Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


09.-13. veebruar 2009
Print

E-nädalakiri 05/2009

Sisukord:

1. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) energiavõrgustiku koosolek 9.veebruaril
2. Ühtekuuluvuspoliitika 2014+
3. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek
4. Regioonide Komitee juhatuse koosolek
5. Kohtumine Kadri Uustaliga Eesti alalisest esindusest EL juures
6. Regioonide Komitee täiskogu istung
7. Konsulteerimine Euroopa Linnade ja Piirkondadega teemal: “Uus säästva majanduskasvu strateegia”.
8. Avatud on taotlusvoor kohalikele omavalitsustele naabruspoliitika alaste projektide esitamiseks.

1.Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) energiavõrgustiku koosolek 9.veebruaril

Koosolekul osales Aare Vabamägi (EMOL ekspert).

1. Direktiiv taastuvenergia osa suurendamisest energiatootmises


· Heaks kiidetud energia-ja kliimapakett, jääb meist kaugeks, kuna puudutab Eesti kontekstis vaid suurettevõtteid, mitte KOV-e. Teema kontekstis tõstatati ka tuumaenergia alane diskussioon ja arengud erinevates riikides. Otsustati, et tuumaenergia suhtes CEMR seisukohta ei kujunda, sest see on riigi tasandi küsimus. Oluliseks peeti ka energiasäästu kohustuste seadmist liikmesriikidele (need on senini vabatahtlikud), sest energiasäästust tulenev on väidetavalt kliimamuutuste vältimise odavaim variant.

· Direktiiv taastuvenergia osa suurendamisest energia tootmisel. Kohalike omavalitsuste tasandil ei ole see teema Eestis tõsise arutelu objektiks, see on pigem Eesti Energia ja äriettevõtete mängumaa, sest oluline osa soojuse tootmise ettevõtetest on erastatud ja KOV-idel puudub võimalus kaasa mängida. Transpordi osas eeldab biokütuste kasutamine turuosaliste suhtes neile kasulike regulatsioonide käivitamist (aktsiisidest vabastus, toetus tehnoloogilisteks muudatusteks jms), sest liberaalse turu ja konkurentsi tingimustes ei hakata investeerima biokütuseid kasutavatesse transpordi vahenditesse, kui need vähendavad konkurentsivõimet.

2. Linnapeade Pakt - täpsem info: http://www.managenergy.net/com.html

Esimene tseremoonia toimus 10.veebrauril 2009- info ürituse toimumise ja programmi kohta- http://tinyurl.com/buly8d

Tallinn ja Rakvere  Eestist kirjutasid alla Linnapeade paktile ja võtsid seega kohutuse vähendada 20+% CO2 heitmeid 2020 aastaks. Pidulik tseremoonia toimus 10.veebrauril Euroopa Parlamendis.

CEMR osaleb Linnapeade pakti järelvalve ja koordinatsiooni töögrupis.
 
3. Energia efektiivsus (oluline info veebilehel: http://www.managenergy.net/ee.html

· Toetusmeetmed energia efektiivsuse suurendamiseks

Informatsiooni olemasolevate toetusmeetmete ja programmide kohta energia ja transpordi valdkonnas on leitav: http://www.managenergy.net/otherprogs.html#progs

Edward Calthrop Euroopa Investeerimispangast (EIB) andis teada, et nemad on valmis KOV-e toetama. Esitletud graafiku taustal väitis ta et üldjuhul on EE investeeringute NPV positiivne ehk pankade jaoks huvitav aga pankadel puudub üldjuhul kogemus näiteks taastuvate kütuste tehnoloogiate osas ja seda võidakse pidada riskantseks ning projekti rahastamine tagasi lükata. Euroopa Investeerimispanka (EIB) ei huvita  väikesed projektid (20 – 30 milj EUR, üldjuhul alla 100 milj.EUR-I). Sobiva projekti puhul võib saada odavat laenu kuni 75% ulatusest projekti maksumusest.  

Võimalustest rahastada elamufondi energiaefektiivsuse tõstmist rääkis CECODHAS esindaja Julien Dijol.  Selgus, et Euroopa Komisjonil on kavas  tõsta vahendite osakaalu (kuni 4% kogumahust), mida võib kasutada elamufondi energiaefektiivsuse tõstmiseks. Kui senini võidi struktuurivahenditest rahastada elamufondi energiaefektiivsuse alaseid tegevusi ainult uutes liikmesriikides, siis nüüd on see lubatud ka vanades EL riikides.

Kulutusi saab teha olemasolevate vahendite ümberjagamise arvelt. Eurofondi elukvaliteedi uuringu põhjal on Leedu, Läti, Eesti ja Portugal riigid, kus kõige suuremal osal elanikest on raskusi küttekulude eest tasumisel.  Euroopa Parlament kujundab oma arvamuse esitatud ettepaneku osas märtsi lõpus-aprilli alguses. Kui EK ettepanek leiab toetust, siis liikmesriigid saavad kehtestada oma kriteeriumid elamufondi energiaefektiivsuse tõstmisel. Esimesed projektid võivad saada rahastuse 2009 aasta septembris. Ettekanne on leitav:

4. Teine strateegiline energia ülevaade

Teises strateegilises ülevaates kindlaks määratud esimese prioriteedina tuleb vastu võtta ja kiiresti rakendada meetmeid selleks, et saavutada Euroopa Ülemkogu püstitatud Euroopa energiapoliitika eesmärgid, st vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heiteid 20 % võrra, suurendada taastuvenergia osa energia lõpptarbimises 20 %ni ja vähendada nõudlust energia järele 20 %. Küsimisi tekitas asjaolu, et kui muuta energiatõhususe eesmärk siduvaks, siis kas see on jõukohane rahalisest seisukohast täita. Regioonide Komitee arvamuse eelnõus (tuleb arutlusele 17.veebruari DEVE komisjonis) on tehtud ettepanek muuta ka energiatõhususe saavutamine siduvaks kohustuseks. 

Teine prioriteet on lahendada Euroopa energiavarustuse suureneva ebakindlusega seotud probleemid.

Energiavarustuse küsimusega seoses on Regioonide Komitee arvamuse eelnõus väljendatud seisukohta, et:

- tuumaenergia sõltub peamiselt imporditud kütusest ja seetõttu ei saa seda pidada ELi enda energiavaruks. Samas on tuumaenergia kasutamisel tagajärjed ELi kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, eelkõige seoses seda liiki energiaga seotud riskide ja jäätmete käitlemisega.

Sellega seoses võtab komitee teadmiseks kava vaadata läbi ettepanek direktiivi kohta, millega sätestatakse tuumaalase ohutuse raamistik, ning teeb ettepaneku, et selles käsitletaks ka tuumajäätmete säästva käitlemise ja kulude küsimust;

- ka sütt imporditakse järjest rohkem ja söe puhul põhjustab heidetega seoses suuri probleeme mitte ainult selle transportimine, vaid ka põletamine. Söe jätkuval kasutamisel tuleb seega kasutada tõhusaid ja väikeste heitkogustega jõujaamu;

5. Hoonete energiatõhususe direktiiv

EPBD on ühenduse peamine õiguslik vahend, mis pakub terviklikku lähenemisviisi tõhusale energiakasutusele ehitussektoris. EPBD peamine eesmärk on soodustada ehitiste üldise energiatõhususe kulutõhusat suurendamist. Selle sätted hõlmavad uute ja olemasolevate elamute ja muude ehitiste energiavajadusi ruumide ja vee soojendamiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks ja valgustuseks.

Enamikku kehtivatest sätetest kohaldatakse kõigi ehitiste suhtes, sõltumata nende suurusest ja sellest, kas need on elamud või mitte. Mõned sätted kehtivad üksnes teatavat tüüpi ehitiste kohta. Direktiivis on õigusaktiks kombineeritud eri regulatiivsed vahendid (nt nõue, et liikmesriigid kehtestaksid energiatõhususe nõuded uutele ehitistele ja suurtele olemasolevatele, oluliselt rekonstrueeritavatele ehitistele) ning teabepõhised vahendid (nt energiamärgised, kütte- ja kliimaseadmete ülevaatuse nõuded).

EPBDs ei kehtestata kogu ELis kehtivaid tasemeid, vaid sellega nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid konkreetsed nõuded ja asjakohased mehhanismid. Seega võetakse selle lähenemisviisi puhul täiel määral arvesse riigi/piirkonna iseärasusi, nagu väliskliima ja ehitustavad. Liikmesriigid võivad minna direktiivis sätestatud miinimumnõuetest kaugemale ja seada ambitsioonikamad eesmärgid. EPBD rakendamine on viibinud, kuid nüüd on 22 liikmesriiki teatanud täielikust ülevõtmisest (seda komisjon veel hindab).

Seni on EPBD peamine panus olnud ehitiste energiatõhususe küsimuse jõudmine poliitilistesse aruteludesse, ehitusalastesse õigusaktidesse ja kodanike teadvusse. Link direktiivile: http://tinyurl.com/cnz34o

Ettepanekus selgitatakse ja tugevdatakse kehtiva EPBD sätteid ning laiendatakse nende reguleerimisala järgmiselt:
- täpsustatakse teatavate sätete sõnastust;
- laiendatakse selle sätte reguleerimisala, millega nõutakse liikmesriikidelt energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist olulise rekonstrueerimise puhuks;
- karmistatakse energiamärgiseid, kütte- ja kliimaseadmete ülevaatusi, energiatõhususe nõudeid, teavitamist ja sõltumatuid eksperte käsitlevaid sätteid;
- antakse liikmesriikide ja huvitatud isikute käsutusse võrdleva hindamise vahend, mille abil võrrelda riigi/piirkonna tasandil kindlaksmääratud energiatõhususe miinimumnõudeid kulutõhusa tasemega;
- kannustatakse liikmesriike töötama välja raamistikke selliste ehitiste leviku soodustamiseks, mille energiakulu ja süsinikdioksiidiheited on väikesed või puuduvad;
- soodustatakse avaliku sektori aktiivsemat osalust, et anda eeskuju.

Regioonide Komitee arvamuse eelnõus toetab
- ettepanekut langetada või kaotada ära 1 000 m² piirang. Komitee märgib siiski, et 250m²-se künnise säilitamine artikli 12 punktis 1 (uuestisõnastatud) võib olla vastuolus riigiasutuste eeskuju näitamise põhimõttega, mis on samuti direktiivis ette nähtud;
- energiamärgise süsteemi tehtud parandused (eelkõige kohustus lisada energiamärgis kõikidesse ehitiste üüriks või müügiks pakkumise kuulutustesse);

Töörühmas oli vaidlus teemal- kas toetada 1 000 m² piirangu kaotamist või mitte- oli nii poolt kui vastuhääli.

Teine vaidlusalune küsimus oli –kas tuleb kohelda avalikku ja erasektorit võrdselt või toetama ettepanekut, et avalik sektor peab näitama eeskuju.

 Eesti valitsuse seisukohad uue hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse osas
"Eesti seisukohad algatuse osas lähtuvad järgmistest põhimõtetest:
-         Eesti toetab meetmeid majanduse süsinikumahukuse (CO2-mahukuse) kahandamiseks Euroopa Liidus, sh kuluefektiivsete energiasäästumeetmete rakendamist;
-         Eesti eelistab meetmeid, mis ei sea liikmesriikide institutsioonidele suurt halduskoormust.

Hoonete energiatõhususe direktiivi algatuse osas on Eesti direktiivi vastuvõtmise poolt, pidades samas põhjendatuks mõningaid põhimõttelisi muudatusi algatuses. Olulisemate direktiivi lõikude osas on Eesti seisukohad alljärgnevad:
-         energiatõhususe arvutamisele seatavad täiendavad tingimused (Art 3)

Algatuses esitatud täpsustused aitavad kaasa direktiivi sõnastuse selgusele, samas peab Eesti vajalikuks säilitada energiaarvutustes lihtsate energiaarvutuse meetodite kasutamise võimalust. Eesti arvamusel ei ole nendes meetodites otstarbekas juurutada:

o       hoone energiakasutust iseloomustava CO2 indikaatori arvutamise kohustuslikkust.

Valdav osa Eesti hoonete energiavajadusest rahuldatakse kaugkütte abil ning ka elektrisektoris võivad toimuda olulised muudatused genereerivate võimsuste struktuuris, seega annavad katsed arvutada energiakasutust iseloomustavat CO2 indikaatorit ka kõige põhjalikuma arvutusmenetluse tulemusena suhteliselt ebausaldusväärse resultaadi. Samuti asetab see kaugküttesüsteeme teenindavad koostootmisjaamad ebasoovitavasse situatsiooni – nende heitmed on suuremad kui samaväärsetel katlamajadel.

o       hoone soojusmahtuvuse arvestamise kohustuslikkust hoone energiaarvutuse läbiviimisel. Soojusmahtuvuse arvestamine nõuab dünaamilist energiaarvutust, mis teeb hoone energiakasutuse arvutamise mahukaks ja kulukaks.
-         alternatiivsete küttelahenduste kasutamise analüüs (Art 6)

Algatuses esitatud täpsustused aitavad kaasa direktiivi positiivsele mõjule, samas peab Eesti kohaseks tagada paindlikud võimalused alternatiivsete küttelahenduste analüüside mahu sätestamisel. Eesti arvamusel ei ole alternatiivsete küttelahenduste analüüsi kohustusliku osana otstarbekas juurutada:

o       koostootmise rakendamise põhjendatuse analüüsimist kõikide hoonete puhul. Koostootmise otstarbekuse analüüs peaks olema nõutav hoonetes, mille arvutuslik küttevõimsus on enam kui 500 kW ning mis ei asu koostootmisjaama poolt teenindatavas kaugküttepiirkonnas.

o       täieliku analüüsi läbiviimist tingimustes, kus hoone piirkonnas on kehtestatud kaugküttega liitumise kohustus. Juhul, kui hoone asub kaugküttepiirkonnas, piisab vaid taastuvate energiaallikate rakendamise otstarbekuse analüüsist.

-         hoone tehnosüsteemide osade tõhususe nõuete kehtestamise kohustus (Art 8)
Eesti toetab hoone energiakasutuse tõhususe küsimuses terviklikku lähenemist, kus hoone osade energiatõhususe näitajaid saab hoone projekteerija vabalt valida ning kriteeriumid sätestatakse vaid lõpptulemusele (ehk hoone energiavajadusele). Eesti ei toeta antud artikli sätestamist algatuses alljärgnevatel põhjustel:

o       hoonete energiatõhususe nõuete seadmisel tuleb kindlustada terviklik lähenemisviis;

o       liikmesriigi tasandil seatud piirangud on piiranguks kaupade ja teenuste vabal liikumisel, nende sätestamine peab toimuma juhindudes direktiivist 98/34/EÜ

o       nõuete väljatöötamise ja rakendamise tagamine toob kaasa märkimisväärse halduskoormuse tõusu. Halduskoormuse tõus ei ole proportsionaalne võimaliku energia kokkuhoiuga (vajalik oleks suhteliselt uuelaadne töö asjakohaste seadmete tõhususnõuete siseriiklike õigusaktide ja järelevalvesüsteemi käivitamisel)

Asjakohaselt tuleks korrigeerida ka algatuse artiklit 15.
-         nõuded energiamärgistele (Art 10)

Eesti eelistab liikmesriigi paindlike võimaluste säilitamist energiamärgiste väljastamise metoodika ja protseduuri ulatuse kindlaksmääramisel. Eesti ei toeta antud artikli sõnastamisel aluseks olnud seisukohti ning toetab kehtiva direktiivi sõnastust antud sätte piires. Eesti hinnangul ei taga energiaauditi läbiviimine hoones (ning selle alusel energiamärgise väljastamine) energiamärgisel välja pakutud energiasäästumeetmete realiseerumist, st energiamärgise väljastamisele eelnenud energiaauditi koostamine on põhjendamata kulu selleks, et välja selgitada hoone energiakasutuse näitajad teiste samaväärsete hoonete suhtes.

Pole üheselt tõendatud, et põhjalikumal andmetöötlusel põhinevad energiamärgised aitaksid kaasa tarbijate teadlikumale valikule. Liikmesriikidel peab säilima vabadus valida, milliseid nõudeid nad oma energiasäästupoliitikas energiamärgistele rakendavad.
-         täpsustatakse nõudeid katelde ja konditsioneerimisseadmete ülevaatuse korraldamisel ning sellest aruandlusel (Art 13-15)

Algatuses esitatud täpsustused aitavad kaasa direktiivi positiivsele mõjule. Samas peab Eesti kohaseks üleminekuperioodi nende nõuete andmisel. Eesti toetab

o    kohustusliku ülevaatuste süsteemi juurutamisel üleminekuperioodi rakendamist ühiskondlikes hoonetes. Kogemus vastavate süsteemide väljaarendamisel on näidanud, et süsteemi juurutamine nõuab aega – seega peaksid ülevaatuste süsteemid olema käivitunud alates 31.12.2012 (kaasa arvatud ühiskondlikes hoonetes);

-         energiamärgiste väljastamise ja tarbijapaigaldiste ülevaatuste järelevalve juurutamise kohustus (Art 17)

Kuigi algatuses ette nähtud energiamärgiste väljastamise ja tarbijapaigaldiste ülevaatuste järelevalve juurutamine on vajalik nende teenuste kvaliteedi tõstmiseks, peaks järelevalve ulatus ja täpse korraldus jääma liikmesriigi pädevusse.

Muudes algatuse olulistes osades toetab Eesti komisjoni seisukohti, kuid samas on algatuse sõnastuses vajalikud mõningad tehnilist laadi täpsustused (Art 2, Art 16, Art 23), mis on seotud ettepanekuga Art 8 kustutamiseks ja ettepanekuga pikema rakendamistähtaja seadmiseks Art 13-15 osas."

EP Kliimamuutuste ajutise komisjoni liikmed leiavad, et pikaajaline eesmärk Euroopa ehitussektoris peaks olema nullilähedane energia kogutarbimine uute elumajade puhul aastaks 2015 ning uute äri- ja avalike hoonete puhul aastaks 2020. Pikemas perspektiivis tuleks selle eesmärgiga hõlmata ka renoveeritud hooned. (vt pressiteade http://tinyurl.com/bqlyoy)

Euroopa Parlamendi 4. veebruari 2009. aasta resolutsioon "2050: tulevik algab täna – soovitused ELi tulevaseks integreeritud kliimamuutusi käsitlevaks poliitikaks" kohta (2008/2105(INI))

2. Ühtekuuluvuspoliitika 2014+

CdR COTER komisjoni president Michael Schneider ütles, et territoriaalne ühtekuuluvus ei ole nagu jõulupuu kuhu võib kõik oma soovid riputada ja Lõuna Bohemia regionaalse volikogu liige Frantisek Stangl. Ta rääkis pikalt sellest, et tuleks arvestada uute liikmesriikide ajaloost tuleneva koormaga.

Paralamendi liige Jan Olbrycht rääkis ootustest seoses ühtekuuluvuspoliitikaga 2014+ .Põhiline dilemma on- millest me tegelikult räägime- kas poliitika filosoofiast või poliitika eesmärkidest ja saavutustest. Probleemid on poliitika edukuse mõõtmisega või vajame uusi meetodeid. Tegelikult on toimunud arutelud mitte filosoofia vaid poliitika meetodite üle.

Oluline küsimus- milline on rahanduslik perspektiiv pärast 2014+ seoses finantskriisiga. Teine küsimus on- kas see on endiselt arenguerisuste vähendamine (toetus vaesematele) või on see poliitika kõikidele EL piirkodadele. On ilmnenud uued väljakutsed mida tuleb lahendada. Vähem tähtis on see keda rahastatakse- märksa olulisem on küsimus milliste probleemide lahendamiseks  raha antakse. Kui võtta ühtekuuluvuspoliitikat tõsisest, peaks see olema kõikide territooriumide poliitika, mitte ainult mõnede.

Uus mõtlemine on näiteks selliste piirkondade nagu läänemere piirkonna kontseptsiooni loomine. See on filosoofilise lähenemise muutus. Oluline on ka ettepanek ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamiseks. See ei ole lihtsalt meetodi küsimus vaid filosoofiline küsimus- ja läbi lihtsustamise antakse suurem vabadus ühtekuuluvusvahendite kasutamiseks kohapeal.
Katarina Mathernova Euroopa Komisjonist rääkis territoriaalse ühtekuuluvuse rohelisest raamatust ja ootustest seoses sellega. 

Territooriumi mõiste on ka liikmesriigiti erinev juba lingvistiliselt. Territoriaalne ühtekuuluvus ei ole vahend teatud territooriumide geograafiliste erisuste vähendamiseks ja ta ei ole uus kontseptsioon. Samuti  ei ole see ka komisjoni eesmärk hakata suunama ruumilise planeerimise küsimusi.

Selle poliitika eesmärk on toetada paremat koostööd erinevate euroopa territooriumide vahel, erinevate poliitikate integreerimine, maa- ja linna vaheliste erisuste vähendamine, mitmetasandiline valitsemine ja territooriumide arengutrendide jälgimine (vajalik on uute statistiliste näitajate väljatöötamine). Ootused ja arvamused on selle poliitika osas väga erinevad. Kuuendas ühtekuuluvusraportis tehakse kokkuvõte konsulteerimise käigus saadud vastustest.

Sir Albert Bore- debatt territoriaalse ühtekuuluvuse üle on kestnud juba kümme aastat. Probleem on selles, et majanduslik situatsioon on muutunud ja seoses sellega on toimunud suured muutused nii regioonide kui liikmesriikide sees erinevate territooriumide arengus. Me vajame regionaalsel tasandil integreeritud arengukava. Rahastada tuleks regionaalse tasandi tulemusi mitte konkreetseid projekte. (mina ei saa aru mida see tähendab).

Paneeldiskussiooni juhtis Colin Wolfe. Paneelis esitasid erinevate regioonide esindajad oma seisukohad territoriaalse ühtekuuluvuse osas. Panelistid tõid esile piiriülene ühtekuuluvuse ja maa ja linna vaheliste erisuste vähendamise kui  territoriaalse ühtekuuluvuse olulised eesmärgid.

Parlamendisaadik Lambert van Nistelrooij rääkis, et kuigi SKP on oluline näitaja, tuleks siiski kasutusele võtta uusi näitajaid.

3. Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolek ja kohtumine administratsiooni esindajatega

Koosolekul osalesid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Delegatsiooni esimeeste kohtumine Regioonide Komitee presidendiga.
Vaja on teada kes delegatsiooni esimeestest tahavad kindlasti sõna võtta ja nimikiri tuleb esitada administratsioonile juba täna.  Ei ole kindel, et kõikide teemade arutamiseks on piisavalt aega.

Kohtumine administratsiooni esindajatega- taas tõusetus päevakorda küsimus, et Regioonide Komitee peaks rääkima mitte ainult linnade ja piirkondade nimel vaid ka omavalitsuste nimel. Sellele teemale võiks pöörata tähelepanu ka kohtumisel presidendiga punkt 4 all.

Olulise teemana tuleks tõstatada koordinaatorite rolli ja finantseerimisega seotud temaatika.
Ettevalmistused juhatuse ja täiskogu istungiks- on muutunud informatsioon kuidas pääseda täiskogu toimumise kohta.  Eelinfoks seoses juhatuse koosolekuga – ARLEM täiskogu toimub 14.mail (mitte 13 mail nagu esialgu planeeritud).

Regioonide Komitee missiooni dokument valmib märtsis ja seda tutvustatakse aprilli täiskogul. Juhatusel saab olema ülevaade kõikides ametlikes keeltes.

21. aprillis toimuv  kommunikatsioonifoorum on keskendunud parlamendivalimistele. Kavas on tutvustada  europarameetri tulemusi “Eurooplased ja Regioonide Komitee” ja ettepanekud kuidas komiteed paremini tutvustada.

Avatud Päevad 2009- igaüks võib korraldada kohaliku ürituse. Eelmiste päevade kokkuvõte näitas, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata ürituste korraldamisele regioonides.

4.  Regioonide Komitee juhatuse koosolek

Koosolek toimus 11.veebrauril.

Koosolekul osales juhatuse liige Uno Silberg ja rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

Halduskoormuse vähendamiseks loodud kõrgetasemelise töörühma esimehe Edmund Stoiberi sõnavõtt

On olulise tähtsusega, et ka Euroopa Liidu tasandil antakse välja sõnum, et on vaja vähendada bürokraatiat, millel on ka mõju majandusele ja selle läbi on võimalik majandust elavdada, vähendades ettevõtete halduskoormust. Töörühm vaatab üle olemasolevat seadusandlust.

Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste  assamblee (ARLEM)
Pärast esimest koosolekut Vahemere piirkonna partnerriikide esindajatega jõuti üldise kokkuleppeni, mille kohaselt oleks ARLEMi liikmete arv 80 (40 mõlemalt poolt). Vahemere piirkonna partnerriigid nimetavad piirkondlikud ja/või kohalikud esindajad vastavalt elanike arvu suurusele (Egiptus (4), Türgi (4), Al¸eeria (3), Maroko (3), Süüria (3), Tuneesia (3), Albaania (2), Bosnia ja Hertsegoviina (2), Horvaatia (2), Iisrael (2), Jordaania (2), Liibanon (2), Liibüa (2), Mauritaania (2), Palestiina omavalitsus (2), Monaco (1) ja Montenegro (1)).

ELi poolelt nimetab Regioonide Komitee 30 liiget, sh president ja esimene asepresident. Ülejäänud 10 liikmekandidaati nimetavad protsessi kaasatud ühendused.

Lähis-Idas toimuva kriisi tõttu lükati Vahemere Liidu kõrgemate ametnike lõplik otsus ARLEMi koosseisu kohta edasi. Siiski soovitatakse Regioonide Komiteel juba langetada otsus oma esindajate nimetamise kohta ARLEMis.

Liikmetel paluti otsustada Regioonide Komiteele lubatud ARLEMi liikmekohtade jaotus.
Variant 1: Liikmekohad jaotatakse vastavalt fraktsioonide suurusele: EPP: 10; PES: 10; ALDE: 5; UEN: 3. Lisaks neile 28 liikmele kuulub Regioonide Komitee ARLEMi delegatsiooni komitee president ja esimene asepresident
Variant 2:  iga riiklik delegatsioon nimetab ühe esindaja
Otsustati: toetada varianti 1

Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumise 5-6 märtsil Prahas järelduste eelnõu arutelu

Eelnõus esitatakse järgmised taotlused:

Ø liikmesriigid ja Euroopa Komisjon võtaksid 19.–20. märtsi 2009. aasta Euroopa Ülemkogul teadmiseks Regioonide Komitee pühendumuse Lissaboni strateegia elluviimisele ja selle uuendamisele, piirkondlike reformikavade riiklikesse strateegilistesse kavadesse kaasamise edendamisele ning  territoriaalse ja osalusjuhtimise näitajate väljatöötamisele esitatud riiklikke reformikavade hindamiseks;

Ø Euroopa Komisjon koostaks valge raamatu territoriaalse ühtekuuluvuse kohta, mille määratlus, eesmärgid ja rahastamine tagaksid võrdsuse ja solidaarsuse piirkondade vahel ja panustaksid tõhusalt kliimamuutuse, üleilmastumise ja elanikkonna vananemisega toimetulemisse;

Ø Euroopa Investeerimispank toetaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rahastamis- ja investeerimisvõimet: Euroopa majanduse elavdamise kava edukaks elluviimiseks on äärmiselt olulised investeeringud innovatsiooni, teadustegevusse ja teadmistesse piirkondades ja linnades ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse arendamine;

Ø ühenduse institutsioonid parandaksid õigusloome kvaliteeti, vähendaksid haldusmenetlusi ja võtaksid arvesse proportsionaalsuse ja lihtsustamise põhimõtteid;

Ø riikide parlamendid võtaksid kuulda kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, kes soovivad osaleda piirkondliku mõjuga Euroopa õigusaktide suhtes teostatavas subsidiaarsuse järelevalves;

Ø meedia ja kodanikud õhutaksid ja elavdaksid Euroopa valimiskampaania raames poliitilisi debatte seoses Euroopa Parlamendi valimistega järgmiseks, 2009–2014 kestvaks ametiajaks, ning osaleksid neil.

Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide kirjelduse koostamine

Seega võib komitee ülesannete ja eesmärkide kirjelduse koostamine ja laialdane levitamine osutuda eriti mõttekaks komiteesisese konsulteerimise käigus esile kerkinud kahe vajaduse seisukohalt: tõsta komitee tegevuse nähtavust väljaspool Brüsselit, eelkõige liikmesriikide tasandil, Euroopa linnades ja piirkondades, ning tutvustada Regioonide Komitee liikmete volitusi senisest enam riiklikul tasandil ning kohalikus ja piirkondlikus poliitikas.
Koostatavas dokument peaks olema vastavalt konsulteerimise tulemustele sisaldama viite prioriteetset tegevust:

1. Regioonide Komitee eesmärk, väärtused ja põhimõtted

2. Komitee ülesannete täitmist ja tegevust mõjutavad peamised poliitilised eesmärgid

3. Vahendid eesmärkide saavutamiseks

4. Tegevusvaldkonnad, millesse komitee panustab

5. Peamised osapooled, keda komitee tegevus mõjutab ja komitee kohustused nende suhtes

Regioonide Komitee ülesannete ja eesmärkide  koostamise töörühma teine koosolek toimub märtsis ja aprillis toimuv juhatus peaks  ettevalmistatud dokumendi vastu võtma. 21-22 aprillil toimuval täiskogul tähistatakse komitee 15.aastapäeva  ja esitletakse komitee ülesandeid ja eesmärki kajastavat dokumenti.

Regioonide Komitee Euroopa ettevõtluspiirkonna algatus on uus ELi algatus, millega stimuleeritakse kaasavat ja alt-üles lähenemisviisi, mis tugineb samadele alustele kui ülalt-alla lähenemisviisiga taaskäivitatud Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia (uus strateegia perioodiks pärast 2010. aastat vastu võtmata), jäädes seeläbi oma kohustuse juurde rakendada majanduskasvu- ja tööhõivestrateegiat kohapeal.

Eesmärk on kujundada Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlist aja jooksul mainekas poliitiline projekt Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitlile kandideerivate piirkondade jaoks. Euroopa ettevõtluspiirkonna tiitli süsteem peaks olema Euroopa pakutav tõukejõud sidusa piirkondliku ettevõtlusstrateegia loomiseks, kuhu algusest peale kaasatakse tihedalt piirkonna kogu elanikkond, selle äriringkond ja kõik sidusrühmad. Aasta Euroopa ettevõtluspiirkond saab kogu Euroopa Liidu tunnustuse ettevõtluse edendamise eeskujuna piirkondlikul tasandil.

Euroopa ettevõtluspiirkonnal on lisaks oma visioonikava tutvustamise võimalusele Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul ka võimalus saada tunnustust kogu Euroopa Liidus (ja kaugemal). Seega võib Euroopa ettevõtluspiirkond arvestada märkimisväärse täiendava meediatähelepanuga kõigil tasanditel, mille tulemusena pakub piirkond tõenäoliselt suuremat huvi turistidele ja ettevõtetele ning innustab täiendavaid välismaiseid otseinvesteeringuid nii tiitli kandmise aastal kui ka pärast seda. Lisaks annab tiitliaasta Euroopa ettevõtluspiirkonnale väärtusliku võimaluse tuua selgelt nähtavale oma kultuuriline identiteet.

Täpsemad osalemistingimused on kirjas Regioonide Komitee vastavas dokumendis (R/CdR 15/2009).

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll idapartnerluse arendamisel

Vastavalt Euroopa Komisjoni teatisele idapartnerluse kohta ja T¨ehhi Vabariigi eesistumise prioriteetidele on peamised valdkonnad, kus tuleks tugevdada koostööd ELi ja Ida-Euroopa riikide vahel, järgmised:

· poliitilised ja haldusreformid;

· territoriaalne areng ja ühtekuuluvuspoliitika;

· piiriülene ja piirkondlik koostöö;

· majandus- ja kaubanduspartnerluse parandamine;

· põhiõiguste ja -vabaduste järgimine;

· liikuvuse hõlbustamine ja rändevoogude kontroll;

· kontaktide loomise toetamine paljudel eri tasanditel.

Regioonide Komitee annab 2009. aastal oma panuse ELi poliitikasse idanaabrite ja Vene Föderatsiooni suhtes, koostades omaalgatusliku arvamuse teemal „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll Läänemere strateegias”. Läänemere riikide koostöö on üks Rootsi eesistumise prioriteet ning see on ka põhiteema, mida arutatakse RELEXi komisjoni väljaspool Brüsselit toimuval seminaril ja koosolekul Rootsis 26.–27. novembril 2009.

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) hetkeolukord

Regioonide Komitee otsustas pikendada ekspertrühma mandaati 2009 aasta lõpuni.
Ekspertrühm peaks 2009 aasta jooksul

1. korraldama kolm koosolekut;

2. korraldama seminari “Open Days” raames

3. Regioonide Komitee peaks koostama omaalgatuslik  arvamuse ning innustama kõiki liikmesriike vastu  võtma vajalikud õigusaktid

4. tuleks jätkata ETKRi asutada soovivate sidusrühmade toetamist või paluda täiendavat arvamust ja abi käimasolevate ETKRi projektide osas.

Regioonide Komitee 2009 aasta eelarve arutelu

Päevaraha summasid on vastavalt kohandatud iga aasta alguses ning samasugune päevarahade tõus toimus ka 2009. aasta 1. jaanuaril.
 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Koosoleku-päevaraha  216 227 239 251 264 283
Reisipäeva-raha (1 ühik) 117 123 130 136 143 154

Summade tõus põhineb järgmistel andmetel:EL 27 inflatsiooniindeks (allikas: Eurostat) 4,20 %
Paranduskoefitsient   3 %
Inflatsiooniindeks + paranduskoefitsient   7,20 %

Kinnisel koosolekul nimetati ametisse   peasekretär järgmiseks viieks aastaks. Valituks osutus senine peasekretär- Gerhard Stahl.

5. Kohtumine Kadri Uustaliga Eesti alalisest esindusest EL juures

Kohtumisel osalesid Regioonide Komitee täiskogul osalenud delegatsiooni liikmed ja delegatsiooni rahvuslikud koordinaatorid, Andres Jaadla (Rakvere linnapea), Anu Oja (Rakvere välissuhete nõunik) ja Riina Altpere (Tallinna linna volikogu)

Kohtumise teemad olid:
Ø Ühtekuuluvuspoliitika tuleviku arengud
Ø ÜKP 2007-13 lihtsustamine
Ø Läänemere strateegia
Ø Territoriaalne ühtekuuluvus

Hetkel ei ole selge kui pika aja peale järgmist ühtekuuluvuspoliitikat kujundatakse. Võimalikud variandid on 5 aastat, 5+5 aastat ja 7 aastat. Eesti toetab seitsme aastase tsükli jätkumist. Järgmisel rahastusperioodil oleme jätkuvalt sihtala 1 (SKP 68% EL keskmisest). Vahendite kogumaha suhtes soovib Eesti, et see jääks vähemalt samale tasemele. Seoses aruteludega järgmise ühtekuuluvuspoliitika perioodi üle on oodata selle aasta kevadel palju huvitavaid analüüse ja uuringuid. 

Mais on oodata kuuendat ühtekuuluvuspoliitika aruannet. Seadusandlikud ettepanekud ei tule mitte enne 2010 aastat. Euroopa Komisjoni hirm ühtekuuluvuspoliitika tuleviku pärast tuleb komisjonist endast ja erinevate peadirektoraatide soovist jaotada vahendeid valdkondlikult.
Territoriaalse ühtekuuluvuse osas nähakse Kadri sõnul selle sisu eelkõige makroregionaalses lähenemises  (Läänemere Strateegia).

Olulised on saavutused käesoleva perioodi ühtekuuluvuspoliitika vahendite lihtsustamise valdkonnas. Eesti eestvedamisel on saavutatud mitmeid olulisi kokkuleppeid nagu näiteks:

· ESF ja alla 1 miljoni euro suuruste projektide puhul ei ole enam vaja tõestada nende pealt võimaliku tulu saamist;

· Sotsiaalfondi ja regionaalarengufondi vahendite kasutamisel on oluliselt lihtsustanud maksete tegemine. Maksete aluseks ei ole mitte kuludokumendid vaid tulemused või kindlaksmääratud ühiku maksumus;

· Lihtsustatakse elamumajanduse energiatõhususe saavutamiseks suunatud vahendite kasutamist. (Toetus korteriühistutele läbi KREDEXi). Uus süsteem käivitub selle aasta kevadel;

· Liikmesriigid võivad saada avanssi;

· Suurprojektide puhul on maksed abikõlbulikud nende teostamise hetkest alates;

· Elektrooniline projektiga seotud dokumentatsiooni säilitamine;

· Projektide avalikustamise nõuete lihtsustamine (ühtse logo kasutamine)

Läänemere strateegia valmimist oodatakse selle aasta juunis ja selle vastuvõtmine peaks toimuma Rootsi eesistumise ajal.

6. Regioonide Komitee täiskogu istung

Istungil osalesid Regioonide Komitee liikmed Mihkel Juhkami, Kurmet Müürsepp, Uno Silberg, Saima Kalev, Väino Hallikmägi, Teet Kallasvee ja Ivar Unt ning rahvuslikud koordinaatorid Kaimo Käärmann-Liive ja Ille Allsaar.

12.veebruar

Päevakorra ja eelmise koosoleku protokolli kinnitamisele järgnes Regioonide Komitee presidendi sõnavõtt. On vaja tegutseda koos, et toime tulla majandus ja finantskriisiga. Selles on oluline koht territoriaalsel ühtekuuluvusel.  Tähtis on jätta ruumi loomingulisusele ja me peame toetama EL tugevat ühtekuuluvuspoliitikat.

Vastav avaldus saadetakse kõikidele Regioonide Komitee liikmetele. Oluline on see, et võtame vastu raporti territoriaalse ühtekuuluvuse kohta. Me peame toetame neid regioone kellel on abi vaja abi raskustega toimetulekuks. Abistamine peab olema õiglane. Vaja on tagada, et kui ehitatakse sild, siis see ei lõpeks ilma võimaluseta edasi minna.

T¨ehhi Vabariigi regionaalarenguministri Cyril Svoboda sõnavõtt eesistujariigi programmi kohta

Oluline on vastu võtta võimalikult kiiresti majanduse elavdamise pakett. Peame saatma välja selge signaali, et olema valmis tegutsema paindlikult, et leida probleeme olemasolevale raskele majanduslikule olukorrale. Teine oluline teema on ühtekuuluvuspoliitika tulevik 2014+. On oluline, et kogukonnad sünniksid inimeste ühistegevuse tulemusel.

Peaksime toetama vähemarenenud regioone. On vaja luua piirideta Euroopa ja selleks on vaja toetada just vähemarenenud regioone. Tahaksime ette valmistada midagi provokatiivset kuid samas lühikest ja arusaadavat dokumenti seoses territoriaalse ühtekuuluvusega.
Järgnesid fraktsioonide esindajate sõnavõtud.

Minister oli  nõus rahvapartei poolt esitatud seisukohtadega. Tsehhil on täiesti realistlik võimalus ratifitseerida Lissaboni leping, kuigi mõned parlamendi liikmed ei ole veel oma nõusolekut andnud. Rõhutas idapartnerluse tähtsust ja selle arendamist. Energia küsimuses on vaja tagada energiavarustuse kindlus. On vaja saavutada kindlad kokkulepped Venemaaga. Tema näeb lahendust tuumaenergia kasutuselevõtus ja leiab, et see on teema, mida peaks arutama.

Omaalgatuslik arvamus “Linnadevahelised diplomaatilised suhted” CdR 235/2008 rev. 2 – RELEX-IV-016 Raportöör: Nikosia linnavolikogu liige Eleni Loucaides (CY/EPP)- võeti vastu lihtmenetluse korras. Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust on antud nädalaaruandes 24/2008.
Selle arvamuse eelnõu kohta ei ole esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Arvamuse eelnõu võeti vastu ühe erapooletuks jääjaga.

Omaalgatuslik arvamus Euroopa Komisjoni talituste töödokumendi “Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused integratsioonipoliitika eesliinil” kohta SEC(2008) 2626  CdR 212/2008 rev. 1 – CONST-IV-019 Raportöör: Aigaleo (Ateena maakond) linnapea Dimitrios Kalogeropoulos (EL/EPP). Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust on antud nädalaaruandes 32/2008.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 32 muudatusettepanekut, nendest 4 meie delegatsiooni poolt.

Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Ühtne turg, sotsiaalne visioon ja üldhuviteenused. Komisjoni teatised Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2007) 724 final COM(2007) 725 final COM(2007) 726 final CdR 56/2008 rev. 3 – ECOS-IV-020 Raportöör: Hesseni liidumaa föderaal- ja Euroopa asjade minister ning Hesseni liidumaa föderaalasjade volinik Volker Hoff (DE/EPP).

Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust on antud nädalaaruandes 32/2008.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 11 muudatusettepanekut. Ettepanek, et sotsiaalteenuseid puudutava seadusandluse vastuvõtmisel tuleks arvestada sotsiaalteenuste olemasolevat mitmekesisust ja väljakujunenud struktuure, ei leidnud toetust.

Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

Kõigepealt mõtle väikestele: Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act”. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 394 final CdR 246/2008rev. 2 – ECOS-IV-027 Raportöör: Offaly krahvkonna volikogu liige Constance Hanniffy (IE/EPP).

Vastuvõtmine lihtmenetluse korras. Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust on antud nädalaaruandes 32/2008.

Arvamuse eelnõu kohta ei olnud ühtegi muudatusettepanekut. Kogu arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Keskkonnahoidlik transpordisektor. Komisjoni teatised Euroopa Parlamendile ja nõukogule COM(2008) 432 fnal COM(2008) 433 final Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 435 final  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2008) 436 final/2 – 2008/0147 (COD)  CdR 272/2008 rev. 1 – COTER-IV-018 Raportöör: Tirooli liidumaa parlamendi esimees Herwig van Staa (AT/EPP)

Euroopa Komisjon rõhutab meetmete vajalikkust, et transpordimahtude suurenemine SKP kasvust lahti siduda, arendades autovedude asemel selgelt raudteevedusid, veeteid ja ühistransporti. Euroopa Komisjon lisab, et maksustamine peaks töötama ühesugustel põhimõtetel sõltumata liigist ja tagama transpordikulude koormuse õiglasema jaotamise ning seega transpordiliikide võrdsed võimalused, ning selgitab, et infrastruktuuri kasutamise kulud peavad hõlmama nii infrastruktuuri kulusid kui ka avariide, õhusaaste, mürakoormuse ja ummikutega seotud väliseid kulusid.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 38 muudatusettepanekut. Kõige suuremaid vaidlusi tekitas EL ülese maksustamise küsimus. Eriti vaidlustasid selle põhjamaad. Kompromiss milles kokku lepiti oli järk-järgulise EL ühise maksustamise suunas liikumine.
Kogu arvamuse eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Territoriaalne ühtekuuluvus. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 616 final CdR 274/2008 rev. 2 – COTER-IV-020 Raportöör: Bretagne’i piirkondliku volikogu esimees Jean-Yves Le Drian (FR/PES). Arutelust COTER komisjonist on antud ülevaade nädalakirjas nr. 33/2008.

Arvamuse kohta on esitatud 69 muudatusettepanekut, nendest 15 meie delegatsiooni poolt.

Arvamuse kohta esitatud muudatusettepanekute arutelu muudeti farsiks ja sisuliselt lükati ilma reaalse hääletuseta kõik peale kolme  meie poolt esitatud ettepanekud tagasi. Samas oli positiivne tagasiside Leedu ja Soti delegatsiooni liikmetelt kellega me muudatusettepanekute esitamisel koostööd tegime.

Kogu arvamus eelnõu võeti vastu häälteenamusega.

Ühtne Euroopa taevas II(*) .Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek COM(2008) 388 final – 2008/0127 (COD) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2008) 389 final Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek COM(2008) 390 final – 2008/0128 (COD) CdR 333/2008 rev. 1 –COTER-IV-021 Raportöör: Helsingin linnavolikogu asendusliige Lea Saukkonen (FI/EPP)

Ühtset Euroopa taevast puudutav muudatusettepanek on osa suuremast paketist, mis sisaldab ka ettepanekut laiendada Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) pädevust lennuliikluse korraldamisele, aeronavigatsiooniteenustele ja lennuväljadele. Regioonide Komitee toetab lennuliikluse korraldamise üldkava (ATM Master Plan), mis oleks kõnealuses valdkonnas tehtavat arendustegevust reguleeriv dokument ning mille raames võiks arendada ka piirkondlike lennujaamade tegevust osana lennuliiklusteenuste võrgust.

Samuti kiidab komitee heaks nõude, et liikmesriik ei tohi keelduda lennuliiklusteenuse osutaja määramisest põhjusel, et riiklikes õigusaktides on sätestatud teenuseosutaja riikliku omandi või tegevuskohaga seotud nõuded.

Arvamuse kohta ei esitatud ühtegi parandusettepanekut. Arvamus võeti vastu ühehäälselt.

Ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) ja ökomärgise läbivaatamine 
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekud COM(2008) 401 final – 2008/0152 (COD) COM(2008) 402 final – 2008/0154 (COD)  CdR 47/2008 rev. 1 – DEVE-IV-030 Raportöör: Ahvenamaa maavalitsuse liige Britt Lundberg (FI/ALDE)
Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust DEVE komisjonis on antud nädalakirjas nr. 33/2008.

Uno Silberg esitas meie delegatsiooni nimel ühe muudatusettepaneku.

Arvamus võeti vastu.

Piiriülene tervishoid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek COM(2008) 414 final – 2008/0142 (COD) CdR 348/2008 rev. 1 – DEVE-IV-032
Raportöör: Lõuna-Taani piirkonnavolikogu liige Karsten Uno Petersen (DK/PES) Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust DEVE komisjonis on antud nädalakirjas nr. 33/2008.

Uno Silberg esitas meie delegatsiooni nimel kaks muudatusettepanekut.

Arvamus võeti vastu.

13.veebruar

Piirkondadevaheline töörühm “Läänemere strateegia”

Raportöör tutvustas komitee arvamuse eelnõu, mis tuleb arutlusele 16.veebruari RELEX komisjonis. Järgmise sammuna peaksid liikmesriigid vastu võtma tegevusplaani.

Ühte asja on vaja arutada kuidas siduda omavahel strateegia ja koostatav tegevusplaan. Olulised teemad on muidugi küsimused seoses Läänemerega (nii selle puhtus kui suur transportkoormus). Suured erinevused on riikide majanduslikus arengus.

Komisjoni poolt Läänemere strateegiale seatud eesmärgid – keskkonnasäästlikkus, õitsva majandusega piirkond, juurdepääsetav ja ligitõmbav ning samas turvaline ja ohutu piirkond – on head, ehkki väga laiahaardelised. See esitab erinõudmisi tegevusprogrammide prioritiseerimisele ja nende raskuspunktile.

Strateegia edu tagamisel on otsustava tähtsusega riiklike ametiasutuste omavaheline koostöö, samuti võime luua vertikaalseid süsteeme, mille kaudu kaasatakse rakendamisse kohalik ja piirkondlik tase.

Ettepanek on luua otsuseid langetav organ, kuhu kuuluvad Läänemeremaade valitsuste ja Euroopa Komisjoni esindajad ning kohaliku ja piirkondliku tasandi rahvasaadikud. Kohalikku ja piirkondliku tasandit esindaks Regioonide Komitee. Otsuseid langetav organ peaks määratlema strateegiaga hõlmatud ühised eesmärgid ja tegevused ning võtma nende osas vastu otsuseid.

Juhatusse võiksid Läänemeremaad kuuluda rotatsiooni korras või võiks eesistuja olla Euroopa Komisjon. Eelistatud oleks rotatsiooni korras valitav juhatus, mis annaks selge signaali, et piirkonna esindajad ise langetavad tähtsaid otsuseid ja neil lasub seega vastutus probleemide ja nende lahenduste eest.

Euroopa Komisjoni eelis eesistujana seisneb seevastu selles, et see tõstaks strateegiaga seotud küsimused riiklikest kõrgemale ning tagaks kooskõla Läänemere strateegia elluviimise ja Euroopa üldise perspektiivi vahel. Lisaks annab see võimaluse selgelt osutada vastutusele strateegia järelemeetmete, algatuste ja arengu eest.

Samuti on arvamuse eelnõus rõhutatud Venemaaga koostöö tähtsust.

Küsimused- kui tehakse mingi koostööorgan ja võetakse vastu otsuseid, siis kuidas seda rahastatakse? On juba olemas läänemere foorum- milleks on vaja luua uut organisatsiooni?

Läänemere piirkonnas on palju raha, kuid seda on vaja kasutada ühiste eesmärkide lahendamiseks (struktuurivahendid). Samas on juba otsused raha kasutamiseks selle perioodi osas langetatud ja seetõttu ei ole lihtne neid muuta.

Taani esindaja leidis, et arvamuse eelnõus tehtud ettepanek, et seda strateegiat peaks juhtima Euroopa Komisjon, väga hea. Samuti on ettepanek kaasata Venemaa kohe alguses strateegiasse. Komisjoni esimees toetab ettepanekut, et Venemaa peaks olema kaasatud kohe alguses (nad on sees ja väljas samaaegselt). Rootsi ja Poola valitsus teevad tihedat koostööd selle strateegia vallas.

Arutelu käigus tõstatus küsimus seoses koostööst Venemaaga ja piirkonna energia küsimused.

Tööprogramm
Järgmine koosolek on 22.aprillil enne täiskogu istungit. Planeeriti rääkida kalandusest, kuid ettepanek on muuta teemat ja käsitleda merenduspoliitika küsimusi koos teiste piirkondadevaheliste töörühmadega.

ARLEM- 30 esindajat nimetatakse Regioonide Komitee poliitiliste parteide poolt. Oluline on, et selles töörühmas oleks esindajad ka põhjamaadest. RELEX president on juba selle töörühma liige.

Reg. Kom. täiskogu jätk

Euroopa Komisjoni energeetika voliniku Andris Piebalgsi sõnavõtt piirkondade rolli kohta 20-20-20 eesmärkide saavutamisel

Energia hinna tõusud mõjuvad kodanikele väga valusalt. Energia peaks olema üks kõige põhilisemaid eesmärke millega liikmesriigid tegelevad ja vaja on tagada, et inimesed suudaksid maksta energia eest.

Riikide poolt ei ole täidetud seni vastu võetud direktiive ja on vaja võtta tarvitusele meetmeid, et kohustada riike täitma direktiivis sätestatud eesmärke. Oluline on teada kuidas mõjutavad kehtestatud standardid tööstuse konkurentsivõimet.

Oluline on tagada, et vastuvõetavad raportid ja tegevuskavad oleksid realistlikud ja kohtadel rakendatavad.

Linnapeade Pakt esitab kõrgeid nõudmisi just tehnilisest küljest ja siinkohal on vaja linnadele pakkuda tehnilist abi. Sama oluline küsimus on rahastamine. Et neid eesmärke täita, on komisjon otsustanud toetada tegevusi läbi Euroopa Investeerimispanga.

Samuti tahab Euroopa Komisjon luua rahastamisvõimaluse struktuurifondide kaudu.

Poola esindaja ütles oma sõnavõtus, et on vaja teha olulisi otsuseid energia varustuse osas ja tagada energiavarustuse turvalisus. On tore, et on  linnapeade pakti osalejate  ringi laiendatud.
Voliniku sõnul on majanduse taastamispakett 3,5 miljardit eurot mida komisjon praegu arutab. Vaja on mõelda kas on vaja finantseerida energia alaseid tegevusi EL eelarvest järgmisel finantsperioodil.

Euroopa Komisjoni voliniku Wallströmi sõnavõtt

Sõnavõtt oli seoses toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega. Oma sõnavõtus puudutas ka tänast majandus- ja finantskriisi ning energia sõltumatusega seotud küsimusi.

Valitud uued esindajad seisavad silmitsi majanduskriisist tulenevate probleemidega. Oluline on suurendada valimisaktiivsust. Läbiviidud uuringud näitavad, et inimeste teadlikkus eelseisvatest valimistest on väga madal- jääb keskmiselt 20% piiresse (Soomes ainult 8%).

Nüüd vaatab Euroopa Komisjon abi saamiseks Regioonide Komitee poole, et tõsta valijate teadlikkust eelolevatest valimistest ning suurendada valimistel osalemist. Ettepanek on, et Regioonide Komitee liikmed kasutavad valimiste logo avalikes kohtades, lisavad oma interneti leheküljele lingi parlamendi valimiste interneti leheküljele, organiseerivad ümarlaudu ning teevad koostööd komisjoni ja parlamendi esindustega liikmesriikides.

Oma sõnavõttudes toetasid kõnelejad pakutud meetmeid valimisaktiivsuse suurendamiseks, kuid samas pidasid vajalikuks, et Euroopa Liiduga seonduvaid küsimusi valgustataks inimestele arusaadavas keeles ja räägitaks küsimustest mis neid tõeliselt huvitavad- nagu milliseid meetmeid rakendab Euroopa Liit majandus- ja finantskriisiga toimetulekuks ja milliseid meetmeid võetakse energeetika ja kliimaküsimustes.

Leiti, et on oluline töötada ka noortega ja kasutada nendeni jõudmiseks neile vastuvõetavaid kommunikatsioonivahendeid ja  arusaadavat keelt. Vaja on rääkida teemadel mis inimesi huvitavad neile arusaadavas keeles.

Põllumajandustoodete kvaliteet.  Roheline raamat COM(2008) 641 final CdR 349/2008 rev. 1 – DEVE-IV-036 Raportöör: Bridgnorthi piirkonna volikogu liige Milner Whiteman (UK/UEN-EA) Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust DEVE komisjonis on antud nädalakirjas nr. 33/2008.

Arvamuse eelnõu kohta oli esitatud 78 muudatusettepanekut, nendest 4 meie delegatsiooni poolt.

Kogu arvamus võeti vastu ühe vastuhäälega.

Ränne ja liikuvus Roheline raamat COM(2008) 423 final CdR 253/2008rev. 2 – EDUC-IV-029 Raportöör: Baieri liidumaa maapäeva liige Ursula Männle (DE/EPP)
Ülevaade arvamuse sisust ja toimunud arutelust DEVE komisjonis on antud nädalakirjas nr. 33/2008

Selle arvamuse eelnõu kohta on esitatud 2 muudatusettepanekut. Raportöör tegi ettepaneku kompromissiks ja need mõlemad võeti muudetud kujul vastu.

Kogu arvamus võeti vastu häälteenamusega.

7. Konsulteerimine Euroopa Linnade ja Piirkondadega teemal: “Uus säästva majanduskasvu strateegia”.

Regioonide Komitee otsustas algatada konsulteerimise Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsustega majanduskasvu- ja tööhõivestrateegia tuleviku teemal pärast 2010. aastat, et aidata neil oma seisukohti ja mureküsimusi Euroopa Ülemkogule kuuldavaks teha.

Vastavalt Regioonide Komitee majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjoni (ECOS) tööprogrammile ja komitee initsiatiivile algatada konsulteerimine strateegia tuleviku teemal, palutakse Regioonide Komitee ECOS komisjoni liikmetel täita lisatud  küsimustik ja edastada see 19.veebruariks 2009 ECOS sekretariaadile.

Konsulteerimine kuulutatakse ametlikult avatuks Prahas toimuval tippkohtumisel (5-6 märtsil 2009).

Konsultatsioonide tulemusi tutvustatakse ja arutatakse Brüsselis Open Days üritustenädala raames (5.–8. oktoober 2009) ning Regioonide Komitee koostab selle põhjal poliitilise avalduse Euroopa Ülemkogu 2010. aasta kevadisele tippkohtumisele, kus langetetakse lõplikud otsused.

Kõik ELi kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad anda sellesse protsessi oma panuse vastates esitatud küsimustele. Tähtaeg 20.aprill

8. Avatud on taotlusvoor kohalikele omavalitsustele naabruspoliitika alaste projektide esitamiseks.

Ülevaade programmist (Cooperation in Urban Development and Dialogue) on leitav:
CIUDAD  Taotluste esitamise tähtaeg on 27.veebruar 2009.

Programmi  CIUDAD eesmärk on edendada omavalitsuste koostööd ja dialoogi Euroopa Liidu kohalike partnerite ja naabrusregioonide (ENPI) kohalike partnerite vahel. Eesmärgiks on parandada kohalike ja regionaalsete omavalitsuste  võimekust läbi hea valitsemise põhimõtete rakendamisele seoses jätkusuutliku arengu ning integreeritud pikaajalise arengu planeerimisega.

Esimeses etapis on vaja esitada ainult projekti  kontseptsioon. Neile, kelle ideed osutuvad väljavalituks, tehakse ettepanek esitada kogu nõutav dokumentatsioon. Lõplike taotluste esitamise tähtaeg on 25.mai 2009.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja


20.02.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit