Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Uurimused/käsiraamatud
 
Teadustööd
Uurimistööd
Analüüsid
Käsiraamatud
Haldusreform
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Uurimused/käsiraamatud > Uurimistööd


Riiklike strateegiliste plaanide ja kohaliku omavalitsuse arengukava seotus: südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegia 2005-2020 näitel
Print

Tartu Ülikool
Sotsiaalteaduskond
Riigiteaduste instituut
Avaliku halduse õppetool
Bakalaureusetöö
Marianne Rohulaid
Juhendaja: Karl-Erik Tender, BA
Tartu 2009

SISUKORD
Sissejuhatus ...............................................................................................................5
1. Strateegiline planeerimine avalikus sektoris ...........................................................7
   1.1. Strateegilise planeerimise olemus .......................................................................7
   1.2. Strateegilise planeerimise olulisus ......................................................................9
   1.3. Strateegilise plaani olemus ning vajalikkus.......................................................11
   1.4. Strateegiliste plaanide tasandid ja nende seotus ................................................13

2. Strateegiline planeerimine Eesti avalikus sektoris....................................................15
   2.1. Strateegiliste plaanide tasandite seotus Eestis ...................................................15
      2.1.1. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020....18
      2.1.2. Kohaliku omavalitsuse arengukava............................................................19
   2.2. Riikliku strateegia võimalused kohaliku omavalitsuse arengutegevuse mõjutamiseks......19

3. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia kasutamine omavalitsustes.....22
   3.1. Uurimismeetodi kirjeldus .................................................................................22
   3.2. Omavalitsuste hinnangud arengudokumentidele ...............................................23
   3.3. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia kasutamine
          omavalitsuse arengudokumentides ..........................................................................25
   3.4. Omavalitsuste põhjendused Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise
          strateegia mittekasutamisel......................................................................................28
   3.5. Analüüsi järeldused ..........................................................................................30

Kokkuvõte ..................................................................................................................32

Kasutatud kirjandus ....................................................................................................34

Lisa 1. Küsitluse ankeet ja kokkuvõtlikud tulemused ..................................................37

Lisa 2. Hinnangud arengudokumentidele ja nende osadele ..........................................40

Lisa 3. Hinnangud Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegiale ja
sätestatud eesmärkidele ning prioriteetidele omavalitsuse arengukava koostajate lõikes
..................................................................................................................................41

Summary ....................................................................................................................42

SISSEJUHATUS

Kohalik omavalitsus on inimesele kõige lähemal olev haldustasand, mistõttu on vajalik,
et info ning riigi poolt planeeritavad tegevused jõuaksid omavalitsuse tasandile. Oluline
on probleemide lahendamisse kaasata võimalikult palju inimesi. Omavalitsus on või
vähemalt peaks olema laiemate riiklike eesmärkide elluviija, mistõttu on riiklikest
strateegiadokumentidest lähtumisel oluline roll ühtse arengu tagamisel. Riiklikud strateegiad
(sh. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklik strateegia 2005-2020) on
vajalikud, sest need näitavad üldist riigi suunitlust ning valdkondade prioriteetsust. Südame-
ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia sisaldab endast meetmeid, mida oleks
otstarbekas omavalitsuse tasandil rakendada selleks, et saavutada elanike kõrgem eluiga.

Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kuidas ja mis ulatuses kasutavad omavalitsused oma
arengudokumentide koostamisel Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegiat.
Oluline on välja tuua kuivõrd on kohalikes arengudokumentides Südame- ja
veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegiast lähtutud ning mis põhjustel seda tehtud ei ole.
Teema on oluline nii tervise edenduse kui riiklike strateegiate olemasolu vajaduse seisukohalt.
Raske on hinnata riikliku dokumendi vajalikkust kui seda ühel haldustasandil ei kasutata ning
selle olemasolu ei teata. Tervise edendus on oluline, et tagada jätkusuutlik areng ja inimeste
eluea tõus ning sellega tõenäoliselt ka töövõime püsimine kõrgema elueani.

Töö aluseks on 2008. aastal läbi viidud Riigikontrolli audit (Suits, Uder 2008) „Strateegiad
tervislike eluviiside ja hoiakute kujundamiseks”, mille tarbeks korraldatud uuringust selgus, et
keskmiselt 66% omavalitsuste töötajatest ei ole riiklike strateegiatega oma töös kokku
puutunud ning seega ei ole nad kursis ka oluliste arenguprioriteetidega. Auditist kasvas välja
soov täpsemalt uurida Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia kasutust
omavalitsusüksustes. Püstitatud hüpoteesi kohaselt on omavalitsuse töötajad Südame- ja
veresoonkonnahaiguste ennetamise riikliku strateegiaga vähe kursis ning nad ei kasuta seda
oma igapäevases töös.

Struktuurilt on antud kirjatöö jaotatud kolmeks suuremaks osaks. Esimeses osas esitatakse
teoreetiline raamistik strateegilisest planeerimisest avalikus sektoris, mis on tugevalt
seotud teistes osades toodud empiirilise analüüsiga. Selleks, et üldse rääkida
arengukavadest, on oluline selgeks teha strateegilise planeerimise ja plaanide olemus
ning nende olulisus haldussüsteemis. Tasandite vahelise seotuse määramiseks määratletakse
strateegiliste plaanide tasandid ning nende sõltuvussuhted.

Töö teises osas on teooria põhjal analüüsitud Eesti strateegiliste plaanide süsteemi ning
erinevate strateegia tasandite omavahelist seotud. Lisaks on lähemalt tutvustatud
Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegiat ning omavalitsuse arengukava
ja uuritud võimalusi, kuidas riiklik strateegia saab omavalitsuse arengukava mõjutada.

Bakalaureusetöö kolmas osa koondab endas empiirilise analüüsi, mille eesmärgiks on
välja tuua omavalitsuste suhtumine riiklikesse strateegiatesse ning määratleda kuivõrd
on Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegiat kasutatud omavalitsuste
arengukavades. Esitatud on ka põhjused ning seletused, miks strateegiat ei ole omavalitsuste
arengukavades kajastatud.

Käesolev bakalaureusetöö on oma iseloomult empiiriline uurimus, milles on kasutatud
nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Andmed on saadud peamiselt
kolmest allikast. Kvalitatiivsed andmed on enamjaolt saadud uurimuse tarbeks läbi
viidud küsitlusest. Lisaks on kasutatud Riigikontrolli auditi „Strateegiad tervislike eluviiside
ja hoiakute kujundamiseks” töömaterjale. Kvantitatiivseid andmeid on lisaks
eelnevalt toodud allikatele saadud kohalike omavalitsuste arengudokumentide analüüsist.

Töö tarbeks viidi 140 omavalitsustes läbi eraldi internetipõhine ankeetküsitlus, mille
eesmärk oli uurida kuivõrd on kohalikes arengudokumentidest Südame- ja veresoonkonnahaiguste
ennetamise strateegiast lähtutud. Andmestiku peamine probleem võib
olla selle vähene reliaablus, mis võib tuleneda omavalitsustöötajate vähesest
süvenemisest küsimustesse ja teema või siis küsitluse vähene olulisus nende jaoks.
Täpsemalt on uurimismeetodit kirjeldatud peatükis 3.1.

Kogu tekst (.pdf)


04.02.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit