Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


09.-13. märts 2009
Print

E-nädalakiri 08/2009

Sisukord:
1. Kas naised on piisavalt poliitikas esindatud?
2. Regioonide Komitee kodukorra muutmise töörühma koosolek 11. märtsil
3. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 13.märtsil
4. Uurimus Euroopa  e-kaasamise poliitika kohta
5. Euroopa Parlament kiitis heaks raskete kaubaveokite maksustamise raporti
6. Ülemnõukogu, Euroopa majanduse taastamiskava ja Lissaboni strateegia
7. Ülevaade Euroopa tööhõivest selle aasta alguses ja EL 27 liikmesriigi majandusnäitajatest 2008 aasta IV kvartalis


1. Kas naised on piisavalt poliitikas esindatud?

Värske Eurobaromeeteri uuringu pressiteade järgi soovivad eurooplased näha rohkem naisi poliitikas, kuid ei soovi seda saavutada kohustuslike kvootide kaudu. Lahendusena nähakse naiste suuremat julgustamist poliitikasse minemisel. Enamik meestest (71%) ning naistest (77%) nõustusid, et mehed domineerivad poliitilisel areenil ning et rohkem naisi poliitikas muudaks poliitika stiili (83% naistest ja 76% meestest).

Eurobaromeetri uuring näitas, et 79% Eesti naistest usub, et poliitikas domineerivad mehed.

Oma hääle andmisel juhindub 43% Eesti naistest tavaliselt esitatud kandidaatide isiksusest, 26% hääletab aga alati sama partei poolt. 33% vastanutest leidis, et sugudevahelise võrdsuse tagamiseks peaks Euroopa Parlament keskenduma naiste ja meeste võrdsele tasustamisele.
"Demokraatia, mis ei anna otsuste tegemisel piisavalt ruumi 52%le rahvastikust (naistele - toim.), pole tegelikult õige demokraatia," ütles Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström äsja välja tulnud Eurobaromeetri uuringut kommenteerides. Tema kõne täistekst.

Samuti ootavad naised , et soolise võrdõiguslikkuse suurendamiseks pereelus tuleks lapsega kodus oldud aeg arvestada pensioniaastateks, samuti tähtsutsavad nad head lapse päevahoiu süsteemi. Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ühiskonnas tuleks edendada õiglase palga maksmist ning vähendada vägivalda ning inimkaubitsemist naistega.

2. Regioonide Komitee kodukorra muutmise töörühma koosolek 11. märtsil

Töörühma koosseisu kuulub ka Eesti delegatsiooni liige Dr. Uno Silberg.

Töörühma esimeheks valiti LAMBERTZ, Karl-Heinz (BE/PES) ja aseesimeheks Cllr KEYMER, Gordon (UK/EPP).

Kokku toimub neli koosolekut- lisaks 11.märtsi koosolekule veel 27.aprillil, 25.juulil ja 3.septembril (võib nihkuda ka oktoobrisse). Detsembris toimuv täiskogu peaks kodukorra kinnitama nii et see saaks jõustuda järgmise aasta algusest.

Kodukorra muutmiseks esitatud ettepanekud võib liigitada kolmeks grupiks
- esimesed on need, mis tulenevad Lissaboni lepingu jõustumisest,
- teised need mis on seotud Lissaboni lepinguga, kuid otseselt ei tulene sellest ja
- kolmas grupp on muudatused, mis aitavad komitee tööd parandada ja efektiivsemaks muuta.

Esimesse gruppi kuuluvad tehnilised parandused võeti vastu ilma aruteluta. Need ettepanekud olid järgmised:
· kodukorra sissejuhatusse viiakse muudatus, kus asendatakse sõnad” Ühenduse asutamislepingu (EÜ asutamislepingu) artikli 264 lõike 2” sõnadega “Liidu toimimise lepingu artikli 306 teise lõigu” ja kogu tekstis tehakse vastavad muudatused;

· On pikendatud komitee koosseisu volituste kestvust neljalt aastalt viiele aastale (tuleneb samuti Lissaboni lepingu konsolideeritud uuest artiklist 305);

· Lissaboni lepingu üleminekusätete kohaselt säilitatakse Regioonide Komitee koosseisu kohtade jaotus seniks kuni nõukogu võtab komisjoni esildisel ühehäälselt vastu uue otsuse ;

· On sätestatud, et juhatus valitakse senise kahe aasta asemel kaheks ja pooleks aastaks;
Lisaks arutati koosolekul teiste võimalike muudatuste sisseviimist, mis on seotud Lissaboni lepinguga.

Muutused seoses Lissaboni lepinguga:
· Hagemisõigusega seonduvad küsimused- ettepanek sätestada kodukorras, et täiskogu võib komitee presidendi või juhtivkomisjoni esildisel võtta häälteenamusel vastu otsus esitada Euroopa Liidu kohtusse hagi;

Selle küsimuse arutelul oli kaks olulist aspekti - mis tähendab häälteenamus ja kes võib esitada taotlust. Arutelu tulemusena jäi kõlama ettepanek, et häälteenamuse all tuleb mõista 2/3 täiskogu istungil osalevate liikmete nõusolekut (lisati veel kvoorumi nõue) ning et samasugust skeemi peaks kasutama ka juhatuse otsuste puhul. Uno Silberg esitas selle ettepaneku.

Uno tegi ka ettepaneku mitte piirata nende isikute ringi kes võivad esitada taotlust hagi esitamiseks Euroopa Liidu Kohtusse. Samas peaks esitatud taotluste puhul need taotlused läbima filtri, milleks võiks olla juhatuse istung. Töörühma liikmed ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele.

Arutati olukorda, kus on vaja otsus vastu võtta kiireloomuliselt (kui selle aja jooksul ei toimu täiskogu istungit). Leiti, et väljapakutud skeem, kus juhatus otsustab hagi esitada ning hiljem peab selle otsustuse kinnitama täiskogu, on küsitav. Tehti ettepanek viia läbi kirjalik hääletus ja mitte jääda ootama täiskogu istungit. Lõplikku otsust selles küsimuses veel vastu ei võetud.

 Arvamuste ja aruannete sisu osas
· tehti ettepanek komitee arvamustes viidatakse selgesõnaliselt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamisele - see ettepanek võeti vastu.

Volituste pikendamise küsimuses (ei vaja kodukorra muutmist) esitati kaks alternatiivi:
· praeguse olukorra jätkumine 2010. aasta jaanuarini ja uute liikmete määramine viieaastaseks (teiste institutsioonide volitustega võrreldes nihutatud) ametiajaks või

· vähem kui ühe aasta pikkune üleminekuperiood (alates 2010. aasta jaanuarist), mis võimaldaks viieaastaste volituste jõustudes ühtlustada volituste tähtaeg teiste institutsioonide omaga.

Volituste pikendamise osas
oli mõlema alternatiivse ettepaneku pooldajaid. Uno Silberg tegi ettepaneku, et järgmiseks töörühma koosolekuks koostataks mõlema alternatiivi kohta ülevaade nende plussidest ja miinustest. See otsus võeti ka vastu.

Administratsiooni poolt loodud töörühma poolt oli esitatud veel rida ettepanekuid, mida seekordsel komisjoni koosolekul veel ei arutatud, kuid mis tulevad arutlusele järgmistel koosolekutel:

· seoses majandushuvide deklareerimisega - kas kõik või ainult raportöörid;

· seoses liikmete asendamisega - sätestada, et asendada võib ainult samasse poliitilisse fraktsiooni kuuluva liikmega;

· viiakse sisse muudatus kus võimaldatakse mitte ainult kirjalikku vaid ka elektroonilist teatamist liikme asendamise kohta;

· võimaldatakse dokumentide kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel kõigile või dokumentide saatmine paberkandjal teatavatele liikmetele ja kättesaadavaks tegemine elektroonilisel teel ülejäänud liikmetele;

· täiskogu istungi päevakord tehakse kättesaadavaks 15 tööpäeva enne istungit (enne oli 4 nädalat);

· sõnavõttude aega piiratakse ühele minutile (seni kaks minutit);

· lisatakse, et hääletusõigus on isiklik otsus ja vältida erapooletuks jäämist;

· et  innustada liikmeid võtma rohkem poliitilist vastutust muudatusettepanekute üle hääletamisel viia sisse nimeline hääletamine;

· muudetakse klauslit mille kohaselt on isikute üle toimuvad hääletused salajased;

· sätestatakse, et ka asendusliikmest raportöör võib lisaks volitustega asendusliikmetele  esitada muudatusettepanekuid;

· lisatakse, et muudatusettepanekute õigust võib täiskogu istungil kasutada kas täisliige või tema nõuetekohaselt volitatud asendusliige. Enne komitee täis- või asendusliikme volituste kaotamist või volituste delegeerimist või nende delegeerimise tühistamist nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud jäävad kehtima. Tühistatakse nõue esitada muudatusettepanekuid kirjalikult (see võimaldab ka elektroonilist edastamist);

· kehtestatakse raportööri jaoks eraldi tähtaeg muudatusettepanekute esitamiseks enne täiskogu istungjärgu algust;

· sätestatakse, et kompromissid on lubatud ainult erandkorras ja kompromissettepaneku tekst tuleb eelnevalt kirjalikult esitada;

· muudatusettepanekute menetlemisel käsitletakse kõigepealt kompromisse, siis raportööri poolt esitatud ettepanekuid ja alles siis ülejäänuid;

· Piiramaks komisjonide koosolekutel tehtava töö dubleerimist, tehakse ettepanek raskendada komisjoni koosolekul juba tagasilükatud muudatusettepanekute esitamist täiskogule, suurendades nõutavate toetajate ja nende poolt esindatavate liikmesriikide arvu;

· Komitee presidendi, fraktsiooni või vähemalt 32 liikme ettepanekul võib juhatus või täiskogu otsustada otsusega vastuvõetava dokumendi asjaomasele komisjonile uueks arutamiseks tagasi saata või selle arutamise edasi lükata mõnele järgmistest istungjärkudest. (praegu kehtiva korra kohaselt võib seda teha kui selle kohta on esitatud rohkem kui 20 muudatusettepanekut). Nimetatud sätet ei kohaldata juhtudel, kui nõukogu, Euroopa Komisjoni või Euroopa Parlamendi määratud tähtaeg ei võimalda otsusega vastuvõetava dokumendi vastuvõtmist edasi lükata. Kui otsusega vastuvõetav dokument saadetakse komisjoni tagasi, kaotavad dokumendiga seotud nõuetekohaselt esitatud muudatusettepanekud kehtivuse;

· Juhatuses resolutsioonide vastuvõtmise lihtsustamise eesmärgil teeb töörühm ettepaneku jätta välja viide kiireloomulisusele. Sellega seoses palutakse ajutisel komisjonil võtta seisukoht selle kohta, kas tuleks säilitada või jätta välja artikli 42 punkti b sõnastus. Samuti tehakse ettepanek jätta välja kolmetunnine tähtaeg;

· Komisjonide dokumentide esitamise tähtaeg – 10 tööpäeva senise kahe nädala asemel;

· Lisatakse klausel, et vajadusel võib juhtivkomisjon paluda juhatuselt luba samateemalise arvamuse muudetud eelnõu koostamiseks, kui võimalik, sama raportööri vastutusel, eesmärgiga võtta arvesse komiteega konsulteerimise aluseks olnud menetluse käiku ja suuta sellele reageerida.

· Peasekretariaat esitab [kaks korda aastas] täiskogule aruande komitee arvamuste vastuvõtmise järgse tegevuse kohta. Aruanne põhineb eelkõige iga juhtivkomisjoni edastatud sellealasel teabel;

· Ka komisjonis võivad muudatusettepanekuid esitada ainult komisjoni täisliikmed või nõuetekohaselt vormistatud asendusliikmed;

· Ajutisel komisjonil palutakse võtta seisukoht vajaduse kohta muuta peasekretäri ametisse nimetamiseks nõutavat juhatuse liikmete kahekolmandikulist häälteenamust (sellist kvoorumit võib tegelikkuses olla raske saavutada);

· Lisatakse, et muudatusettepanekud pannaks täiskogul hääletamisele eelistatult korraga ja et sõna võttes tuleb püsti tõusta;

· Fraktsioonid võiksid määrata nn variraportööre (eesmärgiga lihtsustada arvamuste ettevalmistamist ja tõhustada arutelu komisjonis) ning võidaks luua andmebaas võimalikest ekspertidest, teemade kaupa, eesmärgiga lihtsustada raportööride tööd;

· Vajadusel võimalus korraldada üks kord aastas komisjoni täiendav koosolek. Asendada teine väljaspool Brüsselit korraldatav seminar uurimisdelegatsiooni või –visiidiga.

Otsustati, et kodukorra muutmiseks võivad veel täiendavaid ettepanekuid esitada nii rahvuslikud delegatsioonid kui kõik teised komitee liikmed. Vastavasisuline kiri saadetakse lähiajal, kus on ka märgitud ettepanekute esitamise tähtaeg. (On oluline, et ettepanek mainida delegatsioonide koordinaatoreid CdR kodukorras saaks õigeaegselt esitatud.)

3. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 13. märtsil

Koosolekul osalesid Väino Hallikmägi ja Ivar Unt.

Raportööride määramine-
· Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku kohta KOM(2008) 852 lõplik- raportööriks määrati:  Kochmal (UEN/EA)

· Roheline raamat „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine – paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses” KOM(2009) 44 lõplik.

Raportööriks määramisel toimus hääletus kahe kandidaadi vahel- PES (Daclin Jean- Michel) ja ALDE poolt Väino Hallikmägi (mõlema poolt oli võrdne arv hääli- 29 häält). Lõplikul hääletusel komisjonis sai toetuse  PES kandidaat.

Arvamuste järelmeetmed
Arvamuse eelnõu teemal „Linnaliikluse tegevuskava”. Raportöör: Sir Albert Bore (UK/PES), CdR 417/2008 COTER-IV-023

Raportööri sõnul on ta ettevalmistanud arutelu dokumendi,  mis ei ole kaugeltki kogu arvamus, mis esitatakse aprilli täiskogu istungile. Kuna loodeti, et Euroopa Komisjon võtab vastu tegevusplaani, mida ei juhtunud, siis võttis Euroopa Parlament vastu omaalgatusliku arvamuse. On peetud läbirääkimisi parlamendi raportööriga. 

Elame majandusliku- ja finantskriisi tingimustes ning meil on vaja suurendada linnade konkurentsivõimet. Selge on see, et probleemid linnaliikluses vähendavad linnade konkurentsivõimet. See annab meile võimaluse näidata, et täiendav väärtus EL tasandil on selles küsimuses selgelt olemas. Linnad peavad ise koostama oma linnaliikluse plaanid, mis on pikaajalised partnerite vahelised kokkulepped. Selleks peavad olema ka vastavad rahalised vahendid, et neid ellu rakendada. 

See on üks ettepanek mida parlament kaalub - luua eraldi finantsinstrument peale aastat 2014+. On vajadus näha ette ka lühiajalisi meetmeid. Arvamuses, mis esitatakse täiskogule, sisaldub ettepanek ka majanduse elavdamise kava plaanide raames ette nähtud rahaliste vahendite suunamist linnaliikluse plaanide ellurakendamise finantseerimiseks.

Rõhutab kahte teemat - on vaja paremat statistikat selles osas lisaks praegu eurostatis kajastatule. Toetab ettepanekut, et peaks olema loodud interneti foorum selles valdkonnas paremate praktikate levitamiseks. Elukvaliteedi küsimus peab olema  linnaliikluse küsimuste arutelu keskmes.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt- linnaliikluse tegevusplaanide kooskõla teiste tegevuste ja programmidega on oluline. On kaalutud täiendavate tegevuste rahastamist CIVITAS programmi raames. Puudub ühtlustav võrgustik linnade vahel. Oleme toimunud konsultatsioonide käigus saanud tagasiside mille kohaselt oodatakse selgeid tegevusi EL tasemel.

Kinnitab, et komisjon valmistab ette linnaliikluse tegevusplaani EL tasandil viie tegevusvaldkonna raames. Suure tõenäosusega saavad tulevikus olema selgelt sihitatud rahalised programmid linnaliikluse alaste plaanide rahastamiseks.

Euroopa Parlamendi esindaja sõnavõtt. Enamik kas siis föderaalseid või mitteföderaalseid Euroopa Liidu liikmesriike järgib kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise põhimõtet (mis on sageli sätestatud põhiseadusega). Kohalikel omavalitsustel ja assambleedel on vaba voli otsustada oma linna-, ja linnalähitranspordi poliitika, programmide ja investeeringute üle.
Seepärast ei saa Euroopa Liit kavandada vähimatki ettekirjutavat algatust kohalike omavalitsuste transpordipoliitika kohta.

Samas ollakse käesoleval juhul, nagu ka pärast pikka arutelu subsidiaarsuse põhimõtte üle seoses avaliku teenuse osutamise kohustust käsitleva määrusega (EÜ) nr 1370/20071, seisukohal, et Euroopa ülesanne on julgustada kõikide vahenditega, mis võimaldavad tal anda kohaliku tasandi otsustele lisandväärtust, linnatranspordi valdkonnas keskkonnakaitse ja kliimamuutuse vastu võitlemise eesmärgi nimel tehtavaid pingutusi.

Parlamendi arvamuse eelnõus (Raportöör: Gilles Savary) tehakse ettepanek:
· käivitada Eurostatis viivitamata linna liikumiskeskkonda käsitleva statistika ja andmebaaside parandamise programm;

· avada linna liikumiskeskkonda käsitleva Euroopa internetiportaal ja –foorum;

· töötada välja CIVITASe kolmanda põlvkonna programm (CIVITAS III) ja ühendada see liikumisnädala raames väljaantava auhinnaga;

· toetada arukaid transpordisüsteeme käsitlevaid teadus- ja arendustegevuse programme, suurendada nende ELi poolset rahastamist

· Kohaldama ja üldisesse kasutusse võtma  üle 100 000 elanikuga linnastutes terviklikke säästva linnaliikluse kavasid, mis sisaldavad järgmist:

     v liikuvuse hindamine, selle näitajad ja eesmärgid koos majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõjuga;

     v transpordivõrkude arendamise ja omavahelise ühendamise kava;

     v keskkonnahoidliku liiklemise (jalgratta- ja jalakäijate teed jne) arengukava;

     v  parklate ja eri transpordiliikide ühenduskohtade üldplaan;

     v linna liiklusvõrgustike ja nende ühenduskohtade liikumispuudega kasutajate vajadustele kohandamise kava;

     v kaubavedude üldplaan, milles nähakse ette võimalus kasutada kaubaveoks üldkasutatavat infrastruktuuri;

     v kodanike vahetu osalemise kord;

     · uurida parimate tavade hindamise ja vahetamise eesmärgil ühtse sõidutasu süsteemi ning eri transpordiliikidest teavitamise ja transpordikorraldusega tegelevate asutuste teabevahetuse kogemusi ELi linnastutes;

Lisaks soovitatakse muu hulgas uurida aastate 2014–2020 finantsperspektiivi raames võimalust luua Euroopa rahastamisvahend (URBAN-T taoline ühtne programm või üleeuroopaline transpordivõrkude prioriteetne projekt), koostada aruanne linnaliikluse maksustamise ning asjakohaste suuniste koostamise võimaluse kohta, luua teabe- ja piletimüügi võrgustik, koostada linnatranspordi kasutamise eeskiri jne.

Ühe ettepanekuna soovitatakse eraldada olulise osa Euroopa majanduse elavdamise kavast tulenevatest vahenditest selleks, et rahastada investeeringuid ja selliseid töid linnatranspordi valdkonnas, mis on alles pooleli ja kohe rahastatavad ning lõpetatakse enne 31. detsembrit 2009.

Vastuvõtmine on kavas 21.–22. aprillil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul

Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi esindaja sõnavõtt peadirektoraadi 2009. aasta poliitilistest prioriteetidest ja kavandatud tegevusest.
2009 aasta on meie jaoks aasta, kus on regionaalarengu programmide rahastamine liikmesriikides sattunud raskustesse. Ühtekuuluvuspoliitika on kavandatud seitsme aasta peale ja seetõttu tekib küsimus kui palju me saame ette planeerida, et rahuldada kohtadel tekkivaid vajadusi ning seetõttu peavad regioonid vaatama oma kavad üle ja moderniseerima oma kavad uutes tingimustes niipea kui võimalik.

Paljudel juhtudel oleme alustanud programmide rakendamisega vaadates samal ajal võimalikele muutustele. On väga tähist aidata liikmesriikidel lahendada oma finantsprobleeme nende programmide rahastamisel. Seetõttu on komisjon alustanud teatud programmide eelrahastamist enne nende heakskiitmist, et lahendada rahalisi likviidsusprobleeme.

Teine oluline teema on lihtsustamine ning sellega on juba alustatud ning praegu mõeldakse juba järgmiste sammude peale. Oleme eriti aidanud ekspertide poolsete nõuannetega oma idaliikmesriike suuremahuliste projektide puhul, et nad saaksid kergemini komisjoni poolse rahastamisotsuse. 

Lisaks tutvustas ta võimalusi suunata struktuurivahendeid elamufondi energiatõhususe tõstmiseks.

Tõi välja probleemi, kus liikmesriikides on nii rahvuslikud rahastamisprogrammid kui EL poolne rahastamine ja mõningatel juhtudel on ühenduse poolsed rahastamisvõimalused jäänud teiseks valikuks, kuna riiklike programmide rahastamisperiood on lühem. Komisjoni esindaja sõnul tuleb veel uurida kas samasuguseid ilminguid on ka teistes liikmesriikides.

Danuta Hübner tahab aprilli lõpus tutvustada oma tulevikunägemust ühtekuuluvuspoliitika osas.  Selleks ajaks on olemas ka vastused (kokku on saadud rohkem kui 300 sisendit) rohelises raamatus esitatud küsimused territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. Praegu koostatakse struktureeritud kokkuvõtet saadud vastustest, mida kajastatakse kuuendas ühtekuuluvusraportis.

Me ei peaks püüdma andma territoriaalsele ühtekuuluvuse teaduslikku selgitust vaid me peaksime mõistma kus selles osas on saavutav lisandväärtus EL tasandil ja saama mingi üldise arusaamise sellest. Lisaks on vaja selgitada millised on järgmised sammud selle arvestamisel. Eriline teema, mis selle diskussiooni käigus üles kerkis, olid geograafilised erisused, kuid see ei saa olla unikaalne näitaja mille alusel raha eraldatakse. 

Paljud soovisid territoriaalse koostöö tugevdamist ning on vaja teatud paindlikkust territoriaalse koostöö määramisel. Peaks olema parem koordineerimine erinevate ühtekuuluvuse poliitikate vahel just territoriaalse ühtekuuluvuse aspektist.

4. Uurimus Euroopa  e-kaasamise poliitika kohta

Küsimustik on leitav: küsimustik, millele oodatakse vastuseid 2.aprilliks 2009. Lisaks küsimustiku täitmisele oodatakse ka seisukohti (maksimaalselt 3 lehekülge A4 formaadis), mis tuleb saata e-posti aadressile: eInclusion@ec.europa.eu märkides ära kas soovite vastuste avalikustamist või mitte.
Täiendav informatsioon: e-kaasamine.

5. Euroopa Parlament kiitis heaks raskete kaubaveokite maksustamise raporti

Raskete kaubaveokite maksustamisel peaks arvesse võtma ka nende põhjustatud õhu- ning mürasaastet, leiavad parlamendiliikmed vastu võetud raportis. Tegemist on "aruka" teemaksuga, mille arvutamisel arvestatakse sõiduki keskkonnasõbralikkust, kasutatava tee tüüpi ning sõidu ajahetke.

Veoautode maksustamine ummikutega seotud kulude eest on samuti võimalik, ehkki selle arvutusmeetod jäeti tekstist välja. Raporti poolt hääletas 359, vastu 256 ja erapooletuks jäi 86 saadikut.

Kokkuleppe kohaselt võivad liikmesriigid ummikutega seotud makse rakendada tipptundidel teelõikudel, kus on sageli ummikuid. Ummikutega seotud kulude eest ei saa maksustada sõiduautosid, vaid ainult veoautosid. Lisaks peavad ummikumaksude arvutusmeetodid panema paika liikmesriigid ise.

Eurovinjeti direktiivis nähakse ette selline teemaksu arvutamise meetod, mis võtab arvesse sõiduki keskkonnasõbralikkust (Euro 0 kuni Euro 6), kasutatava tee tüüpi ning ajahetke, mil teed kasutatakse (tipptundidel kõrgem maks). Elektroonilised teemaksu kogumise süsteemid arvutavad vastavate kriteeriumite alusel välja täpse maksu.

Uus Eurovinjeti direktiiv kehtiks kõikide üle-euroopalisse võrgustikku kuuluvate teede puhul ning teede puhul, mida reeglina läbib olulise mahuga rahvusvaheline kaubaveoliiklus.

Hõlmatud on kõik üle 12-tonnised sõidukid. Linnad võiksid jätkuvalt kehtestada kohalikke teemakse (nt Londoni ummikumaks).
 
Eurovinjeti direktiiv ei kohusta siiski liikmesriike teemaksu kehtestama, vaid paneb paika ELi standardid teemaksu kasutada soovivate riikide jaoks.

6. Ülemnõukogu, Euroopa majanduse taastamiskava ja Lissaboni strateegia

Euroopa Parlamendi saadikud soovitavad tungivalt vältida ohtu, et rakendatavad lahendused oleksid vaid siseriiklike poliitikate summa, koos kaasneda võivate kulude ja konfliktidega, mis kahjustaksid ühtset turgu ja majandus- ja rahaliitu ning nõrgestaksid Euroopa ülemaailmset rolli. Parema koordineerimise huvides tuleks liikmesriikidele luua siduv raamistik, mille raames nad konsulteerivad üksteise ja komisjoniga enne suuremate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmist ning mis põhineks ühisel arusaamisel probleemidest, prioriteetidest ning vajalikest ja kohastest heastamismeetmetest.

Raportis märgitakse, et kriisi tuleks kasutada täiendava stiimulina, et ümber orienteeruda keskkonnasäästlikele investeeringutele.

Sooviti, et nõukogu kinnitaks ettepaneku anda kõigile liikmesriikidele võimalus kohaldada energiatõhusate kaupade ja teenuste ning töömahukate ja kohalikult pakutavate teenuste suhtes vähendatud käibemaksumäära, võttes arvesse nende võimalikku tööhõivet ja nõudlust suurendavat mõju. Samuti tuleks VKEdele ja kodanikele tagada koheselt kogu Euroopa Liidus piisav, taskukohane ja mõistlikkuse piires turvaline juurdepääs krediidile. Saadikud soovitavad tungivalt ELi tasandil luua ja kooskõlastada piisavate järelevalve- ja vajaduse korral karistusmeetmete pakett, et tagada selle eesmärgi saavutamine.

Tööhõive poliitika osas leitakse, et Komisjon peaks laiendama juurdepääsu Globaliseerumisega Kohanemise Fondile, millest tuleb toetada erinevas olukorras töötajaid, sh töö kaotanud ajutisi töötajaid. Euroopa Sotsiaalfond tuleks aga avada töökohtade säilitamise meetmetele. Samuti tuleks mõlemaid fonde kasutada elukestva õppe programmide rahastamiseks.

Lissaboni strateegiaga seoses leiti, et vahendid, mida EL vajab Lissaboni strateegia eesmärkide edendamiseks, on põhiliselt kõikide asjaomaste poliitikate, kõikide rahastamisvahendite ja fondide ning ka ELi eelarve ühtlustamine selliselt, et oleks võimalik kiirendada ning süvendada pingutusi majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Lühiperspektiivis on saadikute arvates kiireks toibumiseks majanduskriisist vaja maksustiimuleid, eeldusel et sellega suunatakse erakulutused ja käitumise ümber kooskõlas Lissaboni-Göteborgi strateegia eesmärkide ning kliima- ja energiapaketiga.

Raportis hoiatatakse valimatute maksukärbete eest ja leitakse, et maksustiimulid peavad olema suunatud sotsiaalsetele ja keskkonna alastele eesmärkidele. Näiteks võiks rahastada rohelisi algatusi muu hulgas energiasektoris ja ka autotööstuses ning ehituses. Lisaks võiks tarbijaid toetada näiteks maksuvabastustega nn rohelisemate autode ja keskkonnasõbraliku eluaseme ostmisel.

Euroopa Parlament menetles oma täiskogu istungil 11.märtsil raporti projekti “Ühtekuuluvuspoliitika- investeerimine reaalmajandusse” (raportöör Kirilov Evgeni). Raportis leitakse, et sellised meetmed nagu maksete kiirendamine ning ühekordsete maksete ja ühtsete määrade kasutamine kiirendavad projektide elluviimist, eelkõige infrastruktuuri osas ning energeetika- ja keskkonnasektoris.

Samuti tuuakse esile tööhõivet ja ettevõtlust toetavate meetmete tähtsust majanduse edukas taastamises ning kutsutakse liikmesriike üles kasutama struktuurifonde laialdaselt  töökohtade loomise, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) ning ettevõtluse edendamiseks.

Raportis kutsutakse liikmesriike üles sagedamini kasutama Euroopa Investeerimispanga pakutavaid võimalusi ning eelkõige rahastamisvahendeid JESSICA ja JEREMIE ning rõhutatakse  JASPERSi tähtsust projektide ettevalmistamiseks.

Saadikud tervitavad ettepanekut võimaldada kogu ELis rahastada Euroopa Regionaalarengu Fondist investeeringuid eluasemete energiatõhususe tõstmisse ja taastuvenergia kasutamisse elamumajanduses. Liikmesriikidelt ja piirkondadelt nõutakse seetõttu tungivalt selle uue võimaluse igakülgset kasutamist.

Tehakse komisjonile ettepanek  suurendada liikmesriikidele pakutavat tehnilist abi, et tõsta projektide kvaliteeti ja suurendada projektide elluviimise tõhusust.
Saadikud soovivad, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid, et struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide rakendamise kiirendamise, lihtsustamise ja paindlikumaks muutmise eesmärgil vastu võetud meetmed ei kahanda nende vastutust fondide rakendamise kontrollimisel. Ka palutakse liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi tagada kaasfinantseerimise eeskirjadega nõutav omafinantseerimine, mis võimaldaks struktuurifondidest eraldatavaid vahendeid täielikult ära kasutada.

Lisaks palutakse komisjonil hoolikalt jälgida liikmesriikides võetud majandusmeetmeid, tagamaks, et need ei riiva vaba turukonkurentsi ja sotsiaalseid norme, ega takista ühenduse keskkonna- ja kliimakaitsealastest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist.

7. Ülevaade Euroopa tööhõivest selle aasta alguses ja EL 27 liikmesriigi majandusnäitajatest 2008 aasta IV kvartalis

Ülevaate tööhõivest 2009 jaanuari seisuga: erostat

Ja EL 27 liikmesriigi majandusnäitajatest 2008 aasta IV kvartalis: eurostat


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


13.03.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit