Linnade Liit | Maaomavalitsuste Liit | Kontakt | Otsi | Sisukaart   
  Aktuaalset  | Seadusandlus  | Brüsseli esindus  | Välissuhted  | Andmebaasid  | Uurimused/käsiraamatud  | Linke
Aktuaalset
 
Uudised
  Arhiiv
  ELL-uudis (listi uudiskirjad)
  Brüsselist memod
    2017 Brüssel
    2016 Brüssel
    2015 Brüssel
    2014 Brüssel
    2013 Brüssel
    2012 Brüssel
    2011 Brüssel
    2010 Brüssel
    2009 Brüssel
    2008 Brüssel
    2007 Brüssel
    2006 Brüssel
    2005 Brüssel
Pressiteated
Omavalitsusliitude läbirääkimised
Seisukohad
Linnade ja Valdade Päevad
Konverentsid, seminarid
Liitu meilinglistiga
Huvitavaid fakte
KOV ja kliima
Kalender
 

LVP_2015_logo
Linnade ja Valdade Päevad 2017
15.-16. märts Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses


31. märtsil 2012 a. toimunud Linnade ja Valdade Üldkogu materjalid

Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus




Esilehekülg > Aktuaalset > Uudised > Brüsselist memod > 2009 Brüssel


12.-16. jaanuar 2009
Print

E-nädalakiri 01/2009

Sisukord:
1. Algas innovatsiooni aasta.
2. Linz ja Vilnius tähistavad oma debüüti Euroopa kultuuripealinnadena
3. Tšehhi Vabariik on esmakordselt ELi eesistuja
4. Parlament võttis vastu raporti põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004-2008.
5. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule millega täpsustatakse  patsientide õigusi ja lihtsustatakse eurooplastele meditsiiniteenuste saamist välismaal.
6. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu ettepanekud seoses linnatranspordi tegevusplaaniga
7. Ettevalmistused järgmisel nädalal 19.01-22.01.09 toimuvaks üleriigiliste omavalitsusliitude koolituseks
8. Kümne aasta möödumine ELi ühisraha euro kasutuselevõtust tõi 13. jaanuaril parlamenti saadikutega kohtuma kümneid rahandusinimesi
9. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) hakkab koostama 2009 tööprogrammi ja selle rakendamise kava

1. Algas innovatsiooni aasta

„Kujutle. Loo. Uuenda” on vastalanud Euroopa aasta diviis. Loovuse ja innovatsiooni Euroopa aasta vahetas välja kultuuridevahelise dialoogi, mis oli 2008. aasta teema Euroopas. Innovatsiooni aasta eesmärk on kaasaaitamine majanduslikule õitsengule kui ka indiviidide heaolule.

Loovuse ja innovatsiooni aastaga soovib Euroopa Liit tõsta inimest teadlikkust loovuse ja innovatsiooni kui inimeste, ühiskonna ja majanduse arengu võtmeoskuste tähtsusest. See on oluline Euroopa tuleviku kujundamiseks ülemaailmses konkurentsis, edendades kõigis eurooplastes loovuse ja innovatiivsuse võimet.
 
Euroopa Liit soovib rajada raamistiku, mille toel tõsta teadlikkust kõnealuste teemade vallas ja ärgitada poliitilist arutelu selle kohta, kuidas suurendada Euroopa loovuse ja innovatsiooni potentsiaali. Sellel aastal, nagu ka varasematel teema-aastatel, kasutatakse järgmisi meetmeid: kampaaniad, üritused ja algatused Euroopa, liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

Täpsemat informatsiooni selle aasta kohta leiate: http://create2009.europa.eu/

Euroopa loovuse ja innovatsiooni aasta konkreetsem eesmärk on muu hulgas rõhutada järgmisi tegureid, mis toetavad loovuse ja innovatsioonisuutlikkuse arendamist:

· Luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni ja kohenemisvõimet kiiresti muutuvas maailmas;

· Rõhutada avatust kultuurilisele mitmekesisusele kui kultuuridevahelise suhtlemise ja tihedamate seoste edendamise vahendit erinevate loometegevuse valdkondade vahel, aga ka koolide ja ülikoolidega;

· stimuleerida kõikide laste esteetilist tundlikkust, emotsionaalset arengut, loovat mõtlemist ja intuitsiooni alates nende varasest lapsepõlvest, sealhulgas koolieelsetes lasteasutustes;

· tõsta teadlikkust loovuse, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse olulisusest nii isikliku arengu kui ka majanduskasvu ja tööhõive seisukohast; edendada koostöö kaudu ärimaailmaga ettevõtlusalaseid hoiakuid, eelkõige noorte hulgas;

· edendada alg- ja süvateadmisi matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, mis aitavad kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile;

· soodustada avatust muutustele, loovust ja probleemilahendusoskust kui innovatsiooni toetavaid pädevusi, mida on võimalik kasutada seoses mitmesuguste tööalaste ja sotsiaalsete probleemidega;

· laiendada nii formaalhariduse omandamise ajal kui ka noortele mõeldud mitteformaalsete ja informaalsete tegevuste kaudu juurdepääsu mitmesugustele eneseväljenduse loomingulistele vormidele;

· tõsta nii tööturul kui ka sellest väljaspool teadlikkust selle kohta, et loovus, teadmised ja paindlikkus on kiirete tehnoloogiliste muutuste ja globaalse integratsiooni ajastul olulised, et tagada edukas ja täisväärtuslik elu; suurendada karjäärivõimalusi kõigis valdkondades, kus loovus ja innovatsioonisuutlikkus rolli mängivad;

· edendada disaini kui innovatsiooni soodustavat loovat tegevust, samuti innovatsiooni ja disainilahenduste juhtimist, sealhulgas intellektuaalomandiõigusi käsitlevaid baasteadmisi;

· edendada koolituse kaudu loovust ja innovatsioonisuutlikkust era- ja riiklikes organisatsioonides ja innustada neid paremini kasutama nii töötajate kui ka klientide loomevõimet.

2. Linz ja Vilnius tähistavad oma debüüti Euroopa kultuuripealinnadena

Linzi ja Vilniuse lisandumisega on alates 1985. aastast kultuuripealinnaks kokku olnud 39 Euroopa linna. Praegu rahastab EL kultuuripealinnaks olemist 1,5 miljoni euroga. Paljud varasemad kultuuripealinnad on selle kogemuse tõttu läbi teinud suure muutuse. Sageli kaasneb selle staatusega infrastruktuuri laiaulatuslik täiustamine. Nii Linz kui ka Vilnius alustasid ettevalmistusi juba aastaid tagasi.

Rohkem kui poole miljoni elanikuga Vilnius on Leedu suurim linn. 14. sajandil asutatud Vilnius oli sajandeid leedu, poola, vene ja juudi kultuuri ristumiskoht. Teise maailmasõja ajal hävitati aga suur osa juudi kogukonnast ning linna kultuuripärandit laastati veelgi nõukogude võimu ajal.

Ligikaudu 200 000 elanikuga Linz kasvas väikelinnast tööstuslinnaks natside võimuloleku ajal, kes kavandasid selle muutmist suureks kultuurikeskuseks.

Sel aastal avalikustab need plaanid kriitilise uurimise eesmärgil näitus „Füüreri kultuuripealinn” ning selle raames esitatakse nägemus natside mõjust kõnealuse piirkonna kunstile, muusikale ja kirjandusele.

Linz ja Vilnius võtavad teatepulga üle 2008. aasta kultuuripealinnadelt - Liverpoolilt Ühendkuningriigis ja Stavangerilt Norras.

Täpsemat teavet kuidas linnad kavatsevad tähistada Euroopa kultuuripealinnaks olemist leiab: http://www.culturelive.lt/en/main/  ja http://www.linz09.at/en/index.html

3. Tšehhi Vabariik on esmakordselt ELi eesistuja

Pärast seda, kui Tšehhi Vabariik sai 1. jaanuaril ELi eestujariigiks, asusid tšehhid koheselt lahendama ägenenud konflikti Hamasi kontrollitavas Gaza sektoris. Tšehhi välisminister juhtis ELi Lähis-Ida missiooni, mille eesmärgiks oli saavutada rahukokkulepe Iisraeli ja Hamasi vahel.

Samuti kutsus Tšehhi valitsus Venemaad ja Ukrainat üles lahendama maagaasi käsitlev vaidlus, mis puhkes mõned päevad enne Tšehhi Vabariigi eesistujaks saamist. Tsehhid võtsid eesistumise üle Euroopa jaoks väga raskel ajal. Nende üks tähtsamaid ülesandeid on teostada järelevevalvet 200 miljardit eurot hõlmava stiimulpaketi rakendamise üle, mille ELi riikide juhid kiitsid heaks Prantsusmaa eesistumise ajal 2008. aasta teisel poolel.

Oma eesistumisprogrammis selgitab Tšehhi Vabariik, et ELi majandusprobleeme üritatakse lahendada konkurentsivõime tõstmise ning usalduse taastamise kaudu tarbijate ja väikeettevõtete omanike hulgas.

Prioriteediks on ka energiapoliitika, mida Tšehhi peaminister Mirek Topolánek käsitleb eelkõige kui „tasakaalu otsimist keskkonnanõuete ning konkurentsivõime ja energia varustuskindluse säilitamise vahel Euroopas”. Järgmise kuue kuu jooksul on Mirek Topoláneki sõnul vaja jätkata arutelu energiaallikate mitmekesistamise ja uute energiavõrkude üle.

Tšehhi Vabariigi eesistumise ajal toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised
Tšehhi Vabariik soovib oma eesistumise ajal samuti edendada ELi ja Ameerika Ühendriikide vahelisi suhteid. Tšehhi peaministri Mirek Topoláneki arvates on see oluline majanduskoostöö ja Euroopa julgeoleku seisukohast.

Tšehhi tööprogrammis käsitletakse prioriteedina ka Lääne-Balkani riikide lähendamist ELile. Tšehhi Vabariik korraldab veel enne suve ELi ja Balkani riikide vahelise tippkohtumise.
Eesistumise motoks on „Piirideta Euroopa”. Tšehhid loodavad, et takistuste kõrvaldamine kaupade, raha, tööjõu ja teenuste vaba liikumise osas võimaldab Euroopal säilitada oma positsioon maailmamajanduse tihenenud konkurentsi tingimustes.

Täpsema ülevaate Tsehhi eesistumise aja eesmärkidest ja tegevustest leiab: http://tinyurl.com/7yaoty

Euroopa Parlamendisaadikud arutasid 14. jaanuaril Tšehhi eesistumise kava, mida parlamendis esitles Tšehhi peaminister Mirek Topolánek. Eesistumise prioriteedid on majandus, energia ning Euroopa Liit maailmas. Samuti keskenduti Venemaa/Ukraina gaasitülile, olukorrale Gazas ning Lissaboni lepingu tulevikule.

Peaminister lisas, et eesistumise motoks on "Ilma tõketeta, kuid reeglitega Euroopa".

Meie saadikutest võttis sõna Tunne  KELAM (EPP-ED, EE) , kes leidis oma sõnavõtus, et majanduskriisi puhul on parimaks ravimiks suurem konkurentsivõime ning nelja põhilise vabaduse tagamine. Kelam toetas samuti eesistujariigi mõtet arendada täielikult välja idapartnerlus ning ta toonitas, kui oluline on, et sellised riigid nagu Ukraina ja Gruusia jagaksid õigusriigi ja demokraatliku vastutuse põhimõtteid.
 
Kelam märkis veel, et eelmisel aastal tegi parlament ettepaneku kuulutada 23. august kommunismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks. Kõneleja avaldas lootust, et eesistujariik asub liikmesriikide valitsusi veenma mälestuspäeva juba tänavu pidama. Kelam lisas, et ta ootab samuti, et eesistujariik tegutseks selle nimelt, et kommunismi tingimustes toimepandud kuritegudele antakse Euroopa moraalne ja poliitiline hinnang.

4. Parlament võttis vastu raporti põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus aastatel 2004-2008.

Raportis avaldavad saadikud muret põhiõiguste sagedaste rikkumiste pärast ELis ning juhivad tähelepanu vähemuste ja kodakondsuseta inimeste diskrimineerimise ning eraelu puutumatusega seotud probleemidele. Raporti poolt hääletas 401, vastu 220 ja erapooletuks jäi 67 saadikut. Parlament arutas raportit 2008. aasta detsembris toimunud täiskogul.
Giusto CATANIA (GUE/NGL, IT) raportis käsitletakse põhiõiguste erinevaid aspekte.

Saadikud teevad ka omapoolseid soovitusi diskrimineerimise, sisserände, sotsiaalõiguste ning soolise võrdõiguslikkuse teemal.
 
Kodakondsuseta inimesed ja vähemusrahvuste kaitse
 
Raportis avaldatakse arvamust, et kodakondsuseta isikud, kes elavad alaliselt liikmesriikides, on Euroopa Liidus ainulaadses olukorras, kuna "teatavad liikmesriigid esitavad neile põhjendamatuid või tingimata mittevajalikke nõudmisi, millega kaasneb nende diskrimineerimine enamusrühma kuuluvate kodanikega võrreldes". Saadikud nõuavad, et kõik asjaomased liikmesriigid ratifitseeriksid kodakondsuseta isikute seisundi (1954, 1961) ja kodakondsusetuse vähendamise ÜRO konventsiooni. 1990ndatel aastatel iseseisvunud või iseseisvuse taastanud liikmesriikidel palutakse kohelda kõiki enne seda nende territooriumil alaliselt elanud isikuid ilma diskrimineerimata.
 
Saadikud tunnevad samuti muret selle üle, et tõhusa integratsioonipoliitika puudumine põhjustab sadade tuhandete mittekodanike ja kodakondsuseta isikute tõrjutust töö-, sotsiaalsest ja poliitilisest elust.
 
Parlamendiliikmed toovad raportis esile, et kuigi vähemuste kaitse kuulub Kopenhaageni kriteeriumide hulka, puuduvad ühenduse poliitikas nii rahvusvähemuste õiguste ühised kriteeriumid kui ka nende miinimumstandardid, samuti puudub ELi ühine määratlus rahvusvähemusse kuulumise kohta. Raportis soovitatakse kehtestada selline määratlus Euroopa tasandil Euroopa Nõukogu 1993. aasta soovituse alusel ning kõiki liikmesriike, kes ei ole seda veel teinud, kutsutakse allkirjastama ja ratifitseerima Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni.
 
Lisaks rõhutatakse piirkondlike ja vähemuskeelte kaitsmise ja edendamise tähtsust ning märgitakse, et õigus kõnelda ja saada haridust oma emakeeles on üks peamisi põhiõigusi.
 
Terrorismivastase võitluse meetmed problemaatilised
 
Parlamendiliikmed leiavad, et rahvusvaheline koostöö terrorismivastase võitluse alal on sageli kaasa toonud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse taseme alanemise, eelkõige eraelu puutumatuse õiguse, andmekaitse ja mittediskrimineerimise osas. Raportis nõutakse, et Euroopa Liit austaks täielikult inimõigustealaseid rahvusvahelisi standardeid ja kohustusi.
 
Veebruaris 2007 võttis parlament vastu resolutsiooni LKA tegevuse kohta Euroopa Liidus. Saadikud nõuavad, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid rakendaksid resolutsioonis toodud soovitusi ning nad tervitavad sellega seoses USA uue presidendi avaldust, mille kohaselt Guantanamo Bay kinnipidamisasutus suletakse ja kinnipeetavad antakse kohtu alla.
 
Samast soost isikute partnerluse vastastikune tunnustamine
 
Raportis palutakse liikmesriikidel, kes on vastu võtnud õigusaktid samast soost isikute partnerluse kohta, tunnustada teistes liikmesriikides vastuvõetud sarnase mõjuga sätteid. Nendel liikmesriikidel palutakse esitada ettepanekud, et tagada samasooliste paaride Euroopa Liidus vaba liikumise õiguse kohaldamine võrdsetel tingimustel heteroseksuaalsete paaridega.

5. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu seisukohad Euroopa Komisjoni ettepanekule millega täpsustatakse  patsientide õigusi ja lihtsustatakse eurooplastele meditsiiniteenuste saamist välismaal.

Aruandes 24/2008 oli juttu sellest, et Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) hakkab koostama arvamust ja ettepanekuid Euroopa Komisjoni poolt esitatud ettepanekule, millega täpsustatakse  patsientide õigusi ja lihtsustatakse eurooplastele meditsiiniteenuste saamist välismaal. Ettepanekuga saab tutvuda leheküljel: http://ec.europa.eu/health/ph_overview/co_operation/healthcare/docs/COM_et.pdf

Käesoleva ettepaneku üldine eesmärk on tagada selge piiriüleste tervishoiuteenuste
raamistik ELis.

Nüüd on CEMR tööhõive ja sotsiaalpoliitika töörühma oma töö lõpuni viinud ja omad seisukohad kujundanud.

Kui Direktiivi ettepanek põhineb asutamislepingu artiklil 95, siis CEMR ei pea seda õigustatuks ning leiab, et ettepanek peaks põhinema artiklil 152, mille kohaselt on tervishoiu küsimused liikmesriikide pädevuses ning Euroopa Liidu poolt kehtestatud seadusandlus ei tohi riivata liikmesriikide pädevust 

Asutamislepingu artikli 95 alusel vastu võetud meetmete eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Komisjon väidab, et esitatud  ettepaneku eesmärk on täielikult kooskõlas asutamislepingu artiklite 95 ja 152 nõuetega.

CEMR seisukohad ja ettepanekud on aruandele lisatud.

6. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste ettepanekud seoses linnatranspordi tegevusplaaniga

Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu nõustub Euroopa Parlamendi ettepanekutega koostada  linnatranspordi  tegevusplaan, kuid peab vajalikuks võtta arvesse nelja prioriteeti:
 
a. Arvestada subsidiaarsuse printsiipi. Euroopa Liidu tasandil võetud meetmed peavad looma täiendava lisaväärtuse mitte asendama kohaliku tasandi pädevusi;

b. Säästva linnatranspordi alased investeeringud on kohalike ja regionaalsete omavalitsuste jaoks märkimisväärsed.

c. Euroopa Liit saavutaks  suure lisaväärtuse kui kogutaks ja vahendataks juba Linnade poolt rakendatud heade praktikate näiteid

d. Küsimused nagu transiit, linnapiiride laienemine ning maa ja linna vaheline transport pole piisavalt arvestatud komisjoni rohelises raamatus.( Green paper on urban mobility.)

7. Ettevalmistused järgmisel nädalal 19.01-22.01.09 toimuvaks üleriigiliste omavalitsusliitude koolituseks

19.jaanuar- 22.jaanuar toimub ELL ja EMOL ühine koolitusreis Brüsselisse. Sellel nädala oli vaja veel sõlmida lõplikud kokkulepped programmi ja esinejate osas, broneerida esmaspäeva õhtuks söögikoht, teha kindlaks osalejate eelistused toitude osas. Valmistasin ette ka omapoolse ettekande ning koolituse kohta tagasiside lehed.

Loodame, et kõik sujub plaani järgi. Pikemalt juba järgmise nädala aruandes.

8. Kümne aasta möödumine ELi ühisraha euro kasutuselevõtust tõi 13. jaanuaril parlamenti saadikutega kohtuma kümneid rahandusinimesi.

Joaquín Almunia hinnangul pole võimalik, et kümne aasta pärast ajavad ELi liikmesriigid ikka veel oma asja. Tema sõnul on vaja makse reguleerivat ühist majanduspoliitikat. "Vajadus ühiseks korralduseks on suur, täna on kõikidel riikidel selles küsimuses vetoõigus."
 
Almunia mainis oma sõnavõtus ka Eestit, öeldes, et riigi liitumine 2008. aastal euroalaga polnud võimalik, kuid et ta loodab peatset liitumist. "Loodan, et Eesti suudab täita eelarvedefitsiidi ning inflatsioonikriteeriumid, et liituda paar aasta pärast."
 
Christa Randzio-Plath rõhutas, et oluline on kõikide ELi riikide liitumine euroalaga. Majanduslehe Financial Times toimetaja John Thornhill märkis, et Ühendkuningriigi kontseptsioon mitte kunagi euroga liituda on paar viimase nädala jooksul uue näo saanud.

9. Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) hakkab koostama 2009 tööprogrammi ja selle rakendamise kava

15.jaanuaril istus koos väike grupp (Norra, Itaalia, Austria, Eesti) liitude esindajaid, et arutada CEMR 2009 aasta tööprogrammi ja selle rakendamise kava. Angelika Poth-Moegele CEMRist tutvustas oma esialgseid ettepanekuid. Tema sõnul on esimene ülesanne teha kindlaks mida liikmed ootavad ja kajastada seda 2009 aasta tööprogrammis.

Tema sõnul on CEMR liialt keskendunud oma tegevuste koostamisel Euroopa Komisjoni tööprogrammile, seadusandlusele ja tehnilistele küsimustele. Tuleks rohkem keskenduda omavalitsusi huvitavatele küsimustele ning parandada koostööd oma liikmetega. Positiivne näide on hiljutine initsiatiiv piiriülese tervishoiu valdkonnas, kus Soome liidu ja Taani liidu eestvedamisel koostati oma sisukohad ja ettepanekud.

Oluline on ka suurem integreeritus erinevate küsimuste lahendamisel (mitte keskenduda töögruppidele) ning suurem poliitilise sõnumi edastamine. Tuleks algatada ka rohkem oma initsiatiivi ja mitte reageerida ainult Euroopa Komisjoni algatustele. Oluline on ka analüüsida kuidas meie poolt esitatud ettepanekuid on arvestatud.

Ettepanekud sisaldavad ka koostöö parandamist teiste organisatsioonidega.

Arutelu jätkub järgmisel ELAN võrgustiku koosolekul. Väljapakutud teemavaldkonnad oleksid:

· Üldküsimused

· Majandus- ja rahandusküsimused

· Ühtekuuluvus ja regionaapoliitika

· Kliimamuutused

· Keskkond

· Säästev areng

· Energia

· Transport

· Siseturg

· Majandus

· Demograafilised muutused

· Sotsiaalvaldkond

· Omavalitsused kui tööandjad

 Kõik ettepanekud on teretulnud.

Aruande koostas
Ille Allsaar
Üleriigiliste Omavalitsusliitude esindaja Brüsselis


27.01.2009

 
 Struktuur Meedia Tagasiside | © Eesti Linnade Liit