhusast regionaalpoliitikast ja peab vajalikuks jätkata senise lähenemisega, kus põhirõhk asetatakse vaesemate regioonide järeleaitamisele.

Seisukohtades tuuakse välja ka konkreetsed territoriaalse ühtekuuluvuse prioriteedid Eesti jaoks:
· Efektiivsete transpordiühenduste loomine teiste liikmesriikidega;

· Osaleda euroopa teaduskeskustes, kasutades ära meie potentsiaali;

· Suurendada EL energiavõrgustike ühtsust ja tagada energia varustatuse turvalisust;

· Eesti tööturu atraktiivsuse ja elukeskkonna parandamine läbi efektiivse tööturupoliitika (hästi suunatud aktiivsed tööturu meetmed);

· Puhta elukeskkonna loomine ja loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning looduvarade säästlik kasutamine

Eesti prioriteeti põhjalikumaks väljaselgitamiseks perioodiks 2014+  kavatsetakse pidada laialdasi strateegilisi debatte kaasates nii Riigikogu, Euroopa Parlamendi, ettevõtjate esindusorganisatsioone kui laiemat üldsust. Kohalikest omavalitsustest ja nende esindusorganisatsioonide kaasamisest mitte sõnagi!

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


13.03.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit