Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


23.-27. veebruar 2009
Print

E-nädalakiri 06/2009

Sisukord:

1. Euroopa  Rohelise pealinna ja Euroopa mobiilsusnädala  auhinnatseremoonia 23.veebruaril
2. Tallinn tähistas oma Brüsseli esinduse 10.aastapäeva
3. Siseturu infosüsteemi (IMI) alast teadlikkust tõstev konverents
4. Euroopa Komisjon kohtus tööandjate ja ametiühingutega, et arutada majanduskriisiga seonduvat ja leida lahendusi tööhõiveprobleemidele
5. ELAN võrgustiku koosolek 24. veebruaril
6. CEMR avalike hangete töörühma koosolek 26.veebruaril
7. Regioonide Komitee CONST töörühma koosolek 27.veebruaril

1. Euroopa  Rohelise pealinna ja Euroopa autovaba nädala  auhinnatseremoonia 23.veebruaril

Euroopa Rohelise pealinna auhinna idee algatus tuli Tallinna linnalt.

„Usun, et rahva tervise ja meie kodanike elukvaliteedi parandamiseks peab Euroopa olema roheline ja keskkonnasäästlik. Sellest veendumusest sündiski Eesti pealinnas Tallinnas Euroopa rohelise pealinna auhinna idee. Auhinna eesmärk on aidata jätkuvalt kaasa, et Euroopa linnad muutuksid rohelisemaks.

Avaldan sügavat tänu kõigile, kes aitavad seda visiooni teoks teha, toetades auhinnakava või osaledes selle elluviimisel. Nende seas on enam kui 40 Euroopa linna juhid; Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso; Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, ELi keskkonnavolinik Stavros Dimas ja Eli regionaalpoliitika volinik Danuta Hübner.”
Jüri Ratas
Eesti parlamendi (Riigikogu) aseesimees
(endine Tallinna linnapea


Esimesena pärjati rohelise pealinna tiitliga Stockholm ja Hamburg. Stockholm kannab tiitlit 2010 aastal ja Hamburg 2011 aastal.

Pressiteatega saab tutvuda aadressil: rohelise pealinna auhind

NÄITAJAD

Euroopa 2010. ja 2011. aasta rohelise pealinna tiitlile kandideerivaid linnu hinnati 10 keskkonnanäitaja alusel (piirkonna roll ülemaailmses kliimamuutuses, kohalik transport, mürareostus, jäätmeteke ja-hooldus, veetarbimine, reoveekäitlus, kohaliku omavalitsuse poolne keskkonnajuhtimine, keskkonnasäästlik maakasutus).

Linna esitatud taotlus pidi sisaldama iga näitaja kohta järgmist teavet:
• ülevaade praegusest keskkonnaseisundist ja saavutatud tulemustest
• ülevaade linnakeskkonna parandamiseks võetud meetmetest
• ülevaade tulevastest plaanidest ja algatustest
• ülevaade kavandatud aktsioonidest ja üritustest, mille eesmärk on levitada keskkonnaalaseid kogemusi ja parimaid tavasid

Eksperthindamine

Esitatud andmeid hindas rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertidest koosnev komisjon. Selle käigus valiti välja iga aasta kohta kolm linna, kes pääsesid edasi teise kandideerimisvooru. Teise vooru taotluses esitab iga linn oma saavutuste ja plaanide
kohta üksikasjalikud dokumendid.

Lõpliku otsuse 2010. ja 2011. aasta võidulinnade osas tegi ¸ürii, mille koosseisus oli esindatud:
• Euroopa Komisjon
• Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA)
• ICLEI – kohalikud omavalitsused keskkonnasäästvuse teenistuses
• Euroopa transpordi- ja keskkonnaföderatsioon (T&E)
• Euroopa Liidu Pealinnade Liit (UCUE)
• Regioonide Komitee

Anti välja ka mobiilsusnädala auhind. Auhinnale kandideeris kokku 66 linna, millest auhinna ekspertkomisjon  valis välja 10. Väljavalituste seast osutus lõplikuks võitjaks Budapest. Äramärkimist leidsid ka kaks järgmist kandidaati:  Almada Portugalist ja  Zagreb Horvaatiast.
Ülevaade leitav:  http://tinyurl.com/ajlbkb

2008 aastal jälgis üleskutset 2102 linna, kus elab kokku 218 miljonit elanikku.

2. Tallinn tähistas oma Brüsseli esinduse 10.aastapäeva

Tallinn tähistas 24.veebruaril Eesti suursaatkonnas Belgias ja Luksemburgis oma Brüsseli esinduse tegutsemise 10.aastapäeva ja Eesti Vabariigi 91. sünnipäeva. Avakõnega esinesid suursaadik Karin Jaani ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar. Esines Tallinna Kammerorkester kvartett ja dzassi trio. (http://www.filharmoonia.ee/271).  Külalistele pakuti süüa ja juua.

3. Siseturu infosüsteemi (IMI) alast teadlikkust tõstev konverents

Konverentsil osalesid veel Eestist Heli Oruaas ( Kvalifikatsiooni Keskus), Külli Juusu ja Andres Ruubas (Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium).

Konverentsi avasõnad ütles Jörgen Holmquist Euroopa Komisjoni Siseturu ja Teenuste Peadirektoraadist. Jaroslav Zajicek Tsehhi alalisest esindusest EL juures kinnitas, et IMI rakendamine toetab nende EL eesistumise prioriteeti- tagada piirideta Euroopa Liidu toimimine.

IMI puhul on tegemist elektroonilise abivahendiga, mis kujutab endast teabevahetussüsteemi, mis annab liikmesriikidele võimaluse teha tõhusamat igapäevast koostööd siseturu õigusaktide rakendamisel. IMI toetab liikmesriikide pädevaid asutusi, aidates neil ületada selliseid olulisi praktilisi probleeme suhtlemisel, nagu haldus- ja töökultuuri erinevused, erinevad keeled ja kindlate partnerite puudumine teises liikmesriigis. IMI eesmärk on suurendada liikmesriikidevahelise igapäevase koostöö tulemuslikkust ja tõhusust.

IMI on turvaline veebirakendus, mis on kättesaadav Euroopa Majanduspiirkonna 30 riigi haldusasutustele. Süsteem toetab kõiki ELi ametlikke keeli ning annab võimaluse haldusasutustevaheliseks teabevahetuseks terves Euroopa Majanduspiirkonnas. IMI kasutamiseks ei ole vaja eelteadmisi teise liikmesriigi haldusstruktuurist.

Liikmesriikide pädevad asutused saavad IMI näol lihtsa abivahendi teistes liikmesriikides pädevate asutuste leidmiseks ning neile korrastatud küsimustiku abil ELi õiguse konkreetsete valdkondadega seotud päringute esitamiseks. Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on küsimused eelnevalt tõlkinud kõikidesse ametlikesse keeltesse, pakkudes seega usaldusväärset ja õiguslikult pädevat keelealast tuge.

IMI väljatöötamine tugineb kolmel põhimõttel:

· asjaomastes siseturu õigusaktides juba sisalduvatele kohustustele lisaks ei seata IMI raames liikmesriikidele täiendavaid halduskoostöö kohustusi;

· süsteemiga tagatakse paindlikkus, võttes arvesse Euroopa erinevaid haldusstruktuure ja -kultuuri;

· ühtne süsteem põhineb korduvat kasutust võimaldavatel komponentidel. IMI on loodud nii, et ta toetaks paljusid siseturu õigusaktide elemente. Seega välditakse süsteemi kasutuselevõtuga erinevate infosüsteemide teket.

Täpsem informatsioon: http://ec.europa.eu/internal_market/imi-et/docs/progress_report_et.pdf

Euroopa Komisjoni Siseturu ja Teenuste Peadirektoraadi osakonna juhataja Maria Martin –Prati sõnul muudab IMI rakendamine VKE ja tarbijate elu lihtsamaks. See tähendab administratiivse koormuse vähendamist, protseduuride lihtsustamist ja omavahelise koostöö parandamist. Kõik need eesmärgid on väga lihtsad, kuid samas äärmiselt keerulised rakendada. Miks see on keeruline- seepärast, et liikmesriigid peavad oma süsteemid üle vaatama ja muutma need lihtsamaks.

Kõige raskem selle juures on suhtumise ja meelsuse muutmine. Samast Peadirektoraadist Nicholas Leapman väitis, et põhiline pole mitte tehniline lahendus vaid organisatsiooniline. Liikmesriigid peavad otsustama oma IMI ülesehituse ja pakkuma koolitust süsteemis osalejatele.

Margot Fröhlingeri  (direktor) sõnul on peamine usalduse loomine ja administratsioonide ühendamine. IMI on potentsiaal muuta kogu EL siseturg teistsuguseks. Teenuste direktiivi ettevalmistamisel oli palju juttu usalduse teemal-puudus ülevaade erinevates liikmesriikides rakendatud kontrollsüsteemidest ja kogu siseturu sektori toimimisest. Komisjon on veendunud, et IMI saab olema edukas vahend siseturu toimimise ergutamisel.

Selleks, et süsteem edukalt rakenduks, on vaja
· piisavaid inim- ja rahalisi ressursse
· tagada koolitus (nii juriidiline kui tehniline)
· osutada tehnilist abi liikmesriikidele
· lahendada keele küsimus (automaatne tõlge vaba teksti osas)

Ajaloost: IMI-süsteem käivitati 2007. aasta novembris uue kutsekvalifikatsioonide direktiivi sätete kohase halduskoostöö toetuseks. Liikmesriigid keskendusid alguses asjaomaste pädevate asutuste määratlemisele ja nende IMI-kasutajaks registreerimisele. 2008. aasta veebruaris leiti, et registreeritud pädevate asutuste kriitiline mass on piisav, et alustada teabevahetuse katseprojektiga. Katseprojektis piirduti nelja kutsealaga (arstid, proviisorid, füsioterapeudid ja raamatupidajad).

Katseprojektis osalesid kõik 30 EMP riiki.

Mis tuleb: Teenuste direktiivi katseprojekt algab 2009. aasta jaanuaris ning kestab 2009. aasta 28. detsembrini, mil IMI peab olema teenuste direktiivi seisukohast täielikult toimiv.

IMI süsteemi tahetakse laiendada veel täiendavalt ülejäänud viiele kutsealale (meditsiiniõed, hambaarstid, veterinaararstid, ämmaemandad ja arhitektid), mille suhtes kohaldatakse automaatset tunnustamist. Lisaks valitakse üldisest vastastikuse tunnustamise süsteemist välja veel kaks kutseala. Kui süsteem kõigi nende kutsealade puhul toimib, tuleks süsteemi vastavalt vajadusele järk-järgult laiendada muudele kutsealadele.

Lisaks kutsealade tunnustamisele tahetakse IMI süsteemi rakendada ka ehitus ja toitlustusteenuste osutamisele, kus järelevalve asutustena tulevad mängu ka kohalikud omavalitsused.

Seoses sellega kavandab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium esilagu välja anda uut süsteemi tutvustav teabekiri ning seejärel korraldada selle aasta sügisel koolitusi kohalike omavalitsuste vastutavatele töötajatele.

4. Euroopa Komisjon kohtus tööandjate ja ametiühingutega, et arutada majanduskriisiga seonduvat ja leida lahendusi tööhõiveprobleemidele

Kohtumisel olid komisjon ja Euroopa sotsiaalpartnerid (Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC), Business Europe, Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskus (CEEP) ja Euroopa Käsitööettevõtete ning Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Keskliit (UEAPME)) ühel meelel, et ELi sotsiaalsete ja majandussaavutuste ning selle siseturu kui Euroopa jõukuse, majanduskasvu ja tööhõive aluse kaitsmiseks ja edasiarendamiseks on tarvis töötada üheskoos.

Ka Euroopa sotsiaalpartnerid pidasid Euroopa majanduse elavdamise kava sobivaks lähtepunktiks ning väljendasid selgelt oma valmisolekut töötada selle tõhusa ellurakendamise nimel ja astuda vajalikke samme selle edasiarendamiseks.

Komisjoni väljapakutud ja detsembris Euroopa Ülemkogul vastuvõetud Euroopa majanduse elavdamise kavaga esitatakse hulganisti meetmeid, mille eesmärk on alal hoida ja luua töökohti ning viia maksimumini Euroopa majanduse suutlikkus langus üle elada.

Paljudel elavdamiskava võtmeelementidel on otsene mõju tööjõule. Nende hulka kuuluvad koolitused, millega hoitakse inimesi tööturul ja aidatakse neil leida uusi töökohti. ELi rahastamine on võimalik Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kaudu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks on saadaval uued rahastamisallikad.

Arutelul sotsiaalpartnerite esindajatega keskenduti nende ettepanekutele meetmete kohta, millega edendada majanduskasvu ja suurendada tööhõivet, rakendada turvalise paindlikkuse strateegiat, aidata ettevõtetel ja töötajatel langus üle elada, julgustada investeerimist, säilitada ostujõud ja nõudlus, austada töötajate vaba liikumist ja kollektiivlepinguid ning tagada ühisturu jätkuv toimimine.

Komisjon lisab nende arvamused materjalidesse, mis ta esitab 1. märtsil riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikul kohtumisel, Euroopa Ülemkogu kevadisel kohtumisel ja maikuus toimuval tööhõivealasel tippkohtumisel. Komisjon ja sotsiaalpartnerid leppisid kokku teha tihedat koostööd ja otsida võimalusi, kuidas kogu Euroopa tööandjad ja ametiühingud saaksid Euroopa majanduse edukale taastumisele kaasa aidata.

5. European Local Authority Network (ELAN võrgustiku) koosolek

Koosolek toimus 24.veebrauril.

Koosolekul tutvustas Madeleine Mahovsky volinik Danuta Hübneri kabinetist EL majanduse elavdamise alaseid kavandatavaid meetmeid seoses struktuurivahendite kasutamisega. (Euroopa Ühenduste Komisjoni määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1083/2006 Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta teatavate finantsjuhtimist käsitlevate sätete osas).

Muudatusettepanekud koonduvad nelja peamise telje ümber:
· artikli 44 kohaldamisala laiendamine seoses finantskorraldusvahendite eraldamisega EIP ja EIFi meetmeteks, et toetada liikmesriike rakenduskavade ettevalmistamisel ja elluviimisel;

· kulude abikõlblikkust käsitleva artikli 56 muutmine, et väljendada selgemini üldkulude hüvitamise võimalust kindlaksmääratud protsendimäära alusel ja kehtestada võimalus arvata mitterahalised panused fondide loomise ja neile maksete tegemise abikõlblike kulude hulka;

· kuluaruandeid käsitlevate sätete muutmine: i) seoses suurprojektidega, kõrvaldades keelu lisada suurprojektide puhul kantud kulud vahemaksete taotlustesse enne, kui komisjon on suurprojekti heaks kiitnud, ning ii) seoses asutamislepingu artiklis 87 sätestatud riigiabidega, kõrvaldades toetusesaajatele toetust andva organi poolt makstud 35 % ettemakse piirangu ja võimaldades seeläbi teha ettemakseid kuni 100 % ulatuses, juhul kui muud tingimused jäävad samaks;

· struktuurifondide kolmanda osamakse (2009) eelmakse suurendamine 2 % võrra liikmesriikide puhul, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, struktuurifondide 2,5 % suuruse kolmanda osamakse loomine (2009) liikmesriikide jaoks, kes kuulusid Euroopa Liitu enne 1. maid 2004; juhul kui programmis osaleb vähemalt üks liikmesriik, kes ühines Euroopa Liiduga 1. mail 2004 või hiljem, antakse talle Euroopa territoriaalse koostöö raames 2009. aastal täiendavalt 2 %.lisavahendid, mis tehakse kättesaadavaks aasta alguses, tuleb toetusesaajatele kanda üle kiiresti ja vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise eeskirjadele.

Määruse tekstiga saab tutvuda http://tinyurl.com/bahlr6

Euroopa Parlament menetleb ettepanekut ja 2.aprillil ja peale seda  peaks olema need muudatusettepanekud vastu võetud. Komisjoni poolse pakkumise reaalse kasutamise otsustavad liikmesriigid.

Euroopa Parlamendi valimised

Paljud vanade liikmesriikide omavalitsusliidud pööravad Euroopa Parlamendi valimistele suurt tähelepanu. Kindlasti on põhjuseks ka see, et tehakse tihedat koostööd oma saadikutega ning püütakse nende kaudu esitada omavalitsusi huvitavaid ettepanekuid seadusloome menetlemisel paralamendis.

Näiteks kavatseb Inglismaa üleriigiline omavalitsusliit saata kõikidele poliitilistele parteidele ülevaade liidu tegevusest ja eesmärkidest, et meenutada kohaliku tasandi olulisust.

Toimuvad ka kohtumised Regioonide Komitee delegatsiooni liikmete ja paralamendi liikmete vahel. Töötatakse välja konkreetsed poliitikavaldkonnad, mille osas kontakteerutakse uute valitud paralamendi saadikutega, et selgitada kohalikule tasandile olulisi teemasid.

Austria liit osaleb valimisaktiivsuse tõstmisel. Kavatsetakse välja anda uudiskirja erinumber, milles kajastatakse seni tehtud tööd paralamendi saadikutega ning näidatakse konkreetseid tulemusi mis tänu koostööle parlamendi saadikutega on õnnestunud ellu viia. Samuti tuuakse väljanäited selle kohta kuidas EL alane seadusandlus mõjutab kohaliku tasandi tegevusi. On viidud läbi intervjuu Hübneriga ja püütakse muuta EL temaatikat rohkem huvitavaks elanikkonna jaoks. Kampaania algab suhteliselt hilja ja kuna enne toimuvad kohalikud valimised, siis jääb ka rahalises mõttes kampaania suhteliselt tagasihoidlikuks.

Taani liit on koostanud  terve nimekirja tegevustest mida oleks vaja teha seoses Euroopa Parlamendi valimistega, aga samas on nad  suhteliselt skeptilised.

Läti - on püüdnud teha midagi, mis oleks inimestele huvitav, aga tänu psüühilisele ja majanduslikule kriisile on väga raske midagi teha. Oodatakse, et liidud ja koordinaatorid on need, kes peavad kogu kampaania töö tegema.

Rootsi - mis puudutab Reg. Komitee kirja (milles Reg. Kom. kutsus üles omavalitusliite panustama teavitusele enne Europarlamendi valimisi), siis kuigi nad arvavad, et see ei muuda midagi, saadavad nad selle kirja omavalitsustele. Nad kavandavad kohtumist uute parlamendi liikmetega juunis, et selgitada omavalitsuste rolli.

Soti - toimuvad kohtumised parlamendi liikmetega (praegustega) ja uute kandidaatidega.

Soome - meie nimekiri ei ole veel valmis, aga umbes pooled liikmed muutuvad. Soome liit annab  välja valimiste eriväljaande, et selgitada uutele parlamendisaadikutele omavalitsuste rolli ja ootusi.

Prahas toimus CEMR-i peasekretäride kohtumine - CEMR avalike teenuste manifest võeti vastu. Iga liidu ülesanne (võimalus) on see tõlkida oma riigikeelde.

ELAN prioriteedid 2009.aastal

Mõnedel liidud on esitanud pika prioriteetide nimekirja, mõned on ära märkinud ainult üksikud prioriteetsed tegevused ja on ka neid, kes pole oma prioriteetide nimekirja üldse esitanud. Saadetud info põhjal on koostatud võimalik prioriteetide nimekiri. See saadetakse kõikidele ka elektrooniliselt, et liikmed saaksid saata oma kommentaarid.

Järgnevalt anti ülevaade erinevates teemavaldkondades toimunust – enamus neist oli seotud CEMR erinevate töörühmade tööst ülevaate andmisega. Loomulikult leidis kajastamist ka majandus- ja finantskriisiga seonduv temaatika - CEMR täiskogul Malmös (toimub aprillis) pööratakse sellele küsimusele suurt tähelepanu.

Inglismaal läbi viidud uuring toob välja  kuidas võiks välja näha  avaliku sektori eelarve  lähima 6-10 aasta jooksul

Järgmine koosolek 17. märtsil.

6. CEMR avalike hangete töörühma koosolek 26.veebruaril

Finants- ja majanduskriis - CEMR on kogunud oma liikmetelt informatsiooni seoses majandus- ja finantskriisiga ning selle kohta kuidas see on mõjutanud kohalikke ja regionaalseid omavalitsusi. Saadud tagasiside põhjal võib öelda, et paljud omavalitsused on kaotanud raha tänu finantskriisile (on kaotatud reaalselt hoiuseid pankades, kuid ka aktsiatesse paigutatud vahendeid ), samuti on vähenenud kohalikesse eelarvetesse laekuv maksutulu, vähenenud on võimalused laenamiseks ja laenud on muutunud kallimaks.

Küsimustikule vastanud uutes liikmesriikides on probleeme keskvalitsuse poolsete ülekannetega omavalitsuste eelarvetele. Tunnetatakse suurenenud nõudlust erinevate sotsiaalteenuste järele. Kuna tarbimine väheneb, siis vähenevad ka tarbimisega seotud laekumised. Vähenevad laekumised kinnisvaramaksudest.  Probleeme on infrastruktuuri rahastamisega.

Lisaks majandus ja finantskriisile on tunda sotsiaalset kriisi ja lähiajal saab see Euroopas paremini nähtavaks. Omavalitsused on pidanud läbirääkimisi keskvalitsustega, et kaasata ka omavalitsusi riigi tasandi majanduse elavdamise plaanide koostamisse. Liikmesriikide üleriigilised liidud pakuvad oma liikmetele nõuandeid kriisiga toimetulekuks.

Liitudel, kes seda veel teinud ei ole, palutakse täita CEMR poolt saadetud küsimustik, et saada parem ülevaade majandus- ja finantskriisist erinevates liikmesriikides.  Eesti pole ka oma olukorda kirjeldanud.

Riigiabi paketi lihtsustamine

Ettekandega esines  Mr Olivier Bergeau Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadist.

Pakett tuli välja eelmise aasta detsembris. Pakett  näeb ette muuta riigiabi andmine efektiivsemaks, läbipaistvamaks ja muuta riigiabi protseduurid lihtsamaks.

Taastamiskava strateegilised eesmärgid on järgmised:
· stimuleerida võimalikult kiiresti nõudlust ja suurendada tarbijate usaldust;

· vähendada majanduslangusega kaasnevat kulu inimestele ja majanduslanguse mõju kõige haavatavamale ühiskonnaosale. On võimalik võtta meetmeid töökoha kaotuse ärahoidmiseks, kiire tööturule naasmise toetamiseks ja pikaajalise töötuse vältimiseks;

· aidata kaasa Euroopa valmidusele majanduskasvu taastudes seda ära kasutada, nii et Euroopa majandus oleks vastavuses konkurentsivõimet tagavate nõudmiste, säästvuse ja tulevikuvajadustega, nagu see on sätestatud Lissaboni strateegias. See tähendab innovatsiooni toetamist, teadmistepõhise majanduse ülesehitamist ning kiiremini liikumist vähem süsinikdioksiidiheiteid tekitava ja ressursse säästva majanduse poole.

Konkurentsi Peadirektoraadi kodulehel on ülevaade kõigist õigusaktidest selle valdkonna kohta. Komisjoni teatisega— Ajutine ühenduse riigiabi meetmete raamistikpraeguses finants- ja majanduskriisis rahastamisele juurdepääsu toetamiseks on võimalik tutvuda  Euroopa Liidu Teataja kodulehel.

Ajutise Ühenduse riigiabi meetmete raamistikuga, mis kehtib 17.detsembrist 2008 kuni 31.detsembrini 2010 (vastu võetud 25.veebruaril 2009) on võimalik tutvuda:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/atf_en.pdf

Avalikud hanked

Ettekandega teemal “Rohelised hanked avalike hangete direktiivis” esines Elena Grech Euroopa Komisjoni Siseturu Peadirektoraadist. Koosolekul osalenud liitude esindajad leidsid, et keskkonnanõuete rakendamine avalike hangete läbiviimisel peab olema vabatahtlik. Seda arvamust jagas ka ettekandja.

Avalike hangete direktiiv ei tegele sellega mida ostetakse vaid kuidas seda tehakse. Avalike hangete protseduurid on jaotavad mitmete tasemete vahel. Sageli on avalike hangete direktiivi kritiseeritud. Ei saa sätestada avalike hangete läbiviimisel nõuded, mis kitsendavad avalike hangete osalejate ringi liiga kitsaks, kuid samas peavad kriteeriumid olema piisavalt selged.

Direktiiv võimaldab kahte võimalikku valikut- kas odavam või siis keskkonnasõbralikum.

Uus roheliste avalike hangete direktiiv asendab 2001 aastal vastu võetud direktiivi. Hetkel ei ole selge kas tulevad kohustuslikud nõuded avalike hangete läbiviimisel arvestada keskkonna nõudeid või mitte. Kaalutakse kohustuslikku energiamärgise (energy labelling/eco-design) arvestamist toodete ostmisel.

Euroopa avalike hangete infosüsteem http://simap.europa.eu/index_et.html pakub ligipääsu kõige olulisemale infole avalike hangete kohta Euroopas.

Hanketeated avaldatakse Euroopa Liidu Teataja lisas, millega saab tutvuda TED veebisaidil, mis on ühtlasi Euroopa avalike hangete teadete ametlik allikas.

Avalike hangete teadete avaldamiseks võivad hankekonkursi korraldajad kasutada eNotices veebivorme, mis lihtsustavad ning kiirendavad teate ettevalmistamist ning avaldamist. Teateid saab avaldmiseks esitada ka eSaatjate ehk spetsialiseerunud organisatsioonide kaudu, kellel on võimalus XML-formaadis hanketeadete saatmiseks otse Väljaannete Talituse tootmissüsteemi.

Giancarlo De Stefano esitles e-hangete foorumi ja projekti PEPPOL. 24.novembril 2005 aastal vastu võetud deklaratsioonis seati eesmärgiks, et 2010 aastaks peab Euroopa Liidu avalik sektor olema valmis viima läbi avalikke hankeid elektrooniliselt.

Projekti PEPPOL (üle euroopaline avalike hangete online süsteem) Pan-European Public Procurement Online- kohta on kogu informatsioon kättesaadav: http://www.peppol.eu/

Projektiga alustati 2007 aastal. Pilootprojektis on partneriks ka Eesti. e-hanked avavad uksed piiriüleseks ettevõtluseks: http://tinyurl.com/ck9b53

7. Regioonide Komitee CONST töörühma koosolek 27.veebruaril

CONST komisjoni 17. koosolekul  toimus reedel, 27. veebruaril 2009.

Komisjoni juhi sõnul on 25 riiki Lissaboni lepingu ratifitseerinud ning Iirimaa poolt esitatud ettepanekuid on juba ülemnõukogus arutatud.

Eurobaromeetri eriuuringu (sügis 2008) tulemused näitavad, et kui Eestis on tunduvalt suurem usaldus kui EL27s Euroopa Liidu (67/47) ja Eesti Valitsuse suhtes (48/34), siis EL27 on keskmiselt suurem usaldus kohaliku tasandi suhtes (59/50)

Parema õigusloome pakett 2007-2008 osas määrati raportööriks Lord Tope (UK). Lisaks kavatsetakse võtta tööplaani Euroopa Nõukogu määrus, millega pannakse paika varjupaigaameti loomine.

Septembris toimub CONST komisjoni koosolek Rootsis 7. septembril (mitte 23.septembril nagu alguses oli määratud), millele järgneb seminar 8. septembril.

16.oktoobril 2009 toimub seminar Ungaris Gödöllő linnas teemal “Kohalike omavalitsuste roll kodanike huvide väljaselgitamisel, esindamisel ja rakendamisel Euroopa Liidus”

Omaalgatuslik arvamus teemal „Ettepanek: mitmetasandilise valitsemise valge raamat” CdR 371/2008 rev. 1 CONST-IV-020 Raportöörid: Luc Van den Brande (BE/EPP) ja Michel Delebarre (FR/PES)

Raportööri sõnul mõistab komitee mitmetasandilise valitsemise all ühenduse, liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste koordineeritud tegevust, mis põhineb partnerlusel ning mille eesmärk on töötada välja ja viia ellu Euroopa Liidu poliitikat. See viib asjaomaste eri võimutasandite jagatud vastutuseni ning tugineb kõigile demokraatliku õiguspärasuse allikatele ja eri sidusrühmade esindatusele. Mitmetasandiline valitsemine on dünaamiline protsess, millel on horisontaalne ja vertikaalne mõõde, kuid mis ei välista mingil juhul poliitilist vastutust, vaid tõhustab pigem otsuste ühist rakendamist eeldusel, et mehhanismid ja instrumendid on asjakohased ja korrektselt kohandatud.

Poliitiline algatus põhineb riigi- ja valitsusjuhtide poolt 25. märtsil 2007 vastu võetud Berliini deklaratsioonil, milles sätestatakse, et „mitmed eesmärgid, mis jääksid meile kättesaamatuks eraldi tegutsedes, on saavutatavad üheskoos. Euroopa Liit, selle liikmesriigid ning nende piirkonnad ja kohalikud omavalitsused jagavad omavahel ülesandeid”.

Kõnealune deklaratsioon on jätkuks kohustusele, mille Regioonide Komitee võttis Euroopa Deklaratsioonis 23. märtsil 2007 Roomas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osatähtsuse kohta ELi ülesehitamisel, ning milles juhitakse tähelepanu usaldussidemetele ELi, selle eri valitsemistasandite ja kodanike vahel.

Leitakse, et mitmetasandiline valitsemine võib aidata toime tulla globaliseerumise kahe olulise ohuga:

· ühiskondade ühetaoliseks muutumise oht: mitmekesisus on väärtus, mida tuleb säilitada

· ebavõrdsuse suurenemise oht liikmesriikides ja liikmesriikide vahel: solidaarsus on väärtus, mida tuleb kaitsta

Valge raamatu prioriteetsete meetmete kava sisaldab:
· mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid ja väärtusi;

· mehhanisme ja vahendeid;

· ühenduse poliitika teenimist;

· poliitilist tegevust;

18 järgneva kuu jooksul peab EL määratlema, läbi vaatama ja kohandama ELi strateegiaid oluliste globaalsete panuste valdkonnas ja võtma tarvitusele uued instrumendid nende rakendamiseks. See uus raamistik peab viima ELi valitsemise uue strateegiani, mis väljendub nii ettepanekute metoodikas ja sisus kui ELi sekkumise mõjus. Mitmetasandiline valitsemine vastab tegelikult riikliku ja rahvusvahelise tasandi poliitikate vaheliste erinevuste vähenemise fenomenile ja vajadusele arvestada pidevalt globaalsete väljakutsetega ja rahvusvaheliste läbirääkimistega eri valitsemistasandite strateegiate valikul.

Valdkondlik ja territoriaalne lähenemisviis peavad üle minema integreeritud lähenemisviisiks, mis soodustab erinevate vahendite rakendamist. Tagada tuleb sekkumisvahendite kooskõlastamine ELi raames ning ühtlasi suhete raames kolmandate riikidega, mis asuvad ELi uute piiride vahetus läheduses. ELi strateegiaid tuleb kehtestada ja hinnata kohalike ja piirkondlike näitajate (eelkõige statistika) põhjal, mille abil on võimalik selgitada olemasolevaid erinevusi ja mis võimaldaksid kohandatud rakendamist piirkondlikes ja kohalikes tingimustes ning tagada nii ELi sekkumise tegeliku lisaväärtuse.

Seda lähenemisviisi tuleb eelistada ELi avaliku arvamuse küsitluste korral Eurobaromeetri raames, võttes arvesse uusi näitajaid, mille abil on võimalik selgitada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegelikku kaasatust ELi toimimisse.

Praegune olukord - 11.veebrauril toimud diskussioon selle üle millega me peame siin üldse tegelema- seega sellele algatusele on olemas poliitiline toetus. Eurobaromeeter näitab selgelt millised on inimeste suhtumised  ja see näitab selgelt millega me peaksime tegema. Suur toetus on sellele, et suurendada vastutust kohalikul tasandil. Valge raamatu kaudu püüame vaadata kogu reformi protsessi. Igas pädevuse valdkonnas püüame muuta multivalitsemise põhimõtte konkreetseks. Selleks on vaja välja töötada tegevusplaan- seda nõuavad meilt meie kodanikud. Mitmetasandeline valitsemine on eelkõige pakkumine riikidele endile.

Euroopa Parlamendi esindaja sõnavõtt (Paolo Bonzano). Tutvustas Parlamendi poolt läbi viidud uuringut. Uuriti avaliku sektori tegevuse mõju erinevatel tasanditel. Leiti, et kohaliku tasandi otsuste mõju on sama oluline kui riikliku tasandi otsustel. Umbes 60% vastanutest arvas, et kohaliku tasandi mõju EL õigusloomele ei ole piisav. Uuring näitab ka, et paljud arvavad, et kohaliku tasandi otsused on olulisemad kui riigi tasandi otsused. Kriisi ajal on saanud kannatada ka usalduse tase.

Euroopa Komisjoni esindaja avaldas oma sõnavõtus  tunnustust Regioonide Komitee algatusele. Parema rakendamise osas edusamme kahjuks ei ole, kuid on olemas mõju hinnangud ja lähimuspõhimõtte rakendamine. Oleme läbi viinud üle 400 mõju hinnangu, mis näitavad, et teatud ettepanekute suhtes puudub lisandväärtus EL tasandil. Hiljutisel kohtumisel Hispaanias ei saanud me mitmete liikmesriikide toetust. 

Ainsad olulised saavutused on komitoloogia valdkonnas. On rahul 2001 aastal regioonide Komitee poolt koostatud dokumendiga. Regioonide Komitee tegevus sobiks hästi Lissaboni lepingu ratifitseerimise protsessi. Me nõustume sellega, et me räägime olemasolevatest lepingutest, mis ei ole piisav ja seetõttu on vaja sõlmida täiendavad institutsioonide vahelised kokkulepped. Nõustume dokumendis toodud väärtuste ja põhimõtetega (see puudutab ka välja toodud mehhanisme).

Kui Lissaboni lepe saab lõpuks ratifitseeritud, luuakse partnerlus kehtivate lepingute alusel. On arvatud, et pole hea mõte avaldada enne referendumit valge raamat, kuid arvan, et seada on hea teha enne institutsioonide uuendamist.

Arvamustevahetuse käigus avaldati järgmisi arvamusi: tuleb defineerida mida regioonid endast kujutavad- see tähendab ka subsidiaarsuse põhimõtte rakendamist. Peaksime ütlema, et regioonidele antaks kaasõigusloome pädevuse (Austria esindaja). Peame arvestama mitmekesisust mis meil täna on. Käsuliin peab olema üles ehitatud vastavalt kodanike huvidele. Alvendal tegi ettepaneku lihtsustada dokumendi teksti ja täpsustada vastutuse küsimus.

Terroni Cusi leidis, et tuleks rõhutada valitsemise aspekti.

Bertrand- inimesed on selle teema suhtes hästi tundlikud.

Klär- tuleb otsustada kas tahetakse minna konflikti liikmesriikide valitsustega või mitte.

Hanniffy- ma ei ole veendunud selle dokumendi ülesehituse ja sisu suhtes. Mind paneb muretsema see, et dokument ei võtta piisavalt arvesse erinevaid halduslikke ülesehitusi ning samuti reaalset majanduslikku situatsiooni. Vaja oleks vastata küsimustele miks kus ja kuidas.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu on kavas 6. mail 2009.

Arvamus on kavas vastu võtta 17.–18. juunil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tulevik II KOM(2008) 360 lõplik, KOM(2008) 815 lõplik, KOM(2008) 820 lõplik, KOM(2008) 825 lõplik, 2008/JLS/023 (vastuvõtmine kavandatud aprilliks 2009), 2008/JLS/024 (vastuvõtmine kavandatud aprilliks 2009) CdR 3/2009 , CONST-IV-021 Raportöör: Doreen Huddart (UK/ALDE)

Tutvustavas sõnavõtus rõhutati, et edukas ühtlustamine on vahend leevendamaks teatud kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ebaproportsionaalselt suurt koormust, mis on põhjustatud nende geograafilisest asukohast ja erinevustest riiklikes lähenemisviisides. Kui vastuvõtutingimused ja menetlused või rahvusvahelise kaitse taotlemise kriteeriumid on ühes liikmesriigis rangemad kui teises (või nii arvatakse), võib see soodustada teisest rännet ELi sees, mis muudab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi rakendamise keerukamaks ning võib liigselt koormata mõnda riiki ning nende kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt (Angela Martini). On hea meel näha, et üldiselt regioonide Komitee toetab komisjoni seisukohti. Arvamuses rõhutatakse ka finantseerimisega seotud küsimusi - pagulasfond ei ole just kõige paremat tööd teinud oma rahade suunamisel.

Oleks hea viia läbi finantsperspektiivi ülevaatamist, et luua sellised finantsfondid, mis vähendavad kulusid kohalikul tasandil. Kui komisjon peab hakkama mõtlema liikmesriikide olukorrale, siis tuleks arvesse võtta ka kohaliku tasandi probleeme. 18.02.09 langetati komisjonis otsus tugiameti loomise kohta. Ametil ei ole võimalust anda rahalist toetust, küll aga tehnilist toetust ja luua tugisüsteemid piirkondade jaoks.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu on kavas 6. mail 2009.

Arvamuse eelnõu teine arutelu ja vastuvõtmine on kavas 26. juunil 2009.

Arvamus on kavas vastu võtta 7.–8. oktoobril 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Arvamus teemal „Rände suhtes võetud üldise lähenemisviisi tugevdamine: koordineerimise, ühtsuse ja koostoime suurendamine”  KOM(2008) 611, CdR 4/2009, CONST-IV-022, Raportöör: Arnoldas Abramavičius (LT/EPP)

Võttes arvesse komisjoni teatist ja nõukogu järeldusi, kavatseb raportöör liigendada arvamuse järgmiselt:

· Temaatiline aspekt:
  seaduslik ränne;
  ebaseadusliku sisserände vastane võitlus;
  seosed rände ja arengu vahel.

· Geograafiline aspekt:

Peale selle tuleb rõhutada, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on rändeprotsessis osalejate suhtes ja selle poliitika eesmärkide rakendamise juures partneri roll. Komisjoni teatises keskendutakse vaid ELI ja riigi tasandile. Üksikute valitsustasandite (sealhulgas ja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste) pädevusi ja vastutust tuleb rohkem arvesse võtta.

Pidades silmas ülemaailmset majanduskriisi (aspekt, mida komisjoni teatises pole veel arvesse võetud) tuleb käsitleda liikmesriikide seisukohti seoses muutunud olukorraga tööturul ehk seoses suureneva tööpuudusega ELis. Samuti tuleks arvesse võtta riiklike, piirkondlike ja kohalike tööturgude erinevaid vajadusi, pidades kinni liikmesriikide pädevustest ja subsidiaarsuse põhimõttest. Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda kvoodisüsteemist loobumist.

ELis on täheldatud ulatuslikku majanduslikel eesmärkidel toimuvat rännet uute liikmesriikide ja oma tööturu avanud vanade liikmesriikide vahel. Ühtekuuluvuspoliitika ning palgapoliitika ühtlustumisega liikmesriikide vahel peaks see tendents vähenema hakkama.

Teatises toodud algatuste rakendamine toob kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele osaliselt kaasa täiendavaid rahalisi ja administratiivseid kohustusi, nt seoses piiride valvamise ja integratsioonipoliitikaga.

Tuleks muuta viisapoliitika lihtsamaks ja võtta kasutusele roheline kaart.

Euroopa Komisjoni esindaja sõnavõtt. Teatise pealkiri viitab ka sellele mida see teatis tahab saavutada ja tuleb ka arvestada, et ta põhineb kolmel eelmisel teatisel samas valdkonnas.

Rändeküsimused peavad olema euroopa välissuhete osa. Euroopa Liit on kirjutanud hiljuti alla kaks lepet. Need põhinevad liikmesriikide vabatahtlikul osalusel. Need lepped näitavad teed ka uutele sarnastele kokkulepetele. Edendatakse tööturuametite koostööd ja heade praktikate vahetamist. Oluline on ka korduvränne, eriti kui vaadata kaugemale finantskriisist ja siis näeme, et euroopa tööturul on jätkuvalt puudu töökätest. Lisaks suuremale liikumisele on olulised kvalifikatsioonide tunnustamine ja pensioni kindlustuse küsimused.

Tegeletakse juba järelmeetmetega. Oluline on teada kuidas kohalik tasand aitab kaasa üldise lähenemise ellurakendamisel.

Arvamustevahetuse käigus võttis sõna Alvendal- palju viidatakse finantskriisile ja selle mõjule. Meil on vaja pikaajalisi strateegiaid, mis ei ole mõjutatud hetkeolukorrast. 
Varacalli- peaksime püüdma läheneda teemale sotsiaalse integratsiooni seisukohast.

Arvamuse eelnõu esimene arutelu on kavas 6. mail 2009.

Arvamus on kavas vastu võtta 17.–18. juunil 2009 toimuval täiskogu istungjärgul.

Järgmine koosolek toimub 6. mai 2009, Brüssel.


Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


04.03.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit