Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


02.-06. veebruar 2009
Print

E-nädalakiri 04/2009

Sisukord:

1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööhõive ja sotsiaalpoliitika koosolek 2.veebruaril
2. ELAN võrgustiku koosolek 3.veebruaril Austria esinduses
3. Läbirääkimised uue ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe üle
4. Euroopa Avaliku Halduse Instituudi konverents “Euroopa Avaliku sektori auhind 2009”
5. Euroopa Liit tahab asuda põlisloodust paremini kaitsma
6. Euroopa Parlament võttis vastu soovitused tulevase energiapoliitika jaoks
7. Ettevalmistused Euroopa Parlamendi valmisteks on alanud
8. Euroopa Komisjoni ettepanek täiendavateks investeeringuteks 2009-2010 aastal
9. Euroopa Komisjoni uus interneti portaal
10. Eesti, Läti ja Leedu üleriigiliste omavalitsusliitude esinduste väike nõupidamine selle aasta Avatud Päevadega seoses.


1. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) tööhõive ja sotsiaalpoliitika koosolek 2.veebruaril

Kohtumine CEMR poliitikakomitee poolt nimetatud raportööriga Bjørg Tysdal Moeg´ga, kes on Stavangeri (Norra) abilinnapea. Kohtumisel arutati töörühma prioriteete 2009 aastaks. Abilinnapeal ei ole täpselt selge kuidas ta oma raportööri rolli täitma hakkab. Oluline on suurendada koostööd ja informatsiooni vahetamist, et edastada meie sõnumeid paremini. Oluline ei ole välja töötada dokumente ja seisukohti vaid rakendada neid ellu.

Bjorg Tyshal Moe ütles, et Norra töötuse tase on olnud madal ja väga suur on olnud võõrtöötajate sissevool. Samas nentis ta, et väga paljud töö kaotanud inimesed suunduvad tagasi oma asukohariiki.  Oluline on nüüd pakkuda migrantidele keeleõpet ja täiendkoolitust.

Norra Omavalitsusliidus on olulised teemad integratsioon, teenused lastega peredele (laste päevahoid). Seni on Norras keskendunud palju eakatele ja vähem tähelepanu on pööratud noortele. Päevakorras on aktuaalsed küsimused nagu mida teha siis kui inimesed kaotavad töö.

Täiendavalt informeeris Angela, et töörühmal ei ole siiani töörühma esimeest, aga võiks suurendada tööd erinevates alamteemagruppides, kus siis nende gruppide juhid on töörühma aseesimehed. See oleks lahendus hetkeseisule.

2009 aasta 22-24. aprillil toimub Malmös CEMR täiskogu. Arutati ja tööhõive ja sotsiaalpoliitika töörühma panusest sellesse.

Kahes sessioonis (demokraatia ja valitsemise ning  teenuste kvaliteet tulevikus) leiavad käsitlemist töö- ja sotsiaalpoliitika  töörühma küsimused. Konkreetsed esinejad ja teemad on järgmised:

Democracy and Governance session 1: Participation and Inclusion – towards a deeper democracy

Moderated by: Aina Simonsen, Director of International Affairs, the Norwegian Association of Local and Regional Authorities*

Equality of women and men in local life – the example of CEMR’s charter:
   Ø Jocelyne Bougeard, Deputy Mayor or Rennes, Chair of CEMR’s Committee of women elected representatives (F)
   Ø Rosa Aguilar Rivero, Mayor of Cordoba, Vice President of the Spanish Federation of Municipalities and Provinces (E)
   Ø Patrizia Dini, Regional Secretary of the Tuscan Federation of the Italian section of CEMR (I)

New partnership for social inclusion:
   Ø Annemarie Jorritsma, Mayor of Almere, Vice President of CEMR, President of the Association of Netherlands Municipalities (NL)
   Ø Cllr Richard Kemp, member of the Liverpool City Council, Vice-Chair of the Local Government Association (UK)
   Ø Jokin Bildarratz Sorron, Mayor of Tolosa, President of the Association of Basque Municipalities (E)
   Ø Carlos Dias Teixeira, Mayor of Loures (P)

Quality services for tomorrow’s Europe, session 1: Demographic change – what impact on our services and workforces?

Chaired by: Carl Cederschiöld, President of the European Centre of Enterprises with Public Participation and of Enterprises of General Economic Interest (CEEP)

   Ø Nikolaus G. van der Pas, Director General of DG Employment, Social Affairs and Equal Opportunities, European Commission*
   Ø Ilija Batljan, Mayor of Nynäshamn (S)
   Ø Carola Fischbach-Pyttel, General Secretary, European Federation of Public Service Unions
   Ø Markku Jalonen, Director General of the Commission for Local Authority Employers in Finland (FI)
   Ø Representative of the Organisation for Economic Co-operation and Development

CEMR on alustanud taustdokumentide koostamist. Osalejate poolt tehti  ettepanekud lisada päevakorda  finants- ja majanduskriisi temaatika ja tervishoiuga seotud teemad.

Angelika sõnul on juba kavas lülitada Malmö CEMR täiskogu programmi sessioon, mis käsitleb finants- ja majanduskriisiga seonduvaid küsimusi.

Reageeringud majandus- ja finantskriisile.

· Ülevaade tegevustest Euroopa Liidu tasandil: struktuurifondide kasutamine kriisist ülesaamiseks

Euroopa Komisjon avaldas 28.jaanuaril 2009 hinnangu liikmesriikide poolt esitatud plaanidele kooskõlas Lissaboni Strateegia uuendustega ja Euroopa majanduse elavdamise kavaga: http://tinyurl.com/ahoe4v.

Ülevaatega saab tutvuda: http://tinyurl.com/ao27px

Seistes silmitsi suureneva ülemaailmse konkurentsi, ühiskonna vananemise, jätkuva tehnoloogilise arengu ja keskkonnaprobleemidega tugevdab Euroopa Liit oma poliitikat kodanike kohanemisvõime parandamiseks, ettevõtluse edendamiseks valdkondades, mida mõjutab muutuv majandusolukord ning piirkondade abistamiseks ennetavate ümberkorralduste tegemisel.

Töötajaid ja piirkondi negatiivselt mõjutavate sotsiaalsete tagajärgede leevendamiseks on ELil kasutada hulgaliselt meetmeid. Komisjon kutsub üles kasutama sotsiaalfondi vahendeid  erinevate meetmete rahastamiseks.

Osalejad andsid ülevaate majandusolukorrast nende riikides ja omavalitsuste või kesktasandi poolt rakendatud meetmetest.

Kreeka - keskendutakse majanduskriisi seostele kohaliku tööhõivega. Eriti pööratakse tähelepanu noorte töötuse vähendamiseks ja on eraldi programm uute töökohtade loomiseks. Suured erisused tööhõives on regioonide vahel kui ka regioonide sees. Riik toetab ka väikeettevõtteid uute töökohtade loomisel. Nii et märksõnad on noorte tööhõive suurendamine ja väikeettevõtluse toetamine.

Hispaania - meie olukord on samasugune nagu teistes riikides. On olnud ka varem majanduslanguse perioode, kuid praegune on erinev- inimesed ei usalda enam finantssüsteemi ja väga olulisel määral on tõusnud töötuse tase (40% võrreldes 2008 I poolaastaga). Ligi miljon inimest on kuu jooksul kaotanud töö. Eriti suured probleemid on ehitussektoris, kus on töötuse suurenemine kõige suurem. Ehitussektori töötajate hulgas on palju migrante, kes on ka  madala kvalifikatsiooniga. Valitsus on rakendanud hulgaliselt meetmeid ehitussektori toetamiseks. Paljud töö kaotanud on sisserännanud ja madala kvalifikatsiooniga töötajad.

Valitsus toetab uute töökohtade loomist avalikus sektoris ja väikeettevõtluses. On loodud spetsiaalsed fondid nende tegevuste rahaliseks toetamiseks. Kohalik investeeringu fondi eesmärk on toetada kohalikke investeeringuid ja uute töökohtade loomist. Fond  omavalitsuste vahel vastavalt elanike arvule. Fondi suurus on 8 biljonit eurot.  Lisaks nendele toetusmeetmetele on veel maksualased meetmed, et suurendada inimeste sissetulekuid ning võimaldada nendel, kes on kaotanud töö, ajatada oma laenude tagasimaksmist (antakse laenu tagasimakse puhust kaheks aastaks) jne.

Ülevaate Hispaania valitsuse poolt võetud sammudest majanduskriisist ülesaamiseks leiate aruande lisast. Väga huvitav lugemine!

Island - olukord on ekstreemselt raske-finantskriis põhjustas ka kriisi valitsuses ja hetkel on uus sotsiaal-demokraatlik valitsus. Valitsusse kuuluvad vasakpoolsed koos roheliste esindajatega.  

Hetkel ehitatakse üles täiesti uus ühiskond, mis põhineb uutel väärtustel. Paljud ootavad, et see valitsus valitakse uutel valimistel tagasi. Töötuse tase on 14% (endise 1% asemel) ja see on situatsioon, mis on Islandile täiesti tundmatu. Tudengite laenufond võimaldab noortel jätkata õpinguid ülikoolides.

Oluline teema on sugude võrdsuse teema ja soolist võrdõiguslikkust rakendatakse eriti jõuliselt. Praeguse kriisi põhjustasid praegused liidrid (kes olid enamasti mehed).

Võõrtöötajad on hakanud kiirelt riigist lahkuma. Nüüd on uued ideed, väärtused ja arusaamised kuidas ühiskonda üles ehitada.

Islandi uue valitsuse poliitilises deklaratsioonis on esikohal demokraatia suurendamine, võrdsuse tagamine ja informeerimine.  Tegevused, mis seda tagavad on:
  Ø Avalikkuse pidev informeerimine riigi poolt tarvitusele võetud meetmetest majanduse tasakaalustamisel;
  Ø Uus valitsus loodab intensiivsele konsultatsioonile kohalike omavalitsustega, sotsiaalsete partneritega ja avalikkusega (minu märkus: kohalikud omavalitsused ei ole pandud ühte patta ülejäänud sotsiaalsete partneritega)
  Ø Ministrid ja avaliku sektori kõrged ametnikud tegutsevad vastavalt uutele eetilistele standarditele ja avalikustavad iga finantskohustuse mis puudutab kodanike huve
  Ø Pensioniseadus tühistatakse ja Althingi liikmetele ning ministritele kohaldatakse samu üldisi skeeme nagu avalikele teenistujatele
  Ø Töötatakse välja uued reeglid Kõrgema Kohtu ja Piirkonna kohtunike määramisel
  Ø Vaadatakse üle seadusandlus, et suurendada ministeeriumide tegevuse läbipaistvust
  Ø Jne

Järgnevad sellised teemad nagu majanduse ümberkorraldamine, administratsiooni  ümberkorraldamine, elanike abistamise meetmed, äri abistamise meetmed, finantssüsteemi ümberkorraldamise meetmed, rahvusvahelised kokkulepped ja koostöö Euroopaga.

Norra- valitsus valmistab ette ettepanekud majanduskriisiga toimetulekuks ja seetõttu on liit teinud oma ettevalmistusi ja koostanud oma arvamuse. Nad ei küsi raha töökohtade loomiseks kuid nad tahavad, et valitsus suurendaks oma eelarvelisi eraldis, et aidata omavalitsustel investeerida avalikesse teenustesse. Oluline on näha ette meetmed kohaliku tasandil, et luua uusi töökohti või aidata töötajatel säilitada oma töökohad.

Soti- töötus 5.1% - töötute arv on suurenenud 50,0 tuhande inimese võrra. Vaadatakse üle olukorda seoses tasuta avalike teenuste pakkumisega.

Slovakkia- parendatakse sotsiaalteenuseid, mis on suunatud töötutele ja aidatakse tööandjaid (näiteks autotööstus) hoida inimesi tööl makstes nende eest sotsiaalmakse.

Tsehhi- töötuse tase on 6.6% ja see ei suurene oluliselt. Autotööstus ja ehitussektor on suurema löögi all. Vallandatud töötajad läksid tagasi sinna riiki kust nad olid tulnud. Paljud Ukrainast pärit töötajad töötasid mustalt. On loodud ekspertide nõukogu, kes arutab meetmeid mida rakendada. Arvatakse, et aasta jooksul SKP väheneb ja töötus tõuseb 7,7%ni.

Soome- kriis ei ole veel Soomeni jõudnud ja me ootame seda aastal 2010. Palju sõltub sellest mis toimub Venemaal. On lühiajalised tagasilöögid. Soome Liit on hakanud koostama strateegiat. Soome ei kavatse oma avaliku sektori töötajate arvu vähendada ja töötatakse välja uuenduslikke lahendusi, et kriisiga toime tulla. Nad ei soovi korrata vigu mida nad tegid eelmise majanduskriisi ajal.

On muudetud maksusüsteemi- vähendatud on üksikisiku tulumaksu määra. Ettepanek on vähendada ka töötajate puhkusetasusid.

Inglismaa- ehitussektoris ja finantssektoris on toimunud suured koondamised. Autotööstus on ka tugevalt kannatanud. Olukord on väga keeruline. Püütakse luua uusi töökohti.  Koostatakse ka hulgaliselt ülevaateid ja uuringuid, et kaardistada olukorda ja vastavalt sellele kavandada meetmeid. Peab arvestama sotsiaalsete tagajärgedega mida see majandus- ja finantskriis kaasa toob.

Rootsi- on suurenenud töötus ja enamasti on see seotud autotööstusega. Valitsus ei ole senini otsustanud autotööstust toetada. Kriis on jõudnud ka TELEKOMi. Omavalitsuste tulubaas kujuneb inimeste poolt makstud tulumaksust ja kui inimesed kaotavad töö, väheneb ka omavalitsuste tulubaas. Valitsus on eraldanud täiendavaid vahendeid omavalitsustele.

Austria- enamasti on tööpuudus puudutanud noori inimesi. Austri valitsus investeerib sotsiaalsesse infrastruktuuri ja noorte töökohtade loomisesse. Samuti finantseeritakse uuringuprogramme. Austria omavalitsuste pank läks pankrotti ja renatsionaliseeriti.

Lihtsustatakse ka avalike hangete alast seadusandlust, et vähendada bürokraatiat ja suurendada investeeringuid.

Itaalia- on vähendatud avaliku sektori kulutusi hariduse ja tervishoiu valdkonnas. Väga oluline on keskmiste ja väikese suurusega ettevõtete päästmiskava. Samuti püütakse vähendada bürokraatiat uue ettevõte asutamisel. Parlamendis toimuvad arutelud fiskaalpoliitika üle.

Holland- palju vahendeid tuleb omavalitsuste eelarvesse keskvalitsuse eelarvest ja kinnisvaramaksust- seega ei ole veel tunda omavalitsuste eelarve vähenemist.

Rumeenia- eelmisel aastal toimusid kahed valimised, kuid praegu ei suudeta täita oma poliitilisi lubadusi ja näiteks maksta õpetajatele lubatud palka. Suured tagasilöögid olid ehitussektoris. Rumeenia peab võtma laenu euroopa investeerimispangast.

Informatsioon Euroopa Liidu tegevusest tööhõive valdkonnas

Oluline teema on “Uued oskused”.

Sedamööda, kuidas üleilmastumine teeb muutumisprotsessist elulaadi, peavad ELi töötajad saama kohanemisvõimelisemaks ja muutustele avatumaks nii, et nad saaksid parandada oma tööalast konkurentsivõimet. Sama kehtib ettevõtjate kohta – neil on samuti vaja olla paindlikum, et kohaneda uute tingimustega.

Selleks, et hoida ära olukord, kus töötajate oskused ei vasta uuenenud nõuetele, on Euroopa Komisjon algatanud 2009 aastal  rida tegevusi:
  Ø Kaardistada Euroopa tööturgu, et jälgida tööturul toimuvaid muutusi;
  Ø Koostada mitmekeelne ülevaade (sõnastik) olemasolevatest erialadest ja oskustest;
  Ø Luua  veebileht:“Match and map”: ,kust saaks läbi interneti informatsiooni erialade, oskuste ja koolitusvõimaluste kohta.

Lisaks kavatseb Komisjon :
  Ø Järgida kuni 2020 aastani pikaajalise trende pakkumise ja nõudluse vahel Euroopa tööturgudel ning kaardistada muutused iga kahe aasta järel;
  Ø Luua uued kvalifikatsiooni mõõtmise kompetentsid;
  Ø Arendada dialoogi ettevõtete, haridusasutuste ja koolitusasutuste vahel;
  Ø Organiseerida algatus  “Partnership for skills and employment”;
  Ø Erilist tähelepanu pöörata põhilistele sektoritele, et:
     o Analüüsida nendes töötajate oskuste ja nõudluse suhet;
     o Arutada partneritega (peamiselt eksisteerivates sotsiaaldialoogi komiteedes) võimalust luua Euroopa Liidu tasandil tööhõive ja oskuste  sektoraalsed nõukogud, et koguda liikmesriikidest ja regioonidest vastavat informatsiooni  ja välja töötada juhised olukorra parandamiseks;
  Ø Arendada rahvusvahelist koostööd.

Selleks kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Maaelu Arengu fondi, Euroopa Globaliseerumisfondi ja Integratsioonifondi vahendeid.
2010 aastal tehakse esimene kokkuvõte kasutatud meetodite tulemuslikkusest.

· Lissabon 2010+
Tsehhi eesistumise programm näeb ette Lissaboni Strateegia ülevaatamist. CEMR kavatseb kevadisele Ülemnõukogule märtsis saata märgukirja. Märgukiri on seotud liikmesriikide poolt võetud meetmetega majanduse elavdamiseks ja kriisist väljumiseks.

Ülevaade eakate kompetentsi alasest projektist (kuidas tuua töötud eakad juhid uuesti tööjõuturule)


See projekt lõppes eelmise aasta novembris ja sel aastal koostatakse projekti lõppraportit. Projekti lõppkonverents oli väga huvitav ja eriti huvitavad olid Pariisi ja Frankfurdi näited milliseid meetmeid on linnade poolt rakendatud. CEMR planeerib nende näidete laiemat tutvustamist.

Tervishoid

· Seisukohad seoses piiriülese tervishoiuga

Cornelia tutvustas lühidalt arvamuses kajastatud seisukohti. Arvamus on  lisatud aruandele. CEMR on kasutanud ettevalmistatud dokumenti Euroopa Parlamendis lobbi tegemisel. Oma ettepanekud tuleb esitada Corneliale.

· Euroopa Komisjoni tervishoiutöötajate rohelise raamatu tutvustus

10.detsembril 2008 avaldati Euroopa Komisjoni tervishoiutöötajate roheline raamat. Raamatuga ja selle sisuga saate tutvuda  järgmisel interneti leheküljel: http://ec.europa.eu/health/ph_systems/docs/workforce_gp_et.pdf

Euroopa tervishoiusüsteem seisab silmitsi mitmete väljakutsetega.

Ø Poliitikakujundajad ja tervishoiuasutused peavad suutma kohandada riikide
tervishoiusüsteeme rahvastiku vananemist arvesse võttes. Ajavahemikul 2008– 2060 suureneb ELis-27 eeldatavasti 65aastaste ja vanemate elanike arv 66,9 miljoni võrra ning kõige kiiremini kasvab ühiskonnas väga eakate (üle 80 aastased) inimeste arv;

Ø Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine võimaldab suurendada osutatavate tervishoiuteenuste valikut ja parandada diagnooside, ennetustegevuse ja ravi kvaliteeti, kuid uus tehnoloogia on kallis ja lisaks on vaja õpetada töötajaid seda kasutama;

Ø Esile kerkivad uued ja vanad terviseohud, näiteks nakkushaigused. Sellega kaasnevad üha kasvavad tervishoiukulud ja pikas perspektiivis tekivad probleemid teatavate riikide tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusega

Nende probleemide lahendamiseks peab tervishoiusüsteemis olema võimekaid ja teovõimelisi kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, sest tervishoiuteenused on väga töömahukad.

Tervishoiuvaldkond on üks ELi tähtsamaid majandussektoreid, mis annab tööd kümnendikule ELi töötajatest ning ligikaudu 70 % tervishoiusektori eelarvest moodustavad tööjõukulud.

Komisjon soovib, et eakad elaksid kauem ja oleksid tervemad ning  tahab toetada dünaamilist tervishoiusüsteemi ja uusi tehnoloogiaid. Kui me räägime tervishoiutöötajatest, siis räägime märksa laiemast töötajate grupist kui arstid ja õed. Selle alla kuuluvad füsioterapeudid, ülikoolide töötajad, teadlased, ennetustöö tegijaid. Enamus rahast kuulub infrastruktuuri loomiseks.

On rida väljakutseid, millega tuleb tegeleda- sealhulgas koolitus ja vananev töötajaskond. Keskmine õe vanus Euroopas on 45+ ja inimeste ootused neile osutatavate teenuste kvaliteedi suhtes on oluliselt suurenenud. Mõnedes EL regioonid ja liikmesriigid on kaotanud suure osa kallilt ettevalmistatud kvalifitseeritud spetsialiste. Probleem on- me ei tea täpselt mis juhtub. Kogutakse paljusid andmeid, kuid need ei ole võrreldavad. Näiteks õe mõiste võib olla liikmesriigiti väga erinev.

Me ei tea miks tervishoiutöötajad liiguvad, kuhu nad liiguvad ja kas nad tulevad ka tagasi. Mõned liikmesriigid on lakanud andmeid kogumast eesmärgiga vähendada bürokraatiat. Komisjon arvab, et oluline on heade praktikate levitamine. Töötajad ei liigu mitte ainult liidu sees vaid ka väljaspool liitu. On eetilised küsimused – näiteks töötajate leidmisel aafrika riikidest, mis võib halvasti mõjuda nende riikide tervishoiusüsteemile ja ka perekondadele.

Liit ei tohiks oma probleeme lahendada arengumaade arvelt. Idee on investeerida arengumaade majandusse. Euroopa liidu artiklile 152 toetudes on asju mida võiks teha liidu tasandil, et aidata liikmesriikidel võtta tarvitusele vajalikke meetmeid. Võimalikud meetmed on heade praktikate levitamine ja juhiste väljatöötamine. Võimalus on kasutada soovitusi ja kasutada struktuurivahendeid.  Konsulteerimine kestab kuni 31.märtsini 2009. Oma arvamused saata (eelistatult e-postiga): SANCO-health-workforce@ec.europa.eu.

Vastavalt saadud tagasisidele jätkab Komisjon selles valdkonnas tööd. Komisjoni esindaja sõnul (rääkides paljude partneritega) on probleemid suhteliselt sarnased- muret teevad nii vananev töötajaskond kui vähene noorte kaasamine sellesse sektorisse. Tänu muutustele  majanduses kaotavad paljude sektorite töötajad senise töö ja tuleks pakkuda neile väljaõpet, et nad saaksid hooldustöötajate kvalifikatsiooni. Seega on oluline liikmesriikide vahelise koostöö suurendamine koolituse valdkonnas.

Hollandi liidu esindaja sõnul on neil olnud varasematel aegadel palju töötuid just hooldusõdede ja õpetajate hulgas ja seetõttu on olnud rahvuslikud kampaaniad, mis ütlevad- ärge õppige tervishoiutöötajaks. Paljud noored ei taha saada tervishoiutöötajaks, sest nad ei taha kasida teiste inimeste järel.

Komisjoni rohelises raamatus ei ole väga otseseid küsimusi, kuid selle raamatu lugemisel näete, et seal on küsimused mida ma oma ettekandes puudutasin- see on head praktikate tutvustamine, koolitusega seotud küsimused, statistika, eetilised küsimused, juhendite välja töötamine jne.

CEMR koostab ka oma vastuse rohelisele raamatule oma tervishoiu alases töörühmas.   Soome, Inglismaa, Austria ja Holland avaldasid soovi vastuste koostamises osaleda.

Sotsiaalteenused ja üldhuvi

CEMR koostas vastuse Euroopa Komisjoni poolt esitatud küsimustele sotsiaaldialoogi valdkonnas. (edastasin selle juba varem liitudele)

Mõned liikmesriigid ei taha, et komisjon võtaks euroopa tasandil meetmeid sotsiaalsete üldhuviteenuste vallas- ja mõned jälle tahavad. Hetkel komisjon täiendavaid meetmeid EL tasandil ei kavanda.

Demograafilised muutused

· Viimased arengud Euroopa Liidus seoses demograafia ja perepoliitika küsimustega

· Demograafilised muutused regionaalsel ja kohalikul tasandil

Komisjoni 2008 aasta  raportiga “Meeting “Social Needs in an Ageing Society”  on võimalik tutvuda: http://tinyurl.com/7uc8ey)

Sel aastal anti välja  raport sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalse kaitse alal. Cornelia ei ole kindel kuivõrd CEMR arvamust on selles kajastatud.

Ülevaade on koostatud ka laste päevahoiu teenuste kättesaadavuse kohta. Tsehhi on teinud ettepaneku (vastupidiselt varasematele suundumustele) arendada meetmeid, mis võimaldaksid vanematel jääda koju, et hoolitseda oma laste eest.

Kerge ei ole mõõta võrdõiguslikkuse saavutamiseks tarvitusele võetud meetmeid erinevates liikmesriikides.

Lapsed ja noored

· Laps linnas- kokkuvõte 2008 aastal Rotterdamis toimunud konverentsist (Simone Goedings)

Disainerite poolt pakutud lahendused avalike ruumide kujundamisel pakkusid suurt huvi. Linna kujundamisel on oluline teha koostööd erinevate huvigruppide ja partneritega. Konverentsil võeti vastu deklaratsioon, mille olen liitudele varem saatnud.

· Euroopa lastesõbralike linnade koostöövõrgustik – ettekanne Stuttgardist

Võrgustiku loomise põhjused olid suurenenud globaliseerumine ja demograafilised muutused. Stuttgard töötas välja oma tegevusplaani, et tagada linna jätkusuutlik areng. Võrgustiku liikmeteks on 52 linna 26 riigist. Asutamiskoosolek toimus 2007 aastal. Eestist on selle võrgustiku liige Tartu linn. Võrgustiku raames tegutseb mitmeid erinevaid töörühmi. 

Aastakonverents toimub 2009 aasta 29. ja 30. juunil Stuttgardis, kus antakse välja ka lapsesõbraliku linna auhind. Selle aasta auhinnale pretendeeris 64 taotlust 52st erinevast linnast ja 19 riigist.

· Vägivald ja noored

Teema käsitleb noori kurjategijaid ja sotsiaalset kaasatust. Teema alla kuulub ka vandalism, füüsiline vägivald riigitöötaja vastu, massirahutuste korraldamine jne. Mõned töörühma osalejad väljendasid oma huvi selle teema vastu ja soovisid olla kaasatud selleteemalise fookusgrupi töösse.

Migratsioon ja integratsioon

· CEMR vastus Euroopa Komisjoni rohelisele raamatule migratsiooni ja integratsiooni kohta (lisatud)

· AAMEE (Active Ageing of Migrant Elders in Europe) Eakate sisserännanute aktiivne vananemine Euroopas. Projekti tutvustas Martine Krause integratsiooni, perekonna ja võrdõiguslikkuse ministeeriumist (State of North Rhine-Westphalia)

Hinnanguliselt on 650 000 eakat sisserännanut. On uued migratsiooni vormid, kus põhjamaade eakad lähevad lõunamaadesse elama. Interneti leheküljel: www.aamee.eu
on informatsioon uue võimaliku rahastuse kohta. Hea oleks informeerida oma riikide vabatahtlikke organisatsioone võimalusest oma kogemuste vahetamiseks.

· CLIP võrgustik (Linnad ja integratsioonipoliitika)

Suur rahvusvaheline konverents integratsioonipoliitika teemal toimub 22 ja 23 septembril Amsterdamis.

Varjupaigataotlejate kohtlemine kohalikust ja regionaalsest vaatepunktist lähtudes-  rakendatud praktikaid tutvustava seminari ettevalmistamine,

Vaja oleks vaja leida paar vabatahtlikku, kes oleksid nõus esialgset arvamuse eelnõu koostama. Huvi näitasid üles Norra, Itaalia ja Rootsi omavalitsusliitude esindajad

2. ELAN võrgustiku koosolek 3.veebruaril Austria esinduses

Koosolek toimus Austria Linnade Liidu esinduses Avenue de Cortenbergh 30, 1040 Brüssel.
ELAN võrgustik loodi 15 aastat tagasi Hollandi liidu esindaja Frank Hiltermanni eestvedamisel kui lobby organisatsioon, et vahetada informatsiooni liitude tegevusest erinevates teemavaldkondades.

Leedu esindaja tõstatas küsimuse, et mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriikide kohalike omavalitsuste liidud ei ole võrgustikus esindatud- puudu on näiteks Hispaania, Prantsusmaa, Portugali, Poola, Tsehhi ja mõnede teiste kohalike omavalitsuste üleriigiliste liitude esindajad. Arutelu tulemusena jõuti seisukohale, et ELAN võrgustiku ei tohiks väga laiaks ajada ja kaasata võrgustiku töösse erinevate regioonide esindused. Võrgustik peab jääme üleriigiliste esinduste võrgustikuks. Samal ajal on infomatsioon kõigile üleriigilistele liitudele edastatud ja see on nende valik- osaleda või mitte.

Pandi paika selle aasta I poolaasta koosolekute toimumise ajad ja vastutajad:

24. veebruar- Inglismaa (teemaks lisaks tavapärastele finants- ja majanduskriisi mõjud kohalikul tasandil)
17. märts- Soti
31. märts- Itaalia
14.aprill- Taani
27.aprill- Holland
12.mai- Soome
26.mai – Eesti ja Läti
9. juuni- Saksa
23.juuni- Island

Liidud peavad esitama Richardile oma prioriteedid 2009 aasta osas (aluseks Euroopa Komisjoni 2009 aasta tööprogramm). Millised on meie liitude prioriteedid?

Võib esitada veel täiendavaid teemasid mida soovitakse arutada lisaks komisjoni tööprogrammile.

Arutati läbi ka prioriteetsed teemad. Erilist tähelepanu pälvis näiteks müradirektiiv- nii Austria kui Saksa liitude esindajad tõid selle välja kui nende tegevuse prioriteetse valdkonna.

Komisjon kavatseb hakata seda direktiivi üle vaatama. Teise olulise teemana mainiti joogivee direktiivi ja selles direktiivis kavandatavaid muudatusi.

Transpordi teemaga seondusid sellised küsimused nagu juurdepääs ja võrdsed võimalused (tuleneb regulatsioonist “antidiskrimineerimine väljapool töökohta”).

Avalike teenuste ja avalike hangete osas valmistab CEMR oma ettepanekud  Malmös toimuvaks täiskoguks. Hetkel ei ole need veel valmis, kuigi pidi valmima juba jaanuari lõpuks.
Lisaks anti ülevaade toimunud CEMR tööhõive ja sotsiaalpoliitika komisjoni koosolekust ning informeeriti eelolevast CEMR energiavõrgustiku koosolekust 9.veebruaril. Austriast ei osale ükski linn linnapeade pakti tseremoonial.

Informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia (ICT) poliitika toetusprogrammide (ICT PSP) projektide taotlusvoor avati 29.jaanuaril. Projektitaotlusi võib esitada kuni 2. juunini. Informatsioon projektitaotluste ja võimalike teemade kohta on leitav: http://tinyurl.com/cep7ll

Informatsiooni infotehnoloogia vallas toimuvatest üritustest ja võimalikest teistest projektitaotlusvoorudest on leitav:
http://ec.europa.eu/information_society/activities/ict_psp/index_en.htm


3. Läbirääkimised uue ülemaailmse kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe üle

EL on juba ise võtnud julgeid meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ning astunud samme heitkoguste vähendamiseks. Nüüd soovib EL seda edukat tegevust jätkata detsembris Kopenhaagenis peetavatel läbirääkimistel.

ÜRO korraldab konverentsi, et tagada uue ja ambitsioonikama kliimamuutusi käsitleva ülemaailmse kokkuleppe sõlmimine. Praegu kehtiva kokkuleppe, milleks on Kyoto protokoll, kehtivusaeg lõpeb 2012. aastal.

EL soovitab arenenud riikidel võtta 2020. aastaks kohustuseks üldine kasvuhoonegaaside vähendamine 30 % (võrreldes 1990. aasta tasemega). Osakaal oleks riigiti erinev ning sõltuks sissetulekust, rahvaarvust, heitkoguste tasemest ja varasematest heitkoguste vähendamisega seotud jõupingutustest. Kohustuste täitmist peab jälgima ja jõustama.

Komisjoni prognoosi kohaselt hakkab suurt rolli mängima ka heitkogustega kauplemine. Samuti püüab komisjon rajada ülemaailmset süsinikuturgu. Üha rohkem riike (sealhulgas Ameerika Ühendriigid, Uus-Meremaa ja Austraalia) kavatsevad sisse seada kavad, mis on sarnased 2005. aastal rajatud ELi süsinikuturule. Kavaga seatakse üldistele CO2 heitkogustele piirmäärad, kuid kava raames võimaldatakse ettevõtetel koguseid omavahel osta ja müüa.

Kuna teatavad kliimamuutused on vältimatud, peaks Kopenhaagenis sõlmitav kokkulepe sisaldama ka raamistikku, mis aitaks riikidel kohaneda. Samuti tuleks kokkuleppega tagada abi vaestele riikidele, mida võivad tabada ekstreemsed ilmastikunähtused, nagu põud, tormid või üleujutused.

28. jaanuaril avalikustatud komisjoni ettepanekuid arutavad järgmistel kuudel Euroopa juhid ja seadusandjad. Ülevaade komisjoni ettepanekutest on leitav: http://tinyurl.com/am8r6b

4. Euroopa Avaliku Halduse Instituudi konverents “Euroopa Avaliku sektori auhind 2009”

Instituudi esindaja ütles, et nende eesmärk on avaliku sektori kogemuse vahendamine, sest kõikidel avaliku sektori tasanditel on ühesugused probleemid ja eesmärgid. Ülevaade väljaantud auhindade ja projektide kohta on nende kodulehel: http://www.epsa2009.eu/   ja www.epsa-projects.eu

2007 aastal anti auhindu välja 4 erinevas valdkonnas, milleks olid
  Ø Hariduse valdkonnas sai auhinna Rootsi linn Umea;
  Ø Kultuuri ja turismi valdkonnas sai auhinna samuti Rootsi linn Umea
  Ø Sotsiaalteenuste valdkonnas sai auhinna Rumeenia linn Bukarest ja Belgia avalik pank
  Ø Sektoritevahelise valdkonna auhinna pälvis Saksamaa maakonna tasand- Osnabrück

2007 aastal osales konkursil hariduse valdkonnas  Tallinn projektiga e-kool.

Uus taotlusvoor on avatud 1.jaanuarist kuni 20.märtsini. Auhinnatseremoonia toimub 5-6 novembril 2009 Maastrichtis.  Auhinnatseremoonial osaleb ka meie Euroopa Komisjoni volinik Siim Kallas.

Tutvustati  lühidalt 2009 aasta teemasid- valitud on 4 teemat
  Ø Avaliku sektori toimimise ja teenuste pakkumise efektiivsuse suurendamine. Selle teema all keskendutakse bürokraatia vähendamisele.

  Ø Kodanike kaasamine

  Ø Uued koostöövormid

  Ø Muutused juhtimises- siin tuleks näidata kuidas juhte valitakse ja kuidas uut juhtimise kontseptsiooni rakendatakse.

Ettekandega esines Peter Stub Jorgensen -Euroopa Tööhõive ja Sotsiaalpoliitika peadirektoraadi direktor. Ta ütles, et tuleb praegu kohtumiselt kus arutati olemaolevate sotsiaalfondi vahendite kasutamise lihtsustamist, et võimalikult efektiivselt kasutada neid vahendeid eriti praeguses keerulises majandusolukorras. Miks on organisatsiooni haldussuutlikkuse tõstmine oluline- juba mitmete aastate jooksul on struktuurivahendite abil võimalik rahastada tehnilise abi meedet ja tõsta avaliku sektori efektiivsust ja haldussuutlikkust.

On selge, et üks takistus, mille peame ületama, on teha võimalikuks, et mitte ainult keskvalitsusel vaid ka teistel valitsemistasanditel oleks võimalik osutada häid avalikke teenuseid. Raskusi pole seaduste kirjutamisega vaid nende ellu rakendamisega ja selleks on vaja tõsta avaliku sektori haldussuutlikkust. Sotsiaalfond rahastab ka kogemuste vahetamist erinevate riikide vahel. Kogu sotsiaalfondist on kasutatud  2051 biljon eurot haldussuutlikkuse tõstmiseks Euroopas. Rohkem infot leiate:
http://ec.europa.eu/employment_social/esf/fields/public_et.htm

5. Euroopa Liit tahab asuda põlisloodust paremini kaitsma

Me peame loodust kaitsma, kuid peame seda tegema inimtegevuse abil. Euroopa territoorium on liiga väike, et keelata inimeste juurdepääsu mõningatele piirkondadele. Praegu katavad metsad 33% (185 miljonit hektarit) Euroopa Majanduspiirkonna riikide maa-alast. Ainult 9 miljonit hektarit (5% kogu metsaalast) metsasid on nn metsikud.

Need alad on koos ökosüsteemi ning sinna kuuluva kohaliku loomastiku ja taimestikuga oma loomulikus olekus. Kõnealustele aladele tuleks tagada tõhus ja eri kaitsestaatus. Põlislooduse säilitamiseks Euroopas on ka palju ainult eetilisi põhjusi. Meil on moraalne kohustus tagada, et järgmine põlvkond saab nautida Euroopa põlisloodusalasid ja nende eeliseid. Säästva turismi arendamisega antakse põlisloodusele majanduslik tähtsus ning toetatakse selle säilitamist.

Põlislooduse valdkonnas ei ole vaja uusi õigusakte koostada, kuid vägagi soovitatav on pöörata põlisloodusaladele erilist tähelepanu ja määrata nendele aladele lisakaitse Natura 2000 raames. Euroopa Komisjon peaks sel põhjusel töötama välja asjakohased soovitused, mis suunaksid ELi liikmesriike leidma parimaid viise praeguste ja tulevaste põlisloodusalade ja nende loomulike protsesside kaitse tagamiseks, mis tõenäoliselt toimub juba Natura 2000 raames.

Soovitused peaksid sisaldama järgmist: põlislooduse mõiste määratlus Euroopa Parlamendi jaoks, Euroopa viimaste põlisloodusalade kaardistamine, et teada saada seni puutumatute alade (jagatud suurte elupaikade tüüpideks: metsa-, magevee-, merealad) jaotust ja praegust ulatust, uurimuse alustamine põlislooduse kaitse olulisuse ja eeliste kohta, põlisloodust käsitlevate suuniste, sealhulgas Euroopa põlislooduse strateegia välja töötamine võrgustiku Natura 2000 jaoks.

Toetust tuleks anda killustatuse vähendamiseks, alade uuesti metsikuks muutmise hoolikaks haldamiseks, hüvitusmehhanismide ja -programmide väljatöötamiseks, teadlikkuse tõstmiseks, turismipakettide arendamiseks, haldamise tulemuslikkuse hindamiseks ja parandamiseks.

6. Euroopa Parlament võttis vastu soovitused tulevase energiapoliitika jaoks

Parlamendis 3.veebrauril vastu võetud raportis tehakse soovitusi Euroopa Liidu tulevase energiapoliitika osas. Parlamendiliikmed toetavad kohustuslikke eriolukorra tegevuskavasid, liikmesriikide võrgustike ühenduste arvu suurendamist, ning uusi kliimaeesmärke aastaks 2050, sh nõuet saavutada taastuvate energiaallikate 60% osakaal kogu energiatarbimises.

Raportis nenditakse, et isegi väga ambitsioonikate ja nõudlike energiatõhusus- ja -säästukavade elluviimisega jääb EL fossiilenergia osas ikkagi sõltuvusse tarnetest kolmandatest riikides. Praegu impordib EL 54% tarbitavast energiast, see osakaal võib tõusta 2030. aastaks 70%-le.

Saadikud nõuavad seetõttu Venemaalt ELi kulgevat gaasitransiiti käsitleva kolmepoolse kokkuleppe sõlmimist ELi, Venemaa ja Ukraina vahel, et tagada energiavarustuse kindlus eelolevatel aastatel. Lisaks toetavad nad nn energiavarustuse kindluse punkti lisamist kaubandus-, assotsiatsiooni- ja partnerluslepingutesse, samuti koostöölepingutesse tootja- ja transiitriikidega, milles kehtestatakse käitumisjuhend ja tarnete katkestamise keeld kaubandusvaidluste korral.
 
Parlamendiliikmed toetavad kavatsust pidada läbirääkimisi laiaulatusliku uue lepingu üle, mis asendab Venemaaga 1997. aastal sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu.
 
Raportis toetatakse lisaks erinevaid projekte tarne mitmekesistamiseks - nt Nabucco, Türgi-Kreeka-Itaalia ja lõuna gaasikoridori projekte.

7. Ettevalmistused Euroopa Parlamendi valmisteks on alanud

Euroopa Parlamendi kodulehel: http://www.europarl.europa.eu/elections2009/default.htm?language=ET
on rohkesti informatsiooni eeloleval suvel (7.juunil) toimuvate valimiste kohta. Teema all 27 riiki, 1 valimine on võimalik Euroopa Liidu kaardil klõpsates saada informatsiooni EL riikide kohta (elanike arv, sündimus, keskmine eluiga, SKP ühe inimese kohta, rahvastiku tihedus jne).

8. Euroopa Komisjoni ettepanek täiendavateks investeeringuteks 2009-2010 aastal

Komisjoni president José Manuel Barroso lausus: „ELi majanduse elavdamise kava sisu on mõistlik investeerimine – lühiajalises plaanis stiimulite loomine, pidades silmas kaugemaid eesmärke. Just sellest lähtudes kiitiski komisjon  heaks konkreetsed projektid, mille raames suunatakse 5 miljardit eurot ELi eelarve seni kasutamata vahendeid Euroopa majanduse tugevdamiseks. Meil tuleb teha omad järeldused hiljutisest gaasikriisist ja tunduvalt suurendada investeeringuid energeetikasse. Me peame ka hoogustama Euroopa majandust, rajades infokiirteed maapiirkondadesse. Meetmete eesmärk on elavdada ELi majandust investeerimisega peamistesse sektoritesse. Investeeringuid tehakse kõikides liikmesriikides ja komisjon teeb liikmesriikidega koostööd.“

Paketti kuuluvad:

· lühike teatis, milles antakse ülevaade algatuse taustast ja eesmärkidest;

· energeetika valdkonnas: ettepanek toetada ühenduse vahenditega strateegilise tähtsusega energiaprojekte. Ettepanekud hõlmavad kokku 3,5 miljardi euro investeerimist, millest süsinikdioksiidi kogumisele ja säilitamisele on ette nähtud 1,25 miljardit eurot, avamere tuuleenergia projektidele 500 miljonit eurot ning gaasi- ja elektrivõrkude sidumise projektidele 1,75 miljardit eurot;

· lairibaühenduse valdkonnas: ettepanek eraldada maapiirkondade internetiühenduse arendamiseks ja selle kättesaadavuse parandamiseks 1 miljard eurot. Need vahendid investeeritakse Euroopa Maaelu Arengu Fondi kaudu selleks, et kõrvaldada Euroopa lairibaühenduse kaardil „valged laigud“, st muuta kiire internetiühendus kättesaadavaks kõikidele maapiirkondade elanikele (see ei ole veel kättesaadav 30%-le maapiirkondade elanikest);

· ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus väljaselgitatud probleemide lahendamiseks: olemasolevate maaelu arendamise programmide raames suunatakse 0,5 miljardit eurot selleks, et käivitada tegevus ühise põllumajanduspoliitika läbivaatamise käigus kokkulepitud uute eesmärkide saavutamiseks. Uued eesmärgid on võetud kliimamuutuse, taastuvate energiaallikate kasutamise, veeressursside majandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja piimandussektori ümberkorraldamise valdkonnas.

Täpsem informatsioon: http://tinyurl.com/abzvc2

9. Euroopa Komisjoni uus interneti portaal

Euroopa Komisjon on avanud uue Interneti-portaali „EU Calendar”, mille kaudu saavad kõik ja kõikjal vaadata, mis on lähipäevadel Euroopa Liidu institutsioonide päevakavas.
„EU Calendar” on veebivahend, mille eesmärk on aidata ajakirjanikel ja teistel infospetsialistidel orienteeruda ELi teemade pidevas infotulvas.

Sellesse portaali on kogutud teave (tekstid, lingid ja pildid) ELi institutsioonide poolt ettevalmistatavate õigusaktide ja meetmete või organiseeritavate ürituste kohta.
Kogu teave on kättesaadav kolme hiireklõpsuga:

Ø eesseisvate meetmete ja ürituste kalender (nädala, kuu ja kvartali kaupa);

Ø iga ürituse lühike kirjeldus (koht, kuupäev, kontaktisikud, sisukokkuvõte);

Ø pildid, videod ja/või veebisaidid, mille kaudu saab leida täpsemat teavet.

Vaadake portaali „EU Calendar”: http://europa.eu/eucalendar/

10. Eesti, Läti ja Leedu üleriigiliste omavalitsusliitude esinduste väike nõupidamine selle aasta Avatud Päevadega seoses.

6. veebruaril toimus Eesti, Läti ja Leedu üleriigiliste omavalitsusliitude Brüsseli esindajate vahel väike nõupidamine kuidas ja millistes väljapakutud teemades kaasa lüüa.  Valisime kaks teemat ja kolm võimalikku alateemat:

Ø Piirkonnad ja kliimamuutus: Euroopa valik
· Linnapeade Paktiga liitunud linnade poolsed ülevaated oma kavandatud tegevustest

Ø Territoriaalne koostöö: tegutseme üheskoos piiriüleselt
· Näited piiriülesest koostööst
· Näited territoriaalsest koostööst- Läänemere Strateegia raames

Otsustati, et Evita koostab kirja Rootsi Liidule palvega uurida kas mõni nende regionaalsetest esindustest tahab võtta juhtpartneri rolli seoses Läänemere Strateegiaga (Rootsi on 2009 aasta teisel poolel EL eesistujariik ja see on üks nende prioriteetsetest teemadest)
Mina lubasin uurida meie liidu kaudu kas Eestil on häid näiteid piiriülesest koostööst ning kas Soome üks regionaalsetest esindustest Brüsselis oleks valmis võtma sellel teemal juhtpartneri rolli. Loodan, et ELL aitab mul, kasutades oma häid kontakte Soome Liiduga, seda välja selgitada.

Järgmine nõupidamine toimub 11.veebrauril peale Regioonide Komitee rahvuslike koordinaatorite koosolekut.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


06.02.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit